lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1708/13

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1708/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1394
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHKMS § 46 lg 1KaebetähtaegPHS § 1 lg 3Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisalaPHS § 17 lg 1Lapsetoetus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 883/2004Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.märtsil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1708

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28. juuni 2023. a ettekirjutuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3.Asendada avaldatavas otsuses X, Y ja A nimed tähemärkidega. Jätta avaldamata Y sünniaeg.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25. aprillil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsiooni kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist ( lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
PHS § 25 lg 1Peretoetuste taotleja
PHS § 9Taotleja teatamiskohustus
SÜS § 31 lg 1Sotsiaalkaitse kulutuste tagasinõudmine
SÜS § 5 lg 2Isiku omavastutus
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Xle maksti lapsetoetust seoses lapse Y (sündinud xx xx xxxx) kasvatamisega. 10. detsembri 2021. a otsusega lõpetas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) perehüvitiste seaduse (PHS) § 13 alusel kaebajale lapsetoetuse maksmise alates 1. jaanuarist 2022. SKA selgitas, et Pärnu Maakohus

3-23-1708 võttis 29. novembri 2021. a määrusega asjas nr 2-21-10053 kaebajalt lapse hooldusõiguse ära. Seetõttu pole alust kaebajale lapsetoetust maksta.

2.28. juunil 2023 tegi vastustaja kaebajale ettekirjutuse nr 4.1-16/17268-2 maksta tagasi talle 2021. a novembris ja detsembris alusetult makstud perehüvitis 120 eurot.
2.1.Soomest saabunud info järgi on Y ajavahemikul 1. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 määratud perehüvitis Soomes, kus toona töötas lapse isa A. Kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, kohaldatakse perehüvitiste määramisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (vt ka PHS § 1 lg 3). Vanematel ei ole õigust saada sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi. Kui lapsevanematest üks töötab ja teine mitte, maksab hüvitist see riik, kus töötav lapsevanem töötab (määruse art 67 ja art 68 lg-d 1 ja 2).
2.2.SKA saatis Soome Vabariigi pädevale asutusele 2. novembril 2022 nõude alusetult makstud perehüvitise 120 eurot kinnipidamiseks Soomes väljamakstavast perehüvitisest. Soome pädev asutus andis teada, et ei saa seda summat Sotsiaalkindlustusametile tagastada.
3.Kaebaja esitas 2. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus SKA ettekirjutuse tühistada. Kaebaja kinnitab, et ei ole peretoetust saanud. Kaebaja ei suhtle lapse isa A ega tea, mis asju too Soomes ajanud on. Ei kaebajal ega A pole lapse hooldusõigust. Kaebaja ei mõista, kuidas lapse isa sellises olukorras toetust on saanud.

Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

4.1.Lapsevanematele ei ole jäetud õigust valida, millisest riigist nad soovivad perehüvitisi saada. See otsustatakse vastavalt määruses nr 883/2004 sätestatud reeglitele. Kaebaja 2021. a novembris ja detsembris Eestis ei töötanud ega olnud ka töötuna arvel. Lapse isa töötas Soomes ja taotles seal perehüvitisi.
4.2.Hüvitise taotlejal on kohustus teavitada SKA-d sellest, kui lapsevanem asub tööle teise riiki ja saab seal perehüvitist (PHS § 9 p-d 2 ja 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 2). Lapsevanemad ei andnud SKA-le teada, et lapse isa on Soomes taotlenud ja saanud perehüvitist.
4.3.Kaebaja väidab, et ta ei ole peretoetust saanud. Sotsiaalkaitse Infosüsteemi andmetel on kaebajale makstud lapsetoetust nii 2021. a novembris kui ka detsembris 60 eurot. Jaanuaris 2022 ta enam lapsetoetust ei saanud.
4.4.Lapsevanemate hooldusõigus lõppes 30. detsembril 2021. Perehüvitiste maksmine lõpetatakse hooldusõiguse lõppemisele järgnevast kuust (PHS §-d 13 ja 31). 2021. a novembris ja detsembris oli mõlemal vanemal lapse hooldusõigus.
4.5.Hüvitise andja nõuab inimesele rahalise hüvitisena alusetult makstud summa ettekirjutusega osaliselt või täielikult tagasi, kui inimesel puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli lõppenud (SÜS § 31 lg 1 p 2 ja § 32 lg 1). Alusetult makstud summa nõutakse võimaluse korral alati sisse tasaarvestuse teel, sh ka asjaomaste riikide vahel (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, art-d 71 ja 72 lg 1). Vastustaja edastas oma nõude Soome Vabariigile tasaarvestuse tegemiseks Soome riigi makstavate hüvitistega. Soome Vabariigi pädev asutus vastas, et neil ei ole võimalik enammakset tagastada, st tasaarvestust teha. Seejärel teavitas vastustaja kaebajat enammakse menetluse alustamisest ja esitas talle nõude.
5.Vastuseks kohtunõudele selgitas vastustaja, et ametile pole teada, kas lapse isa kõnealusel ajavahemikul last ülal pidas või kas Soome Vabariigi makstav lapsetoetus jõudis lapseni. Infosüsteemi andmetel tutvus kaebaja SKA 15. märtsi 2023. a teavituskirjaga tagasinõude 2(4)

3-23-1708 kohta samal päeval, kui see koostati. Kaebaja ei esitanud vastustajale mingeid vastuväiteid. Seetõttu võis SKA eeldada, et kaebaja on teavituskirjas selgitatuga ja talle esitatud nõudega nõus. SKA võis ka eeldada, et lapse isa kaudu on peretoetus jõudnud lapseni ja kaebajani. Juhul kui lapse isa ei ole Soomest saadud perehüvitisi kasutanud lapse ülalpidamiseks, kuid kaebaja on last ülal pidanud, on tal õigus nõuda perehüvitis välja lapse isalt. Kaebaja ei ole väitnud, et ta on saadud peretoetuse ära kasutanud. Ta on vaid väitnud, et ta ei ole peretoetust saanud. See ei vasta tõele.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.SKA selgituse järgi sai kaebaja vaidlustatud otsuse kätte 1. augustil 2023 (digitoimiku leht (dtl) 148). Seega on 2. augustil 2023 esitatud kaebus tähtaegne (HKMS § 46 lg 1).
7.SÜS § 31 lg 1 p 2 kohaselt nõuab SKA inimesele rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui tal polnud õigust hüvitist saada.
8.Lapsetoetust on õigus saada lapsel (PHS § 17 lg 1). Toetus määratakse last kasvatava vanema taotluse alusel (PHS § 25 lg 1) ja makstakse üldjuhul välja lapsevanemale, kelle kaudu see peab jõudma lapseni.
9.SKA leidis õigesti, et kaebajale maksti 2021. a novembris ja detsembris lapsetoetust alusetult. Neil kuudel maksis lapsele lapsetoetust Soome riik lapse isa kaudu. Kui mõni pereliikmetest elab või töötab teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis, määrab selle, kummale lapsevanemale ja kummast riigist lapsetoetust makstakse, kindlaks määrus nr 883/2004 (PHS § 1 lg 3). Kui lapsevanematest üks töötab ja teine mitte, maksab hüvitist see riik, kus töötav lapsevanem töötab (määruse art 67 ja art 68 lg-d 1 ja 2). Vaidlust pole selle üle, et kaebaja novembris ja detsembris 2021 Eestis ei töötanud. Lapse isa töötas sel ajal Soomes, taotles ja sai seal lapsetoetust (vt Soomest saadud vastus SKA päringule, dtl 40–64).
10.Määruse nr 987/2009 art 71 järgi nõutakse alusetult makstud summad võimaluse korral alati sisse tasaarvestuse teel. SKA tegi nõuetekohaselt selgeks, et alusetult makstud summat ei ole praegusel juhul võimalik sel teel tagasi nõuda. Soome pädev asutus kinnitas, et summa kinnipidamine lapse isale makstavatest toetustest ei ole võimalik (dtl 135–139).
11.Kaebaja sai SKA-lt 15. märtsil 2023 teavituskirja selle kohta, et talle on lapsetoetust makstud alusetult (dtl 72–74). SKA andis kaebajale võimaluse esitada oma vastuväited või andmed, mis võiks mõjutada tagasinõutava summa suurust. Kaebaja teavituskirjale ei vastanud.
12.Kaebuses vaidlustab kaebaja tagasinõuet põhjusel, et ta ei ole peretoetust saanud. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et ei temal ega lapse isal pole lapse hooldusõigust. Kaebaja leiab, et sellises olukorras polegi võimalik lapsetoetust saada. Lisaks märgib kaebaja, et ta ei suhtle lapse isaga ega tea, mis asju ta Soomes ajanud on.
13.Esimene kaebaja väide on ümber lükatud SKA esitatud tõendiga selle kohta, et kaebaja arvele maksti novembris ja detsembris 2021 peretoetust (dtl 75).
14.Seoses kaebaja teise väitega on SKA leidnud, et lapsevanematel oli kohustus anda SKA-le teada sellest, et lapse isa on asunud tööle Soome ja saab seal perehüvitist (PHS § 9 p-d 2 ja 3, SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 2). Lapsevanemad seda ei teinud.
15.Kui kaebaja ei teadnud lapse isa tegemistest, ei saa talle ka ette heita seda, et ta nendest SKA-le teada ei andnud. See ei tähenda siiski, et alusetult makstud lapsetoetus tuleks jätta talt

3(4)

3-23-1708 tagasi nõudmata. Kaebaja pole ei haldus- ega kohtumenetluses toonud esile selliseid asjaolusid, mis võiks anda põhjust pidada tagasinõuet ebaõiglaseks või tema õigusi ülemäära riivavaks.

16.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
18.Avaldatavas otsuses tuleb X, Y ja A nimed asendada tähemärkidega. Avaldamata tuleb jätta Y sünniaeg (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja