lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-350/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 01.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-350/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
780
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 21Kaebuse tagastamineHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHMS § 106Toimingu mõisteHMS § 2 lg 1Haldusmenetluse mõisteHMS § 71 lg 1Vaidemenetluse algatamise õigusHMS § 88Määrus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-24-350

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-350

Määruse kuupäev ja koht

1.4.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

I.S. kaebus Riigikohtule kohustava ettekirjutuse tegemiseks (14.01.2024 vaide läbivaatamiseks)

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi initsiaalidega. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Edasikaebamise kord

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tartu Halduskohtusse laekus 6.2.2024 I.S. (kaebaja) poolt esitatud kaebus, milles ta palub kohtul teha Riigikohtule kohustav ettekirjutus 14.01.2024 esitatud vaide läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja Riigikohtu kantselei elektronposti aadressile [email protected] vaide Riigikohtu õigusvastasele tegevusele. Vaide esemeks oli kaebaja poolt 13.12.2023 esitatud riigi õigusabi taotluse edastamata jätmine selle lahendamiseks pädevale kohtule. Riigikohus ei ole lahendatud kaebaja vaiet haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul ning ei ole teavitanud kaebajat vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest, millega rikkus HMS §-i 83 ja §-i 84 sätteid ning Eesti Vabariigi põhiseaduse §s 13 ja §-s 14 sätestatud kaebaja põhiõigusi. Kuna rikkumise pani toime Riigikohus, kes on Eesti Vabariigi ülemkohus ja põhiseaduslikku järelevalvet teostatav organ, olid riivatud ka kaebaja õiglus- ja turvatunnet, usaldust ausa ja õiglase õigusemõistmise vastu, aga samuti alandatud kaebaja vääruskust ja tekitatud talle mittevaraline kahju.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HMS § 95Halduslepingu mõiste
RÕS § 10 lg 7Riigi õigusabi taotluse esitamine
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
2.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.HKMS § 121 lg 2 p-i 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 121 lg 2 p-i 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise

3-24-350 kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus.1 Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele.

4.Kohus selgitab, et riigi õigusabi taotluse läbivaatamise menetlust kohtus reguleerib riigi õigusabi seadus (RÕS), mitte HMS. Tegemist on kohtumenetlusega, mitte haldusmenetlusega HMS § 2 lg-s 1 sätestatud tähenduses. Sellisel juhul täidab kohus õigusemõistmise funktsiooni. Järelikult Riigikohtusse 13.12.2023 laekunud riigi õigusabi taotlusega seotud toimingud on kohtumenetluse toimingud, mida saab vaidlustada kohtumenetluse liiki reguleeriva seadustiku järgi ja selle raames (tsiviil, haldus- või kriminaalmenetluse seadustik). Kuna Riigikohus riigi õigusabi taotluse menetlemisel (sh RÕS § 10 lg-s 7 kirjeldatud juhtumil) ei täida haldusorgani funktsiooni ehk ei tegele ei määruse (HMS § 88), haldusakti ( HMS §-d 51 ja 52) andmise, ega toimingu (HMS § 106) sooritamise või halduslepingu (HMS § 95) sõlmimisega2, puudub kaebajal Riigikohtu tegevuse (tegevusetuse) vaidlustamiseks vaide esitamise õigus (HMS § 71 lg 1).
5.Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist: Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt laekus 13.12.2023 Riigikohtusse mainitud kaebaja riigi õigusabi taotlus, milles kaebaja soovis riigi õigusabi määramist Riigiprokuratuuri 13.11.2023 määruse vaidlustamiseks. Taotlus oli registreeritud kriminaalasja nr 1-23-7258 raames ja lahendatud 17.1.2024 ringkonnakohtu määrusega (määrus jõustus 8.2.2024). Riigikohus lahendas Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2024. a määruse peale esitatud riigi õigusabi taotluse 30.1.2024 määrusega: „Kriminaalkolleegium leiabki, et Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2024. a määrus on seaduslik ja edulootust selle tühistamiseks ei ole. Ringkonnakohus on hinnanud Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise perspektiivi ammendavalt. Edasine vaidlus neil asjaoludel jääks I. Santašovi jaoks soovitud tulemuseta. Eeltoodut arvestades ja RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, jätab Riigikohus I. Santašovile riigi õigusabi määramata“.
6.Seega halduskohtusse pöördumise aja seisuga (6.2.2024) oli kaebaja 13.12.2023 riigi õigusabi taotlus lahendatud pädeva(te) kohtu(te) poolt. Järelikult on kaebaja 13.12.2023 riigi õigusabi taotlus nõuetekohaselt menetletud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et eelpoolkirjeldatud juhul on kaebaja õigusete riive seoses vaidemenetlusega Riigikohtus, kui mitte olematu, siis kindlasti väheintensiivne ning kohustamiskaebuse rahuldamine (sh ka kaebuse muutmise korral) on ebatõenäoline. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 21 p-st 1, saab kohus kaebuse tagastada. Ka HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuses viidatud kohustava ettekirjutuse tegemiseks Riigikohtule ei ole tegemist haldusaktide või toimingutega, mille peale saaks halduskohtule tuvastamis- või kohustamiskaebuse esitada. Seega tuleb kaebajal oma õigusi kaitsta kriminaalasja nr 1-23-7258 raames ning kaebajal puudub Riigikohtu (kohtunike) menetlustoimingute vaidlustamiseks eraldiseisva kaebusega ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

RKHKm 3-21-1411, p 12. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lg 67.

3-24-350

8.Vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 ja § 178 lg-le 3 asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium