Xi kaebus Eesti Töötukassa 24. juuli 2023. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. mail 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassa määras 29. märtsi 2022. a otsusega nr TVH/22/013134 Xile osalise töövõime üheks aastaks alates 25. märtsist 2022 kuni 24. märtsini 2023. Otsuse alusel määrati kaebajale töövõimetoetus.
3-23-1895
2.13. mail 2023 esitas kaebaja töötukassale töövõime hindamise taotluse. Töötukassa leidis
24.juulil 2023. a otsuses nr TVH/23/027921, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle põhjuseks on kõrgvererõhkja südamehaigused ning dorsopaatiad. Kaebajal on vasakusse jalga kiirguvate nimmevalude, vererõhu kõrgenemise, pearingluse ja südame vahelöökide esinemise tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine, pikem kehaasendi säilitamine ja kehaasendi muutmine. Talle ei sobi raske füüsiline koormus. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Selle põhjuseks on artroosid. Valude tõttu vasakus õlaliigeses on tal raskendatud küünitamine ning esemete tõstmine ja kandmine. Tuvastatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist.
3.X esitas 28. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa otsuse tühistada. Vaidlustatud otsusega leidis vastustaja 2023. a jooksul kolmandat korda, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Esimene otsus (TVH/23/011971) põhines ekspertarst K. Kanguri hinnangul, teine (TVH/23/015565) ekspertarst Ü. Melnikovi hinnangul. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamata. Tema tervislik seisund pole paranenud. Tervise äkilisest halvenemisest päästab teda vaid pidev ravi ja arstide ettekirjutuste range järgimine.
Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema 13. mai 2023. a taotluses märgitud hinnangu oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Töötukassa otsuse aluseks on tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS Arstikeskus Confido ekspertarsti dr N. Neglasoni 23. juulil 2023 koostatud eksperdiarvamus. Kohtumenetluse raames vaatas kaebaja juhtumi üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr I. Kukk. Dr Kukk koostas
28.septembril 2023 seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarstiga.
4.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on kerge piirang liikumise valdkonna võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“. Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses arst piirangut ei tuvastanud. Kaebajal on nimmevalu, mis kiirgub vasakusse jalga. Talle on soovitatud valuravi ja taastusravi. Valuravi on ta saanud, taastusravi mitte. Kaebaja südametööd on kontrollitud. Tema parem koda ja vasak vatsake on kergelt laienenud ning esinevad südame vahelöögid. Vererõhu väärtused on kõrgenenud, vajalik on ravi. Õhupuudust, hingeldust, tasakaaluhäireid ja püsivat lonkamist terviseandmed ei kinnita. Pearinglustunne võib kaasneda vererõhu kõrgenemisega. Ekspertarst järeldas kokkuvõttes, et kaebajal on piiratud pikkade vahemaade läbimine ja treppidest liikumine. Pikemaajalisel kehaasendi säilitamisel ja kehaasendi muutmisel tunneb kaebaja valu. Kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus.
4.3.Käelise tegevuse valdkonnas tuvastas ekspertarst kaebajal mõõduka piirangu käte sirutamise ja kerge piirangu asjade liigutamise võtmetegevuses. Arst selgitas, et kaebajal esinevad valud vasakus õlaliigeses. Kaebaja õlaliigese liikuvus on piiratud (abduktsioon 70 kraadi). Kaebajale on soovitatud valuravi, mis vajab tõhustamist. Taastusravil käis kaebaja 2022. a-l. Kaebaja esile toodud käte jõudluse langust terviseandmed ei kinnitanud. Arst leidis kokkuvõttes, et kaebajal on piirangud küünitamisel, esemete tõstmisel ja kandmisel.
4.4.Võtmetegevuste piirangute arvväärtuste summa on eeltoodu põhjal kaks. Seetõttu on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Kaebaja tervisest tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mis takistaks tal töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse inimese üldist töövõimet. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi, samuti seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on
2(7)
3-23-1895 võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa). I Töövõime hindamise põhimõtted
6.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri
7.septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
7.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
8.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
9.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski tehtav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).
10.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
11.Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. II Kaebaja töövõime Liikumise valdkond
12.Võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“
12.1.Kaebaja märkis 13. mail 2023 esitatud taotluses (digitoimiku lehed (dtl) 25–34), et suudab ilma raskusteta läbida 100 meetrit. Treppidel liikuda ja takistusi ületada suudab kaebaja mõõdukate raskustega. Kaebaja sõnul tekkib tal liikudes tugev seljavalu, mis kiirgub vasakusse jalga. Valu tekkib ka labajalas. Pikemal liikumisel hakkab kaebaja vasakut jalga lonkama ja lohistama. Lisaks tekkib tal tugev õhupuudus, hingeldus, valu rinnus ja tasakaaluprobleemid. Kaebaja on sunnitud sageli peatuma ja puhkama. Vererõhu kõrgenemise tõttu peab kaebaja trepist liikudes toetuma käsipuule. Seda saab ta teha ainult parema käega, kuna vasakut kätt ta õlaliigese valu tõttu vajalikule kõrgusele tõsta ei suuda.
12.2.TTO ekspertarsti 23. juuli 2023. a hinnangu järgi (dtl 130) vastavad kaebaja piirangud selle võtmetegevuse sooritamisel kergele raskusastmele (arvväärtus 1). Piiranguid põhjustavad kaebajal diagnoositud täpsustamata enneaegne depolarisatsioon, radikulopaatia ja südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Kaebajal on nimmevalud, mis kiirguvad vasakusse jalga. Kaebaja on saanud valuravi. Talle on soovitatud ka taastusravi seljavalude leevendamiseks, kuid seal ta käinud ei ole. Detsembris 2022 tehtud ehhokardiograafia koormustesti järgi on kaebaja koormustaluvus keskmine. Kaebaja vererõhk on kõrgenenud, ravi oli 2022. a lõpus vaja korrigeerida. Õhupuudust, hingeldust, tasakaaluhäireid ja püsivat lonkamist kaebaja terviseandmed ei kinnita. Pearinglus võib kaasneda vererõhu kõrgenemisega.
12.3.Kaebusele vastamiseks küsis vastustaja töötukassa ekspertarsti dr Kuke seisukoha (dtl 146). Dr Kukk leidis, et TTO ekspertarsti hinnang oli põhjendatud. Eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse piirang hinnatakse raskeks juhul, kui inimene vajab pikemaks liikumiseks abivahendeid, nt ratastooli. Seljavalu ei ole kaebajal pidevalt, küll aga esineb aeg-ajalt ägenemist. Viimase aasta jooksul on kaebaja vajanud seljavalu tõttu kahel korral töövõimetuslehte. Kaebaja käis neuroloogi juures 2023. a mais. Viimane soovitas kaebajale lisaks valuravile ka taastusravi. Varem käis kaebaja selja- ja jalavaluga neuroloogi juures 2022. a novembris. Ka siis soovitati talle valu- ja taastusravi. 2022. a detsembris tehtud koormustesti järgi oli kaebaja koormustaluvus eakohane. Üheksa minuti jooksul hingeldust, väsimust ega südamelihase isheemiat ei tekkinud. Tekkisid üksikud healoomulise kuluga südame vahelöögid. Vererõhk oli pisut kõrgem. 8. juunil 2023 tehti kaebajale 24-tunnine EKG monitooring ning vererõhu ööpäevane monitooring. 28. juunil 2023 tehti kaebajale täismahus ehhokardiograafia. Kaebajal esines kerget aordi- ja mitraalklapi fibroosi ja südamelihase hüpetroofiat, kuid südame üldfunktsioon oli normis ning väljutusfraktsioon EF oli 64%. Kaebajal ei esine raskeid rütmihäireid. Kardioloog korrigeeris vererõhuravi, soovitades kaebajale kolesterooli langetavat ravi, millest kaebaja on korduvalt loobunud. Kaebajal ei esine sellist südamehaigust, mis põhjustaks olulist koormuse langust või südamepuudulikkust. Koormusel esineb kaebajal vererõhu tõusu. Kaebaja vereõhu korrigeerimiseks sobiliku raviskeemi leidmisega on olnud probleeme. Kaebaja ravi muudeti ning vereõhu raviks määrati kahte toimeainet sisaldav preparaat. Vererõhu korrigeerimise võimalused uue raviga ei ole veel ammendunud.
4(7)
3-23-1895
12.4.Kohus tõdeb, et kaebaja terviseandmed kinnitavad tema kirjeldatud piiranguid eri tasapindadel liikumisel seoses seljavalu ja kõrge vererõhuga. Kaebaja terviseandmed ei kinnita aga seda, et tal esineks olulisi piiranguid tal diagnoositud südamehaiguse tõttu. Töövõime piiranguid hinnates tuleb arvestada inimesele määratud ravi ja seda, kas ta on ravisoovitusi järginud. Dr Kukk viitas õigesti sellele, et kaebaja pole vaatamata neuroloogi soovitustele seljavalu leevendamiseks taastusravis käinud. Nii vererõhuprobleemide kui ka südamehaiguse vastu määrati kaebajale vahetult enne vaidlustatud otsuse tegemist uus ravi. Vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga võis töötukassa seega tugineda sellele, et kaebaja probleemid võivad leeveneda, kui ta käib taastusravis ja võtab kasutusele arstide soovitatud uued ravimid. Kui ravisoovituste järgimine siiski leevendust ei too, saab kaebaja mõistliku aja möödumise järel esitada uue töövõime hindamise taotluse.
13.Võtmetegevus „Ohutu ringiliikumine“
13.1.Kaebaja märkis taotluses, et suudab ringi liikuda mõõdukate raskustega. Õues liikudes peab kaebaja enda sõnul jõu kogumiseks sageli peatuma seljavalu ja vererõhu kõrgenemise tõttu, mis võib põhjustada pearinglust. Kaebaja märkis, et suudab siseruumides ohutult liikuda mõõdukate raskustega. Seljavalu ja pearingluse tõttu peab ta liikuma ettevaatlikult. Tasakaaluhäire tõttu on kaebajal oht kukkuda.
13.2.TTO ekspertarst kaebajal selle võtmetegevuse sooritamisel piirangut ei tuvastanud, leides, et kaebaja esile toodud probleeme on hinnatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ raames.
13.3.Töötukassa ekspertarst nõustus selle hinnanguga. Kaebajal ei esine selliseid liikumispiiranguid, mis võiks põhjustada kukkumist. Ka ei esine tal nägemise või kuulmise kahjustust, mis ohutut ringiliikumist takistaks.
13.4.Kohus selgitab, et töövõime hindamise metoodika järgi mõistetakse ohutu ringiliikumise all raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist.
13.5.Vastavalt töövõime hindamise metoodikale tuleb praeguse võtmetegevuse piirangute hindamisel arvestada sellega, et kaebaja sõnul peab ta liikudes sageli peatuma. See tähendab, et ta ei pruugi jõuda sihtkohta sama ruttu, kui terviseprobleemideta inimene. Siiski ei anna kaebaja esitatud kirjeldus alust järeldada vähemalt mõõduka piirangu esinemist, mis võiks tema töövõimele antud lõpphinnangut muuta. Seljavalu ja vererõhuprobleemide leevendamise võimalusi käsitles kohus võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ raames. Taastusravi abil ja arsti soovitatud raviskeemi järgides võivad leeveneda kaebaja probleemid ka ohutu ringiliikumine võtmetegevuse sooritamisel. Muid terviseprobleeme, mis võiks anda aluse jõuda selle võtmetegevuse juures teistsugusele järeldusele, nt nägemis-, kuulmis- vm tajuhäireid, kaebajal ei esine. Tasakaaluprobleemid kaebaja terviseandmete järgi kinnitust ei leidnud. Kaebajal võib esineda küll pearinglust, kuid sellele on võimalik saada leevendust hüpertoonia kohase ravi abil.
