R.X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks arvama tuvastatud staaž kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka
Menetlusosalised
Kaebaja – R.X, volitatud esindaja vandeadvokaat Andres Past Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada R.X-i kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et R.X töötas täistööajaga perioodidel 01.01.-26.03.2003 (2 kuud 26 päeva) ja 03.11.2003–21.08.2006 (2 aastat 9 kuud 19 päeva) füüsilisest isikust ettevõtjana kohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvama nimetatud staaži R.X-i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
Mõista Sotsiaalkindlustusametilt R.X-i kasuks välja esindaja kulu 4284 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
2.Vastustaja peatas 30.03.2023 otsusega nr 633216V (dtl 10) kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus. Kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev 25-aastane pensionistaaži nõue, kuid tõendamata on soodusstaaži nõue 12 aastat 6 kuud. Kaebajal on tõendatud soodustingimustel vanaduspensioni pensionistaaž 9 aastat 6 kuud 5 päeva.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks arvama tuvastatud staaž kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Põhjendused:
3.1.Kaebaja palus tuvastada, et ta töötas füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) 01.01.26.03.2003 ja 03.11.2003–16.08.2006 OÜ Hiiu Mets MV (registrikood 10284518, kustutatud 16.08.2006) ning 17.08.-30.11.2006 AS-i Hiiumaa Erametskond (registrikood 10539711, kustutatud 15.11.2018) heaks kohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule. Kaebaja soovis eeltoodut tõendada tunnistajate A.S-i ja W.P ütlustega.
3.2.Kaebaja töötas 1999.-2010. a FIE-na ning pakkus Riigimetsa Majandamise Keskusele ja OÜ-le Hiiu Mets MV raieteenuseid. Kaebaja registreeriti FIE-na äriregistris 25.10.1999 ja kustutati 26.03.2003, registreeriti 03.11.2003 ja kustutati 14.01.2010. Tegevusaladena olid registreeritud metsa ülestöötamine ja metsamaterjali väljavedu, metsahooldustööd, küttepuude valmistamine. Kaebaja sai osutatud teenuse eest perioodilisi makseid vastavalt esitatud arvetele ja tasus maksuametile sotsiaalmaksu. Seda tõendavad kaebusele lisatud arved, kaebaja arvelduskonto väljavõte, päevaraamat, tuludeklaratsiooni väljavõte. Tõendiks on ka arve raietööde teostamiseks vajaliku metsatehnika kasutusele võtmise kohta.
3.3.Kaebaja töötas raietöölisena tööstuslikus ulatuses käsitsi, s.o mootorsaega. Kaebaja töötas täistööpäeva ulatuses ning tegeles nii lageraie kui ka harvendusraiega, mis sõltus konkreetse objekti raiemahtudest. Teostatud tööde hulka arvestati arvestusperioodi lõpul kaebaja väljastatud arvete alusel. Arvestusühikuteks olid arvetel näidatud ülestöötatud puidu tihumeetrid. Ta ei kasutanud masinaid, nt harvesterit. Vastavad kajastused kaebaja 2003.2004. a pearaamatutes ei tähenda mingil juhul harvesteriga metsa ülestöötamist. FIE pearaamatu kajastus ei näita kaebaja töö tegelikku iseloomu. Kui kaebaja oleks kasutanud masinaid puidu ülestöötamisel, oleks ka raiemahud olnud hoopis suuremad.
Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Põhjendused:
4.1.Soodusstaaži hulka ei arvata osalise ajaga töötamist. Kogu täistööaeg peab olema töötatud loetelus nr 2 nimetatud töödel.
4.2.Soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse vaid tööstusliku raiega tegelemine. Õigust sooduspensionile ei ole raietöölisel, kes tegi sanitaarraiet või täitis ka muid metsamajanduslikke funktsioone. Raietöölise töödeks on töökoha ettevalmistamine puude langetamiseks, trasside sisseraiumine, tööd puude käsitsi ülestöötamisel. FIE-l tekib õigus 2(7)
3-23-1463
soodustingimustel vanaduspensionile siis, kui ta teeb raietöid metsavarumisega tegelevatele asutustele ja ettevõtetele. Kaebaja esitatud arvetelt nähtub harvendus-, lage- ja trassiraiete tegemine, mõnel arvel ka sanitaarraie tegemine (18.03.2005, 22.02.2005).
4.3.Raietöölisel saab soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka arvata aja, mil puude ülestöötamine toimus käsitsi. Harvesteril või matsalangetustraktoril töötamise aega raietöölise staaži hulka arvata ei saa. Kaebuse lisas 7 kajastub kaebaja väljaminekute all 3 real „harvesteri pea“. 19.11.2003 on kaebaja esitanud arve metsalangetustraktori rendi ja transpordi eest.
5.Kohus rahuldas 26.02.2024 resolutsioonotsusega kaebuse osaliselt. Kohus tuvastas, et kaebaja töötas täistööajaga perioodidel 01.01.-26.03.2003 (2 kuud 26 päeva) ja 03.11.2003– 21.08.2006 (2 aastat 9 kuud 19 päeva) füüsilisest isikust ettevõtjana kohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule. Kohus kohustas vastustajat arvama nimetatud staaži kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Samuti mõistis kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu 4284 eurot.
Vastustaja esitas 04.03.2024 kohtule taotluse põhjendatud otsuse saamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Sama paragrahvi p 4 järgi määratakse selles paragrahvis ettenähtud tingimustel pension isikutele, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž.
8.Kaebaja on sündinud 04.11.1962. Temavanuste isikute puhul tuleb lähtuda RPKS § 7 lg-st 1, mille järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud sama seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. Kaebaja saab 65-aastaseks 04.11.2027, st soodusstaaži tuvastamisel oleks tal õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates 04.11.2022. Kaebaja taotles soodustingimustel vanaduspensioni määramist 18.11.2022. Kuna avaldus on esitatud 3 kuu jooksul, siis oleks kaebajal õigus sooduspensionile juba alates 04.11.2022 (SVPS § 2).
9.Vastustaja kinnitas 30.03.2023 otsuses, et kaebajal on täidetud nõutav 25-aastane pensionistaaž. Vastustaja arvestusest (dtl 17) nähtuvalt on kaebajal täidetud ka 15-aastase Eestis omandatud staaži nõue. Vastustaja luges 30.03.2023 otsusega tuvastatuks, et kaebajal on olemas soodusstaaž 9 aastat 6 kuud 5 päeva. Soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse 12 aasta 6 kuu pikkune soodusstaaž, seega on kaebajal puudu veel 2 aasta 11 kuu 25 päeva pikkune soodusstaaž.
10.Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks tema töötamise perioodidel 01.01.-26.03.2003 (2 kuud 26 päeva) ja 03.11.2003–30.11.2006 (3 aastat 28 päeva) kokku 3 aastat 3 kuud 24 päeva kohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule.
3(7)
3-23-1463
11.SVPS § 5 järgi antakse selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise kohta Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Määruse nr 206 p 3 alapunkti 1 järgi annab selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeerium.
12.Sotsiaalministeerium on 2014. a detsembri kirjas nr 4.2-1/5255 (dtl 136) selgitanud järgmist: „Arvestades seadusandja tahet ning lähtudes kohtupraktikast, et ametikoht peab vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675), tuleb hinnata, kas isiku töö vastab tolleaegse raietöölise töö sisule või mitte. Selgitame, et õigus soodustingimustel vanaduspensionile on raietöölisel, kes tegi seda tööd tööstuslikul eesmärgil. Õigus sooduspensionile ei ole raietöölisel, kes tegi sanitaarraiet või täitis ka metsamajanduslikke funktsioone (metsahooldus, metsakaitse). Raietöölise töödeks on töökoha ettevalmistamine puude langetamiseks, trasside sisse raiumine ning tööd puude käsitsi ülestöötamisel. Ka selgitame, et soodustingimustel vanaduspensioni raietöölisele ei saa määrata ainult ametinimetuse järgi, vaid tuleb nõuda täiendavaid dokumente, millest nähtuvad tööülesanded, tööaeg ning see, et tehti tööstuslikku raiet.“.
13.Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et SVPS § 1 p 4 järgi ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.
14.Kohus kuulas kaebaja taotlusel tunnistajatena üle A.S-i ja W.P, kellelt võttis kirjalikud tunnistused.
15.A.S selgitas oma tunnistuses (dtl 166, 195), et töötas 1998. a-st kuni 21.08.2006 OÜ Hiiu Mets MV direktorina. Kaebaja tegi FIE-na raietöölise tööd OÜ-le Hiiu Mets MV. Kaebaja töötas bensiinimootoriga, langetas, laasis ja järkas lageraie lankidel puid. Kaebaja ei kasutanud oma töös metsamasinaid, vaid tegi tööd bensiinimootorsaega. Kaebaja töötas 2003.-2006. a-l raietöölisena täistööpäeva ulatuses. Tööd jagus aastaringselt. Sel ajal ei olnud veel metsatöödel looduskaitsest tulenevaid ajalisi piiranguid nagu nüüd. Kaebaja töö oli kogu aeg põhimõtteliselt sama, muutusid vaid kinnistud, kus ta töötas. Tegemist oli tööstusliku raiega. Arveldamine toimus kinnistute kaupa. Mõõtühikuks oli tihumeeter. Arved esitas kaebaja FIE-na. Kaebaja töötas üksi.
16.W.P selgitas oma tunnistuses (dtl 179, 190, 204), et tunneb kaebajat 2003. a-st. OÜ Hiiu Mets MV ja AS-i Hiiumaa Erametskond metsurina edastas, juhendas ja kontrollis tunnistaja kaebaja raietöid. Tunnistaja töötas metsurina OÜ-s Hiiu Mets MV 2002. a-st kuni 01.05.2005, mil asus metsameistrina tööle OÜ-s HM Puidukaubandus 1. Tunnistaja oli kaebaja töödega kursis ka 2005.-2006. a-l. Tunnistaja puutus kaebajaga tööalaselt kokku igal nädalal. Kaebaja töötas raietöölisena. Töö seisnes harvendusraiete ja lageraiete tegemises erinevatel raielankidel. Tööülesanne oli puude mootorsaega langetamine, järkamine, laasimine ja kokkuvedu. Kaebaja töö toimus käsitsi. Kaebaja töötas 2003.-2006. a-l raietöölisena täistööpäeva ulatuses. Tema tööülesanded olid kogu aasta jooksul samad. Raietööd jagus kogu aasta peale. Tegemist oli tööstusliku raiega. Kaebaja tegi tööd OÜ-le Hiiu Mets MV ja AS-ile Hiiumaa Erametskond. Arveldamine toimus raielankide järgi arve esitamisega vähemalt 1-2 korda. Kaebaja töötas üksi.
Praeguse nimetusega HMPK OÜ, registrikood 10348945.
4(7)
3-23-1463
17.Kohtule nähtub tunnistajate ütlustest, et W.P on kursis kaebaja töödega kogu vaidlusaluse perioodi osas, kuid A.S-i tööleping lõppes 21.08.2006, seega ei saa A.S anda tunnistust sellele järgneva perioodi osas. Eeltoodu tähendab, et perioodi 22.08.-30.11.2006 osas on kaebajal olemas vaid üks tunnistaja. Reeglina peab kogu tuvastatav periood olema kaetud vähemalt 2 tunnistajaga (vt sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lg 2), seega ühe tunnistaja ütlustega soodusstaaži reeglina tuvastada ei saa. Kohus juhtis sellele ka kaebaja tähelepanu, kuid kaebaja ei taotlenud täiendava tunnistaja ülekuulamist. Arvestades, et kaebajal on olemas soodusstaaž 9 aastat 6 kuud 5 päeva, vajab ta soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, mis eeldab 12 aasta 6 kuu pikkust soodusstaaži, täiendavalt 2 aasta 11 kuu 25 päeva pikkust soodusstaaži. Kahe tunnistaja ütlustega on kaetud perioodid 01.01.-26.03.2003 (2 kuud 26 päeva) ja 03.11.2003– 21.08.2006 (2 aastat 9 kuud 19 päeva) kokku 3 aastat 15 päeva. Seda on enam, kui kaebaja vajab soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Seetõttu kontrollib kohus järgnevalt vaid kaebajal soodusstaaži olemasolu perioodidel 01.01.-26.03.2003 ja 03.11.2003– 21.08.2006. Ülejäänud perioodi (22.08.-30.11.2006) osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.
18.Kohtu hinnangul on võimalik tunnistajate ütluste abil tuvastada, et kaebaja töötas raietöölisena täistööpäeva ulatuses ja tema tööülesanded raietöölisena olid kogu aasta jooksul muutumatud. Kaebajal jätkus raietöölise tööd aastaringselt. Samuti kinnitasid mõlemad tunnistajad, et kaebaja tegeles tööstusliku harvendus- ja lageraiega. Lisaks tunnistasid mõlemad tunnistajad, et kaebaja tegi tööd käsitsi mootorsaega.
19.Äriregistri andmetel oli kaebaja registreeritud FIE-na perioodil 25.10.1999–26.03.2003 (registrikood 10588632) ja 03.11.2003–14.10.2010 (registrikood 10981720). Tegevusaladena on nimetatud metsa ülestöötamine teenusena ja metsamaterjali väljavedu, metsahooldustööd, küttepuude valmistamine ja müük, transporditeenused, v.a. litsentseeritav tegevus, masinate ja seadmete remont, loodusretkede korraldamine, majutusteenuste osutamine ja sellega kaasnevad teenused, huviürituste korraldamine, kaubandus- ja vahendustegevus. Kõigi nende tegevusalade äriregistris välja toomine ei tähenda, et kaebaja kõigil neil tegevusaladel vaidlusalusel perioodil ka tegutses. Äriregistris tegevusala ära näitamine ei too kaasa kohustust selle alal tegutseda. Äriregistris on nimetatud metsa ülestöötamise teenuse osutamist. Tunnistajate selgituste kohaselt tegeles kaebaja metsa ülestöötamisega. Seega ei ole äriregistri andmed tunnistajate ütlustega vastuolus.
20.Raieteenuse osutamine OÜ-le Hiiu Mets MV nähtub lisaks kaebaja esitatud päevaraamatutest (dtl 34-35, 37-38, 48-51, 63-67, 98-100), pangakonto väljavõtetelt (dtl 3943, 52-62, 69-70, 72, 72-84, 92-94, 101-107) ja arvetelt (dtl 44-47, 71, 73, 85-91, 95-97, 109116).
21.Vastustaja viitas, et osadel arvetel nähtub sanitaarraie tegemine (28.01.2005 (dtl 97), 22.02.2005 (dtl 96), 18.03.2005 (dtl 95)), kuid Sotsiaalministeerium välistas sanitaarraiega arvestamise soodusstaaži hulgas. Kohus ei nõustu vastustaja selle seisukohaga. Sanitaarraie, üks mitmest hooldusraie tüübist, on haigete ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevate puude väljaraie, mis on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik ning millega parandatakse metsa tervislikku seisundit. Sanitaarraiet teostatakse nakkusohtlike puude või kahjurite paljunemist soosivate puude likvideerimiseks metsast. Teostatakse veel ka mitteohtlike surevate või surnud puude likvideerimist puidu kasutamise eesmärgil, ohustamata metsa bioloogilist mitmekesisust. Sanitaarraiet tohib teha igas vanuses puistus. Sanitaarraie käigus peab täius olema vähemalt üle 30%. Sanitaarraie käigus on keskkonnaametilt tellitud metsakaitseekspertiisi alusel õigus erandkorras teostada ka uuendusraiet või raiuda suurema pindalaga lageraie lanke. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid
5(7)
3-23-1463
on võimalik metsast eemaldada mõne muu raietüübi käigus (näiteks harvendusraiega) 2. Eeltoodust nähtuvalt on sanitaarraie üks raie liike, mida võib olenevalt olukorrast asendada ka lage- või harvendusraiega. Kohus saab Sotsiaalministeeriumi antud selgitusest aru selliselt, et sanitaarraiega ei arvestata soodusstaaži hulgas põhjusel, et tegemist on harvade üksikute puude langetamisega, mis ei anna kokku sellist töömahtu, et seda võiks pidada inimese tervist kahjustavaks raskeks tööks. Kohtu hinnangul ei saa aga sellisest seisukohast praeguses asjas lähtuda. Esiteks on kaebaja arvetelt nähtuvad sanitaarraie mahud küllaltki suured (14,36 tm 3, 34,72 tm, 14,62 tm, 20 tm, 25 tm) ning võrreldavad lage- ja harvendusraie mahtudega. Seega ei saa järeldada, et tegemist oli vaid üksikute puude maha võtmisega. Tegemist oli suure tööga, mis on võrreldav teiste raieliikidega. Ka harvendusraiel ei võeta kõiki puid maha nagu lageraiel, kuid harvendusraiet on Sotsiaalministeerium pidanud võimalikuks soodusstaaži hulka arvata. Kohtu arvates on sama võimalik teha ka sanitaarraiega. Seejuures ei tegelenud kaebaja neist arvetest nähtuvalt üksnes sanitaarraiega, vaid tegemist oli ühe teenusega teiste hulgas, mida OÜ-le Hiiu Mets MV osutati. Erines vaid puude langetamise eesmärk, mitte töö iseloom ega maht.
22.Vastustaja seadis kahtluse alla kaebaja töötamise käsitsi, sest kaebaja esitatud 2003. a päevaraamatu kandest nr 12.3 (dtl 34) on näha harvesteri ost summas 230 000 eurot. Samuti nähtub 2004. a päevaraamatust (dtl 48) väljaminekud harvesteri pea eest kokku 28 482 eurot. Kohtu hinnangul ei saa sellest teha veel üheselt järeldust, et kaebaja kasutas puude langetusel harvesterit. Esiteks on kaebaja keeldunud seda tunnistamas. Teiseks puudub kohtul põhjus arvata, et tunnistajad on andnud teadvalt valeütlusi. Mõlemad tunnistajad väitsid, et kaebaja töötas käsitsi mootorsaega. Kolmandaks nähtub kaebaja päevaraamatust ja arvelduskontodelt, et kaebaja on põhivara välja üürinud ja järelmaksuga maha müünud. Kaebaja 19.11.2003 arvelt (dtl 36) nähtub metsalangetustraktori rentimine FIE R.F-ile 8,5 kuuks 53 550 euro eest. Rahvastikuregistri järgi on R.F kaebaja isa, seega võib arvata, et harvester osteti pigem isale kui kaebajale kasutamiseks. Arvestades kaebaja vanust ja sissetulekut oli kaebajal ilmselt parem võimalus harvesteri ostuks pangalt laenu saada. 2004. a päevaraamatust (dtl 48-51) nähtub millegi rent X. Xle 9440 euro eest ja harvesteri peade müük samale isikule kokku summas 99 440 eurot. 2005. a päevaraamatust (dtl 63-67) nähtub põhivara müük X. Xle kokku summas 72 500 eurot. 2006. a päevaraamatust (dtl 98-100) nähtub põhivara müük X. Xle kokku summas 48 120 eurot. Seega on X. X tasunud kaebajale ostu eest kokku 220 060 eurot, koos rendiga 229 500 eurot, mis on pea sama summa, mille kaebaja tasus harvesteri ostul. Sellest võib järeldada, et kaebaja müüs harvesteri edasi X. Xle. Kui arvata juurde ka R.F-ilt saadud renditasu, on kaebaja saanud harvesteri kasutada andmise ja müügi eest kokku (283 050 eurot) rohkem kui ise tasus (258 482 eurot). Eeltoodud põhjendustel peab kohus usutavaks kaebaja ja tunnistajate väiteid, et kaebaja ei töötanud raietöid tehes harvesteri, vaid mootorsaega.
23.Neil põhjustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tuvastab kaebaja töötamise raietöölisena loetelu nr 2 tähenduses perioodidel 01.01.-26.03.2003 ja 03.11.2003–21.08.2006 kokku 3 aastat 15 päeva. Muu perioodi osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus kohustab vastustajat arvama need perioodid kaebaja soodusstaaži hulka.
24.Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mille kohus 06.07.2023 määrusega tagastas. Seepärast ei tule selle kuluga menetluskulude jagamisel arvestada. Kaebaja taotles esindaja kulu väljamõistmist kokku summas 4284 eurot (käibemaksuga). Kulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo HansaLaw OÜ 03.07.2023 arve nr 1904939 summas 2958 eurot (ilma riigilõivuta), 04.09.2023 arve nr 1905123 summas
408 eurot, 01.12.2023 arve nr 1905489 summas 204 eurot, 31.12.2023 arve nr 1905602 summas 102 eurot ja 01.02.2024 arve nr 1905686 summas 622,2 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Arvetelt nähtub nende seotus praeguse asjaga. Kohtu hinnangul on kulud põhjendatud suuruses ja vajalikud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.12.2025
KOHTUOTSUSEGA
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.