lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-532/7

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-532/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-532

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 21.11.2023 otsuse nr TVH/23/044142, 22.11.2023 otsuse nr TVT/23/061583 ja 23.01.2024 vaideotsuse nr VO/23/3528 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad MP ja HR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-532 resolutsiooni punktid 3 ja 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-s 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 98 lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
X esitas 08.11.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 21.11.2023 otsusega nr TVH/23/044142, et X töövõime ei ole vähenenud.
3.Eesti Töötukassa 22.11.2023 otsusega nr TVT/23/061583 jäeti töövõimetoetus määramata.

3-24-532

4.X esitas Eesti Töötukassa 21.11.2023 ja 22.11.2023 otsustele vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 23.01.2024 vaideotsusega nr VO723/3528 rahuldamata.
5.X esitas 22.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 21.11.2023 otsuse nr TVH/23/044142, 22.11.2023 otsuse nr TVT/23/061583 ja 23.01.2024 vaideotsuse nr VO/23/3528 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 08.11.2023 taotlus uuesti läbi. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat maksma kaebajale tagasiulatuvalt töövõimetoetust endise otsuse alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni praeguses asjas. Töövõimetoetuseta on kaebajal võimatu oma haiguse ja eluga toime tulla. Kaebaja on vaatamata akadeemilisele puhkusele proovinud jätkata vähese koormusega õpinguid Tartu Ülikoolis, mistõttu ei ole olnud võimalik vähese koormusega tööle asuda. Kaebaja on ilma igasuguse sissetulekuta ja tal on tekkinud suured võlgnevused. Kaebaja on pidanud laenama raha söögi, eluaseme ja ravimite eest tasumiseks. Kaebajal ei ole raha puudumise tõttu võimalik minna eriarstide vastuvõtule, kuna tal puudub võimalus transpordi eest tasuda. Ta on sunnitud elama oma vanemate juures Abja-Paluojal. Praeguse olukorra jätkudes ei ole tal võimalik jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis, sest ta ei suuda tasuda eluaseme eest Tartu linna lähipiirkonnas. Kuna kaebaja on juba pikemat aega jäetud ilma õigusest tervise kaitsele, on tema tervis hakanud oluliselt halvenema. Vajalik taastusravi ei ole talle majanduslikel põhjustel kättesaadav. Kaebajal ei ole olnud võimalust endale esindajat palgata.
6.Eesti Töötukassa palus 26.02.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole enda majanduslikku seisundit kohtumenetluses küll tõendanud, ent on usutav, et toetusest ilmajäämine halvendab kaebaja majanduslikku olukorda (samas haldusasjas nr 3-23-705 esitatud kaebaja konto väljavõttelt ei nähtu, et kaebaja oleks ilma igasuguste rahaliste vahenditeta). Kaebaja ei tööta. Regulaarse igakuise sissetuleku laekumata jäämine raskendab kahtlemata kaebaja toimetulekut. Samas on kaebajal võimalik toimetuleku parandamiseks ja õpingute jätkamiseks taotleda muid toetusi, sh kohalikult omavalitsuselt, kuid selleks peaks ta tegema esmalt vastavad avaldused. Kui selgub, et kaebaja töövõime tulnuks siiski hinnata osaliseks, on tal õigus saada Eesti Töötukassalt saamata jäänud toetus tagantjärele. Tänaseks on kaebaja töövõimet kahes haldusasjas ja samade terviseandmete alusel hinnanud neli ekspertarsti (dr KR, dr IK, dr KP ja dr PT) ning visiidipõhiselt täiendavalt füsioterapeut DP, kes kõik on jõudnud samale tulemusele, et kaebaja on töövõimeline. Nelja arsti eksimine hinnangute andmisel ei ole vastustaja hinnangul kuigi tõenäoline. Ka siis, kui asuda seisukohale, et vastustaja on hinnanud kaebaja töövõimet ebaõigesti, õigustab kaalukas avalik huvi taotluse rahuldamata jätmist. Töövõimetoetuse väljamaksmise korral ning vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamisel asjas nr 3-23-705 võib toetuse tagasinõudmine kaebajalt osutuda raskendatuks. Taotluse rahuldamine ning maksete tegemine avalikest vahenditest kahjustaks avalikke huve, kuna mittetöötavalt kaebajalt ei pruugi alusetu toetuse tagasinõudmine olla võimalik.
7.Tallinna Halduskohus peatas 28.02.2024 määrusega haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-23-705 tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Haldusasja menetlus on otstarbekas ja põhjendatud peatada kuni haldusasjas nr 3-23-705 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Käesoleva haldusasja lahendus sõltub otseselt haldusasja nr 3-23-705 lõpplahendist. Menetluse peatamine ei too kaasa ülemäärast viivitust või asja tarbetut venimist. Eesti Töötukassa 21.11.2023 otsuse aluseks olnud 20.11.2023 eksperdihinnangus tugineti teiste seas ka füsioterapeut DP 25.04.2023 visiidil tuvastatule. Haldusasja nr 3-23-705 2(5)

3-24-532 materjalist järeldub, et visiidi tulemustele ning nendest tehtud järeldustele antav hinnang mõjutab ka praeguse kohtuvaidluse lõpptulemust. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Juhul kui edasise menetluse käigus selgub, et kaebaja töövõime tulnuks hinnata osaliseks, tuleb vastustajal toetus tagantjärele välja maksta. Praegusel juhul on kaebaja poolelioleva kohtuvaidluse ajal (haldusasi nr 3-23-705) esitanud uue töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse ning vastustaja on selle rahuldamata jätnud. Tegemist ei ole äkki ja kaebaja jaoks ootamatult tekkinud olukorraga, mistõttu ei ole alust jaatada esialgse õiguskaitse vajadust. Arvestades, et kaebajale ei ole juba alates 2023. a algusest töövõimetoetust makstud (Eesti Töötukassa 20.12.2022 otsusega nr TVT/22/064979 jäeti talle töövõimetoetus määramata), on tal olnud piisavalt aega, et jätkuva vajaduse korral taotleda oma toimetuleku parandamiseks muid toetusi (nt toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt). Akadeemilise puhkuse ajal ei ole kaebajal kohustust õppetööl osaleda. Seetõttu ei ole kaebaja väide, et tal ei ole võimalik ka vähese koormusega töötada, asjakohane. Kui kaebaja majanduslik olukord on juba rohkem kui aasta aega sedavõrd kehv, et ei võimalda tal teha kulutusi toidule, ravimitele ja transpordile ning sunnib teda pidevalt teistelt isikutel raha laenama, tuleks kaebajal kaaluda vähese koormusega töötamist. Esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamisel tuleks taotlus jätta rahuldamata. Olukorras, kus kaebaja ei tööta, võib esialgse õiguskaitse korras makstud töövõimetoetuse tagasinõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Kaebaja õiguste kaitse on piisaval määral tagatud toetuse tagantjärele tasumisega ja avalik huvi (s.o vältida selliseid kulutusi, mille tagasinõudmine ei pruugi kaebuse rahuldamata jätmisel olla võimalik) kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku riive.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.X palub 14.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 5. Kaebaja on tekkinud olukorra tõttu jäetud ilma põhiõigusest tervise kaitsele ja riigi abist töövõimetoetuse korral. Kaebaja esitas uue töövõime hindamise taotluse 2023. a sügisel, kuna tema tervislik seisukord on veelgi halvenenud ning seda on kinnitanud erinevad arstid (pere-, taastusravi- ja eriarstid) ja uuringute tulemused. Vastustaja on jätnud tervise infosüsteemi (TIS) alates maikuust 2023 tehtud sissekanded tähelepanuta ning on tuginenud enda tellitud füsioterapeut DP läbiviidud visiidile, mille andmeid ei ole TIS-s. Kohtumenetluse venimise tõttu ei ole kaebaja juba üle aasta saanud taastusravi ja abi riigilt. Talle on tekkinud/tekivad tervisekahjustused, mis on halvimal juhul pöördumatud. Kohus ei ole kaalunud menetluse peatamise tagajärgi kaebaja tervisele ja on keskendunud kaebaja toimetulekule. Tegelikkuses on kaebajal kõige suurem vajadus taastusravile (ujumine, massaaž, psühhiaatriline ravi). Kaebaja tervisele tekitatav kahju ei ole korvatav. Kaebaja ei ole suuteline end praeguses ega eelmises asjas esindama, sest tal puuduvad juriidilised teadmised. Seetõttu soovib kaebaja riigi õigusabi korras esindajat.

Eesti Töötukassa palub 25.03.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Haldusasja menetluse peatamine on otstarbekas ja põhjendatud. Haldusasjad nr 3-24-532 ja 323-705 on omavahel seotud ja praeguse haldusasja lahendus sõltub otseselt haldusasjas nr 323-705 tehtavast lahendist. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal on olnud piisavalt aega, et taotleda oma toimetuleku parandamiseks muid toetusi (nt toimetulekutoetust). Samuti tuleks kaebajal kaaluda vähese koormusega töötamist. Kaebaja ei ole töövõimetu. Õigus riigi abile on isikul, 3(5)

3-24-532 kellel on tuvastatud töövõime vähenemine. Kaebajal ei tuvastatud 21.11.2023 otsusega töövõime vähenemist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid tervise halvenemisest. Haldusasjas nr 3-23-705 on kaebaja istungil hoopis väitnud, et ta pole viimased kolm aastat taastusravis käinud, kuna kasvuperiood on läbi ja taastusravi ei oleks nagunii enam tulemuslik. Kaebaja võimleb kodus, millest on väidetavalt olnud abi. Jääb arusaamatuks, miks leiab kaebaja just nüüd, et taastusravi on vajalik, ning mis takistab praegusel ajal kodus võimlemist. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Olukorras, kus kaebaja ei tööta, võib esialgse õiguskaitse korras makstud töövõimetoetuse tagasinõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.X esitas määruskaebuses taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (RÕS § 10 lg 1). Seega saab ringkonnakohus lahendada kaebaja riigi õigusabi taotluse üksnes seonduvalt esindaja määramisega praeguses määruskaebemenetluses. Eelneva tõttu mõistab ringkonnakohus esitatud taotlust selliselt, et X soovib riigi õigusabi enda esindamiseks määruskaebemenetluses ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult ega faktiliselt keerukas. Kaebaja on iseseisvalt esitanud halduskohtule kaebuse ja ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja on suutnud selgelt ja arusaadavalt põhjendada, miks on tema hinnangul vaidlustatud otsused õigusvastased. Menetluslikku ebavõrdsust vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
11.Halduskohus peatas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 3 praeguse haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-23-705 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Haldusasja nr 3-23705 vaidluse ese on Eesti Töötukassa 19.12.2022 otsus kaebaja töövõime hindamise kohta ja 21.02.2023 vaideotsus. Selles asjas on halduskohus kaebuse 10.10.2023 otsusega rahuldanud ja kohustanud töötukassat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama. Seejuures on halduskohus kogunud asja lahendamisel uusi tõendeid ja teinud otsuse, tuginedes otsuse tegemise aja TIS-i andmetele. Asja lahendamine on töötukassa apellatsioonkaebuse lahendamiseks pooleli ringkonnakohtus.
12.HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud normi kohaldamise eeldus praegusel juhul täidetud. Haldusasjade nr 3-24-532 ja 3-23-705 vahel on seos, mis õigustab menetluse peatamist. Eesti Töötukassa 21.11.2023 otsuse nr TVH/23/044142 ja 22.11.2023 otsuse nr TVT/23/061583 tegemisel on antud hinnang kaebaja töövõimele sisuliselt samade terviseandmete alusel, sh on 21.11.2023 otsuse aluseks olnud 20.11.2023 eksperdihinnangus tuginetud füsioterapeut DP 25.04.2023 visiidipõhisele hindamisele. Kui haldusasjas nr 3-23705 jääb jõusse halduskohtu 10.10.2023 otsus, muutub praegune vaidlus sisutuks, sest töötukassa peaks nagunii lahendama uuesti kaebaja töövõime hindamise taotluse, tuginedes samadele terviseandmetele. Seetõttu on kohtupraktika ühetaolisuse ja sisulise õigsuse tagamiseks põhjendatud praeguse haldusasja menetluse peatamine kuni haldusasjas nr 3-23705 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Menetluse peatamine ei põhjusta haldusasja tarbetut venimist. 4(5)

3-24-532

13.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 5 jättis halduskohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Eesti Töötukassa kohustamiseks maksma kaebajale tagasiulatuvalt töövõimetoetust endise otsuse alusel. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
14.Kaebusest nähtuvalt kaebaja ei tööta ja tal puudub regulaarne igakuine sissetulek. Seetõttu on usutav, et toetusest ilmajäämine halvendab tema majanduslikku olukorda. Kaebuse eesmärgi – tagada kaebajale kui tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikule sissetulek – saavutamine kaebuse rahuldamise korral ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võimalik kohtumenetluse ajaks. Toetuse maksmine kaebust rahuldava kohtuotsuse jõustumise tagajärjel ei tagaks kaebaja toimetulekut kohtumenetluse kestel. Seega saab esialgse õiguskaitse vajadust möönda.
15.Eeltoodule vaatamata tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist (nt Riigikohtu 22.09.2004 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kuigi tegemist ei ole kohtu jaoks vääramatu keeluga, peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ja kaebusel väga head eduväljavaated. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras töövõimetoetuse maksmist. Kuigi kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks ja lõplik hinnang vaidlustatud otsuste õiguspärasusele tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus, ei saa kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa pidada ülekaalukaks. Asjas ei nähtu muid esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt kõnelevaid erandlikke asjaolusid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajale makstud töövõimetoetust juba alates 2023. a algusest. Seega on kaebajal olnud piisavalt aega taotleda oma toimetuleku parandamiseks muid toetusi (nt toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt). Halduskohus on õigesti selgitanud, et ülikoolist akadeemilisel puhkusel viibimisel puudub kaebajal kohustus õppetöös osaleda ning majandusliku olukorra parendamiseks on tal võimalik kaaluda kasvõi vähese koormusega töötamist. Eelneva tõttu ei ole põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses põhjendatud.
16.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt kõneleb ühtlasi avalik huvi. Olukorras, kus kaebaja ei tööta, on tõenäoline, et esialgse õiguskaitse korras töövõimetoetuse väljamaksmisel võib hiljem osutuda raskendatuks toetuse tagasinõudmine. Kuivõrd riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa riigieelarve kulutused, mille tagasinõudmine ei pruugi olla võimalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja