XXe kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses pöördumistele vastamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XXe kaebus.
2.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
kohtulahendis
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Kinni peetav isik XX esitas 19. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tallinna Vanglalt välja mõista sooritamata jäänud toimingute eest kahjuhüvitis 600 eurot ja viivise 500 eurot. Kaebaja sõnul esitas ta 6. veebruaril 2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sooritamata toimingutega (reg. nr 5-37/23/12-1), kuid vangla jättis kahjunõude rahuldamata ja sellele osaliselt vastamata. Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla 11. aprilli 2023 a vastus kahju hüvitamise taotlusele (osaline) nr 5-37/23/12-2, millega lahendati osaliselt kaebaja 6. veebruari 2023. a kahju hüvitamise taotlus (registreeritud 7. veebruaril 2023 nr-ga 5-37/23/12-1). Nimetatud otsuse kohaselt tekkis kaebaja sõnul talle kahju sellega, et Tallinna Vangla ei vastanud kaebaja järgmistele pöördumistele: 29. septembri 2022. a avaldus vestlemiseks üksuse juht R. Tänavaga, 5. oktoobri 2022. a pöördumine seoses perearstiga,
6.oktoobri 2022. a pöördumine meditsiiniõe Marju kohta, oktoobri 2022. a mittevaralise kahju hüvitamise taotlus meditsiiniosakonna suhtes seonduvalt näo- ja peanaha probleemiga, detsembri 2022. a selgitustaotlus meditsiiniosakonnale seoses ravimite teabe- ja infolehtede väljastamisega ning 30. detsembri 2022. selgitustaotlus ametnik T. Albrile seoses VangS § 93 lõikega 1. Tallinna Vangla jättis 11. aprilli 2023. a otsusega rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotlus seoses üksuse juhi R. Tänava vastuvõtule mittesaamisega ning ametnik T. Albrile esitatud selgitustaotlust puudutavas osas. Kahjunõue meditsiiniosakonnale esitatud pöördumisi ning varasemalt esitatud kahjunõuet puudutavas osas jäi menetlusse ning vangla märkis, et sellele vastatakse eraldiseisvalt.
3-23-1382
2.Tallinna Vangla esitas 12. märtsil 2024 vastusena kohtunõudele sama kuupäeva otsuse nr 5-37/24/183-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahjunõuded nr 5-37/22/183-1, 5-37/23/301, 5-37/23/12-1, 5-37/22/139-1 ja 139-2. Nimetatud otsuse kohaselt nõudis kaebaja kahjunõudes nr 5-37/22/183-1 mittevaralise kahju hüvitamist 700 euro ulatuses selle eest, et talle ei anta koos ravimitega ilma küsimata ravimi eesti keelset infolehte. Kahjunõudes nr 537/23/30-1 esitas kaebaja 300 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude vastuse viibimise eest. Samuti on kaebaja esitanud kahjunõude 5-37/23/12-1, milles muuhulgas nõudis hüvitust selle eest, et vangla ei reageerinud tema 5. oktoobri 2022. a pöördumisele seoses perearstiga, 6. oktoobri 2022. a pöördumisele meditsiiniõe Marju kohta, oktoobri 2022. a mittevaralise kahju hüvitamise taotlusele (5-37/22/139-1 ja 139-2) meditsiiniosakonna suhtes seonduvalt näo- ja peanaha probleemiga, samuti veelkord detsembri 2022. a selgitustaotlusele meditsiiniosakonnale seoses ravimite teabe- ja infoleheta väljastamisega.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb praeguse kaebusega Viru Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist seoses vangla tegevusega, mille osas ta esitas 6. veebruaril 2023 vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/23/12-1. Kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt seisneb vangla õigusvastane tegevus sooritamata toimingutes, s.o kaebaja erinevatele pöördumistele vastamata jätmises. Kohus rõhutab, et annab järgnevalt hinnangu kaebaja kahjunõudele üksnes osas, mis seondub tema
6.veebruaril 2023 vanglale esitatud kahjunõudega nr 5-37/23/12-1.
4.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks.
5.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib üldnormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda selles sättes nimetatud õigushüvede süülise rikkumise korral. RVastS § 9 lõige 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib täiendavalt, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise vm RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud õigushüve riive seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-19-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei ole kaebuses küll enda väidetavalt riivatud õigushüve täpsustanud, kuid kohtu hinnangul saab eeldada, et kaebaja peab ilmselt silmas tema väärikuse alandamist. Selliselt on tõlgendanud kaebaja kahjunõuet ka Tallinna Vangla. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata
3-23-1382 jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
6.Kaebaja on esitanud kahjunõude muuhulgas selle eest, et vangla ei vastanud tema pöördumisele, milles kaebaja avaldas soovi saada üksuse juhi R. Tänava vastuvõtule. Sellega seoses tõi Tallinna Vangla 11. aprilli 2023. a otsuses nr 5-37/23/12-2 välja, et vangla dokumendihaldusprogrammist ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi üksuse juht R. Tänava vastuvõtule pääsemiseks. Seega puuduvad käesolevalt igasugused andmed selle kohta, et kaebaja oleks üleüldse vastuvõttu soovinud. Isegi kui kaebaja vastuvõtule soovimiseks avalduse esitas, siis dokumendihaldusprogrammi andmetest nähtuvalt kaebaja, kes vangla väitel esitab tavapäraselt vanglale arvukalt pöördumisi, rohkem sellesisulisi pöördumisi ei esitanud, millest võib järeldada, et otsest vajadust kaebajal üksuse juhiga kokkusaamiseks ei esinenud. Kohus nõustub sellega. Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud, mis põhjusel ta vastuvõttu soovis ega väitnud, et talle oleks vastamata jätmisest ja vastuvõtule mittesaamisest tingitult kaasnenud mingid taolised tagajärjed, mille alusel saaks öelda, et tema õigusi on intensiivselt riivatud. Tallinna Vangla selgitas kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses veel, et vangistuses tõusetuvate erinevate küsimustega saab kinnipeetav üldjuhul pöörduda inspektorkontaktisiku või muu üksuses oleva ametniku poole. Tallinna Vangla direktori
22.novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punkti
20.1.kohaselt võtab vangla juhtkond kinnipeetavaid vastu põhjendatud taotluse alusel, kui see on otstarbekas. Eelnevat arvestades nõustub kohus vanglaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus igal juhul vastuvõtule pääsemiseks - vastuvõtt toimub vaid põhjendatud vajadusel. Seega eelnevat arvestades ei näe kohus seoses üksuse juhi vastuvõtule saamise pöördumisega alust kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
7.Seoses ametnik T. Albrile esitatud selgitustaotlusele vastuse mittesaamisega tõi Tallinna Vangla otsuses nr 5-37/23/12-2 välja, et 30. detsembril 2022 registreeriti vanglas kaebaja poolt ametnik T. Albrile adresseeritud selgitustaotlus. Vangla vastas selgitustaotlusele
7.veebruari 2023. a vastusega nr 5-18/22/25633-2. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse selgitustaotlusele mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Seega hilines Tallinna Vangla vastamisega nädal aega. Kohus leiab, et selgitustaotlusele vastamise viivitamine ühe nädala võrra ei saanud kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata. Vangla asus kaebaja kahjunõude lahendamisel seisukohale, et kaebajale ei ole selgitustaotluse lahendamisega viivitamisel põhjustatud kahju, mis vajaks hüvitamist rahas. Sellest hoolimata märkis vangla otsuses nr 537/23/12-2, et selgitustaotlusele vastamisel on eksitud ning vabandas kaebaja ees vastamisega viivitamise pärast. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab pidada vastamisega viivitamise heastamiseks piisavaks õigusvastase tegevuse tunnistamist ja vabandamist kaebaja ees ning rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas on samuti leitud, et mittevaraline kahju on võimalik hüvitada ka vabandamisega kannatanu ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
8.Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et talle ei antud eraldi vastuseid perearsti ja meditsiiniõe poolt. Tallinna Vangla selgitas 12. märtsi 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 5-37/24/183-2, et kõnealused kaebaja pöördumised olid esitatud seoses tervishoiuteenuse osutamisega. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseaduse
3-23-1382 (VÕS) tervishoiuteenuste peatükk, sh patsiendi õigust saada kirjalikke vastuseid. Nii on VÕS § 766 lõikes 1 sätestatud, et patsiendil on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis õigus saada infot osutatava tervishoiuteenuse sisu kohta. Antud säte ei ütle, et igale kirjale peab tervishoiuteenuse osutaja vastama - tervishoiuteenuse osutajal on õigus otsustada, mil viisil info taasesitamist võimaldavasse vormi viia. Nii on üheks võimaluseks kajastada VÕS § 766 lõikes 1 kirjeldatud informatsioon tervisekaardil ja väljastada kaardi väljavõte. Kinnipeetaval ei ole ka õigust nõuda talle meelepärase tervishoiutöötaja poolt tervishoiuteenuse osutamist - otsuse, kes teenust osutab, teeb vangla. Vangla on seisukohal, et kahjunõude esitaja tervisekaardis on piisavalt põhjalikult käsitletud kaebaja terviseseisundit puudutavat ja tervisekaardi väljavõte on talle kättesaadav. Kohus nõustub eeltoodud vangla seisukohaga ning leiab, et on igati mõistlik, kui tervishoiuteenuse osutamisega seonduvad küsimused lahendatakse tervishoiuteenuse osutamise käigus ja antud selgitused dokumenteeritakse patsiendi tervisekaardis (VÕS § 769) ning kui patsient soovib selgitusi saada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis on tal võimalik saada enda tervisekaardi väljavõte (VÕS § 766 lõige 1 viimane lause). Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks alust nõuda vangla meditsiiniosakonnalt või konkreetselt tervishoiutöötajalt selgitusi nö pöördumise vastuse vormis. Kaebaja õigusi ei saa kuigi intensiivselt riivata see, kui vangla ei vasta igale tema tervishoiuteenuse osutamisega seonduvalt pöördumisele eraldi vastuskirjaga ning kahjuhüvitise väljamõistmiseks selle eest ei ole alust.
9.Kohtu hinnangul ei ole riive kaebaja õigustele suur ka olukorras, kus vangla on jätnud tema kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Sellisel juhul ei jää kaebaja õigused kaitseta, kuivõrd tal on vangla poolt kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisel võimalik esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lõige 2). Seega ei pea kohus tõenäoliseks kaebajale mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist ka tema oktoobri 2022. a kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise eest.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
11.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.