lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-673/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-673/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1243
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 110Menetlusabi andmineHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangudKrMS § 195KuriteoteadeKrMS § 207 lg 1Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine RiigiprokuratuurisRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-673/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 11. aprill 2024, Tartu 3-24-673 X kaebus seoses kuriteoteate menetlemisega Viru Vangla poolt Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2024. a määrus X määruskaebus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta X toimikuga tutvumise taotlus rahuldamata.
2.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldama.
3.Jätta X määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2024. a määrus peale rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 19. veebruaril 2024 Viru Vanglale kuriteokaebuse seoses vanglaametnike tegevusega tema suhtes distsiplinaarmenetluste läbiviimisel ja avavangla osakonnast kinnisesse vanglasse paigutamisel. Kaebaja tervist on rikutud ning kaebaja on korduvalt soovinud psühhiaatri abi, mida pole talle võimaldatud.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Viru Vangla andis kaebajale 26. veebruari 2024. a vastusega nr 6-10/24/2855-2 tähtaja täiendavate andmete või terviseandmete avaldamise nõusoleku esitamiseks ning pikendas kuriteoteatele vastamise tähtaega.
3.Kaebaja esitas 27. veebruaril 2024 Viru Vanglale avalduse, milles leidis, et on vanglale esitanud kriminaalmenetluse algatamiseks piisavad andmed.
4.Vangla selgitas 4. märtsi 2024. a vastusega nr 6-10/24/2855-4 kaebajale, et meditsiiniandmete töötlemine on vajalik, et kontrollida kaebaja 19. veebruari 2024. a kaebuses välja toodud psühhiaatri vastuvõtu ja psühhiaatrilise ravi mittevõimaldamisega seotud

asjaolusid. Ilma terviseandmete töötlemiseta ei ole Viru Vangla sisekontrolli valdkonnal võimalik anda hinnangut võimaliku süüteo toimepanemise kohta. Vangla andis kaebajale täiendava tähtaja eelnimetatud nõusoleku esitamiseks.

5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 6. märtsil 2024 kaebuse, milles palus tunnistada Viru Vangla 26. veebruari 2024. a vastus nr 6-10/24/2855-2 ja 4. märtsi 2024. a vastus nr 6-10/24/2855-4 õigusvastaseks. Kaebaja selgitas, et tal esineb tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi, kuna vangla on varasemalt tema kuriteokaebusi käiguta jätnud ning seda võidakse teha ka edaspidi. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
6.Viru Vangla esitas halduskohtule 7. märtsil 2024 kohtueelse menetluse materjalid. Vangla oli seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole lubatav.
7.Tartu Halduskohus tagastas 8. märtsi 2024. a määrusega kaebuse ja jättis taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-s 1 ja § 212 lg 2 p-s 6 sätestatud uurimisasutuse tegevust, kuivõrd vangla ei menetlenud kaebaja hinnangul õigesti tema kuriteoteadet (KrMS § 195 lg-d 1 ja 2). Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid uurimisasutuse tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud teistsugune menetluskord. Isegi kui käsitleda vangla vastuseid halduskohtus vaidlustatavate toimingutena, ei oleks nende vaidlustamine tuvastamisnõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 alusel lubatav, sest oma sisult oleks tegemist menetlustoimingutega, mille iseseisev vaidlustamine ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta on lubatav vaid erandlikel juhtudel. Ilmselgelt pole sellise olukorraga praegu tegemist. Samuti ei oleks tuvastamisnõue kaebaja õiguste kaitseks kuigi efektiivne vahend. Seega tuleks kaebus ka juhul kui vaidlust käsitleda halduskohtu pädevusse kuuluvana tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
8.X esitas Tartu Halduskohtule 8. märtsil 2024 riigi õigusabi taotluse, mis on edastatud lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
9.X esitas 9. märtsil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 8. märtsi 2024. a määruse peale. X on seisukohal, et halduskohus oleks pidanud andma hinnangu, kas Viru Vangla sisekontrollil oli olemasolevate materjalide pinnalt õigus jätta kuriteokaebus käiguta.
10.X esitas Tartu Halduskohtule paberkandjal allkirjastatud toimikuga tutvumise taotluse, mis on registreeritud Tartu Halduskohtus 11. märtsil 2024. Halduskohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Taotluse põhjenduste kohaselt esitas X 6. märtsil 2024 e-toimikus kaebuse, aga e-toimikus lahendi avamisel kadus lahend ära ja kaebuses ei olnud põhjendusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et X toimikuga tutvumise taotlus, riigi õigusabi taotlus ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt lahendab ringkonnakohus taotlused ja seejärel määruskaebuse.
12.X esitas toimikuga tutvumise taotluse, milles ei ole täpsustanud, kas ta soovib tutvuda paberkandjal toimikuga või e-toimikuga. Kuna taotlusest nähtuvalt on kaebajale võimaldatud

juurdepääs e-toimikule, siis tõlgendab ringkonnakohus taotlust paberkandjal toimikuga tutvumise taotlusena.

12.1.Haldusasja nr 3-24-673 toimiku puhul on tegemist digitaalse toimikuga. Justiitsministri
8.veebruari 2018. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Kohtule teadaolevalt on kaebajale Viru Vangla kinnipeetavana tagatud võimalus kasutada e-toimikut, kus kaebaja saab tutvuda kohtuasja materjalidega.
12.2.Kaebaja on toimikuga tutvumise taotluses märkinud, et esitas asjas kaebuse e-toimiku kaudu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajale nähtavad halduskohtule esitatud dokumendid ning kaebaja on esitatud e-toimiku kaudu määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse. Järelikult on kaebaja saanud e-toimikut kasutada ning arusaamatuks jääb kaebaja taotluses esitatud põhjendus, mille kohaselt lahendi avamisel see kadus ning kaebusest on puudu põhjendused. Juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik saab tegelikult kasutada avalikku e-toimikut, ei ole kuidagi põhjendatud talle digitaalse toimiku väljavõtte ehk digitoimikus olevate asja materjalide väljastamine täiendavalt ka paberil. Eelnevat arvestades jätab kohus X taotluse paberkandjal toimikuga tutvumiseks rahuldamata.
13.Kaebaja esitas 8. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mis on edastatud lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kuna halduskohus on vaidlustatud määruse teinud samuti 8. märtsil 2024, siis tõlgendab ringkonnakohus menetluse hetkeseisu arvestades, et kaebaja soovib esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2024. a määruse peale.
13.1.Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest

(RÕS)

ning HKMS-i

12.peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
13.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja võimelisust määruskaebuse esitamisel näitab ka asjaolu, et kaebaja on käesolevas asjas esitanud ringkonnakohtule 9. märtsil 2024 määruskaebuse, milles kaebaja on arusaadavalt avaldanud halduskohtu määrusega mittenõustumist. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus

vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

14.Kaebaja vaidlustab halduskohtu 8. märtsi 2024. a määrust, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 (kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) alusel ja samuti annab kaebuse tagastamiseks aluse HKMS § 121 lg 1 p 1 (kaebajal puudub ilmselge kaebeõigus). Seega kui kaebaja hinnangul ei ole vangla kaebaja avalduste alusel õiguspäraselt toimetanud, sh ei ole vangla alustanud vastavalt kaebaja tahtele kriminaalmenetlust, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada kaebus prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1). Kui kaebusena käsitleda vangla vastuseid halduskohtus vaidlustatavate toimingutena, ei ole nende vaidlustamine tuvastamisnõudega HKMS § 45 lg 3 mõttes lubatav. Seega tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium