lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-601/7

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 11.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
3-24-601/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
647
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 3Kaebuse tagastamineSKHS § 1 lg 1Seaduse reguleerimisalaSKHS § 14 lg 2Kahjuhüvitise taotlemine kohtueelses ja kohtuvälises menetlusesSKHS § 15 lg 1Taotluse lahendamine prokuratuuris ja kohtuvälise menetleja juuresSKHS § 17 lg 1Kaebuse menetlemine maakohtusSKHS § 7 lg 1Kahju hüvitamine sõltumata süüasja lõpptulemusestTsMS § 711 lg 3Pädeva kohtu määramise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-601/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.03.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-25-4067/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.06.20263-25-4368/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-24-601 11. aprill 2024 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Heiki Loot, Paavo Randma ja Heili Sepp I. S. kaebus Narva-Jõesuu linna vastu väärteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2024. a määrus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 9. veebruari 2024. a määrus.
2.Saata asi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Asendada käesoleva määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I. S. esitas 16. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse 10 euro 21 sendi suuruse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt esitas I. S. 16. aprillil 2020 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele väärteoteate, kuid linnavalitsus ei vastanud tema päringutele väärteoteate lahendamise kohta ja rikkus sellega väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59. Kahju tekkis sellest, et I. S. pidi vastuse saamiseks
27.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
septembril 2023 Narva-Jõesuusse kohale sõitma ja kulutama raha rongipiletitele. I. S. esitas
17.oktoobril 2023 linnavalitsusele varalise kahju hüvitamise taotluse, mida linnavalitsus ei lahendanud.
2.Tartu Halduskohus tagastas 16. jaanuari 2024. a määrusega kohtuasjas nr 3-24-153 kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus asus seisukohale, et kaebaja taotleb süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Vastavaid vaidlusi on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) järgi pädev lahendama maakohus.
3.I. S. esitas 17. jaanuaril 2024 kaebuse Viru Maakohtule Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja märkis, et linnavalitsus ei lahendanud tema
17.oktoobril 2023 esitatud kahju hüvitamise taotlust SKHS § 15 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3-24-601

4.Viru Maakohus keeldus 9. veebruari 2024. a määrusega kaebust menetlusse võtmast (kohtuasi nr 2-24-855). Maakohus leidis, et I. S. taotleb talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, mis nõude lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohus edastas kaebuse Tartu Halduskohtule.
5.Tartu Halduskohus tagastas 7. märtsi 2024. a määrusega kaebuse teist korda. Kohus selgitas, et seadusandja on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks näinud SKHS-is ette eraldi menetluskorra. Seejuures sätestab SKHS § 17 lg 1, et kui väärteoasja kohtuväline menetleja jätab kahju hüvitamise taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kaebuse maakohtule. Halduskohus edastas kaebuse pädeva kohtu kindlaksmääramiseks Riigikohtule (HKMS § 121 lg 3).

ERIKOGU SEISUKOHT

6.Erikogu jagab halduskohtu seisukohta, et I. S. kaebuse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kaebuses väidetakse, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus kohtuvälise menetlejana on rikkunud VTMS §-s 59 sätestatud väärteoteate lahendamise korda ja põhjustanud seeläbi I. S. varalist kahju. Seadus ei reguleeri otsesõnu, millises korras lahendatakse süüteoteate läbivaatamisel tekitatud väidetava kahju hüvitamise nõudeid. Nii ei saa kahju, mis tekitati enne süüteomenetluse alustamist, olla käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahjuna SKHS § 1 lg 1 mõttes. Kuna selline kahjunõue on aga olemuslikult seotud süüteomenetlusega, siis on mõistlik selle lahendamisel lähtuda SKHS-is sätestatust.
7.Asjaoludest tulenevalt võib I. S. olla tekitatud kahju menetleja süülise menetlusõiguse rikkumisega. Selle hüvitamist on isikul õigus nõuda sõltumata süüasja lõpptulemusest (SKHS § 7 lg 1). SKHS § 14 lg 2 sätestab, et kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus kohtuvälisele menetlejale ehk praegusel juhul Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. I. S. on 17. oktoobril 2023 sellise taotluse ka esitanud, kuid linnavalitsus ei ole seda lahendanud. Niisuguses olukorras annab SKHS § 17 lg 1 isikule õiguse pöörduda kaebusega selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas kahju tekitati. Kuivõrd I. S. väitel on talle kahju tekitatud kohtuvälise menetleja tegevusetusega, tuleb kahju tekkimise kohaks lugeda Narva-Jõesuu linn. Järelikult tuleb kaebaja kaebus lahendada Viru Maakohtus (justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 2).
8.HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §‐s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Viru Maakohtu 9. veebruari 2024. a määruse asjas nr 2-24-855 ja saadab avalduse lahendamiseks Viru Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium