lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1343/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1343/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1343

Määruse kuupäev

3. aprill 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

XX (X) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ravimi teabelehtede väljastamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada XX kaebus.
2.Jätta XX riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Kinni peetav isik XX esitas 14. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tallinna Vanglalt välja mõista kahjuhüvitise 700 eurot ja viivise 500 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond ei väljasta talle mitte ühegi ravimiga koos ravimi info- ja teabelehte, nii nagu seda ravimiseadus ette näeb. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tallinna Vanglale eelnevaga seoses 30. detsembril 2022 kahju hüvitamise taotluse, kuid sellele ei ole tähtaegselt vastatud. Kaebusele on lisatud kaebaja 30. detsembril 2022 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus (reg-nr 5-37/22/183-1). Samuti on kaebusele lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla esitas 12. märtsil 2024 vastusena kohtunõudele sama kuupäeva otsuse nr 5-37/24/183-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahjunõuded nr 5-37/22/183-1, 5-37/23/30-1, 5-37/23/12-1, 5-37/22/139-1 ja 139-2.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et praegune hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul

3-23-1343 täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ega ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks.

4.Kaebaja heidab Tallinna Vanglale ette seda, et talle ei ole väljastatud koos ravimitega teabelehte. Kaebaja ei ole küll kaebuses ega ka kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses välja toonud, milles talle teabelehtede väljastamata jätmisest tingitud kahju täpsemalt seisneb, kuid kohus ei pea seda vajalikuks täpsustada, kuivõrd kahjunõude menetlemise võimalikkuse osas saab võtta seisukoha ka seni kohtule esitatud asjaolude pinnalt. Tallinna Vangla jättis 12. märtsi 2024. a otsusega nr 5-37/24/183-2 kaebaja eelnevaga seonduva kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, märkides, et kahjunõue puudutab vanglas tervishoiuteenuse osutamist, sest vanglas oli ravimite ravimipinalitesse jagamine vangla meditsiiniosakonna pädevuses. Tallinna Vangla tõi eelviidatud kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses asjakohaselt välja, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kahju võib olla tekkinud erinevate tegevuste kaudu – nii asutuse avaliku võimu teostamisel, aga ka eraõigusliku tegevuse (tsiviilõigussuhtes) käigus. Erinevatel alustel tekkinud kahju hüvitamine ning taotluste menetlemine on reguleeritud erinevalt. Riigikohtu üldkogu on 28. juuni 2021. määruses asjas nr 3-21-30/19 kokkuvõtvalt leidnud, et vangidele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused tuleb lugeda avalik-õiguslikeks (p 27). Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Samas on üldkogu välja toonud sellegi, et kuigi vaidlus on avalik-õiguslik, siis tegu on ikkagi seaduse alusel tekkiva kinnipeetava ja riigi vahelise lepingulaadse võlasuhtega, mille raames on kinnipeetaval õigus saada tervishoiuteenust ja riigil kohustus tagada kinnipeetavate ravi, aga muus osas saab sellele võlasuhtele kohaldada tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) 41. peatükk (VÕS § 758 jj). VÕS § 770 lõike 4 järgi peab kahju tekkimist tõendama patsient. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Avaliku võimu kandja tegu on õigusvastane, kui ta on eiranud temale õigusaktist tulenevat kohustust – antud juhul siis korrektse tervishoiuteenuse osutamise kohustust. VÕS § 770 lõike 1 järgi peab rikkumine olema ka süüline. Süülisuse põhimõte lähtub samuti RVastS § 9 lõikest 1, mille alusel võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Isik määrab, mis alusel ta kahju hüvitamist nõuab ning asutus on isiku valikuga seotud.
5.Kaebaja hinnangul tuleneb kohustus väljastada koos ravimitega igakordselt ka ravimi infoja teabeleht ravimiseaduse (RavS) § 13 lõikest 4, mis sätestab, et ravimi turustamisel ja väljastamisel peab ravim olema eestikeelses pakendis ning ravimiga peab kaasas olema eestikeelne teave selle koostise, toimeainete sisalduse ning kasutamise ja säilitamise kohta, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebaja tõlgendab RavS § 13 lõikest 4 tulenevat kohustust ebaõigesti. Kohus nõustub selles osas Tallinna Vanglaga ning leiab, et RavS ei reguleeri ravimite tervishoiutöötaja poolt patsiendile andmise korda, vaid RavS tähenduses on ravimi väljastamise all mõeldud selle kättesaadavaks tegemist apteegis jaemüügipakendis. Tallinna Vangla selgitas, et vanglates jõuab selline pakend vangla meditsiiniosakonda, kus siis omakorda jaotatakse ravimid patsientidele tablettide kaupa ravimipinalisse. RavS ei sätesta, et sellisel juhul peab ka lahtiste tablettidega pakendi infoleht kaasa liikuma. Tallinna Vangla kinnitab, et kaebajale, nagu teistelegi patsientidele, on tagatud võimalus soovi korral saada ordineeritud ravimi infoleht. Kohtu hinnangul on selline praktika igati mõistlik ega saa olla patsiendile liigselt koormav.

3-23-1343 Kuivõrd kaebajal on võimalik soovi korral pöörduda meditsiinitöötaja poole ning küsida talle määratud ravimi infolehte, samuti saada muid selgitusi talle väljastatavate ravimite osas, siis ei tulene kohtu hinnangul kaebaja õigustele intensiivset riivet sellest, kui talle igakordselt iga ravimiga teabelehte kaasa ei anta. Tallinna Vangla tõi välja, et ka teistes asutustes väljaspool vanglat, kus toimib sarnane ravimite jagamise süsteem (nt hooldekodud, haiglad), ei väljastata koos lahtiste tablettidega üldjuhul ennetavalt ravimi infolehte. Kuna RavS-st ega ka muudest õigusaktidest ei tulene vanglale kui tervishoiuteenuse osutajale kohustust väljastada kinnipeetavatele koos tablettidega igakordselt ka ravimi infoleht, siis ei nähtu kohtule vangla tegevuses õigusvastasust ning kahjunõude rahuldamise eeldusi ei saa täidetuks lugeda.

6.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
7.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium