Xi kaebus kohustada Transpordiametit lubama teda riiklikule teooria- ja sõidueksamile ning nende sooritamise korral väljastama talle juhiluba vaatamata kehtivale väärteokaristusele
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Ene Lillipuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.04.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) määras 17.06.2023 väärteoasjas nr 263023003206 tehtud otsusega (edaspidi väärteootsus) Xile liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 alusel 80 trahviühiku (320 euro) suuruse rahatrahvi LS § 90 lg 1 punktis 1 sätestatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise keelu rikkumise eest. X sai väärteootsuse ärakirja kätte 17.06.2023 ning see jõustus 04.07.2023. Otsuses selgitati, et isikul on õigus esitada otsusele kaebus Pärnu Maakohtule otsuse kättesaamisest 15 päeva jooksul. Sama tähtaja jooksul tuli tasuda määratud rahatrahv 320 eurot.
2.X esitas 22.08.2023 taotluse rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks kuni 02.12.2023, kuna taotluse kohaselt ei olnud tal võimalik rahatrahvi määratud tähtajaks tasuda. PPA lükkas 30.08.2023 määrusega väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 48 ja § 209 lg 2 alusel väärteoasjas nr 263023003206 Xile määratud rahatrahvi 320 eurot täitmisele pööramise edasi alates 02.07.2023 kuni 02.12.2023. X tasus rahatrahvi 320 eurot 27.11.2023.
3.X esitas 28.11.2023 Pärnu Maakohtule kaebuse väärteootsuse tühistamiseks. Lisaks taotles X kohtult määrust, mis võimaldaks juhtimisõiguse omandamiseks sooritada tal eksamid Transpordiametis. Juhindudes VTMS § 118 lg 2 punktist 1 jättis kohus 04.12.20223 määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus esitati kaebetähtaja rikkumisega. X esitas 04.12.2023 Pärnu Maakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus märkis 07.12.2023 vastuses taotlusele, et kaebaja taotlusest ei nähtu põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, lisaks selgitas kohus, et 04.12.2023 kohtumäärusega mittenõustumise korral on kaebajal võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates 04.12.2023. Maakohtu 04.12.2023 määrus jõustus määruskaebust esitamata 21.12.2023.
4.X pöördus 07.12.2023 Transpordiametisse sooviga võimaldada tal esmase juhiloa omandamisel erandkorras eksamite sooritamist, kuid viitega LS § 106 lg-le 1 keeldus Transpordiamet 08.12.2023 taotluse rahuldamisest (edaspidi 08.12.2023 otsus).
5.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi kohustada Transpordiametit lubama teda riiklikule teooria- ja sõidueksamile ning nende sooritamise korral väljastama talle juhiluba vaatamata kehtivale väärteokaristusele. Kaebuses sisaldus taotlus tunnistada LS § 106 lg 1 punkt 3 Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda esmakordselt juhtimisõigust taotlevale isikule juhtimisõiguse andmist ja juhiloa väljastamist juhul, kui isikul on kehtiv karistus LS § 201 kohase väärteo eest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.17.06.2026 juhtumi näol oli tegemist hädajuhtimisega elukaaslase toimetamiseks lähimasse esmaabipunkti. Pidevalt sai oldud suhtluses häirekeskusega, kes saatis vastu kiirabibrigaadi Raplast. Meedikud vaatasid elukaaslase üle ning peale esmaabi andmist lubasid tal taas rooli minna.
6.2.Kaebajal on olemas juhtimiskogemus Rapla autokoolist aastal 2015, mis jäi lõpusirgel poolikuks, kuid praeguseks on täielikult läbitud Odium OÜ autokool Tallinnas. Kaebaja tunnistab enda eksimust, kuid peab väga oluliseks juhtimisõiguse omandamist, kuna see võimaldaks saavutada paremat töökohta ning parandada elukvaliteeti. Kohtuvälise menetleja 17.06.2023 määratud rahatrahv on täielikult tasutud.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Kaebaja ei vasta LS § 106 lg 1 nõuetele. Säte keelab liiklusalase karistuse kehtivuse ajal isikul omandada juhtimisõigust. LS § 106 lg 1 punkt 3 ega majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi
määrus nr 50) § 14 lg 6 alusel ei ole ametile antud diskretsiooniõigust esmase juhiloa taotluse läbivaatamisel kõrvale kalduda LS § 106 lg 1 sätestatud keeldudest.
7.2.Kaebaja eksamitele lubamiseks ning talle juhtimisõiguse ja juhiloa andmiseks väärteokaristuse kehtivuse ajal puudub õiguslik alus. Vastustaja ei pea seadusega kooskõlas olevaks sõidueksami sooritamise võimaldamist enne karistatuse kustumist põhjusel, et sõidueksami eduka sooritamise korral saab isik samal päeval juhtimisõiguse, sõltumata juhiloa väljastamise ajast. Määruse nr 50 § 14 lg-st 6 lähtuvalt ei ole vastustajal võimalik lubada esmast juhiluba taotlevat isikut enne karistatuse kustumist ka teooriaeksamile. Karistuse kehtivuse korral ei ole LS-st tulenevalt lubatud teooriaeksamit sooritada suvalisel ajal. Õiguskantsler on sarnases küsimuses väljendanud korduvalt oma seisukohta. Sarnaselt õiguskantsleriga on vastustaja arvamusel, et esmakordselt juhtimisõigust ja esmast juhiluba on võimalik taotleda siis, kui karistusandmed väärteo eest on karistusregistrist kustutatud. Kaebaja soovi lubada ta riiklikule teooria- ja sõidueksamile ning väljastada seejärel juhiluba vaatamata kehtivale väärteokaristusele täitmine oleks vastuolus LS § 98 lg-ga 3. Analoogia kasutamine määruse nr 50 § 4 lg-ga 4 ja § 19 lg-ga 4 ja LS § 129 lg-ga 1 ei ole § 106 lg 1 punkti 3 olukorras võimalik.
7.3.Transpordiametil puudub pädevus juhtimisõiguse taotluse menetlemisel hinnata, kas karistuse määramine oli õiguspärane või kas rikkumise toimepanemisel esinesid kergendavad asjaolud. Kui kaebaja pidas määratud väärteokaristust ebaõiglaseks, siis oli tal võimalus seda vaidlustada. Kaebaja seda võimalust tähtaegselt ei kasutanud. Kui kaebaja oleks väärteo eest määratud rahatrahvi tasunud väärteootsuses ettenähtud tähtpäevaks, oleks väärteokaristuse aegumine alanud novembri asemel mitmeid kuid varem. Kaebajal oli võimalus oma tegevusega vähendada väärteokaristuse mõju oma elu- ja töökorraldusele, kuid ta ei teinud seda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsustust (vt Transpordiameti sisuline keelduv vastus kaebajale antud 08.12.2023), millega kehtivale karistusele viidates keelduti teda lubamast juhtimisõiguse omandamiseks liiklusteooria- ja sõidueksamile1.
9.Vaidlust ei ole, et 08.12.2023 otsustuse tegemise ajal oli kaebajal karistatus LS §-s 201 sätestatud väärteo eest. LS § 106 lg 1 punkti 3 järgi antakse mootorratta juhtimisõigus ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust LS §-s 201 väärteo eest. Karistatus tähendab, et isikule määratud karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) kohaselt kustutatakse karistusandmed siis, kui möödas on seaduses sätestatud tähtaeg, mida hakatakse arvutama karistuse täielikust kandmisest alates. Liiklusrikkumiste puhul tähendab see seda, et väärteo eest määratud karistuse andmed kustuvad pärast aasta möödumist nt väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest (KarRS § 24 lg 1 punkti 1 alt 1). Ehkki väärteootsus2 jõustus 04.07.2023, siis rahatrahvi tasus kaebaja täielikult 27.11.20233. Seega oli karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtpäeva saabumiseni vastustaja keelduva otsustuse tegemise ajal jäänud veidi vähem kui aasta.
10.Kaebaja eesmärgiks on eksamiteks varasema registreerumisega juhtimisõiguse saamine ja juhiloa väljastamine juba enne väärteokaristuse kustumist. Kohus nõustub pooltega, et juhtimisõiguse saamise ja juhiloa väljastamise välistab LS § 106 lg 1 punkt 3. Viidatud säte ei
Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 9–10 ja 32 Dtl 42–44
Dtl 4
anna vastustajale kaalutlusõigust küsimuses, kas juhiluba anda ja juhtimisõigus väljastada või mitte. Kaalumise võimaluste puudumine tähendab mh ka seda, et juhtimisõiguse ja -loa andmise otsustamisel ei pea vastustaja võtma arvesse väärteo toimepanemise elulisi asjaolusid. Seda teeb kohtuväline menetleja isikut väärteo eest karistades.4 Käesoleval juhul ei ole PPA ise pidanud põhjendatuks loobuda kaebaja suhtes väärteomenetluse alustamisest ega ole alustatud menetlust lõpetanud. Kuna kõnealune väärteootsus oli 08.12.2023 kehtiv ja LS § 106 lg 1 punkt 3 ei anna Transpordiametile kaalutlusõigust, siis on kohtumenetluses ainetud kaebaja väited, mille kohaselt kaebaja istus autorooli justkui hädaolukorras elukaaslase tervise päästmiseks, mistõttu esineb (kaebusest järeldades) kaebaja teos õigusvastasust välistav asjaolu.
11.Ka juhul, kui kaebaja väiteid ohuolukorrast pidada asjakohasteks, on need kohtu hinnangul vastuolulised ning pigem tagantjärele enda õigustamiseks välja toodud. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja sellisteks elulisteks asjaoludeks, mis õigustasid vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata kaebajal autorooli juhtimist, elukaaslase tervise halvenemist, hirmu elukaaslase tervise pärast ning soovi aidata. Nii kirjeldab kaebaja Pärnu Maakohtule 28.11.2023 esitatud kaebuses5, et algselt roolis viibival elukaaslasel hakkas sõidu hetkel halb, ta tundis südame piirkonnas surutustunnet ning elukaaslane palus kaebajal toimetada ta lähimasse haiglasse või kiirabipunkti. Haldus- ja maakohtule esitatud kaebustes väidab kaebaja, et tee peal suheldi pidevalt häirekeskusega, kes saatis vastu kiirabibrigaadi Raplast. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 17.06.2023 otsusest6 nähtuvalt kõrvaldati kaebaja sõiduki juhtimisest kl 19.26. Kaebusega koos kohtule esitatud digiloo haigusjuhtumis nr 2306171290 on hädaabiteate vastuvõtmise ja sündmuskohale jõudmiseks ajaks märgitud vastavalt 19.31 ja 19.417. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist8 nähtuvalt oli kaebaja enda ütluste kohaselt sõiduki kinnipidamise hetkeks sõitnud umbes 3 km. Seega ootas kaebaja abi kutsumisega kuni sõiduki juhtimisest kaebaja kõrvaldamiseni. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks elukaaslase tervise halvenemisel ja enne autorooli istumist kohe kasutanud võimalust kiirabi kutsumiseks või et tal selline võimalus puudus. Asjaolule, et kaebaja võttis häirekeskusega ühendust kinnipidamise järgselt, juhtis kohus kaebaja tähelepanu ka 10.01.2024 määruses. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Seetõttu ei saa kohus kaebaja käitumisest järeldada, et autorooli istumisel oleks kaebaja hinnanud, et elukaaslase elu ja tervis on ootamatu terviserikke tõttu vahetus ohus. Reaalset ohtu9 kaebaja elukaaslase tervisele ei kinnita ka digiloo eespool nimetatud haigusjuhtumi kirjeldus, sh ei nähtu sellest, et kaebaja elukaaslasel oleks tuvastatud eluohtlik/raske seisund vms, mis viitaks ohule elule või tervisele. Lõplikuks kliiniliseks diagnoosiks on märgitud täpsustamata närvivalu ja -põletik. Kaebaja sõnul lubasid meedikud pärast elukaaslasele esmaabi andmist tal taas rooli minna. Haigusjuhtumi kirjeldusest nähtub kohtule, et esmaabi seisnes 400 mg ibuprofeeni manustamises. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud tõendite valguses ei ole kaebaja esitatud seisukoht hirmust elukaaslase tervise pärast eluliselt usutav ja reaalne.
Siinkohal tuleb arvestada, et karistus ei järgne rikkumisele automaatselt, vaid kohtuväline menetleja otsustab pärast iga juhtumi asjaolude kaalumist, kas karistamine on õigustatud ja vajalik. Kohtuväline menetleja võib piirduda ka ainult hoiatamisega. Karistuse suurus ja mõju tuleneb seega toime pandud teost, mitte rikutud normist. Kui karistus ja selle mõju on inimesele liiga ränk, saab väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustada. Kohus saab üksikjuhtumil hinnata, kas inimesele määratud karistus on proportsionaalne, arvestades muu hulgas karistuse tegeliku mõjuga.
Vt Harju Maakohtu 04.12.2023 määrus nr 4-23-3985; dtl 46–47
Dtl 50
Dtl 5–10
Dtl 51–52
Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.05.2009 otsus asjas nr 3-1-1-42-09, p 11: „[...] oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Oht tuvastatakse objektiivsest kõrvaltvaatlejast lähtuvalt“.
12.Lisaks märgib kohus, et ka Riigikohtu praktika kohaselt on hädaseisundi korral õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust, s.o hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Seejuures peab ohu kõrvaldamiseks valitud vahend olema sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust (vt Riigikohtu 20.05.2009 otsus nr 3-1-1-42-09, punkt 11, 02.12.2014 otsus asjas nr 3-1-1-77-14, punkt 10). Arusaadavalt võis elukaaslase tervislik seisund kaebajas muret tekitada, seda enam, et haigusjuhtumi kirjeldusest nähtuvalt tarvitab kaebaja elukaaslane igapäevaselt ravimit, mis on ettenähtud kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse ravimiseks, kuid auto juhtimine juhtimisõiguseta ning teiste liiklejate elu ja tervise ohustamine ei ole eelkirjeldatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses õigustatud olukorras, kus isiku tervis ei ole otseselt ohus.
13.Kuna kaebajal on LS §-s 201 sätestatud väärteo eest, siis on talle juhtimisõiguse andmine ja esmase juhiloa väljastamine LS § 106 lg 1 punktist 3 tulenevalt välistatud seni, kuni karistus ei ole karistusregistrist kustutatud.
14.Kaebaja leiab, et LS § 106 lg 1 punkt 3 on PS-iga vastuolus osas, milles see ei võimalda esmakordselt juhtimisõigust taotlevale isikule juhtimisõiguse andmist ja juhiloa väljastamist juhul, kui isikul on kehtiv karistus LS § 201 kohase väärteo eest. Kohus sellega ei nõustu. Juhtimisõigus piiramine võib riivata PS §-s 19 sätestatud vaba eneseteostamise võimalust, samuti PS §-s 29 sätestatud tegevusala ja elukutse valiku vabadust ning PS §-s 34 sätestatud liikumisvabadust. Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et peab väga oluliseks juhtimisõiguse omandamist, kuna see võimaldaks saavutada paremat töökohta ning parandada elukvaliteeti, samas ei ole kaebaja põhjendanud oma õiguste riivet, mistõttu saab kohus lähtuda õiguste riivest vaid üldiselt. Seadusandjal on PS § 11 järgi õigus kooskõlas PS-iga isikute õigusi ja vabadusi piirata. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
15.Liiklusseaduse eelnõu 475 SE seletuskiri10 selle piirangu seadmist ei põhjenda. Kohtu arvates on seadusandja soovinud LS § 106 lg 1 punkti 3 kehtestamisega piirata nende isikute juhtimisõigust, kes on pannud varem liikluses toime raskeid liiklusväärtegusid, ohustades sellega teiste inimeste elu, tervist ja vara. Piiranguga soovitakse tagada, et liikluses ei osaleks inimesed, kes on juba enne mootorsõiduki juhtimisõiguse saamist toime pannud raske liiklusalase väärteo ja seetõttu on alust arvata, et nad võivad olla ohtlikud teistele liiklejatele. Tegemist on seadusandja kriminaalpoliitilise valikuga. Kuni seadusandja ei ole oma valikut muutnud, puudub alus lähtuda teisest hinnangust.
16.Kaebuses toob kaebaja välja, et varasemast oli tal olemas juhtimiskogemus Rapla autokoolist, mis jäi poolikuks lõpusirgel. Kohtu hinnangul ei muuda kaebaja varasem juhtimiskogemus või ka nt asjaolu, et sõiduki juhtimisest kaebaja kõrvaldamiseni oli kaebaja jõudnud sõita väidetavalt vaid 3 km, toime pandud LS § 201 lg 1 rikkumist vähem oluliseks. Juhtimisõiguse puudumine üksi on piisavalt raske rikkumine, mis võib tuua liikluses kaasa suure ohu ja kahju. Luba omamata ei ole sõiduki juhtimine lubatav. Loakohustus on ette nähtud selleks, et kontrollida isiku teadmisi ja oskusi sõidukit käsitseda ja liikluses ohutult käituda. Isikut, kes ei ole vastavat koolitust läbinud ja/või kelle puhul ei ole nõutavaid teadmisi ja kogemusi kontrollitud, ei saa pidada suurema ohu allika käsitsemisel usaldusväärseks ja liikluses teistele inimestele ohutuks. Autodega on võimalik nende suurust, jõudu ja kiirust arvestades tekitada väga suurt kahju, k.a inimese surm. Eelduslikult puudulike teadmiste ja
kogemustega isikud ei pruugi tajuda sõidukiga kaasnevat suuremat ohtu, neil puudub sõiduki õige käsitsemise täielik oskus, piisav kogemus (nt reaktsioonikiirus) ja liikluseeskirjade tundmine võib olla lünklik, seega on tõenäoline, et nad võivad tekitada raskeid tagajärgi kaasa toova liiklusavarii. Seega on juhtimisõiguse andmisel loakohustuse läbimine põhjendatud teiste inimeste õiguste kaitsmise vajadusega.
17.Kaebajat karistati mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest LS § 201 lg 1 alusel väärteo korras. Kaebaja väärteootsust tähtaegselt ei vaidlustanud ning see on jõustunud. Kohtul ei ole alust kahelda, et kaebaja toime pandud rikkumisega tekitati oht õigushüvedele, mille kaitsmist LS § 106 lg 1 punktis 3 sätestatud piirang teenib.
18.Põhjendades maakohtule 28.11.2023 esitatud kaebuses juhtimisõiguse saamise vajadust märkis kaebaja, et kuna ta oli 17.06.2023 otsusega määratud rahatrahvi tasunud, siis tundus üheaastane lubade sooritamise keeld talle liitkaristusena. Kohus ei nõustu kaebaja sellise lähenemisega. LS § 106 lg 1 punkti 3 kohaldamise aluseks on isiku karistatuse fakt. Juhtimisõiguse ja juhiloa andmisest keeldumise aluseks ei ole mitte isiku süü ja selle suurus või hinnang teo õigusvastasust välistavate asjaolude kohta, vaid temast lähtuv oht, millele toimepandud tegu viitab. Seetõttu ei ole sel alusel juhtimisõiguse ja juhiloa andmisest keeldumise näol iseenesest tegemist väärteo eest rakendatava lisakaristusega. Lisaks ei saa isikut, kes ei ole käitunud õiguskuulekalt ja on teadlikult rikkunud kehtivaid liiklusnorme, põhjustades sellega teiste isikute õigustele potentsiaalse suure ohu, pidada usaldusväärseks ja lubada teda liiklusesse suurema ohu allikat käsitsema. Juhtimisõiguse andmisel enne registrist karistuse kustumist oleksid tal suuremad võimalused liikluses osaleda ja liiklusnõudeid rikkudes kahju tekitada. Riigil tuleb sellises olukorras käituda ettevaatuspõhimõtet järgides, s.t põhjendamatu oleks jääda ära ootama, millal isik uue süüteo toime paneb ja teistele inimestele kahju tekitab ning tegutseda alles tagantjärele. Teistel isikutel on õigus riigi kaitsele liiklusnõudeid oluliselt eiravate isikute eest. Riigil tuleb ennetavalt vältida liiklusnõudeid oluliselt rikkuva isiku liiklusesse lubamist. Juhtimisõigust saada sooviv isik peab näitama, et ta suudab õiguskuulekalt käituda ja liiklusnorme järgida. Seda näitab n-ö ooteajal uute süütegude toime mitte panemine ja karistuse kustumine karistusregistrist.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates on LS § 106 lg 1 punktis 3 sätestatud piirang sobiv, kuna piirab väärteona kvalifitseeruva liiklussüüteo toime pannud inimestel võimalust taotleda juhtimisõigust, ning vajalik, kuna võimaldab kaitsta teiste isikute elu, tervist ja vara.
20.Kaebajale LS § 106 lg 1 punktis 3 sätestatud piiranguga kaasnevad ebameeldivused ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajadust. Juhtimisõigusest puudumisest üksi piisab isiku elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks. Kohtu hinnangul pole eeltoodu tõttu võimalik väita, et vaidlusaluse normi rakendamise tulemusena oleks käesoleva kohtuasja asjaoludel vastanduvatele väärtustele omistatud ilmselgelt vale kaal. Ühtlasi ei ole juhtimisõiguse puudumise tõttu kaebaja liikumisvabadus täielikult piiratud, tal on sellegipoolest võimalik ka ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta end teostada, kasutades selleks teisi liikumisvõimalusi. Liiklumiseks on võimalik kasutada ühistransporti või teiste isikute abi. Samuti ei võeta kaebajalt eluaegselt võimalust juhtimisõigust taotleda. Piirang kaob, kui kaebajale määratud karistus kustutatakse karistusregistrist. Karistuse kustutamine sõltub kaebajast endast. Õiguskuuleka käitumise korral kustutatakse karistus KarRS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on LS § 106 lg 1 punktist 3 tulenev piirang proportsionaalne ja põhiseaduspärane.
21.Eeltoodud asjaoludel ei vastanud kaebaja vastustajale 07.12.2023 taotluse esitamise ajal LS § 106 lg 1 punktis 3 sätestatud tingimusele, mis pidi olema täidetud selleks, et talle oleks olnud võimalik anda juhtimisõigus ja väljastada esmane juhiluba.
22.Kohus võttis kaebuse menetlusse kohustamisnõudes lubama kaebaja riiklikule teooria- ja sõidueksamile ning nende sooritamise korral väljastama talle juhiluba vaatamata kehtivale väärteokaristusele. Selliselt on kohustamisnõude sõnastanud kohus 10.01.2024 määruses ning kaebaja ei ole nimetatud määrusele vastates kohtu tõlgendusele eesmärgipärasest nõudest vastu vaielnud. Seega kaebuse eesmärgiks ei ole eksamiteks varasema registreerumisega juhtimisõiguse varem saamine pärast väärteokaristuse kustumist, vaid hoopis eksamiteks varasema registreerumisega juhtimisõiguse andmine ja juhiloa väljastamine juba enne väärteokaristuse kustumist. Kohus lähtus nõude tõlgendamisel kohtule esitatud kaebuse sõnastusest, millest võis järeldada, et kaebaja hinnangul LS § 106 lg 1 punkt 3 tema suhtes ei kehti ning tal on eksamite sooritamisel õigus saada juhtimisõigus viivituseta.
23.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 tulenevalt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus isiku õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust toimingu sooritamiseks. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus toimingu tegemise õiguspärasust toimingu tegemise aja seisuga.
24.Määruse nr 50 § 4 lg-st 2 tulenevalt algab juhiloa ja juhtimisõiguse taotlemise protsess, mis lõppeb juhiloa väljastamisega, taotluse esitamisega Transpordiametile. Juhtimisõiguse taotluse esitamisel kontrollib Transpordiamet isiku vastavust LS § 106 lg-s 1 toodud nõuetele (määruse nr 50 § 14 lg 6). Juhtimisõiguse taotlejal tuleb teha teooria- ja sõidueksamid (määruse nr 50 § 3 lg 1 ja § 4). Juhtimisõiguse taotlemise eelduseks on, et isik on läbinud vastava esma- või täiendusõppe (määrus nr 50 § 4 lg 1). Seega tuleb juhiloa ja juhtimisõiguse esmasel taotlemisel taotlejana käsitada isikut, kes on esitanud vastava taotluse enne teooria- ja sõidueksamile registreerimist. Määruse nr 50 § 16 lg 1 punktidest 1 ja 3 tulenevalt antakse juhtimisõigus isikule, kes on edukalt sooritanud nõutavad eksamid ja kelle eksami tulemused on kantud liiklusregistrisse ning kes seejuures vastab liiklusseaduses toodud tingimustele. Juhtimisõigust ei tohi anda ega esmast juhiluba väljastada isikule, kellel on karistatus LS §-s 201 sätestatud väärteo eest (LS § 106 lg 1 punkt 3). Seega ei saa kohus nõustuda vastustaja seisukohaga, et isik saab juhtimisõiguse sisuliselt kohe pärast edukalt sooritatud eksamite tulemuste liiklusregistrisse kandmist. Eeltoodud sätetest tulenevalt välistab LS §106 lg 1 punkt 3 isikule juhtimisõiguse andmise ja juhiloa väljastamise kehtiva väärteokaristuse ajal ka juhul, kui isikul võimaldatakse registreeruda esmase juhtimisõiguse saamiseks vajalikele teooria- ja sõidueksamile enne karistusandmete kustutamise tähtaja lõppu.
25.Kohus möönab, et LS §106 lg 1 punkt 3 ega määruse nr 50 § 14 lg 6 iseenesest ei välista karistatud isiku lubamist eksamitele. Määruse nr 50 § 4 kohaselt on eksamile lubamise tingimuseks nõuetekohase koolituse läbimine (lg-d 1 ja 11), kehtiva tervisetõendi olemasolu (lg 2 punkt 1), isiku teatud vanus (lg 4) ja riigilõivu tasumine (lg 8). Normi, mis otsesõnu välistaks LS § 106 lg 1 punktile 3 mitte vastava isiku liiklusteooria- ja sõidueksamile lubamise, LS-s ega määruses nr 50 ei ole. Kohus leiab siiski, et tegemist ei ole õiguslüngaga. Vastustaja on nimetanud vastuses kaebusele sätted, mille kohaselt on teatud olukordade puhul seadusandja sõnaselgelt ette näinud liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise võimaluse siis, kui isik veel
juhtimisõiguse andmise tingimustele ei vasta. Nii tuleneb LS § 110 lõikest 3, et esmase juhiloa taotleja võib sõidueksami sooritada kuni kolm kuud enne juhtimisõiguse saamiseks vajaliku vanuse alammäära täitumist. Määruse nr 50 § 4 lõikest 4 tulenevalt ei või ka liiklusteooria eksamit sooritada varem kui kuus kuud enne kõnealuse vanuse alammäära saavutamist. Võimalus sooritada eksameid ajal, mil juhtimisõiguse andmine on välistatud, on sätestatud ka LS §-s 129, mis reguleerib juhtimisõiguse taastamist pärast seda, kui see on karistusena ära võetud. Seega on seadusandja teatud olukordade jaoks ette näinud erandina võimaluse sooritada eksameid isikutel, kes veel juhtimisõiguse saamise või taastamise tingimustele ei vasta. Muudel, kui seaduses sõnaselgelt ettenähtud juhtudel, seda võimalust ei ole, millest saab järeldada seadusandja tahet anda üldjuhul liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise võimalus vaid sellisele isikule, kes muudele juhtimisõiguse eelduseks olevatele nõuetele vastab. Selline seadusandja tahe on iseeneses mõistlik, pidades silmas, et eksamite läbiviimine kujutab endast halduskoormust, millega seotud kulusid riigilõiv täielikult ilmselt ei kata ning kuna liiklusteooria ja sõidueksami sooritamisel ei ole muud eesmärki peale juhtimisõiguse andmise, ei ole vajalik ega otstarbekas pakkuda nende eksamite sooritamise võimalust isikutele, kes mingil muul objektiivsel põhjusel ilmselgelt juhtimisõiguse andmise tingimustele ei vasta. Kuivõrd LS § 106 lg 1 punktile 3 mitte vastava isiku puhul ei ole seadusandja ette näinud võimalust sooritada juhtimisõiguse saamiseks ja esmase juhiloa esmakordseks väljastamiseks vajalikku liiklusteooria- ja sõidueksamit ajal, mil isikul on karistatus, mis välistab juhtimisõiguse andmise, tuleb järeldada, et sellisel isikul pole seadusest tulenevalt õigust nõuda enda vastavatele eksamitele lubamist.
26.Ehkki kaebaja viitas kaebuses ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2022 määrusele nr 3-211548, milles kohus leidis, et juhtimisõiguse äravõtmise korral saab määruse nr 50 § 14 lg 4 ls-st 3 ja 19 lg-st 4 tulenevalt juhtimisõigust ja juhiluba asuda taotlema enne LS § 106 lg 1 punktis 3 nimetatud tingimuste äralangemist, siis ei ole selles määruses toodud seisukohad konkreetses asjas kohaldatavad. Erinevalt nimetatud haldusasjas kaebajaks olevast isikust ei ole praegusel juhul kaebajal kunagi juhtimisõigust olnud ega varasemalt esmast juhiluba väljastatud, seetõttu ei ole kohtu hinnangul antud juhul nimetatud sätete analoogia korras kohaldamine asjakohane ning juhtimisõiguse taotlemine toimub antud juhul siiski üldises korras pärast karistusandmete kustutamist.
27.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et puudub alus kohustada vastustajat lubama kaebajat juhiloa ja juhtimisõiguse saamiseks vajalikele eksamitele või kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
28.Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.