Rahapesu Andmebüroo taotlus Xi valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Jaana Toon Puudutatud isik – X
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo 23.02.2024 taotlus.
Anda luba kanda Xi valduses olnud vara (xxxxxxxx) riigi omandisse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja rahasummad koos vääringuga tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X (puudutatud isik) üritas 10.01.2023 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos xxxxxxxx Maksu- ja Tolliamet võttis kupüürid hoiule.
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 12.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/39-2 (dtl 17) võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ja rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks puudutatud isiku valduses olnud xxxxxxxx käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on toodud 12.01.2023 dokumendis nr 3-1/39-1 (dtl 19, 66). Puudutatud isikut teavitati võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta.
3.Puudutatud isiku saatis 24.01.2023 RAB-ile e-kirja (dtl 23), milles selgitas, et xxxxx vahetas tema vend Gazpromi pangas, mille väljavõte (dtl 25) oli lisatud e-kirjale. Vara näol oli tegemist pere isiklike säästudega ja raha vahetati, et minna Ukrainasse sugulastele külla, kuid
3-24-539
sõja alustamise tõttu jäi reis ära. Raha anti puudutatud isikule, et ta saaks Eestis endale auto osta, kuna tal on puudega laps, kes vajab transporti.
4.RAB edastas 02.02.2023 puudutatud isikule e-kirja teel täiendavad küsimused (dtl 29) seoses vara päritolu ja reisiga Ukrainasse. Sellele puudutatud isik ei vastanud.
5.RAB kehtestas 10.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/150-2 (dtl 30) viidatud varale käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud 10.02.2023 dokumendis nr 3-1/150-1 (dtl 32, 69). Puudutatud isik ei olnud esitanud RAB-ile veenvaid tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB-i läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et tegemist võib olla kuritegelikku päritoluga varaga. RAB-il oli vaja teha täiendavaid lisatoiminguid.
6.RAB esitas 10.04.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni 1 aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.04.2023 määrusega asjas nr 3-23-753 RAB-i taotluse ja andis loa puudutatud isiku valduses olnud vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks.
7.RAB kehtestas 11.04.2023 ettekirjutusega nr 3-1/330-2 (dtl 35) kohtu loa alusel puudutatud isiku valduses olnud vara suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlakstegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud 11.04.2023 dokumendis nr 3-1/330-1 (dtl 37, 72). Piirangu tähtaeg saabub 11.04.2024.
8.RAB saatis 11.10.2023 ja 22.01.2024 puudutatud isikule meeldetuletused (dtl 41, 42) vastata täiendavatele küsimustele.
9.Puudutatud isik saatis 05.02.2024 RAB-ile e-kirja (dtl 42), milles ütles, et vastas täiendavatele küsimustele juba Narva piiripunktis ja soovib, et RAB saadaks uuesti küsimused talle e-kirja teel. Samuti soovis ta teada, millal otsus tuleb.
10.RAB viis läbi omapoolse analüüsi ja erinevad toimingud, mis on süvendanud põhjendatud kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest ja seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. RAB saatis 06.02.2024 (dtl 44) täiendavalt puudutatud isikule meeldetuletuse täiendavatele küsimustele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole RAB-ile vastanud.
11.RAB esitas 23.02.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse puudutatud isiku valduses olnud vara (xxxxxxxx) riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused:
11.1.RAB ei otsusta selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. RAB-i eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral koguda, analüüsida ja kontrollida teavet ning rakendada abinõusid vara säilimiseks (RahaPTS § 54 lg 1 p 1). Seega RAB-i vara käsutamise piirangute aluseks on kuritegelikku laadi tuvastatud asjaolud, mis viitavad rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanemisele. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral on RAB-i ülesandeks vara käsutamise piiramine vara säilimise tagamiseks ning juhtudel, kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei õnnestu kindlaks teha, taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Seetõttu on RahaPTS-is sätestatud meetmed, mis annavad aluse kohtu loal vara riigi tuludesse kandmiseks juhul, kus on ilmnenud piiratava vara osas 2(7)
3-24-539
põhjendatud rahapesu kahtlus ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole RAB-i analüüsi käigus õnnestunud kindlaks teha.
11.2.Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele1, mille sisuline täitmine on kõigile maailma riikidele kohustuslik. FATF 4. soovituse kohaselt peaksid riikidel olemas olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). Samuti on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi p-s 172 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, nt: (i) juhtudel, kus süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaeg on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid, (iii) kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne. Eeltoodud soovitustele tugineb osaliselt ka RahaPTS-is toodud regulatsioon (§ 57).
11.3.RahaPTS § 57 eesmärk on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ning terrorismi rahastamiseks. Võimalike kuritegude toimepanemine läbi Eesti finantssüsteemi kahjustab oluliselt Eesti mainet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on üheks Euroopa Liidu suurema fookuse all olevaks valdkonnaks, selle ebaefektiivse tõkestamise korral seatakse ohtu nii Eesti finantssektori konkurentsivõime kui ka usaldusväärsus. Halduskonfiskeerimise (RahaPTS § 57 lg 7) kohaldamiseks ei esine eeldust, et vara riigi omandisse taotlemise eelselt peaks olema läbi viidud kriminaalmenetlus, mille kaudu ei ole õnnestunud tuvastada vara tegelikku omanikku. Halduskonfiskeerimise eesmärgiks ja sisuks ei ole isiku karistamine ega otsustada isiku (karistusõigusliku) süü üle. Varale käsutuspiirangute seadmise eesmärgiks ei ole kriminaalasja algatamine, vaid vara säilimine ja asjaolude väljaselgitamine. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuse poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi nn halduskonfiskeerimise. Halduskonfiskeerimise eesmärk on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ja antakse võimalus kannatanule see vara tagastada või konfiskeerida see riigituludesse.
11.4.Puudutatud isik ei ole tema valduses olnud vara legaalset päritolu tõendanud. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis on eelduslikult tema mõjusfääris. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja väljaselgitamiseks. Puudutatud isikult on palutud teavet ja tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Puudutatud isik ei ole seda võimalust kasutanud. RAB-ile ei ole tõendatud ja RAB ei ole oma ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ega selle omanikku, mis oleks seatud käsutuspiirangu lõpetamise õiguslikuks aluseks RahaPTS § 57 lg 10 kohaselt. Puudutatud isik üritas xxxxxx üle piiri Eestisse tulla. Raha oli peidetud riiete alla vöö sisse, mis oli asetatud ümber kõhu. Puudutatud isik ei deklareerinud kaasas olnud sularaha (väärtus xxxxxxxx), kuigi seda tulnuks teha, kui Euroopa Liitu sisenedes on sularaha kaasas vähemalt 10 000 euro väärtuses või samaväärne summa mistahes muus valuutas. Puudutatud isikul ei olnud peidetud raha päritolu kohta esitada mitte ühtegi dokumenti ja ta ei osanud ametnikele öelda täpselt summat, mis tal kaasas oli. Isiku selgituste kohaselt sai ta selle raha venna käest
auto ostmiseks. Arusaamatuks jääb, miks tuli isik Venemaalt Eestisse autot ostma xxxxxx eest. 10.01.2023 seisuga oli puudutatud isik ületanud piiri Eestisse sisenemise eesmärgil 7. korda viimase kalendrikuu jooksul. Puudutatud isik esitas 24.01.2023 RAB-ile selgitused ja dokumendid, mille kohaselt vahetas tema vend Gazprombank-is 21.05.2021 valuutat xxxxxx vastu, mida sooviti kasutada sugulaste juurde Ukrainasse reisimisel. Selgituste kohaselt jäi reis sõjategevuse tõttu ära. Ei ole arusaadav, miks vahetas vend nii varakult ehk vähemalt 9 kuud enne planeeritud reisi valuuta xxxxxxx vastu. Puudutatud isik RAB-i täiendavatele küsimustele ei vastanud. Tegemist on ca xxxxxx suuruse summaga sularahas, mis ei ole väike summa, mida 9 kuud enne väidetavat reisi võõrvaluutas lihtsalt hoida. Tavapäraseks ei saa pidada käitumist, kus isik vahetab reisimiseks vajaliku suure summa sularahas sedavõrd suure ajavaruga. Kahtlusi esitatud selgituse osas süvendab omakorda isiku soovimatus täiendavaid selgitusi anda.
11.5.Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Selleks peab puudutatud isik ise vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid esmalt RAB-ile esitama.
12.Kohus andis 27.02.2024 määrusega puudutatud isikule võimaluse esitada RAB-i taotluse kohta oma seisukoht. Puudutatud isik ei ole seisukohti esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
14.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
15.Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.
16.Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks (1) jätkuv kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1), (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.
4(7)
3-24-539
17.Kohtu hinnangul on RAB-i 23.02.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud xxxxxxx puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga, selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega pärineda kuritegelikust tegevusest. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.
18.Vara käsutuspiirangu lõppemisel (11.04.2024) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
19.Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.
20.RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud xxxxxx legaalset päritolu. Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud vara legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui raha temalt Narva piiripunkti ületamisel hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta raha oli saanud. RAB küsis puudutatud isikult täiendavaid selgitusi ja 5(7)
3-24-539
dokumente ning saatis talle korduvalt meeldetuletusi, kuid puudutatud isik RAB-ile midagi täiendavalt ei esitanud ega selgitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust päritolust.
21.Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole talle e-posti aadressile saadetud kohtumäärust ega kirju vastu võtnud. Samuti ei ole ta kinnitanud talle registrijärgsele aadressile saadetud dokumentide kättesaamist. See, et puudutatud isik väldib e-posti aadressile saadetud dokumentide vastuvõtmise kohta kinnituse saatmist, ei tähenda, et tal ei ole olnud võimalust kohtumenetlusest teada saada ja kohtudokumentidega tutvuda. E-posti aadressilt ei ole tulnud teavet, et server ei oleks e-kirju vastu võtnud. Seega tuleb kohtudokumendid lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks. Puudutatud isiku poolt kohtumäärusele vastamata jätmine näitab tema huvi puudumist asja kohta, mis kinnitab asjaolu, et tegemist ei olnud temale kuuluva varaga.
22.Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB-i taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid põhjendusi ega ole esitanud tõendeid raha legaalse päritolu kohta, ei olnud RAB-il kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-il puuduvad muud võimalused puudutatud isiku esitatud andmeid iseseisvalt kontrollida, sest Ukrainas toimub sõda ja seal ei ole ametivõimudel hetkel võimekust sõjapiirkonnas toimunud kuritegevust uurida, Venemaa ametivõimudega puudub aga koostöö. Kohtu hinnangul näitavad juba puudutatud isiku selgitused piisavalt, et raha üle Eesti piiri toomise eesmärk oli suure tõenäosusega rahapesu, et varjata xxxxx päritolu ja anda sellele legaalne taust. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB-i seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud.
23.Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i 23.02.2024 taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse 6(7)
3-24-539
esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
24.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.