14.Võtmetegevus „Seismine ja istumine“
14.1.Kaebaja märkis taotluses, et suudab seistes või istudes valu või väsimust tundmata ühel kohal olla vähem kui ühe tunni. Selle põhjuseks on vasakusse jalga kiirguv seljavalu ja valu jalalabas. Kehaasendit vahetades (tõustes ja istudes) peab kaebaja enda sõnul kasutama tuge tooli või laua näol.
5(7)
3-23-1895
14.2.TTO ekspertarsti hinnangu järgi on kaebajal selles võtmetegevuses kerge piirang. Ekspertarst tõi esile kaebajal diagnoositud radikulopaatia. Kaebajale on soovitatud valuravi ja taastusravi, kuid taastusravil ta seljavalude tõttu käinud pole.
14.3.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Neuroloogi märkmetes (16. mai 2023 ja 17. november 2022) on esile toodud, et kaebajal on piiratud painutused nimmeosas igas suunas, kuid muid asendivahetuse piiranguid kirjeldatud pole. Ekspertarst märkis, et seljavalude ägenemine esineb kaebajal 5–24% ajast. Ta teeb rasket füüsilist tööd ehitajana. Teda ei ole peetud vajalikuks suunata taastusravisse. Töövõime hindamisel ei eeldata, et inimene suudaks istuda või seista järjest enam kui ühe tunni. Eeldatakse, et inimene saab 4–5 minuti järel asendeid vahetada.
14.4.Kohus märgib, et töövõime hindamise metoodika järgi peab tegevusi olema võimalik sooritada ilma häiriva valuta. Töötukassa ekspertarst on ekslikult märkinud, et kaebajat pole peetud vajalikuks suunata taastusravile. Nagu varem märgitud, on arstid kaebajale seljavalu tõttu taastusravi soovitanud, kuid kaebaja pole senini taastusravis käinud. Seda arvestades on selle võtmetegevuse piirang põhjendatult kergeks hinnatud. Kui valuprobleem kõigi ravisoorituste järgimisest hoolimata ei leevene, saab kaebaja taotleda oma töövõime uut hindamist. Käelise tegevuse valdkond
15.Võtmetegevus „Käte sirutamine“
15.1.Kaebaja märkis taotluses, et suudab mõõdukate raskustega käsi tõsta niipalju, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Kaebaja ei saa oma vasakut kätt erinevatele kõrgustele sirutada ega õlaliigesest painutada. Õlaliigeses on valu, liikuvus on piiratud ja käes pole jõudu.
15.2.TTO ekspertarst hindas kaebaja piirangu selles võtmetegevuses mõõdukaks. Arst märkis selle võtmetegevuse juures ära kaebajal diagnoositud liigeste traumajärgse artroosi. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Kaebaja hinnang ja ekspertarstide hinnang langevad kokku. Seega pole poolte vahel selle võtmetegevuse piirangu üle vaidlust.
16.Võtmetegevus „Asjade liigutamine“
16.1.Kaebaja märkis taotluses, et suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada üheliitrist vedelikuga täidetud anumat. Kaebaja sõnul ei saa ta kahe käega esemeid haarata ja neid vöö kõrgusel soovitud kohta liigutada. Probleemiks on valu vasakus õlaliigeses ja jõupuudus vasakus käes. Parem käsi tuleb appi võtta. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada suuri ja kergeid esemeid.
16.2.TTO ekspertarst leidis, et piirang on kerge. Piirangu põhjuseks on samuti liigeste traumajärgne artroos. Kaebaja õlaliigese liikuvus on piiratud, abduktsioon on 70 kraadi. Kaebajale on soovitatud valuravi, mis vajab tõhustamist. Käte jõudluse langust terviseandmed ei kinnita.
16.3.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarstiga. Arst viitas taastusravi arsti
25.märtsi 2022. a sissekandele, mille järgi kaebaja õlale tehtud lihasjõudluse testimine andis normilähedase tulemuse (viie palli süsteemis 4–5 palli). Tegevuse sooritamine ei ole takistatud, kuid võib esineda valu.
16.4.Kohus leiab, et arstide hinnangud vastavad metoodika nõuetele. Kaebaja kirjeldatud jõupuudust vasakus käes terviseandmed ei kinnita. Kaebaja pole ka kaebuses esile toonud, miks arstide hinnang tema meelest ekslik on. Kaebaja tugineb üksnes sellele, et vastustaja on tal varem tuvastanud osalise töövõime ning tema seisund pole paranenud. Ka varasemal töövõime
6(7)
3-23-1895 hindamisel, kus töötukassa tuvastas kaebajal osalise töövõime, hinnati tal käelise tegevuse valdkonnas esinev piirang kergeks (vt 29. märtsi 2022. a otsus, dtl 2). Kokkuvõte
17.Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus ja küünitamist vajavad tegevused. Kaebaja töövõime toetamiseks on vajalik regulaarne ravi. Dr Kukk tõdes, et kaebajal on terviseprobleeme, millest täielik paranemine ei ole tõenäoline. Töövõimet ei hinnata siiski diagnooside, ravi vajaduse või ravimite tarvitamise alusel. Piiranguid hinnatakse kujuteldavas olukorras, kus inimene on järginud kõiki ravisoovitusi. Töövõime loetakse vähenenuks, kui vaatamata ravile jäävad püsima sellised piirangud, mis piiravad inimese töövõimet. Praegusel juhul on kaebaja südamehaigust ja kõrget vererõhku eeldatavasti võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Seljavalude ägenemise vältimiseks tuleks kaebajal pöörduda taastusraviarsti vastuvõtule, omandada seljalihaseid tugevdavad harjutused ja neid järjepidevalt sooritada. Kui valud sagenevad, siis on võimalik teha uuringud valu põhjuste selgitamiseks ja konsulteerida kas neurokirurgi või ortopeediga. Kaebaja vasaku õlaliigese taastusravist on möödas enam kui aasta. Ravi tuleks vajadusel korrata. Dr Kukk märkis põhjendatult, et inimese töövõimet hinnatakse üldiselt, mitte konkreetset tööd silmas pidades. Kaebaja raviandmete järgi teeb ta rasket füüsilist tööd. See, et kaebaja ei pruugi olla suuteline jätkama senise raske füüsilise töö tegemist, ei anna veel alust tuvastada tema töövõime vähenemist, kuni ta on võimeline tegema täiskoormusega füüsiliselt kergemaid töid.
18.Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud õigusnormide ega metoodika nõuete vastu. Ka pole kaebaja kaebuses esile toonud konkreetseid väiteid selle kohta, milles vastustaja ja ekspertarstid tema meelest eksisid. Üksnes asjaolu, et kaebajal on varem tuvastatud osaline töövõime, ei anna alust nõuda uuesti samasugust hinnangut. 2022. a-l tuvastas töötukassa kaebajal osalise töövõime mõõduka piirangu tõttu liikumise valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonnas tuvastati toona kerge piirang. 2022. a otsuses oli märgitud, et kaebaja tervisekahjustuse iseloom on muutlik ja töövõimet on pikemaks kui üheaastaseks ajavahemikuks raske prognoosida. Käeliste vaevuste püsimisel on vaja terviseandmeid täpsustada. Praegu ongi kaebajal tuvastatud mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas, st piirangud on hinnatud varasemast raskemaks. Liikumise valdkonna piirangud on aga hinnatud varasemast kergemaks. Seda mitte põhjusel, et kaebaja terviseseisund oleks viimase aasta jooksul paranenud, vaid eeskätt põhjusel, et kaebaja pole käinud talle soovitatud taastusravis. Samuti põhjusel, et kaebaja seisund võib paraneda hüpertoonia raviks määratud uue raviskeemi järgimisel. Kui liikumise valdkonna piirangud jäävad sellegipoolest püsima ning käelise tegevuse piirangud ei leevene, võib edaspidi olla alust tuvastada kaebajal osaline töövõime.
19.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
20.Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.