Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. aprillil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-23-993
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X pöördus 19. augustil 2022 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna teenindussaali, kus teda teenindas järjekorranumbri alusel teenindussaali teenindaja Maimu Vladimirova. Kaebaja teatas, et ta tahab esitada avalduse ja rääkida otse politseiametnikuga. M. Vladimirova soovitas kaebajal helistada politseijaoskonna sisetelefoniga valveuurija Alla Pastuhhovale. A. Pastuhhovaga vestles kaebaja esmalt telefoni teel ja seejärel sai kaebaja A. Pastuhhovaga ka vahetult kokku. Seejärel suundus kaebaja teistkordselt vestlema M. Vladimirovaga, väljendades pahameelt A. Pastuhhova tegevusetuse üle ning lubades esitada kaebuse. Mõne aja pärast suundus kaebaja taaskord vestlema M. Vladimirovaga. Kaebaja järjekorrapiletit ei võtnud ja kliendid, kes olid eelnevalt järjekorras ning järjekorrapileti võtnud, pidid teenindamist pikemalt ootama. Kaebaja väljendas veelkordselt oma mittenõustumist A. Pastuhhova vastusega ning soovis vestelda kõige kõrgema ülemusega. M. Vladimirova selgitas, et Narva politseijaoskonna juht on Indrek Püvi, kuid teda hetkel ei ole ja teda asendab patrullitalituse juht Silver Pälsing. Kaebaja S. Pälsinguga vahetult kokku saada ega vestelda ei soovinud. Järgnevat kutsuti Narva politseijaoskonna teenindussaali piirkonnapolitseinik Anton Moissejenkov, kes palus kaebajal jaoskonnast lahkuda.
2.Kaebaja esitas 26. märtsil 2023. a PPA-le kaebuse politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastase tegevuse ja tegevusetuse peale (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 128-131).
3.Kaebaja esitas 7. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA tegevuse peale (dtl 3-5). Kaebaja palus tuvastada, et kaebaja õigusi rikuti järgmiselt: 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja A. Pastuhhova tegevusetusega, s.t kaebaja avalduste vastuvõtmisest ja registreerimisest keeldumisega; 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja A. Moissejenkovi tegevusega, s.t avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul avaliku korra rikkumises kaebaja alusetu süüdistamisega ning kaebajale korralduse andmisega lahkuda Narva politseijaoskonnast; 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja M. Vladimirova tegevusetusega, s.t politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastase tegevuse ja tegevusetuse ignoreerimise ning sekkumata jätmisega; PPA tegevusetusega Narva politseijaoskonna politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastasele tegevusele ja tegevusetusele esitatud kaebuste lahendamisel. Kaebaja palub tuvastada, et eelkirjeldatud politseiteenistujate tegevuse ja tegevusetusega tekitati kaebajale mittevaralist kahju, mille eest palub kaebaja mõista vastutajalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse, milles taotles menetlusabi riigilõivu maksmiseks ja menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks (dtl 6-27).
4.Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2023. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (dtl 29-32). Tartu Halduskohus vabastas 15. mai 2023. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA (dtl 48-50).
5.PPA esitas 19. juunil 2023 vastuse kaebusele (dtl 56-60).
6.Kaebaja esitas 8. novembril 2023 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (dtl 110). Kaebaja palus küsitleda tunnistajatena politseiteenistujat A. Moissejenkovi ja välijuhti, et selgitada
3-23-993 välja, kelle poolt, mis asjaoludel, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil anti kaebajale korraldus lahkuda Narva politseijaoskonnast.
7.Tartu Halduskohus jättis 9. novembri 2023. a määrusega kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata (dtl 112-113).
8.Kaebaja esitas 9. novembril 2023 taotluse kuulata tunnistajatena üle A. Moissejenkov ja Narva politseijaoskonna välijuht (dtl 116-117).
9.Kaebaja esitas 20.-22. novembril 2023 taotlused lisada haldusasja materjalide juurde kaebaja poolt edastatud videosalvestised (dtl 134-150). Lisaks palus kaebaja 22. novembril 2023 esitatud taotlustes kuulata tunnistajatena üle A. Pastuhhova, M. Vladimirova ja I. Püvi (dtl 153-158).
10.Tartu Halduskohus rahuldas 28. novembri 2023. a määrusega kaebaja 9. novembri 2023. a kaebuse muutmise taotluse (dtl 120-121) ja otsustas käsitleda käesolevas haldusasjas hüvitamiskaebuse alusena muuhulgas Narva politseijaoskonna välijuhi 19. augusti 2022. a tegevusetust seoses politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastase tegevuse ja tegevusetuse ignoreerimise ning sekkumata jätmisega (dtl 160-162).
11.PPA esitas 6. detsembril 2023 vastuväited kaebaja tõendite osas (dtl 164-165).
12.Kaebaja esitas 10. detsembril 2023 taotluse, milles palus kohustada vastustajat täpsustama, milles täpselt seisnes (kus kohas, mis ajal, kellega suhtlemisel jne) toimus vaidlustatud haldusakti (lahkumise korralduse) andmise aluseks olev avaliku korra rikkumine, kohustada vastustajat koostama kaebuses vaidlustatud haldusakt kirjalikult ja esitama kirjalikult koostatud haldusakti ärakiri kaebajale ja Tartu Halduskohtule ning rahuldada kaebaja 9. ja 22. novembril 2023 halduskohtule esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlused (dtl 169-170).
13.PPA esitas 15. detsembril 2023 täiendavad selgitused, täiendava tõendi ning seisukoha kaebaja taotlustele kuulata üle tunnistajad (dtl 172-173).
14.Kaebaja esitas 26. detsembril 2023 taotluse, milles palus selgitada välja, milles täpselt seisnes ja kus kohas, mis ajal, kellega suhtlemisel toimus (või ei ole üldse toimunud) kaebaja avalikku korda rikkuv (või muu) tegevus, mis oli aluseks vaidlustatud lahkumise korralduse (või palve) andmiseks (dtl 178-180). Ka palus kaebaja välja selgitada, millisel põhjusel PPA poolt 15. detsembril 2023 esitatud tõend ei olnud esitatud varem ning mis kuupäeval, kelle poolt ja kelle nõudmisel see oli koostatud. Lisaks märkis kaebaja, et asja materjalides puudub siiamaani välijuhi nimi, mistõttu palub kaebaja veelkord küsitleda teda tunnistajana.
15.Tartu Halduskohus jättis 11. jaanuari 2024. a määrusega rahuldamata kaebaja 9. ja 22. novembri 2023. a taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning taotlused vastustaja kohustamiseks avaliku korra rikkumise asjaolude täpsustamiseks ja kirjaliku haldusakti andmiseks ning vastustaja 15. detsembril 2023 edastatud tõendi koostamise asjaolude kohta täiendavate andmete kogumiseks (dtl 182-186).
16.Tartu Halduskohus otsustas 2. veebruari 2024. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 202-203).
3-23-993
17.Kaebaja esitas 14. veebruaril 2024 taotluse kohtuistungil osalemiseks (dtl 232-233) ja 16. veebruaril 2024 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (dtl 236-238).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebaja taotleb PPA-lt kahju hüvitamist, väites järgmist: 1) 19. augustil 2022 kella 14.30 paiku avalduste, sealhulgas ka süüteoavalduse esitamiseks on kaebaja pöördunud Narva politseijaoskonda, kus infolaua taga olev politseitöötaja M. Vladimirova, kellele ta üksikasjalikult selgitas oma pöördumise põhjuse, suunas kaebaja avalduste esitamiseks ja registreerimiseks valveuurija poole. 2) Valveuurija A. Pastuhhovale, kes kutsus kaebaja oma kabinetti, hakkas kaebaja samuti selgitama, et soovib esitada kaks avaldust, üks – kaebaja kohta kogutud isiklike andmetega tutvumiseks ja teine – politseiametniku õigusvastase tegevuse peale, aga terviseseisundi tõttu (vigastatud käsi) ei ole võimeline oma avaldusi kirjalikult koostama ning kaebajal puuduvad ka avalduste elektrooniliseks esitamiseks vajalikud tehnilised seadmed ega nende kasutamise võimalus. Mispeale valveuurija takistas kaebajat ja vastas et ta „ei ole kohustatud suulisi avaldusi vastu võtma“, ta on „ise politseitöötaja mistõttu ei saa politseiametnike peale esitatud kaebusi vastu võtma“, ta „ei hakka |kaebaja eest| midagi kirjutama“, |kaebaja peab| “pöörduma prokuratuuri“ või „leidma endale abilist kes aitab avalduse kirjutamisel“ ning sundis kaebaja kabinetist lahkuma ehk tegevusetuse vormis keeldus suuliste avalduste, sealhulgas süüteoavalduse vastuvõtmisest ja registreerimisest – menetlustoimingute tegemisest. 3) Pärast uurija kabinetist lahkumist pöördus kaebaja uuesti infolaua taga oleva politseitöötaja M. Vladimirova poole palvega leida politseijaoskonnast politseitöötajat, kes on võimeline suulisi avaldusi vastu võtma, sest valveuurija A. Pastuhhova keeldus seda tegemast. Sellist politseiteenistujat M. Vladimirova kaebajale pakkuda ei saanud, mispeale palus kaebaja kohale kutsuda ülemust, et saada teada, mis põhjusel Narva politseijaoskonna teenistujad tööajal keelduvad suuliste avalduste vastuvõtmisest ehk oma ametikohustuste täitmisest. M. Vladimirova vastas, et kutsub kaebajale talituse juhi S. Pälsingu ning lahkus mõneks ajaks, pärast tagasitulekut tema käitumine muutus aga märgatavalt närviliseks ja tema jutt segaseks ning ta ütles, et „ei saa mulle rohkemat pakkuda“, „Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi ja talituse juht Silver Pälsing kohapeal puuduvad“ ja „kohe tuleb piirkonnapolitseinik Sobolev“. 4) Mõne aja pärast ilmus kohale aga piirkonnapolitseinik A. Moissejenkov, kes ütles, et oma avaldusi saab kaebaja esitada Häirekeskuse numbrile 112 või kirjutada kohapeal. Kaebaja sõnadele selle kohta, et Häirekeskus suunaski kaebaja avalduste esitamiseks lähimasse jaoskonda ja tal puudub võimalus esitada avaldused kirjalikult või elektrooniliselt, muutus tema käitumine agressiivseks ja väljakutsuvaks ning kõrvaliste isikute juuresokul ta ütles, et on andmed selle kohta, et kaebaja segab „migratsiooniteenistuse“ tööd ja temale saabus teave selle kohta, et kaebaja on „pöördunud mingite probleemidega aga inimesed siin(jaoskonnas) teevad tööd“. Seoses sellega, et relvastatud piirkonnapolitseinik A. Moissejenkov oli äärmiselt lohakalt ja räpaselt riietatud ning tema väljaöeldu viitas sellele, et ta võib viibida ebaadekvaatses ja psüühiliselt ebastabiilses olekus, hakkas kaebaja kartma oma ja ümbritsevate inimeste tervise ja elu pärast ning oli sunnitud Narva politseijaoskonnast lahkuma. 5) Ülalkirjeldatud sündmuste kohta 19. augustil 2022 kell 15.22 ja kell 15.32 Hädaabinumbrile 112 olid suuliselt esitatud, protokollitud ja politseiametile edastatud
3-23-993 kaebused politseiteenistujate tegevusetuse ja tegevuse peale, mille lahendamisest ei olnud PPA kaebaja arvates huvitatud ning teavitas teda sellest, et A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi tegevuses ja käitumises rikkumisi ei ole tuvastatud. 6) Ülaltoodud asjaoludest lähtudes ning leides, et Narva politseijaoskonna politseiametnik A. Pastuhhova kaebaja suuliste avalduste (sealhulgas võimaliku süüteo kohta) vastuvõtmisest ja registreerimisest ehk haldustoimingu tegemisest keeldudes, ei ole täitnud oma töökohustusi ning oma õigusvastase tegevusetusega rikkus kaebaja õigust riigi ja seaduse kaitsele. 7) Narva politseijaoskonna politseiametnik A. Moissejenkov, kes kõrvaliste isikute juuresolekul alusetult süüdistas kaebajat avaliku korra rikkumises ning esitas alusetu ja õigusvastase korralduse, mille täitmiseks oli kaebaja sunnitud politseijaoskonnast lahkuma ja avalduste esitamisest loobuma, on rikkunud kaebaja õigust riigi ja seaduse kaitsele, õigust vabadusele ja isikupuutumatusele ja õigust inimväärikusele. 8) Narva politseijaoskonna politseiametnik M. Vladimirova, kelle juurde kaebaja on pöördunud suuliste avalduste esitamise sooviga ja kes oli teadlik, et tema kolleeg, kelle juurde ta kaebaja suunas – valveuurija A. Pastuhhova on rikkunud oma teenistuskohustusi ja on keeldunud nimetatud avalduste vastuvõtmisest ja registreerimisest, ei ole oma kolleege korrale kutsunud ja teenistuskohustuste rikkumise toimepanemist takistanud, rikkus oma tegevusetusega ehk haldustoimingu tegemisest keeldumisega, oma teenistuskohustusi ning kaebaja õigusi, sealhulgas õigust riigi ja seaduse kaitsele. 9) PPA, mis sisuliselt keeldus politseiametnike A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi tegevusetusele ja tegevusele esitatud kaebuste lahendamisest, on rikkunud kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 13 ja 14 sätestatud õigusi.
19.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Kaebaja tuli 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna (PJ) teenindussaali, kus teda teenindas järjekorranumbri alusel teenindussaali teenindaja M. Vladimirova. Kaebaja teatas, et ta tahab esitada avalduse ja rääkida otse politseiametnikuga. M. Vladimirova soovitas kaebajal helistada PJ sisetelefoniga valveuurija A. Pastuhhovale. 2) Kaebaja helistas sisetelefoniga A. Pastuhhovale ning teatas, et tahab esitada avaldust isikuandmete avalikustamisest ja kaebust politseiametniku peale. A. Pastuhhova, arvates ekslikult, et kaebus politseiametniku peale tuleb esitada prokuratuurile või vastustaja sisekontrollibüroole, vastas, et ta ei saa kaebust politseiametniku peale vastu võtta. Kaebajat see vastus ei rahuldanud, mistõttu kutsus A. Pastuhhova kaebaja enda kabinetti, et temaga vahetult vestelda. 3) Kaebaja selgitas A. Pastuhhovale, et vastustaja pidas ta 16. augustil 2022 NarvaJõesuus mälestusmärgi demonteerimisel ja eemaldamisel kinni ning seda salvestati vormikaameraga. Kuna kaebaja arvates oli vormikaamera kasutamine ebaseaduslik ning tema isikuandmed võivad seeläbi avalikuks saada, soovis ta esitada avaldust isikuandmete avaldamise kohta ning kaebust politseiametniku peale, kes vormikaamerat kasutas. Politseiametniku nime, kelle peale ta soovis kaebuse esitada, kaebaja ei avaldanud. 4) Kuna süüteole viitavad tunnused puudusid ning tegemist ei olnud vahetut sekkumist vajava ega muu kiireloomulise teatega ning tegemist oli kaebaja arvamusega, et vormikaamera kasutamine oli ebaseaduslik ning selle kasutamisel võivad tema isikuandmed avalikuks saada, ei võtnud A. Pastuhhova kaebaja avaldust vastu ning käsitles tema pöördumist selgitustaotlusena.
3-23-993 5) Lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 viimasest lausest, mis sätestab, et vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal, selgitas A. Pastuhhova kaebajale, et vastustajal on seadusest tulenev õigus kasutada riikliku järelevalve teostamisel vormikaamerat ning et vormikaamera salvestusi ja isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele. 6) Seega võeti kaebaja suuline avaldus vastu ning sellele ka vastati suuliselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väärikust ei ole alandatud ega tema au ja head nime teotatud. 7) Kaebaja ei soovinud A. Pastuhhova selgitusi kuulda ning nõudis käskival toonil, et A. Pastuhhova kirjutaks ise kaebaja nimel avalduse ja kaebuse valmis, kuna kaebaja ei saa seda ise väidetava sõrme- või käevalu tõttu teha. Samas ühtegi silmnähtavat vigastust A. Pastuhhova selgituste kohaselt kaebajal ei olnud. Samuti ei takistanud see kaebajal varasemalt PJ sisetelefoni kasutamast ega hiljem Häirekeskusesse helistamast. Seda, et kaebajal puuduvad avalduse ja kaebuse esitamiseks elektroonilised võimalused, kaebaja ei öelnud. 8) Politseiametniku peale kaebuse esitamise soovi osas soovitas A. Pastuhhova pöörduda kaebajal sisekontrollibüroo või prokuratuuri poole. Pärast seda kaebaja lahkus. A. Pastuhhova selgituste kohaselt oli kaebaja provokatiivne ja konfliktne. 9) Pärast A. Pastuhhovaga suhtlemist pöördus kaebaja uuesti M. Vladimirova poole ning avaldas talle ärritunult ja valjuhäälselt oma pahameelt A. Pastuhhova suhtes ning selle osas, et ta peab avalduse ise esitama. Kaebaja teatas M. Vladimirovale, et ta tahab kindlasti veel mõne politseiametnikuga rääkida ja kaebuse esitada. M. Vladimirova kinnitas, et see õigus kaebajal on. Seejärel suundus kaebaja eemale helistama. 10) Mõne aja pärast naasis kaebaja uuesti M. Vladimirova juurde, kes teenindas samal ajal järjekorranumbrite alusel teisi kliente. Kaebaja järjekorranumbrit ei võtnud ning trügis ette. Kaebaja teatas, et ta tahab rääkida kõige kõrgema ülemusega. Kuna PJ juhti ei viibinud majas, pakkus M. Vladimirova kaebajale võimalust rääkida PJ juhi asendajaga patrulltalituse juhi S. Pälsinguga. Temaga ei soovinud kaebaja rääkida ning küsis, kellega ta veel saaks rääkida. 11) Kogu M. Vladimirovaga suhtlemise aja oli kaebaja kõnemaneer muutlik ja ettearvamatu – kord rääkis kaebaja viisakalt ja rahulikult, siis ärritunult ja valjult ning seejärel uuesti viisakalt. Kuna kaebaja ootas jätkuvalt mõne teise politseiametnikuga kohtumist ning keeldus PJ-st lahkumast, pöördus M. Vladimirova abi saamiseks välijuhi poole. 12) M. Vladimirova on Narva PJ teenindussaali töötaja, kelle ülesannete hulka ei kuulu ametnike üle järelevalve teostamine, vaid kodanike abistamine ja iga kliendi murele sobiva lahendaja leidmine, mida M. Vladimirova püüdis ka käesoleval juhul teha. 13) Välijuht andis piirkonnapolitseinikule A. Moissejenkovile korralduse kõrvaldada Narva PJ teenindussaalis võimalik korrarikkumine. Kuna kaebaja häiris teenindussaali tööd ja teisi inimesi, rikkudes selliselt avalikku korda, täitis A. Moissejenkov välijuhilt saadud seaduslikku korraldust ning palus kaebajal lahkuda. 14) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et PPA keeldus A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi vastu esitatud kaebuste lahendamisest. Vastustaja on pärast 19. augusti 2022 toimunud sündmusi olnud kaebajaga korduvalt kirjavahetuses ning teavitanud kaebajat nii teenistusliku kontrolli algatamisest kui selle tulemustest ning jaganud kaebajaga teenistusliku kontrolli käigus kogutud materjale. 15) Asjaolu, et vastustaja ei tuvastanud teenistusliku kontrolli läbiviimisel ametnike teenistusalaseid rikkumisi ning kaebaja sellega ei nõustu, ei tähenda, et vastustaja on keeldunud ametnike vastu esitatud kaebuste lahendamisest.
3-23-993 16) Vastustaja on käitunud õiguspäraselt ega ole alandanud kaebaja väärikust, võtnud temalt vabadust ega teotanud tema au või head nime, mistõttu puudub alus mittevaralise kahju hüvitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus PPA vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses: - 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja A. Pastuhhova tegevusetusega, s.t kaebaja avalduste vastuvõtmisest ja registreerimisest keeldumisega; - 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja A. Moissejenkovi tegevusega, s.t avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul avaliku korra rikkumises kaebaja alusetu süüdistamisega ning kaebajale korralduse andmisega lahkuda Narva politseijaoskonnast; - 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja M. Vladimirova ja Narva politseijaoskonna välijuhi tegevusetusega, s.t politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastase tegevuse ja tegevusetuse ignoreerimise ning sekkumata jätmisega; - PPA tegevusetusega Narva politseijaoskonna politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastasele tegevusele ja tegevusetusele esitatud kaebuste lahendamisel.
21.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
22.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebaja videofailide lubatavuse osas (II), seejärel lahendab kaebuse sisuliselt (III) ja jagab menetluskulud (IV). I
23.Kohus otsustas 2. veebruari 2024. a määruses vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja seda hoolimata kaebaja taotlusest korraldada istung. Kohus põhjendas istungi korraldamata jätmist määruse p-des 4-6 (dtl 203). Kaebaja on 14. veebruari 2024. a menetlusdokumendis esitanud vastuväite kohtu otsustusele lahendada asi kirjalikus menetluses. Kaebaja märgib, et tuginedes põhiõigusele olla oma asja arutamise juures, palub ta tagada võimalus kohtuistungil osaleda kogutud tõendite (sh 21.-22. novembril 2023 esitatud heli-videosalvestiste ja nende eesti keelde tõlgitud transkriptsioonide) uurimises ning lubada selle käigus osutada asjaoludele, mis annavad alust kahelda PPA poolt avaldatu õigsuses, sest kirjalikus menetluses see ei osutunud võimalikuks (dtl 233).
24.HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.
25.Kohus jätab kaebaja vastuväite rahuldamata ning jääb varem esitatud seisukohtade juurde neid siin uuesti üle kordamata. Kohus märgib täiendavalt siiski järgmist. Käesolevas asjas on vaidluse asjaolud piisavalt selged. Kohus ei näe, millist täiendavat kasu asja lahendamisel tekiks sellest, kui kaebus lahendataks istungil. Lisaks võimaldab asja lahendamine kirjalikus
3-23-993 menetluses lahendada asja oluliselt kiiremini kui istungimenetluses ning väiksemate kuludega. Samuti on kaebaja olnud ise aktiivne kirjalike dokumentide ja selgituste esitaja. Asja läbivaatamise vormi valimine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste tahteavaldustega, seega kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses ei ole keelatud ka juhul, kui menetlusosaline on taotlenud kohtuistungi korraldamist. Kohtule ei ole käesolevas haldusasjas äratuntav, et kaebuse arutamine kohtuistungil olnuks kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik või võinuks viia teistsuguse otsuseni.
26.Kaebaja on 16. veebruari 2024. a menetlusdokumendis esitanud vastuväite kohtu otsustusele jätta tunnistajad üle kuulamata (dtl 236-238). Kaebaja palub kohtuistungil üle kuulata tunnistajad A. Pastuhhova, M. Vladimirova, nimetamata välijuhi ning vaidlustatava lahkumise korralduse(haldusakti) andnud piirkonnapolitseiniku A. Moissejenkovi, et tuvastada, kas ja mis moel kaebaja häiris teenindussaali tööd ja teisi inimesi, rikkudes selliselt avalikku korda ehk mis oli aluseks kaebaja avaliku korra rikkumises süüdistamiseks ja vaidlustatava haldusakti andmiseks, ning selgitada välja, mis põhjusel ja eesmärgil A. Pastuhhova ja M. Vladimirova valetasid haldusmenetluse käigus haldusorganile esitatud selgitustes ja ettekannetes, mis kasutatakse dokumentaalsete tõenditena ka halduskohtumenetluses, mis iseenesest mõjutab kaebaja turvatunnet, alandab kaebaja väärikust ning tekitab mittevaralist kahju.
27.Kohus jätab vastuväite rahuldamata ja jääb 11. jaanuari 2024. a määruse selgituste juurde. Kohus leidis 11. jaanuari 2024. a määruse p-des 12-19, et kohtu hinnangul ei ole täiendavate selgituste saamine A. Moissejenkovilt, Narva politseijaoskonna välijuhilt, A. Pastuhhovalt, M. Vladimirovalt ja I. Püvilt asja lahendamiseks vajalik (dtl 184-185). Kohtu hinnangul on kohtuasja materjalides piisavalt selgitusi selle kohta, miks loeti kaebaja tegevust avaliku korra rikkumiseks, ning täiendavate selgituste küsimiseks vajadus puudub. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et A. Moissejenkovi tegevuse eesmärki ja põhjuseid on sisustatud kolmandate isikute selgitustele tuginedes. Kohtuasja lahendamisel tuleb vältida asjas sisulist tähendust mitteomavaid menetlustoiminguid.
II
28.Kaebaja edastas 21. ja 22. novembril 2023 kohtule videosalvestised, mille kaebaja tegi 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonnas. Edastatud videosalvestistel on kajastatud isikute suhtlus vene keeles. Samuti on kaebaja 21. novembril 2023 ja 22. jaanuaril 2024 esitanud salvestiste eestikeelsed transkriptsioonid. Vastustaja on esitanud vastuväited kaebaja tõendite osas, selgitades, et vastustaja ruumides ei ole ilma loata pildistamine, salvestamine ja filmimine kolmandate isikute privaatsuse ja vastustaja turvameetmete kaitseks lubatud. Vastav silt on Narva politseijaoskonna teenindussaalis olemas (dtl 166).
29.HKMS § 62 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tegemist on põhiõiguse rikkumisega saadud tõendiga. Sama põhimõte kohaldub analoogia korras ka haldusmenetlusele, sest ka haldusmenetluses ei ole lubatav tugineda tõendile, mis ei ole saadud seaduslikult, s.o seaduses puudub volitusnorm sellise tõendi kogumiseks ning millega rikutakse nii isiku põhiõigust eraelu kaitsele kui ka piiripealsena õigust sõnumisaladusele.
30.Riigikohus on 16. jaanuari 2003. a määruses asjas nr 3-3-1-2-03 p-des 11 ja 13 selgitanud, et ei kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei too tõendi
3-23-993 kogumise õigusvastasus alati kaasa selle tõendi lubamatust. Üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuse. Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Lähtudes HMS §-st 58 toob üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse. Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Õigusvastase toimingu tulemusena saadud teave võib aga olla ajendiks kontrolli läbiviimisele ja tõendite kogumisele haldusmenetluses. Samasugust seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium korranud ka lahendi nr 3-3-1-6-03 p-des 11 ja 12.
31.Kuna kaebaja salvestas vestlusi PPA ametnikega ning hiljem edastas salvestised kohtule, on tegu isikuandmete töötlemisega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus - IKÜM) art 6 sätestab isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tingimused. Art 6 p 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
32.Vaidlust ei ole, et PPA ametnikud täitsid ajal, kui kaebaja neid filmis, teenistusülesandeid. Ametnikud on samal ajal ka füüsilised isikud, kellel on õigus isikuandmete kaitsele. Euroopa Kohus on samuti korduvalt tõdenud, et isikuandmete kaitse laieneb avalikke ülesandeid täitvatele inimestele, vt nt ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C-615/13 P, p 30 (avalikke ülesandeid täitnud komitee tegevuses osalenud ekspertide arvamused); Buivids, C-345/17, p-d 44-47 (ametiülesandeid täitvatest politseinikest digitaalse kaamera kõvakettale videosalvestise tegemine). Kas isikuandmete töötlemine on konkreetses olukorras lubatav, sõltub töötlemise õiguslikust alusest ja töötlemise põhimõtete järgimisest.
33.Kohtupraktikas on salaja lindistatud salvesti peetud lubatud tõenditeks näiteks olukorras, kus kaebaja püüdis kaitsta oma õigusi võimalikus teenistusvaidluses ning muul viisil tal tõendeid koguda polnud võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2023. a otsus asjas 3-20-2579, p 13), samuti olukorras, kus kaebaja püüdis tõendada töökiusamist (Riigikohtu 6. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-842). Kohtuasjas nr 3-21-922 (Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2021. a otsus) leidis PPA, et politseiametniku tegevuse talletamine teabekandjal ei ole ohuks või korrarikkumiseks. Kehtiv õigus ei keela teenistuskohustusi täitva politseiametniku filmimist või pildistamist, seda ka toimingule allutatud isikul. Nimetatud põhjusel puudub sanktsioon sellise tegevuse lõpetamiseks või karistusõigusliku hinnangu andmiseks.
3-23-993
34.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. a direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (andmekaitsedirektiiv) art 7 punkt f annab kaebajale salvestise tegemise õiguse, kui poolte huvide ja õiguste kaalumisel osutuvad kaebaja huvid kaalukamaks. Andmete töötlemine võib olla õigustatud eluliste huvide kaitseks või õigustatud huvi korral, mis kaaluvad üles andmesubjekti (käesoleval juhul PPA ametnike) huvid ja põhiõiguse (punktid d ja f). Kohtu hinnangul oli kaebajal vaja salvestisi eesmärgil, et tõhusalt vaidlustada väidetavat PPA õigusvastast tegevust ning saada vajaduse korral kohtulikku kaitset (PS § 15). Õigustatud huvi hindamisel pole oluline, kas isikuandmete töötlemine lõpptulemusena võimaldas töötleja õigustatud huvi realiseerida. Isikuandmete töötlemise ajal ei olegi võimalik seda kindlalt teada. Tuleb märkida, et praegusel juhul on kohus hinnanud vaid salvestiste kohtule ja PPA-le üleandmise mõju andmesubjektidele. Juhul, kui kaebaja avaldab salvestised määramata isikute ringile, võib tulemus olla teistsugune, sest riive tugevus PPA ametnike isikuandmete kaitseõigusele sõltub ka sellest, kellele ja kuidas andmeid avaldatakse.
35.Eelnevast tulenevalt peab kohus kaebaja poolt esitatud videofaile lubatavateks. III
36.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
37.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes toime pandud mingit sellise tõsidusega tegu, mida oleks võimalik kvalifitseerida tema väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena. Inimväärikuse elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus kehalisele puutumatusele (vt lähemalt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. E. Lillemaa jt. PS § 18 kommentaar, komm 11. – Ü. Madise jt (toim)). Kaebaja nende õiguste takistamist või kahjustamist praegusel juhul ei esine.
38.Isiku au ja head nime kaitseb PS § 17, mida on kommenteeritud järgmiselt: „Inimese au ja väärikus on rohkem sisemised subjektiivsed kategooriad, mida kannab inimene ise. Hea nimi ehk maine (reputatsioon) on valdavalt väline objektiivne kategooria, mida kannavad teised inimesed ja avalik arvamus. /--/ Au ja väärikuse riive võib aset leida nii mitteavalikult ehk kitsas ringis üksikute isikute vahel kui ka avalikkuse ees. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab aga avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist. Au ja väärikuse kui individuaalse subjektiivse väärtuse kahjustamise puhul
3-23-993 võidakse seda teha nii inimesele antud hinnangutega temale ja tema kohta öelduga, isiku panemisega au ja väärikust riivavatesse, alandavatesse ehk teotavatesse oludesse kui ka selliste tegudega isiku suhtes, mis pole otse füüsiliselt suunatud tema vastu, kuid mille eesmärk on tema au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine, kahjustamine või teotamine. Isiku hea nime ehk maine kahjustamine tähendab inimese reputatsiooni kahjustamist avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. /--/ Et norm annab kaitse au ja hea nime teotamise eest, siis on oluliseks tunnuseks ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav alandav viis. /--/ Milline au ja hea nime riive on au teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus ning seda tuleb alati vaadelda üksikjuhtumite kaupa. /--/ Siiski mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine – riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära (-astet). Teotamine on tugevam rünne kui solvamine.“ (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2012; PS § 17 kommentaaride p 3, 5). Riigikohus on au ja head nime sisutanud nähtusena, mis „väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang)“ (30. oktoobri 1997. a otsus nr 3-2-1-123-97). Riigikohus märkis
11.veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-2-1-11-04, et faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (p 11).
39.Tallinna Ringkonnakohus on 29. augusti 2018. a otsuses asjas nr 3-17-1353 p-s 10 selgitanud, et au ja hea nime teotamisega saab teoreetiliselt tegemist olla olukorras, kui isiku kohta on avaldatud ebakohast väärtushinnangut või isiku nime või kujutist on õigustamatult kasutatud avalikus ruumis, nt avaldatud mingit informatsiooni ajalehes või veebiväljaandes (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 koosmõjus RVastS § 7 lg-ga 4). Avaldamine on isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Avaldamiseks VÕS tähenduses ei saa pidada vangla poolt kohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses iseloomustuse esitamist, nagu ei saa kolmandaks isikuks pidada kohut. Niisiis ei ole praegusel juhul täidetud au ja hea nime teotamise koosseis – kaebaja kohta ei ole väärtushinnanguid avaldatud kolmandatele isikutele. Need Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas. Kahju, mis tekkis kaebajale 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja A. Pastuhhova tegevusetusega, s.t kaebaja avalduste vastuvõtmisest ja registreerimisest keeldumisega
40.Kaebaja leiab, et A. Pastuhhova, keeldudes oma teenistuskohustuste täitmisest (suuliste avalduste vastuvõtmine ja registreerimine) ning esitades oma õigusvastase käitumise õigustamiseks kaebajat mustavaid valeväiteid (A. Pastuhhova 1. detsembri 2022. a selgitus (dtl 37)) kaebaja avalduste sisu kohta, avalduse väidetava suulise lahendamise kohta, kaebaja provotseeriva käitumise kohta jne, on rikkunud eelkõige kaebaja põhiõigust riigi ja seaduse kaitsele, sundides kaebajat tundma, et Narva politseijaoskonna relvastatud politseiteenistuja A. Pastuhhova vastuvõtul puuduvad kaebajal igasugused PS-ga tagatud õigused, alandades sellega kaebaja väärikust ning teotades kaebaja head nime ja au.
41.A. Pastuhhova tegevusega seoses on vaidluse all see, kas A. Pastuhhova käitus õiguspäraselt, kui ta keeldus kaebaja suulist avaldust ja kaebust vastu võtmast ning neid registreerimast. Kohus mõistab, et kaebaja heidab eelnevaga seoses ette seda, et A. Pastuhhova oleks pidanud kaebaja suulised pöördumised esmalt kaebaja eest kirja panema ja need registreerima, mida aga ei tehtud. Seega tuleb asja lahendamisel kindlaks teha, kas PPA
3-23-993 ametnikul oli kohustus kaebaja pöördumised ise kirja panna ja teha sellega seonduvaid toiminguid või tal vastavasisuline kohustus puudus.
42.A. Pastuhhova 1. septembri 2022. a ettekande kohaselt (dtl 62) keeldus ta vastu võtmast kaebaja avaldust politseiametniku peale. Kaebaja soovis, et avalduse kirjutaks tema eest valveuurija. A. Pastuhhova vastas, et kaebaja peab seda ise tegema. Nimetatud ettekanne on adresseeritud Ida prefektuuri prefektile, samuti on ettekandel juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et dokumenti oleks avaldatud, vastupidi, teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Avaldamiseks ei saa pidada PPA sisemist infovahetust. HMS § 7 lg 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata (AvTS § 38 lg 3).
43.Asja materjalidest nähtub samuti, et A. Pastuhhova on 1. detsembril 2022 esitanud PPA sisekontrolliametnikule täiendava kirjaliku selgituse (dtl 37), milles ta täpsustas, milles seisnes kaebaja kaebuse sisu; millisel põhjusel ei saanud A. Pastuhhova vastu võtta avaldust politseiniku tegevuse kohta; mis sellist tegevust keelab; millisel põhjusel ei saanud A. Pastuhhova kirjutada tema sõnade järgi avaldust ning võtta sellele tema allkirja. Ka sellel kirjal on juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p-de 11, 12, 19 ja politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 4 lg 5 alusel. Kohtu hinnangul ei saa ka selle kirja esitamist pidada avaldamiseks, seetõttu ei ole täidetud kaebaja au ja hea nime teotamise koosseis.
44.A. Pastuhhova selgitas 1. detsembri 2022. a kirjas, et 19. augustil 2022 oli kaebaja käitumine ärritunud ja ta hakkas kohe nõudma, et A. Pastuhhova võtaks temalt kaebuse politseiniku tegevuse vastu. Kaebaja jutt oli segane, aga A. Pastuhhova sai aru, et 16. augustil 2022 Nõukogude mälestusmärkide demonteerimise ajal Narva-Jõesuus, viibis kaebaja ühe mälestusmärgi juures ja peeti politsei poolt kinni. Kinnipidamise ajal kasutasid politseinikud rinnakaamerat ja tegid videosalvestused. Kaebaja arvamusel oli see tehtud ebaseaduslikult ja tema isikuandmed võivad olla selle tagajärjel avalikustatud. A. Pastuhhova sai kaebaja selgitustest aru, et kaebaja soovib esitada kaebuse rinnakaamerat kasutava politseiniku peale. A. Pastuhhova selgitas kaebajale, et politseil on õigus kasutada videokaameraid riikliku järelkontrolli teostamiseks ja selline tegevus on seaduslikult reglementeeritud. Politsei ei anna isikuandmeid ja videosalvestusi kolmandatele isikutele. Kaebaja ei soovinud kuulata ega aru saada ning väitis, et politsei tegevus on seadusevastane ja A. Pastuhhova peab võtma tema avalduse vastu.
45.Samuti selgitas A. Pastuhhova 1. detsembril 2022, et arvates, et kaebaja subjektiivne oletus, et politsei võib sooritada tema suhtes ebaseaduslikku tegevust, nimelt avaldada tema andmeid, keeldus A. Pastuhhova kaebust vastu võtmast, kuna ei näinud alust võtta vastu kaebust väidetavatele, kuid sooritamata tegevuse peale. Samal ajal selgitas A. Pastuhhova kaebajale, et juhul, kui kaebaja ei ole A. Pastuhhovaga nõus, siis on tal õigus pöörduda kaebusega sisekontrolli büroosse või prokuratuuri isiklikult, kirjalikult või e-posti teel. Seepeale hakkas kaebaja nõudma, et A. Pastuhhova kirjutaks tema nimelt kaebuse, kuna tema ei ole võimeline kirjutama ise sõrme või käe valu tõttu. A. Pastuhhova kaebajal mingeid käevigastusi ei näinud. Varasemalt ei ole olnud samalaadseid pöördumisi, kui isikud soovisid esitada kaebuse politsei tegevuse peale valveuurija kaudu ja A. Pastuhhova oli kindel, et sel juhul tuleb isikul pöörduda vahetult sisekontrolli või prokuratuuri. Seepärast keeldus A.
3-23-993 Pastuhhova kaebaja nimel kaebuse kirjutamisest. Kaebaja oli liiga ärritunud ja oli näha, et tema soovib konflikti provotseerida.
46.A. Pastuhhova poolt 1. septembril ja 1. detsembril 2022 esitatud ettekanne ning selgitused ei lähe kohtu hinnangul vastuollu kaebaja poolt esitatud salvestisega (dtl 135). Küll aga nähtub salvestiselt, et ka A. Pastuhhova on kaebaja jutust ärritunud.
47.PPA vastusest kaebusele nähtub, et A. Pastuhhova seisukoht selle kohta, et kaebus politseiametniku peale tuleb esitada prokuratuurile või vastustaja sisekontrollibüroole, oli ekslik (dtl 57). Seega tunnistab PPA A. Pastuhhova tegevuse õigusvastasust. Ka kohus leiab, et A. Pastuhhova ei käitunud õiguspäraselt, kui ta keeldus kaebaja suulist avaldust ja kaebust vastu võtmast. Seda, et tegemist on eksliku seisukohaga selgitas vastustaja kaebajale juba 20. veebruaril 2023 (dtl 66), märkides samas vastuoluliselt, et A. Pastuhhova ei käitunud otseselt valesti, kui ta palus kaebajal esitada avaldus politseiametniku tegevuse kohta sisekontrollibüroole või prokuratuuri e-kirja teel, kuid arvestades, et kaebaja oli avalduse esitamiseks spetsiaalselt politseijaoskonda kohale ilmunud ning viitas asjaolule, et kaebajal puudub võimalus iseseisvalt avaldust koostada, siis sellisel juhul hea ametnikule kohaselt oleks A. Pastuhhova pidanud ise avalduse vastu võtma või organiseerima avalduse vastu võtmise samal päeval või kokkuleppel muul sobival päeval.
48.Vastustaja on 19. juuni 2023. a vastuses kaebusele leidnud (dtl 57-58), et kuna süüteole viitavad tunnused puudusid ning tegemist ei olnud vahetut sekkumist vajava ega muu kiireloomulise teatega ning tegemist oli kaebaja arvamusega, et vormikaamera kasutamine oli ebaseaduslik ning selle kasutamisel võivad tema isikuandmed avalikuks saada, ei võtnud A. Pastuhhova kaebaja avaldust vastu ning käsitles tema pöördumist selgitustaotlusena. Vastustaja leiab, et lähtudes MSVS § 5 lg 8 viimasest lausest, mis sätestab, et vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal, selgitas A. Pastuhhova kaebajale, et vastustajal on seadusest tulenev õigus kasutada riikliku järelevalve teostamisel vormikaamerat ning et vormikaamera salvestusi ja isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele.
49.MSVS § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri MSVS tähenduses isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus MSVS tähenduses on MSVS § 2 lg 2 järgi isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb sama seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kohtu hinnangul ei esitanud kaebaja 19. augustil 2022 PPA-le märgukirja.
50.PPA leiab, et kaebaja 19. augusti 2023. a pöördumist saab käsitleda selgitustaotlusena, millele ametnik vastas suuliselt. Kohus vastustajaga ei nõustu. Isegi kui kaebaja teist avaldust, s.o taotlust kaebaja kohta kogutud isikuandmetega tutvumiseks, saab pidada selgitustaotluseks, ei ole asja materjalidest nähtuvalt vastustaja sellele vastanud ei suuliselt ega kirjalikult. Isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud PS § 44 lg-s 2, mille kohaselt on muu hulgas kõik riigiasutused kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult
3-23-993 asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, samuti PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, ning MSVS-s.
51.Vaatamata asjaolule, et kohus peab kaebaja avalduste vastuvõtmisest ja registreerimisest keeldumist õigusvastaseks, on täitmata kõik kahju hüvitamise eeldused. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole täidetud kaebaja au ja hea nime teotamise koosseis. Samuti ei saa PPA tegevusetust pidada kaebaja väärikuse alandamiseks. Kahju, mis tekkis kaebajale 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja A. Moissejenkovi tegevusega, s.t avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul avaliku korra rikkumises kaebaja alusetu süüdistamisega ning kaebajale korralduse andmisega lahkuda Narva politseijaoskonnast
52.Kaebaja leiab, et A. Moissejenkov, kes kõrvaliste isikute juuresolekul süüdistas kaebajat alusetult avaliku korra rikkumises ning andis korralduse, mille täitmiseks oli kaebaja sunnitud politseijaoskonnast lahkuma ja oma seaduslikest õigustest ja huvidest loobuma, alandas avalikult kaebaja väärikust, teotas kaebaja au ja head nime ning võttis kaebajalt PS §-s 34 sätestatud õiguse vabalt liikuda ehk võttis kaebajalt vabaduse RVastS § 9 lg 1 mõttes.
53.Vastustaja on selgitanud, et välijuht andis piirkonnapolitseinikule A. Moissejenkovile korralduse kõrvaldada Narva politseijaoskonna teenindussaalis võimalik korrarikkumine. Kuna kaebaja häiris teenindussaali tööd ja teisi inimesi, rikkudes selliselt avalikku korda, täitis A. Moissejenkov välijuhilt saadud seaduslikku korraldust ning palus kaebajal lahkuda. Kaebaja allus korraldusele ning lahkus politseijaoskonnast. Vastustaja on seisukohal, et politseijaoskonnast lahkumiseks korralduse andmine ei ole vabaduse võtmine, kaebaja väärikuse alandamine ega tema au ja hea nime teotamine. Kohus nõustub vastustajaga.
54.Asja materjalidest nähtub, et PPA Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna juht I. Püvi selgitas PPA sisekontrolliametnikule A. Moissejenkovi tegevust sellega, et see oli suunatud probleemse inimese kõrvaldamisele teenindussaalist (dtl 63-64). Tema ülesandeks ei olnud kaebaja avalduste ärakuulamine, vaid võimaliku korrarikkumise ohu kõrvaldamine. Kuna tegemist oli teenindussaaliga, ilmnesid avaliku korra rikkumise tundemärgid. PPA on kaebajale 2. mai 2023. a kirjaga nr 1.3-1/9-9 (dtl 70) vastates selgitanud, et M. Vladimirova hinnangul oli kaebaja käitumine Narva teenindussaalis küllaltki valjuhäälne, ärritunud ja pealetükkiv ning segas klientide teenindamist, mh ei järginud kaebaja järjekorra põhimõtet. Kaebaja tegevusest järeldub, et kaebaja ei olnud suunatud lahenduse leidmisele ning sellel hetkel olid ammendunud võimalused kaebaja probleemi lahendamiseks. Seetõttu on põhjendatud, et A. Moissejenkov palus kaebajal Narva politseijaoskonnast lahkuda.
55.Kohus leiab, et kuivõrd kaebajale andis korralduse lahkuda politseijaoskonnast A. Moissejenkov, tuleb just viimast käsitleda korralduse andjana, mitte aga A. Moissejenkoviga suhelnud välijuhti. Lisaks nähtub asja materjalidest, et välijuht andis korralduse võimaliku korrarikkumise kõrvaldamiseks, mis tähendab seda, et välijuht ei võtnud kaebaja käitumise osas kindlat seisukohta ning andis A. Moissejenkovile üksnes suunise – kui tegemist on korrarikkumisega, tuleb see kõrvaldada. Otsuse, kas tegemist on avaliku korra rikkumisega, võttis vastu A. Moissejenkov. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et asjas ei oma tähtsust, mis oli A. Moissejenkovile korralduse andnud välijuhi nimi.
3-23-993
56.PPA on kohtumenetluses selgitanud (dtl 188), et kaebajal paluti politseijaoskonnast lahkuda korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival viisil. Kaebajal paluti lahkuda, kuna ta häiris teenindussaali tööd ning seal viibivaid teisi inimesi. Kuna kaebaja pöördus korduvalt järjekorranumbrit võtmata M. Vladimirova poole, siis ei olnud M. Vladimiroval võimalik järgmisi kliente nende järjekorranumbrite alusel enda juurde kutsuda ja neid teenindada.
57.Kohtupraktikas on lähtutud avaliku korra mõiste sisustamisel KorS-ist. KorS § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 4 lg-st 2 nähtub, et PPA sekkumiseks peaksid esinema samaaegselt järgmised eeldused: 1) kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada; 2) ilma PPA sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud; 3) ohu tõrjumine avalikes huvides. Kui vähemalt üks neist eeldustest täidetud ei ole, on PPA sekkumine välistatud. Praegusel juhtumil olid KorS § 4 lg 2 eeldused täidetud.
58.Viibides PPA teenindussaalis, viibis kaebaja kohtu hinnangul avalikus kohas, sest saal on ettenähtud määratlemata isikute ringile kasutamiseks (KorS § 54), kus on keelatud käituda teisi isikuid häirivalt (KorS § 55 lg 1 p 1). Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine ja ebasündsate väljendite kasutamine.
59.Kaebaja subjektiivne arvamus, et ta ei häirinud teenindussaali tööd, on ümber lükatud kohtumenetluses esitatud tõenditega. Kohus viitab, et PPA 19. juuni 2023. a vastuses on märgitud, et kaebaja rikkus avalikku korda sellega, kui häiris teenindussaali tööd ja teisi inimesi; PPA 2. mai 2023. a vastuse nr 1.3-1/9-9 järgi oli M. Vladimirova hinnangul kaebaja käitumine Narva teenindussaalis küllaltki valjuhäälne, ärritunud ja pealetükkiv ning segas klientide teenindamist; PPA 19. juuni 2023. a vastuse lisas 1 on M. Vladimirova välja toonud, et vestlus kaebajaga käis vahelduvas toonis – viisakalt ja seejärel ärritunult; PPA 19. juuni 2023. a vastuse lisas 3 on I. Püvi toonud esile, et A. Moissejenkovi tegevus oli suunatud probleemse inimese kõrvaldamisele teenindussaalist, kaebaja segas teeninduse tööd ja A. Moissejenkovi eesmärk oli võimaliku korrarikkumise ohu kõrvaldamine; PPA 19. juuni 2023. a vastuse lisa 4 kohaselt häiris kaebaja teenindussaali tööd ning Narva politseijaoskonnas ei viibinud juhti, kellega tungivalt soovis kaebaja kohtuda, mistõttu ta nõudis kaebaja lahkumist politseijaoskonnast. Seega nähtub eeltoodust, et avaliku korra rikkumine seisnes asjaolus, et kaebaja käitumine teenindussaalis oli valjuhäälne, ärritunud ja pealetükkiv ning kaebaja segas teenindussaali tööd. PPA 15. detsembri 2023. a vastusest tulenevalt mõistab kohus, et PPA on oma 19. juuni 2023. a vastuse koostanud mh A. Moissejenkovi ja M. Vladimirova selgituste põhjal ning isikud esitasid seletused nii hästi, kui nad seda mäletasid. Kohtul puudub alus kahelda PPA poolt avaldatu õigsuses.
60.Kuigi kaebaja poolt 22. novembril 2023. a edastatud salvestistelt (dtl 143, 145-146) M. Vladimirovaga ei nähtu, et kaebaja oleks agressiivne, on õige vastustaja tähelepanek, et esitatud videod on katkendid politseijaoskonnast toimunust ega kajasta seda, mis toimus
3-23-993 salvestatud episoodide järgselt, sh ei kajasta videod hetke, mil A. Moissejenkov palus kaebajal lahkuda, ega seda, kuidas kaebaja käitus vahepeal. Kuna kaebaja teadis, et ta salvestab vestlusi politseiteenistujatega, siis on selge, et ta käitus sellele vastavalt.
61.Sellises olukorras oli A. Moissejenkovil õigus kasutada ka vahetut sundi korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna KorS § 5 lg 1 järgi on korrarikkumine ka isiku subjektiivse õiguse rikkumine, milleks antud juhul oli teenindussaali töö häirimine. Isiku provotseeriv käitumine võib kujutada ohtu, s.t tõenäosust, et lähitulevikus võib aset leida kaitstava õigushüve kahjustus. Provotseerimise all mõistetakse seda, kui midagi kutsutakse tahtlikult esile või kui kedagi ässitatakse (Eesti keele seletav sõnaraamat). Politseiametniku korraldus ei olnud tühine, vaid kehtiv ning kaebajal tuli seda täita (KorS § 1 lg 2, § 23 lg 3 ning HMS § 60). Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud politseiametniku selgitustega, ei oleks talle andnud õigust keelduda ametniku kehtiva korralduse täitmisest.
62.Eelnevast tulenevalt ei ole kaebajale tekkinud kahju seoses 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja A. Moissejenkovi tegevusega, s.t avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul avaliku korra rikkumises kaebaja süüdistamisega ning kaebajale korralduse andmisega lahkuda Narva politseijaoskonnast. Kahju, mis tekkis kaebajale 19. augustil 2022 Narva politseijaoskonna politseiteenistuja M. Vladimirova ja Narva politseijaoskonna välijuhi tegevusetusega, s.t politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastase tegevuse ja tegevusetuse ignoreerimise ning sekkumata jätmisega
63.Kaebaja leiab, et M. Vladimirova, kes ei kutsunud oma kolleege korrale ja ei takistanud teenistuskohustuste rikkumise toimepanemist, on loobunud oma teenistuskohustuste (inimeste seaduslikke huvide kaitse) täitmisest, demonstreerides, et Narva politseijaoskonna politseiteenistujate arvamusel puuduvad kaebajal õigused riigi ja seaduse kaitsele ning väärikale kohtlemisele, mis alandavalt mõjus kaebaja väärikusele. Samuti on kaebaja seisukohal, et Narva politseijaoskonna välijuht, kes 19. juunil 2023 ei kutsunud oma kolleege korrale ja ei takistanud teenistuskohustuste rikkumise toimepanemist, on loobunud oma teenistuskohustuste – inimeste põhiõiguste ja seaduslikke huvide kaitsest (mis PPA-s toimub muuhulgas ka kodanike avalduste vastuvõtmise ja lahendamise kaudu) täitmisest, mille tulemusel kõrvaliste isikute juuresolekul ehk avalikult oli demonstreeritud, et Narva politseijaoskonna politseiteenistujate arvamusel puuduvad kaebajal õigused riigi ja seaduse kaitsele ning väärikale kohtlemisele, mis alandavalt mõjus kaebaja väärikusele.
64.Vastustaja on selgitanud, et M. Vladimirova on Narva politseijaoskonna teenindussaali töötaja, kelle ülesannete hulka ei kuulu ametnike üle järelevalve teostamine, vaid kodanike abistamine ja iga kliendi murele sobiva lahendaja leidmine, mida M. Vladimirova püüdis ka käesoleval juhul teha. Seega täitis M. Vladimirova oma teenistusülesandeid korrektselt ega alandanud sellega kaebaja väärikust. Samuti on vastustaja selgitanud, et välijuhi roll piirdus üksnes piirkonnapolitseiniku teenindussaali saatmisega. Muus osas tal Narva politseijaoskonnas toimunud sündmustega seoses puutumust ei olnud. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega.
65.Vastustaja on kohtule esitanud M. Vladimirova ametijuhendi (teeninduse juhataja ametijuhend), millest nähtub, et tema pädevuses ei olnud teise üksuse kolleegide üle järelevalve teostamine (dtl 124-127). M. Vladimirova pädevuses oleks olnud Ida prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo teeninduses alluvate töö juhtimine ja koordineerimine.
3-23-993
66.Kuna kohus leidis eelnevalt, et A. Moissejenkovil oli õigus anda kaebajale korraldus lahkuda politseijaoskonnast, ei saa M. Vladimirovale ja Narva politseijaoskonna välijuhile ette heita seda, et nad ei takistanud A. Moissejenkovi tegevust. Kahju, mis tekkis kaebajale PPA tegevusetusega Narva politseijaoskonna politseiteenistujate A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi õigusvastasele tegevusele ja tegevusetusele esitatud kaebuste lahendamisel
67.Kaebaja leiab, et PPA keeldus sisuliselt lahendamast kaebaja kaebust, milles ta vaidlustas politseiametnike A. Pastuhhova ja A. Moissejenkovi 19. augusti 2022. a toiminguid, Narva politseijaoskonna teenistujate ebakompetentsuse ja politseiametniku teenistusega ebasobivate kalduvuste – korruptiivsuse, ükskõiksuse, valelikkuse, seaduse ja inimõiguste vastu lugupidamatuse varjamiseks asus ringkaitsesse, ajades politseiteenistujate süüd kaebaja peale – alusetult süüdistades kaebajat avaliku korra rikkumises, agressiivses käitumises, konflikti provotseerimises, kinnitades oma süüdistusi rohkete valeväidetega, juba PPA tasandil alandades kaebaja väärikust ning teotades kaebaja au ja head nime.
68.Kohtu hinnangul ei ole PPA olnud tegevusetu. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA selgituste ja seisukohtadega, ei tähenda veel, et PPA tegutsemine oleks olnud õigusvastane. PPA tegevusest ei nähtu kaebaja väärikuse alandamine ega kaebaja au ja hea nime teotamine.
69.Vastustaja on pärast 19. augustil 2022 toimunud sündmusi olnud kaebajaga korduvalt kirjavahetuses ning teavitanud kaebajat nii teenistusliku kontrolli algatamisest kui selle tulemustest ning jaganud kaebajaga teenistusliku kontrolli käigus kogutud materjale. Nii on PPA kaebajat 20. veebruari 2023. a vastusega nr 1.3-1/9-3 teavitanud asjaolust, et PPA sisekontrollibüroo ei tuvastanud A. Moissenjenkovi ning A. Pastuhhova tegevuses ja käitumises teenistusalaseid rikkumisi (dtl 66-67). Samuti anti kaebajale teada, et tema juhtumi pinnalt on Narva PJ juhid avalduste vastuvõtmise osas vaadanud üle ametnikele antud juhised ning üldine seisukoht on, et kui tegemist ei ole süüteoga, vahetut sekkumist vajava teatega või muu kiireloomulise teatega, siis kõige kiirem ning ressursisäästlikum viis PPA-sse pöördumiseks on teha seda iseseisvalt edastades pöördumise elektrooniliselt. Juhul, kui on objektiivselt tuvastatav, et isik ei ole võimeline seda kirjalikult tegema, siis võetakse vastu ka suulised pöördumised.
70.HMS § 5 lg 6 kohaselt on elektrooniline asjaajamine haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega, võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi. Digitaalallkirja ja e-templit kasutatakse haldusmenetluses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud korras.
71.PPA on kaebajat 23. märtsi 2023. a vastuses nr 1.3-1/9-5 teavitanud võimalusest pöörduda PPA peadirektori poole, kui kaebaja ei nõustu varasemates vastuskirjades väljatooduga ning kaebajal on etteheiteid politseiametnike tegevuse kohta (dtl 68). Samas kirjas on kaebajale selgitatud, milliseid meetmeid võttis PPA kaebajaga seotud 19. augusti 2022. a sündmusega ette. PPA kontrollis menetluse infosüsteemis olevaid andmeid, vesteldi suuliselt PPA sisekontrollibüroo Ida regiooni ametnikuga, Narva PJ piirkonnagrupi grupijuhi K. Jannoga, võeti kirjalikud selgitused Narva PJ uurijalt A. Pastuhhovalt ning Narva PJ juhilt I. Püvilt. Kaebajale väljastati seejuures kogutud kirjalikud dokumendid (ettekanded, selgitused).
3-23-993
72.PPA on kaebajale edastanud 2. mail 2023 vastuskirja nr 1.3-1/9-9, milles andis taaskord hinnangu ametnike tegevusele (dtl 69-70).
73.Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata, jääb kaebus rahuldamata ja hüvitis kaebajale välja mõistmata. IV
74.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 15. mai 2023. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
75.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.