Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-2968/3
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 01.04.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1264

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2968

Haldusasi

W.V riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – W.V

Menetlustoiming

Taotluste rahuldamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta riigi õigusabi taotlused rahuldamata

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.W.V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on temale ajavahemikul 10.05.2020–17.11.2020 Tallinna Vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine. W.V taotles hüvitist summas 18 500 eurot.

2.Eelnimetatud kaebuse vaidlus lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2023 antud määrusega nr. 3-21-1297, millega Riigikohus jättis W.V kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2023 otsuse peale menetlusse võtmata.

3.Tallinna Halduskohtus registreeriti W.V kaebus 23.11.2023. Kaebuse kohaselt soovib W.V riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ja esitanud ka nõuded kahju hüvitamiseks. W.V esitas 21.01.2024 arvamuse, milles toob välja, et soovib vaid advokaati Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

6.Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-le kaebuse esitamiseks, peab kohus RÕS § 37 lg-st 3 tulenevalt tegema muu hulgas kindlaks, kas esitatav kaebus oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt vastuvõetav. Tuleb anda hinnang, kas kaebuses toodud konkreetsetel asjaoludel võiks olla tegemist EIÕK mõne artikli rikkumisega. EIÕK artiklis 35 on sätestatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. Artikkel 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Selgelt põhjendamatud kaebused võib jagada nelja kategooriasse: „ neljanda kohtuastme“ kaebused; kaebused, mille korral rikkumist ei ole selgelt või nähtavalt esinenud; tõendamata kaebused; segased või otsitud kaebused („Vastuvõetavuse kriteeriumite praktiline käsiraamat“. Euroopa Nõukogu/Euroopa Inimõiguste Kohus, detsember 2014 lk 80). Taotleja toob välja, et tema suhtes on rikutud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklites 1, 3, 5 lg 5 toodud õigusi ja taotleja on õigustatud saama artiklis 41 kohast hüvitist. Taotluse kohaselt EIKi kaebusega pöördumise vajadus on seotud haldusasjaga nr 3-21-1297 ja laiemalt Tallinna Vangla väidetava õigusvastasuse tegevusega taotleja suhtes. Taotleja toob välja, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada, milleks võib lugeda jõustunud ja tagasilükatud kohtuasjas 3-21-1297 käsitletut ravita jätmisega, töövõimetu invaliidi (2001-2022 esines invaliidsus ja puue) erivajaduste ignoreerimisega ja üle 3 aasta, mis on ümbes 1000 päeva, julgeolekumeetmetega üksikvangistuses hoidmisega, Art 1,3,5 rikutuks ja asjaolude kinnitamiseks on tõendid. Art 5 lg 5 järgi artikli sätetega vastuolus oleva vahistamise või kinnipidamise ohvriks langenul on õigus kompensatsioonile. Haldusasjas nr. 3-21-1297 oli taotleja nõudeks Tallinna Vanglalt ajavahemikul 10.05.2020– 17.11.2020 meditsiinilise abi osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine summas 18 500 eurot. Antud juhul võiks küsimuse all olla, kas kaebajale anti ravi ja kas ravi andmise tagajärjel tema seisund halvenes kiiresti ja pöördumatult, põhjustades omakorda suuri kannatusi või vähendades oluliselt kinnipeetava oodatavat eluiga. Kohtud on küsimust haldusasjas nr 3-21-1297 põhjalikult arutanud ja ei ole põhjust arvata, et taotleja EIÕK artiklite kohaseid õigusi on rikutud. Halduskohus selgitas kohtuotsuses, et kohtule ei nähtu, et rikutud oleks vangistusseaduses (VangS) või võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud kohustusi. 2(4)

Taotleja raviplaani on vajadusel ning taotleja korduvate taotluste alusel muudetud ning samuti on taotlejale olnud tagatud pidevalt meditsiiniline abi. Reageeritud on taotleja väidetavatele psühhoosidele ning nägemisega seotud kaebustele ja vajadusel on korrigeeritud ravi, millega taotleja on olnud rahul. Taotleja on saanud pidevalt kohtuda psühholoogiga, kusjuures võimaldatud on ka kohtumisi kliinilise psühholoogiga. Ehkki õige on taotleja väide, et pärast 14.10.2020 talle Tallinna Vanglas haloperidooli depoo süsti ei tehtud, möönas taotleja ka ise, et tegemist oli arstiga tehtud kokkuleppelise ja omavahel läbi räägitud raviotsusega. Taotleja ei ole toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta jäeti asjakohase ravita. See, et taotlejale tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud ravi ei meeldi, ei ole alus kohustada tervishoiuteenuse osutajat ravi osutama. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama inimese ravile eriarstiabi osutaja juurde. Seda on tervishoiuteenuse osutaja ka teinud. Taotleja välja toodud peamiste probleemidega on tegeletud Tallinna Vanglas aktiivselt ning taotlejale ei ole ravi määramata jäetud. Asjaolu, et taotleja soovis teistsugust ravi, ei ole raviviga. Samuti leidis ringkonnakohus, et taotleja võib subjektiivselt tunnetada ravi ebatõhusust, kuid objektiivselt tuvastatud asjaolud näitavad, et tervishoiuteenust on osutatud nõuetekohaselt. Taotleja hinnang ekspertiisiaktile või sellele, kas raviteenuse osutamine on piisavalt dokumenteeritud, ei lükka 19.07.2023 ekspertiisiaktis ja halduskohtu 10.11.2022 otsuses tuvastatud asjaolusid ümber. Taotleja osas tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt 19.07.2023 ekspertiis, kus muu hulgas leiti, et taotleja on vanglas olles manipuleeriv. Tähelepanu ja ravimite saamiseks vigastab end; simuleerib psühhoosi, mis haigusjuhtude väljavõtete ja videosalvestiste põhjal ei leidnud kinnitust. Ravivigu ei esinenud. Kokkuvõtvalt ei ole leidnud kinnitust, et taotleja puhul oleks tehtud selliseid ravivigu või sootuks jäetud ravi andmata, mis oleks kaasa toonud tema seisundi kiire ja pöördumatu halvenemise, põhjustades suuri kannatusi või vähendanud oluliselt kinnipeetava oodatavat eluiga. Kohtu hinnangul ei ole väidetava ravivea tõttu rikutud taotleja EIÕK toodud õigusi.