Xi kaebus Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 03.10.2023 korralduse nr 1403 tühistamise nõudes Kaebaja X Vastustaja Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.X esitas 25.09.2023 Mittetulundusühingule (MTÜ) Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus taotluse teenindajakaardi saamiseks.
2.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 03.10.2023 korraldusega nr 1403 keelduti Xile teenindajakaardi andmisest, sest taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele (ühistranspordiseadus (ÜTS) § 60 lg 3 p 1). Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on taotlejat 06.02.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt karistatud karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 3, KarS § 22 lg 3 ja KarS § 3891 lg 2 alusel. ÜTS § 57 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt peetakse teenindajakaardi taotleja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, KarS §-s 422 või §-s 424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s 201, § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-des 223-226, § 227 lg-tes 3-4, § 230 lg-s 2, §-des 234-237 või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 punkti 6 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat.
3.X esitas 17.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Ühistranspordikeskus 03.10.2023 korralduse nr 1403 tühistamise nõudes.
Põhja-Eesti
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 03.10.2023 korraldus nr 1403 on õigusvastane ning palub see tühistada.
4.1.Kaebaja toob välja, et tema poolt toime pandud süütegu ei olnud isikuvastane, vaid majandusliku iseloomuga. Teenindajakaardi väljastamata jätmise tulemusel puudub kaebajal võimalus taksoteenuse pakkumise kaudu raha teenida ning seeläbi on raskendatud kahe alaealise lapse ülalpidamine. Süüteo aegumistähtajani on jäänud veel vaid alla poole. Vastustaja ei ole teostanud ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 sätestatud kaalutlusõigust.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Kaebaja ei vasta hea maine nõuetele, kuna on toime pannud esimese astme kuriteo. Vaid kõnealuse kuriteo aegumine annaks aluse lugeda taotleja maine heaks ja õiguse väljastada taotletav teenindajakaart. ÜTS § 57 lg 2 p 1 alusel puudub teenindajakaardi andjal otsuse tegemisel kaalutlusõigus.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 03.10.2023 korraldus nr 1403 on õiguspärane ning kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
5.ÜTS § 54 lg 4 järgi on taksovedu ilma teenindajakaardita keelatud. Kaebaja esitas vastustajale taotluse teenindajakaardi saamiseks, ent vastustaja keeldus sellest ÜTS § 60 lg 3 p 1 alusel, kuivõrd taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele.
6.Nõuded teenindajakaardi omajale on sätestatud ÜTS § 57 lg-s 1, mille järgi peab teenindajakaardi taotlejal ja omajal olema kehtiv vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta peab vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi peetakse 2(3)
3-23-2315
teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, KarS §-s 422 või 424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s 201, § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 3–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
7.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja on Harju Maakohtu 21.01.2019 otsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx süüdi mõistetud KarS § 3891 lg 2 ja 3 ning § 22 lg 3 alusel, mis kvalifitseerub esimese astme kuriteoks (KarS § 4 lg 2). KarRS § 24 lg 1 p 6 kohaselt kustutatakse karistusandmed ja kantakse arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Kaebaja kolmeaastane katseaeg algas kohtuotsuse kuulutamisel 21.01.2019 ning lõppes 21.01.2022, millest algas kolmeaastase aegumistähtaja kulgemine, peale mida kaebaja karistusandmed kustutatakse ning need kantakse arhiivi. Seega ei ole käesolevaks ajaks kaebaja karistusregistri andmeid kustutatud ning kaebaja ei vasta ÜTS § 57 lg-s 1 toodud nõuetele.
8.Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja on viidanud ÜTS § 57 lg 2 p 2 viimasele lausele, mille kohaselt peetakse teeninduskaardi taotleja mainet heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Kaebaja viide eeltoodud lausele ei ole käesoleval ajal relevantne, kuivõrd viitab nimetatud lause ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 nimetatud rikkumistele, kuid kaebaja osas rakendus ÜTS § 57 lg 2 p 1, mis ei näe eraldi ette proportsionaalsuse hindamist ehk kaalutlusõigust (vt TlnRKo haldusasjas nr 3-21-2115, p 12). ÜTS § 57 lg 2 p 1 näol on tegemist imperatiivse sättega ning kui teenindajakaardi taotleja on toime pannud sättes viidatud õigusrikkumise, mille karistuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud, siis ei ole tema maine hea. Vastustajal puudus võimalus teha kaebaja taotluse läbivaatamisel teistsugune otsus ning seega ei oma ka tähtsust, millise iseloomuga esimese astme kuriteo kaebaja täpselt toime pani ning kas ja milliseid tema subjektiivseid õiguseid sellise haldusakti andmisel riivatakse.
9.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebajal on võimalik esitada uus taotlus teenindajakaardi saamiseks peale tema karistusandmete arhiveerimist.
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.