Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.03.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-443
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.2023 relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 4.2-1/10616-12 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja relvaloa taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Anne Tamme Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
juhtimisele ja käitlemisele on seatud kindlad reeglid. Kui X ei suuda järgida mootorsõidukijuhina kehtivad õigusnorme ja neid rikub, siis ei ole välistatud, et ta rikub ka tulirelva käitlejana relvaseaduses sätestatud reegleid. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et isiku varasema, suurema ohu allikaga seotud vastutustundetu käitumise arvesse võtmine on üldjuhul kohane, hindamaks isiku käitumist tulevikus (vt 14.05.2020 otsus nr 3-19-1311, p 12). X on korduvalt rikkunud öörahu ja piirkonnapolitseiniku arvamusest nähtub, et ta ei ole lõpetanud öörahu rikkumist ka naabrite palvel. X korterist kostuv lärm häirib naabrite öörahu ning seega on ohustatud teiste isikute tervis ning sellise käitumisega on X väljendanud hoolimatust kortermaja elanike ja kehtestatud ühisreeglite vastu. Piirkonnapolitseiniku arvamusest nähtub, et X ei tunnista öörahurikkumisi ja käitub naabritega üleolevalt. Selline käitumine näitab, et ta ei saa aru või ei taha aru saada ühiskonnas kehtivatest normidest. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et kui isik suhtub õiguskorda süstemaatiliselt hoolimatult teistes eluvaldkondades, pole alust arvata, et ta on täiesti seadusekuuleaks ka relvade käsitlemisel, kus esineb oht teiste isikute turvalisusele isiku elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks (vt 28.04.2021 otsus nr 3-20-1675, p 10). 2.3 08.06.2022 on X piirkonnapolitseinikule öelnud, et ei ta nori kellegagi tüli, kuid 09.10.2022 juhtum naabriga lükkab selle väite ümber. Alkoholi tarvitades võib X käituda ettearvamatult ja selliselt, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. 09.10.2022 läks X, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, keset ööd naabri ukse taha selgitusi nõudma, seejuures käitudes agressiivselt ja tahtlikult provotseerides teist isikut ründama. Alkoholi tarvitamist on X kannatanu ülekuulamisel tunnistanud. Selliselt käituva isiku puhul on olemas oht, et relvaomanikuna ei suuda ta adekvaatselt olukorda hinnata ning olles veendunud oma seisukoha õiguses, võib ta kasutada relva konflikti lahendamiseks olukorras, kus selleks mingi objektiivset vajadust ei ole. Relvast lähtuva ohu ennetamiseks ei pea ega tohi PPA jääma ootama sündmust, mis oleks seotud tulirelva väärkasutamisega. 2.4 Kuna relv on kõrgendatud ohu allikas ning avaliku võimu ülesanne on tagada, et relvad oleksid kättesaadavad üksnes usaldusväärsetele inimestele. Relvaloa omaniks olemine eeldab õiguskuulekat ja vastutustundlikku käitumist igas eluvaldkonnas. Seega peab isiku eluviis ja käitumine olema selline, mis ei tekitaks mitte mingisugustki kahtlust tema sobilikkuses relvi käitlema. Kogutud andmetest saab järeldada, et X ei suuda alati oma käitumist kontrollida ning võib ohustada enda või teise isiku turvalisust. Juhtumite põhjal saab järeldada, et alaealisena alanud õiguskuulmatu käitumine jätkub ning X käitumine ei ole ajas muutunud ning tal puudub vastutustunne teiste ühiskonnaliikmete suhtes. X enda sõnul enam kanepit ei tarvita. RelvaS keelab relva käitlemise joobeseisundis ning seega X peab mõistma, et see on oluline info. X oleks võinud esitada ise selle kohta tõendeid ja selgitusi, mis oleksid veennud menetlejat tarbimise lõpetamises. X eesmärk võib olla sättida oma käitumist nii, et teha narkootilise aine test talle sobival ajal, mil test midagi ei näita. 2.5 PPA leiab, et kui isik ei suuda käituda õiguskuulekalt, on põhjendatud ka arvata, et ka relvaomanikuna ei pruugi suuta ta täita relvaloa omajale seatud kõrgendatud ootusi ja kinni pidada tulirelva käitlemisega seotud reeglitest. Isik, kes on käitunud agressiivselt, rikkunud korduvalt öörahu, toime pannud narkootilise ainega seotud süütegusid ning liiklusrikkumisi, millega seatakse ohtu nii enda kui teiste isikute turvalisus - selline isik ei ole relvaomanikuna usaldusväärne ning sellise isiku puhul esineb potentsiaalne oht ka tulirelva väärkasutamiseks. Tulirelvadest lähtuvate ohtude
suurust arvestades, on nende kasutamise piiramine õigustatud ka tulevikus tekkida võiva kahju ennetamiseks, eelkõige ennetada ohtu isikute elule ja tervisele. Inimeste elu ja tervise ning ühiskonna turvalisuse kaitse vajadus on relva omamise õigusest kaalukam ehk teisisõnu PPA Lääne prefektuuri hinnangul peab lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka teiste isikute õigust elule, tervisele ja ühiskonna turvalisusele ning need õigused kaaluvad üles X õiguse omada tulirelvi jahipidamise ning spordi otstarbel. Laskespordiga saab X tegeleda järgides RelvS § 86 nõudeid. Jahil saab isik osaleda ka ilma tulirelvata. Jahipidamine on X hobi, mitte peamine sissetuleku allikas. Isiku soov relvaga jahti pidada ei kaalu üles riski, et ta võib edaspidi relvaomanikuna ohustada teiste isikute turvalisust.
