Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-2565 11. aprill 2024 Kadri Palm Xi kaebus Eesti Töötukassa 18. septembri 2023. a otsuse nr TVH/23/034755 ja 1. novembri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2659 tühistamiseks ning kohustamiseks teha uus hindamine Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Reelika Leetmaa Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. mail 2024 ((halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassa tuvastas 30. mai 2023. a otsusega nr TVH/23/021735 Xil osalise töövõime viieks aastaks perioodil 18. mai 2023 kuni 17. mai 2028 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 170-173).
3-23-2565
2.Kaebaja esitas 4. septembril 2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja puudega raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (dtl 46-59).
3.Eesti Töötukassa tuvastas 18. septembri 2023 otsusega nr TVH/23/034755 kaebajal osalise töövõime kestusega viis aastat perioodil 4. september 2023 kuni 3. september 2028 (dtl 15-18). Sama otsusega tunnistas Eesti Töötukassa vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 8 lg-tele 1 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-tele 1 ja 2, § 65 lg-le 2 ning § 66 lg 2 p-le 2, kehtetuks Eesti Töötukassa 30. mai 2023. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/23/021735 edasiulatuvalt alates 4. septembrist 2023.
4.Kaebaja esitas Eesti Töötukassa 18. septembri 2023. a otsuse peale vaide (dtl 19-20), mille Eesti Töötukassa jättis 1. novembri 2023. a vaideotsusega nr VO/23/2659 rahuldamata (dtl 2230).
5.Kaebaja esitas 13. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa
18.septembri 2023. a otsuse nr TVH/23/034755 ja 1. novembri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2659 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks teha uus hindamine (dtl 1). Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse kaasata menetlusse ekspert (dtl 2-4).
6.Tartu Halduskohus võttis 20. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 32-33).
7.Eesti Töötukassa esitas 15. detsembril 2023 vastuse kaebusele (dtl 37-45). Lisaks palus vastustaja jätta rahuldamata kaebaja taotluse eksperdi kaasamiseks. Vastustaja põhjendas, et kaebajat on hinnanud sellel aastal kaks erinevat tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti. Kaebaja ei ole välja toonud, millise valdkonna või võtmetegevuse puhul on eksperdiarvamuse andjad eksinud.
8.Tartu Halduskohus otsustas 26. veebruari 2024. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitatamiseks (dtl 164-166). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse eksperdi kaasamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
9.1.Eesti Töötukassa otsused on meelevaldsed, rikutud on diskretsiooni ja põhjendamise kohustust, kuna selgusetuks jääb, kuidas paranes kaebaja tervis ja kes oli ekspert vaidemenetluses.
9.2.Kaebaja palub kaasata menetlusse erapooletu ekspert, kes hindaks kaebaja terviseandmeid.
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 10.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 4. septembril 2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed.
3-23-2565 10.2.Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst Olga Basulina (TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 15. septembril 2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. 10.3.TTO ekspertarst analüüsis 10. oktoobril 2023 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline kestusega viis aastat. 10.4.Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, e-tervise infosüsteemi (TIS) terviseandmed, vaide, samuti kõik isiku poolt esitatud lisadokumendid ning TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk, kes nõustus TTO toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. 10.5.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst I. Kukk on ka käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on 14. detsembril 2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega. 10.6.Kaebajal hinnati piirang liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Piirang võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Piirang võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 4 (täielik piirang). Liikumisega seotud muud piirangud on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Tegutsemispiirang eri tasapindadel liikumisel on hinnatud kergeks. Kaebajal esineb parema jala sääre lihaste osaline atroofia, labajala liikuvuse kerge defitsiit. Kaebaja kirjeldatud piirangud ohutul ringiliikumisel, seismisel ja istumisel ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. 10.7.TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: perearst dr Svetlana Popazova 2. jaanuari 2023. a epikriis. 10.8.Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on trauma tüsistused. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine parema hüppeliigeses liikuvuse häire, parema säärelihase jõu- ja toonuse funktsioonide häire tõttu. 10.9.Kaebajal hinnati piirang käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“ arvväärtusega 0. Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 4 (täielik piirang). Piirang võtmetegevuses „asjade liigutamine“ on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 4 (täielik piirang). Piirang võtmetegevuses „käteosavus“ on hinnatud arvväärtusega 3 (raske piirang). Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 4 (täielik piirang). Käelise tegevusega seotud muud piirangud on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Tegutsemispiirang asjade liigutamisel on hinnatud mõõdukaks. Kaebajal tekkis aastaid tagasi parema käe närvide kompressiooni tagajärjena randme ja sõrmede parees, mis muutus randme ja sõrmede kontraktuuriks. Taastusravi regulaarselt teinud ei ole. Momendil esineb parema randme ja sõrmeliigeste liikuvuse piirang – kontraktuur. Asjade liigutamise võtmetegevuse hindamisel eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöökõrgusel, mitte asjade üles
3-23-2565 tõstmist põranda tasapinnalt, millest tulenevalt on tegutsemispiirang hinnatud mõõdukaks. Tegutsemispiirang käteosavusel on hinnatud raskeks, kuivõrd töövõime hindamisel hinnatakse mõlema käe peenmotoorikat korraga. Kaebaja kirjeldatud piirangud käte sirutamisel ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
10.10.TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: ortopeed dr Mari Tamre 3. märtsi 2023. a epikriis; perearst dr S. Popazova
2.jaanuari 2023. a epikriis; taastusarst dr Riina Kallaste 21. jaanuari 2022. a epikriis.
10.11.Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise tegevuse valdkonnas raske tegutsemispiirang, mille põhjuseks on vigastuste jääknähud. Kaebajal on parema randme ja sõrmede liigeste liikuvuse häire ning lihasjõu ja toonuse funktsioonide häire tõttu piiratud esemete tõstmine ja kandmine, käte peenmotoorika.
10.12.Kaebajal hinnati piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ arvväärtusega 0. Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on hinnatud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Kaebajal on parema randme ja sõrmede liigeste liikuvuse häire ning lihasjõu ja toonuse funktsioonide häire tõttu piiratud enda pesemine ning riietumine. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimisel ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
10.13.TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: ortopeed dr M. Tamre 3. märtsi 2023. a epikriis; perearst dr S. Popazova
2.jaanuari 2023. a epikriis; taastusarst dr R. Kallaste 21. jaanuari 2022. a epikriis.
10.14.Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute osas, mille põhjuseks on vigastuste jääknähud.
10.15.Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on hinnatud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Alajäseme ja ülajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud on võetud arvesse ja hinnatud kehalise võimekuse valdkondades. Kaebaja on hinnanud piirangu võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 4 (täielik piirang), võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 4 (täielik piirang) ning „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 9 (muutlik piirang).
10.16.TTO ekspertarst on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: psühhiaater dr Siim Kaili 31. augusti 2023. a epikriis.
10.17.Kaebaja kirjeldatud piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja on hinnanud piirangud võtmetegevuses „väljaskäimine“ arvväärtusega 4 (täielik piirang), võtmetegevuses „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang), võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ arvväärtusega 4 (täielik piirang) ning „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Kaebaja kirjeldatud piiranguid riski või ohu tajumisel on arvestatud hinnates liikumise ja käelise tegevuse valdkondi. Alajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud on võetud arvesse ja hinnatud kehalise võimekuse osas.
10.18.Kaebaja kirjeldatud piirang suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja on hinnanud piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ arvväärtusega 3 (raske piirang) ning võtmetegevuses „kohane käitumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang). TIS-i andmed suhtlemise piiranguid ei kinnita.
10.19.Kaebaja kirjeldatud piirang sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Seisund ei mõjuta püsivat töövõimet.
3-23-2565
10.20.Kaebaja kirjeldatud piirang muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Püsivat töövõimet ei mõjuta.
10.21.Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 7. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
10.22.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse, kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi.
12.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 18. septembri 2023. a otsuse nr TVH/23/034755 ja
1.novembri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2659 tühistamist ning kohustamist teha uus hindamine. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas tema tervis on paranenud. Vastustaja on seisukohal, et tema otsused on õiguspärased. Vastustaja leiab, et ta on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiirangud ning kõik kaebaja hindamise hetkel esinenud püsiva seisundina hinnatavad haigused. TTO ekspertarsti hinnangul olid olemasolevad terviseandmed piisavad eksperthinnangu läbiviimiseks ning tuvastas kõikki olemas olnud andmeid arvesse võttes, et kaebajal esineb kerge piirang liikumise valdkonnas, raske piirang käelise tegevuse valdkonnas ning kerge piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Lisaks andis nii vaidemenetluses kui käesoleva kohtuasja raames täiendavalt omapoolse hinnangu töötukassa ekspertarst, nõustudes TTO ekspertarsti hinnanguga.
13.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli 18. septembri ja 1. novembri 2023. a otsuste tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebajal on aastaid püsinud tervisehäire ja tema täieliku paranemise tõenäosus on vähene. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas.
14.Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Kohus käsitleb otsuses üksnes neid valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud (II). Kohtul on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on hinnangu
3-23-2565 andmisel teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. I Töövõime hindamise põhimõtted
15.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
16.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Automaatselt välistavad isiku töövõime vaid üksikud väga rasked terviseseisundid, mis on ammendavalt loetletud määruse nr 39 §-s 4 (neid seisundeid kaebajal diagnoositud ei ole). Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
17.TVTS §-dest 6 ja 7 ning määruse nr 39 §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Kohtu hinnangul on kaebaja töövõime hindamine toimunud vastavalt õigusaktides sätestatule.
18.Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
3-23-2565
19.Tallinna Ringkonnakohus on 3. märtsi 2022. a otsuses asjas nr 3-21-787 p-s 11 selgitanud, et kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja töövõime ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.
20.Riigikohus on 20. juuni 2022. a otsuses asjas nr 3-20-2474 selgitanud, TVTS-i alusel vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta on hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3) ning järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud juhiseid. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (kolleegiumi otsuse nr 3-20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (otsuse p-d 16-20). II Kaebaja töövõime
21.Kaebaja on 4. septembril 2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise, sooritamise valdkondades, samuti sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ja tal on muud tervisehäired seoses uinumisega.
22.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja oma
4.septembri 2023. a taotluses märkinud, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Ta on täpsustanud, et tema jalg töötab halvasti ning tekib tugev hingeldus ja väsimus. Hapnikupuudusest tekib pearinglus. Kuna jalg töötab halvasti ja tõuseb halvasti, komistab ja kukub kaebaja tihti. Asjas puudub vaidlus, et kaebajal on diagnoositud lihase traumaatiline isheemia, mistõttu esineb tal parema jala sääre lihaste osaline atroofia, labajala liikuvuse kerge defitsiit. Ekspertarst on sellest tulenevalt hinnanud liikumise eri tasapindadel piirangu kergeks.
3-23-2565
23.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et kaebaja liikumispiirang võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kerge (1) ja on põhjustatud varasemast istmikunärvi alumise sääreosa ehk n. ischiadicuse sääreosa pareesist, isik on piiranguga aastate jooksul kohanenud ja see ei mõjuta olulisel määral töövõimet (dtl 153). Kaebajal on parema jalalaba tundehäired ja mõningane säärelihaste atroofia, kuid aastate jooksul ei ole kaebaja jalakaebustega pöördunud arstide vastuvõtule, ei ole kirjeldatud kõnnakuhäiret. Seejuures on Töötukassa ekspertarst toetunud perearsti S. Popazova 2. jaanuari 2023. a sissekandele, mille kohaselt on kaebajal parema jala sääre lihaste osaline atroofia, labajala liikuvuse kerge defitsiit. Anamneesis on märge, et 2011. a kestva surve tüsistusena tekkinud parema käe N. Medianuse ja N. Ulnarise ning jala N. Ischiadicuse parees. Varasemates sissekannetes on dokumenteerinud sissekandes 4. veebruaril 2019 perearst dr Kristi Kotke, et kaebajal esineb parema käe funktsiooni häire. Kaebajal tekkis 2011. a narkootiliste ainete kuritarvitamise tagajärjel kliiniline surm, käe-jala parees (kestva surve sündroomi tõttu tekkis n.med ja n. ulnarise parees ning jalal n. ischiadicuse parees), sellest ajast funktsiooni häire. Obj-lt: kerge parempoolne hemiparees (käsi>jalg)- jääknäht, parem labakäsi kontraktuuris randmest, sõrmed kontraktuuris. Parema jala varbaid ei saa kõverdada, lisaks ka parema labajala tundehäired, pikalt istudes reies nõrkus. Soovib jalgadele niisutavat kreemi. Isikul on parema jalalaba tundehäired ja mõningane säärelihaste atroofia, kuid aastate jooksul ei ole isik jalakaebustega pöördunud arstide vastuvõtule, ei ole kirjeldatud kõnnakuhäiret. Vahepealsel perioodil peale 2019 ning enne 2. jaanuari 2023 ei ole kaebajal mitte ühtegi terviseprobleemi esinenud jalgade või liikumise probleemide kohta terviseinfosüsteemi andmetel. Kaebaja ei ole viidanud ühegi eriarsti hinnangule selle kohta, et tal oleks töötamine keelatud.
24.Võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kaebaja leidnud, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Tänaval liigub kaebaja mõõdukate raskustega. Ekspertarst on seisukohal, et meditsiinilise andmete alusel ei vasta kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele, sest need piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus samuti TTO arsti hinnanguga, et liikumispiirang võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on mitte esinev (0), TIS-s puudub informatsioon kukkumiste ja tasakaaluhäirete kohta, kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul sellise kaebusega arstide poole pöördunud (dtl 153). Kohtu hinnangul on ekspertarstide seisukohad põhjendatud.
25.Võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Samuti ei suuda ta ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Kaebaja on sellist hinnangut andes täpsustanud, et tal on tugevad valud põlvedes ja jalg jääb kangeks ning tundetuks. Ekspertarst kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmega ei nõustu, kuna need piirangud ei ole TIS andmetel kinnitust leidnud. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et liikumispiirang võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on mitte esinev (0), TIS-s puudub informatsioon asendivahetuse piirangut kohta (dtl 154). Kaebaja ei ole pöördunud viimase viie aasta jooksul põlvevaludega arstide vastuvõtule, puuduvad diagnoosid ja uuringud TIS-s. Ei ole kirjeldatud asendivahetuse, seismise või istumisasendi piirangut. Kohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis kaebaja positsiooni kinnitaksid.
26.Võtmetegevuse „Liikumisega seotud muud piirangud“ lahtris on kaebaja täpsustanud, et tal on tihti valu jalas (põlves ja jalalabas), tihti jääb jalg kangeks ning seetõttu tekivad probleemid liikumisega. Ekspertarst on leidnud, et kaebajal ei leidu muu täpsustanud piirang, mida pole võimalik võtmetegevuse raames hinnata, sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti dr Basulina hinnanguga, et piirang antud võtmetegevuses on TIS-i andmetel mitte esinev, sest kaebaja ei ole pöördunud
3-23-2565 viimase viie aasta jooksul põlve- või labajalavaludega arstide vastuvõtule, puuduvad diagnoosid ja uuringud TIS-s (dtl 154). Töövõime hindamise metoodika alusel hinnatakse liikumisega seotud muud piirangud juhul, kui kaebaja piirangut ei ole võimalik hinnata olemasolevate võtmetegevuste kaudu, kuid piirang valdkonnas esineb ja on diagnoositud piirangut põhjustav haigus. Ekspertarstide seisukohad on kohtu hinnangul põhjendatud.
27.Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on parema jala ischiadicuse ehk istmikunärvi kahjustus, mis põhjustab labajala tundlikkuse ja kerge liikumise häire, esineb säärelihaste artroofia ehk mõningane kõhetumine. Kaebaja on häirega kohanenud, liikumise piirangut terviseandmed ei kirjelda. Kuigi kaebajal esineb kerge piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Ekspertarstide määratud kerge piirang on metoodiliselt põhjendatud.
28.Valdkonna „Käeline tegevus“ võtmetegevuse „Käte sirutamine“ osas on kaebaja taotluses leidnud, et ta ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Samuti ei suuda ta käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Kaebaja on täpsustanud, et tema parem käsi ei tööta, sõrmed ja käelaba ei paindu, õlgades ja küünarnukkides on tihti valud. Sõrmedega ei saa isegi pliiatsit hoida. Ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et piirang antud võtmetegevuses on mitte esinev (0) (dtl 155). Kaebajal ei ole kirjeldatud õlavöötme ja küünarliigese funktsioonihäiret, mida selles võtmetegevuses hinnatakse, mitte üheski arstlikus epikriisis. Randmeliigese ja käelise tegevusega seotud piirangut on hinnatud võtmetegevustes
2.2.ja 2.3. Äärmisel juhul võiks antud võtmetegevuses hinnata piirangu kergeks tulenevalt parema randmeliigese sirutuse puudulikkusest ehk kontraktuurist. Kahe käega kergete asjade tõstmisel üles on terve käega ja kahjustatud käe toel siiski võimalik. Kerge piirangu hinnang antud võtmetegevuses ei muuda üldist kaalutlusotsust ja töövõime hinnangut. Piirangut ei saa lugeda täielikuks.
29.Võtmetegevuse „Asjade liigutamine“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei suuda kätega raskusteta asju liigutada ning ta ei suuda tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. Kaebaja on täpsustanud, et ta ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust. Parema käega ei saa midagi võtta, kuna sõrmed ja käelaba ei paindu. Kuigi vaidlust ei ole, et kaebajal on diagnoositud ülajäseme närvi vigastuse jääknähud, ei vasta ekspertarsti hinnangul kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. Kaebajal tekkis aastaid tagasi parema käe närvide kompressiooni tagajärjena randme ja sõrmede parees, mis muutus randme ja sõrmede kontraktuuriks. Taastusravi regulaarselt teinud ei ole. Esineb parema randme ja sõrmeliigeste liikuvuse piirang. Asjade liigutamine võtmetegevuse hindamisel eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöökõrgusel, mitte asjade üles tõstmist põranda tasapinnalt. Seepärast hindas ekspertarst piirangu mõõdukaks.
30.Ka Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti dr Basulina hinnanguga, et piirang „Asjade liigutamine“ võtmetegevuses on mõõdukas (2) (dtl 155). Kaebaja vasak käsi on terve ja paremal käel on toetav funktsioon. Viimane ortopeedi sissekanne on 3. märtsist 2023, kus dr M. Tamre on selgitanud, et tegemist on väljendunud mitmenärvi kahjustusega ja väljendunud deformatsioonidega paremas labakäes, mille kirurgiline korrektsioon on rohkem kosmeetilise eesmärgiga. Funktsionaalselt head töökätt sellest ei tule. Vanglas viibimise vältel ei ole sellises mahus rekonstruktsioon võimalik oma pika haiglaravi, võimalike tüsistuse ja pikaajalise edasise taastusravi tõttu. Patsient saab soovi korral pöörduda uuesti konsultatsioonile, kui on vanglast
3-23-2565 vabanenud 4. a möödudes. Viimases taastusraviarsti dr R. Kallaste sissekandes 10. detsembril 2021 kirjeldab arst pärast 26. oktoobrit 2021 esinenud parema käe küünarvarreluu murdu taastusravi ajal täielikku ja rasket piirangut paremas käes, kuid töötamise hindab mõõdukaks probleemiks. Osalus (hinnatud sooritust): Töötamine – mõõdukas probleem d8451. Patsient töötab komplekteerijana. Enamus tööd teeb vasaku käega, parem käsi on abistavas rollis. Ravi osas on märgitud, et 13. detsembril 2021 teostatud FT hindamine. Harjutused randmeküünarvarre ja õlavarre liigese liikuvuse säilitamiseks. Nõustatud koormuse osas ja raskuste kandmise ergonoomikast. Kokkuvõtteks ja soovitusteks on 13. detsembril 2021. a märgitud, et patsient läbis 2 × füsioteraapia teenust. Patsienti nõustatud koormuse osas, harjutuste osas. Parema käe randme- ja sõrmeliigestes esineb kontraktuur (aastast 2011). Seega toetudes objektiivsetele andmetele ja kaebaja kohanemisele, ei saa piirangut lugeda täielikuks, sest vasaku käe töövõime on säilinud ja olemas, paremal käel on olemas toetav funktsioon. Kergete asjade liigutamine kahe käe koostöös vöö kõrgusel on mõõdukate raskustega võimalik. Töövõime hindamise metoodikast tulenevalt hinnatakse võimet liigutada vöö kõrgusel 1 liitrist vedeliku anumat või tühja suuremat pappkasti. Kohtu hinnangul on ekspertarstide määratud piirang metoodiliselt põhjendatud.
31.Võtmetegevuse „Käteosavus“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei suuda raskusteta käsi ja sõrmi kasutada ning ta ei saa käsi ja sõrmi kasutada, täpsustades, et parem käsi ei tööta ja ta ei kasuta seda. Ekspertarst kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmega ei nõustu, kuna hinnatakse mõlemat kätt korraga. Seepärast hindas ekspertarst käteosavuse piirangu raskeks. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et piirang antud võtmetegevuses on raske (3), sest tegemist on domineeriva parema käe käteosavuse ehk sõrmede kasutamise piiranguga (dtl 156). Käteosavuse all mõistetakse sõrmede ja randmete liikuvust ja jõudu, võimet käsi randmest pöörata sisse- ja väljapoole ning käte ja sõrmede täppisliigutusi (väikeste asjade haaramist, hoidmist, sõrmitsemist), kuid piirangut ei saa lugeda täielikuks, sest vasaku käe töövõime on säilinud ja olemas. Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
32.Võtmetegevuse „Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ osas on kaebaja selgitanud, et väga raske on igapäevatoimetusi teha ühe käega (koristamine, söögitegemine, jalutamine). Parem käsi ei tööta üldse ja seetõttu on kaebajal raske ise midagi teha, tuleb paluda teiste inimeste abi. Ekspertarst on selle võtmetegevuse raames viidanud, et on hinnanud seda käelise tegevuse valdkonna raames. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et piirang antud võtmetegevuses on võetud arvesse ja hinnatud käeline tegevus valdkonnas. Töövõime hindamise metoodika alusel „Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ hinnatakse, kui kaebaja piirangut ei ole võimalik hinnata olemasolevate võtmetegevuste kaudu, kuid piirang valdkonnas esineb ja on diagnoositud piirangut põhjustav haigus. Kaebaja käelised piirangud on hinnatud võtmetegevustes „Asjade liigutamine“ mõõduka ja „Käteosavus“ raske piiranguna. Käelisest tegevusest tingitud koristamise, söögitegemise piirangut on hinnatud ka võtmetegevuses „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangute“ all kergeks piiranguks. Käelisest tegevusest tingitud liikumise piirangut ei ole TIS-s kirjeldatud. Käelise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal raske tegutsemispiirang käelises valdkonnas, mille põhjuseks on parema käe närvide kahjustus. Tegemist on claw ehk küünisdeformatsiooniga. Parem ranne on painutusasendis, randme supinatsioon ehk sisse pööramine ja pronatsioon väljapöördumine puudub, kuid randme asend on neutraalne ning randme sirutus ning painutus on 65-96 kraadi. Käelaba ja sõrmeliigeste piirkond on ülesirutuses ja sõrmed ja ka pöial on painutusasendis. Parema käe biitsepslihas on tugev, küünarliigese painutus on tugev. Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
3-23-2565
33.Valdkonna „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“ võtmetegevuse „Teadvusel püsimine“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta püsib teadvusel raskustega. Tal esineb mõni kord aastas teadvusehäireid. Kaebaja on täpsustanud, et minestus tekib hapnikupuudusest või organismi ülekoormatusest, vererõhust ning silme eest läheb mustaks. Ekspertarst pole kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmega nõustunud, leides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmete kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et piiranguid „Teadvusel püsimine“ võtmetegevuses ei esine (0), TIS-s puudub informatsioon teadvushäirete või teadvuse kaotuse hoogude tõttu, ega ei ole diagnoositud haigusi, mis seda võiks põhjustada (dtl 157). Kaebajal ei ole samuti diagnoositud kõrgvererõhutõbe ega määratud vastavat ravi. Selles võtmetegevuses ei käsitleta toksilisest alkoholi või narkootilise joobest tekkinud teadvuse häiret (aasta 2011). Kohus nõustub ekspertarstidega.
34.Võtmetegevuse „Söömine ja joomine“ osas on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei suuda süüa ja juua ilma raskusteta. Kaebaja on täpsustanud, et söögitegemine on raskendatud, kuna parem käsi ei tööta. Ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja ei ole kohtule vastupidist kinnitavaid tõendeid esitanud.
35.Võtmetegevuse „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ raames on kaebaja taotluses selgitanud, et tal esinevad riietumisega, pesemisega ja enesehooldusega probleemid ning raskused. Tema parem käsi ei tööta. Ta elab üksi ja keegi ei aita teda. Seetõttu läheb tal palju kauem aega ja jõudu, et seda kõike teha. Ekspertarst on nõustunud, et kaebajal leidub muu täpsustatud piirang, mida polnud võimalik võtmetegevuste raames hinnata. Kaebajal on diagnoositud ülajäseme närvi vigastuse jääknähud. Ekspertarst on teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud hinnanud kergeks. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et piirang antud võtmetegevuses on kerge (1) (dtl 157). Kaebaja vasak käsi on terve ja paremal käel on toetav funktsioon. Kaebaja on aastatega kohanenud ja tänapäeval on võimalik valida sobivat riietust. Tegevus võib võtta enam aega, kuid ei mõjuta otseselt töövõimet. Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
36.Valdkonna „Õppimine ja tegevuste sooritamine“ võtmetegevuse „Tegevuste õppimine“ lahtris on kaebaja märkinud, et ta ei suuda raskusteta selgeks õppida ning teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Samuti ei suuda ta õppida selgeks ei lihtsaid ega keerulisi tegevusi. Kaebaja on täpsustanud oma vastust sellega, et kuna parem käsi ja parem jalg ei tööta, ei saa ta midagi tegema õppida. Käsi ei saa isegi pliiatsit hoida ja millegi uue tegema õppimine on enam kui keeruline. Ekspertarst ei nõustu kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmega, selgitades, et alajäseme ja ülajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud on võetud arvesse ja hinnatud kehalise võimekuse jaos. Kohus nõustub ekspertarstiga.
37.Võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Samuti ei suuda ta ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Kaebaja on täpsustanud, et psühholoogiliselt saab ta aru, et käsi ja jalg ei lase tal seda teha. Ekspertarst kaebajaga ei nõustu, selgitades, et alajäseme ja ülajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud on võetud arvesse ja hinnatud kehalise võimekuse jaos. Kohus nõustub ekspertarstiga.
38.Võtmetegevuse „Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ raames on kaebaja taotluses leidnud, et tal on piirangud igapäevaelus, kuna käsi ja jalg ei tööta ning kõike
3-23-2565 on raske teha. Ekspertarst kaebajaga ei nõustu ning on selgitanud, et alajäseme ja ülajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud on võetud arvesse ja hinnatud kehalise võimekuse jaos. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kõikides võtmetegevustes, kus kaebaja on kirjeldanud alajäseme ja ülajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud, on võetud arvesse ja hinnatud kehalise võimekuse valdkondades, mistõttu on kõik nimetud valdkonna piirangud hinnatud mitte esinevaks (dtl 158). Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
39.Valdkonna „Muutustega kohanemise ja ohu tajumise“ võtmetegevuse „Väljaskäimine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Samuti ei saa ta emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse. Kaebaja on täpsustanud, e ta tunneb pinget ja ebamugavust, kuna ei saa tegeleda erinevate tegevustega ja tunneb vererõhku tõusmas. Ekspertarst on seisukohal, et meditsiiniliste andmete alusele ei vasta kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja ei ole kohtule vastupidist kinnitavaid tõendeid esitanud.
40.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga „Väljaskäimine“ mitte esinevaks (0), sest TIS ei kinnita väljaskäimisega seotud emotsionaalseid pingeid (dtl 158). Kaebajal ei ole diagnoositud ärevust ja depressiooni, arstid ei ole kirjeldanud, et kaebaja ei ole võimeline iseseisvalt ringi liikuma. Kaebaja on käinud töötamise registri andmetel, ja ka tuginedes varasematele terviseandmetele, regulaarselt erinevatel ametitel tööl. Vaimse võimekuse pikaajalisi piiranguid põhjustavaid diagnoose ei ole kaebajal diagnoositud. Kaebaja on vajanud psühhiaatri konsultatsioone psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud sõltuvushäire tõttu, käesolevalt on kaine, sest viibib kontrollitud keskkonnas.
41.Võtmetegevuse „Riski või ohu tajumine“ osas on kaebaja taotluses leidnud, et ta ei suuda ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Samuti vajab ta ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale. Kaebaja on täpsustanud, et tal valutab tihti jalg, ja see jääb kangeks, ta vajab abi, et jõuda pingini või koduni. Tihti ta komistab ja kukub. Ekspertarst pole kaebajaga nõustunud, selgitades, et on alajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud võtnud arvesse ja hinnanud kehalise võimekuse jaos. Ka Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, et võtmetegevuses „Riski või ohu tajumine“ piirangut ei esine ehk (0). Kaebaja kirjeldatud alajäseme ja ülajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud on võetud arvesse ja hinnatud kehalise võimekuse valdkondades. Kohus nõustub ekspertarstidega.
42.Võtmetegevuse „Toimetulek muutustega“ raames on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei saa raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus ning ta ei tule üldse muutustega toime. Kaebaja on täpsustanud, et ta ei saa sööki valmistada, rohkem aega kulub riietumisele, mistõttu ta tihti hilineb. Tuleb varem välja minna, aga see tekitab ebamugavust. Ekspert leiab, et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. Ekspert on põhjendanud, et alajäseme ja ülajäseme funktsiooni häirest tingitud piirangud on arvesse võetud ja hinnatud kehalise võimekuse jaos. Kohus nõustub eksperdiga.
43.Võtmetegevuse „Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ raames on kaebaja leidnud, et tuleb otsida inimesi, kes teda aitaks. Kui midagi muutub, siis see on väga ebamugav. Ekspertarsti hinnangul ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus samuti TTO arsti hinnanguga, et
3-23-2565 „Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud piiranguid“ terviseinfosüsteem ei kinnita. Kaebajal ei ole diagnoositud ärevust ja depressiooni, arstid ei ole kirjeldanud, et kaebaja ei ole võimeline muutustega kohanema. Vaimse võimekuse pikaajalisi piiranguid põhjustavaid diagnoose ei ole samuti kaebajal diagnoositud. Kaebaja on vajanud psühhiaatri konsultatsioone psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud sõltuvushäire tõttu. Käesolevalt on kaebaja kaine, sest viibib kontrollitud keskkonnas. Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
44.Valdkonna „Suhtlemine“ võtmetegevuse „Suhtlemisega hakkamasaamine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Samuti saab ta mõõdukate raskustega tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja ei saa võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja on täpsustanud, et vahel küsitakse abi, kuid käe ja jala tõttu ei saa ta abistada. Iga uus tutvus tekitab hirmu ja suurt stressi. Uusi tutvusi sobitada ei ole võimalik ja on ebamugav käe (kõik vaatavad seda) ja jala tõttu. Ekspertarst leiab, et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. Ekspert on põhjendanud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga, kuna terviseinfosüsteem ei kinnita piirangud. Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
45.Võtmetegevuse „Kohane käitumine“ lahtris on kaebaja märkinud, et ta ei suuda kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Samuti kaotab ta sageli kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Kaebaja on täpsustanud, et tema närvisüsteem on häiritud peale traumat, mille tõttu ta jäi invaliidiks. Lapsepõlves oli tal närvivapustus ja ta võttis tablette. Praegu võtab ta rahusteid. Ekspertarst kaebajaga ei nõustu ja põhjendab, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO arsti hinnanguga. Kaebajal ei ole diagnoositud vaimseid võimekuse piiranguid põhjustavaid haigusseisundeid. Vaimse võimekuse pikaajalisi piiranguid põhjustavaid diagnoose kaebajal ei ole diagnoositud. Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
46.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et tal on tegutsemisraskusi alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu. Kaebaja täpsustas, et kui ta joob alkoholi, siis ei saa ta käia. Kuna jalg ei tööta hästi, kukub ta tihti ja on sattunud haiglasse. Ekspertarst on leidnud, et see ei mõjuta püsivat töövõimet. Töötukassa ekspertarst on nõustunud, et see ei mõjuta püsivat töövõimet, tööl olles on alkoholi tarbimine reeglina keelatud. Kohus nõustub ekspertidega.
47.Muude tervisehäirete osas on kaebaja oma taotluses leidnud, et tal on lisaks tegutsemisraskusi, mida eespool esitatud küsimused ei käsitlenud. Täpsustades on kaebaja leidnud, et pikka aega ei saa uinud ja seetõttu on välja kirjutatud unerohud. Tihti esinevad tal teravad peavalud, jõu langus ja apaatia. Ekspertarst on leidnud, et püsivat töövõimet see ei mõjuta. Töötukassa ekspertarst on sellega nõustunud, sest piiranguid hinnatakse ravi foonil.
48.Kokkuvõtte leiab kohus, et vastustaja ekspertarsti selgitused on asjakohased ja töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele. Kaebuses osutatud probleemid ei tingi töövõime hindamise otsuse õigusvastasust.
3-23-2565
49.Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuna vastustaja on kaebaja töövõime hindamisse kaasanud ka teise ekspertarsti, ei ole uurimiskohustust rikutud. Ekspertide seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel. TIS andmed on põhjalikud ja üksikasjalikud. Seega ei ole tegemist ka olukorraga, kus vastustaja oleks otsused teinud ebapiisavate tõendite põhjal.
50.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
52.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.