kriminaalasja lõpetamisest KrMS § 201 lg 2 ja 3 alusel on möödunud üle nelja aasta. Kriminaalasja nr xxxxxxxxxx lõpetamisel on lähtutud eeldusest, et kaebaja poolt alaelisena toimepandud kuritegu oli juhuslikku laadi ja leitud, et kaebaja võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, oli alaealisena piiratud. Kaebaja selgitab, et ei enne 06.08.2018 ega ka pärast nimetatud kuupäeva kuni käesoleva ajani, ei ole tema kanepit tarvitanud. 4.5 Kaebaja oli nõus 22.08.2022 tegema ühekordse narkootilise aine testi, kuid keeldus andmast, ilma advokaadiga konsulteerimata, kirjalikku nõusolekut selliste testide tegemiseks tulevikus piiramatu aja jooksul ja suvalistel aegadel. Otsusest ei selgu, milliseid tõendeid või selgitusi saanuks ja pidanuks kaebaja veel esitama negatiivse asjaolu (narkootikumide mittetarvitamise) kohta. 4.6 Ebaõige on otsuses tehtud üldistav järeldus, et kui kaebaja ei suuda järgida mootorsõidukijuhina kehtivaid õigusnorme ja neid rikub, siis ei ole välistatud, et ta rikub ka tulirelva käitlejana relvaseaduses sätestatud reegleid. Kaebaja kasutab sõiduautot igapäevaselt, mh kooli sõiduks Olustverre ja Luuale, tema aastane läbisõit on ligikaudu 48 000 km. Pika ajavahemiku - 4,5 aasta - jooksul on kaebaja toime pannud ainult ühe rikkumise - lubatud sõidukiiruse ületamise mootorsõidukit juhtides 19.10.2021. See asjaolu kinnitab, et kaebajale ei ole õigusrikkumiste toimepanemine omane ning tegemist oli pigem juhuslikku laadi eksimusega. 4.7 Paide menetlusgrupi juhtivuurija Annela Eesmaa 01.06.2022 arvamuses esitatud asjaolud ei ole asjakohased ning tema arvamus ei ole põhjendatud. Millel põhineb A. Eesmaa kahtlus, et kaebaja ei täida relva hoidmise nõudeid ja võib kujutada ohtu teistele isikutele, arvamusest ei selgu. Otsuse tegemisel on jäänud aga analüüsimata teise piirkonnapolitseiniku arvamus, mille on 08.06.2022 koostanud piirkonnapolitseinik Kadri Toom, kes käis kaebajaga vestlemas ja kaebaja juures xxxxxxxxx relvahoiutingimusi kontrollimas. Muu hulgas märgib Kadri Toom, et tülisid ei ole enam esinenud. Kaebaja oli suheldes rahulik, viisakas ja tasakaalukas. 4.8 Öörahurikkumised ei ole tõendatud. Kaebaja elab nõukogude ajal ehitatud korterelamus, mille helipidavus on äärmiselt puudulik. 24.11.2021 juhtumi kohta on politsei kinnitanud, et kaebaja oli adekvaatne ja lubas olla vaiksem. 09.10.2022 juhtumi kohta on politsei märkinud, et politsei saabudes muusika ei mänginud, räägiti vaid omavahel juttu ning lubati vaiksemalt rääkida. Kaebaja pidas 09.10.2022 politsei väljakutsumist ebaõiglaseks ja kiuslikuks. Nähes, et majanaaber on vaatamata öisele ajale üleval, läks ta koos sõbraga küsima politsei väljakutsumise põhjuste kohta. Vaevalt sai kaebaja küsimuse esitatud, kui majanaaber ründas jõhkralt rusikate ja jalgadega lüües nii kaebaja sõpra kui ka kaebajat, lükates mõlemad trepist alla ja tekitades neile kehavigastusi. 4.9 Kaevatava otsuse tegemisel on tuginetud kriminaalmenetluses nr xxxxxxxx kogutud tõenditele, kuid tõendite kasutamiseks haldusmenetluses prokuratuuri luba puudub. Seega on kriminaalasja nr xxxxxxxxx menetluses kogutud tõendite kasutamine haldusmenetluses keelatud. Otsus põhineb kaebajat rünnanud majanaabri ütlustel, mis ei vasta tõele. Tähelepanuta on jäänud aga kaebaja kui kannatanu ütlused. Kaebaja ei ole majanaabrit rünnanud ega tüli norinud, ta ei ole käitunud agressiivselt ega provotseerivalt. Kuna majanaaber suhtub kaebajasse vaenulikult, siis ei saa tema ütlused olla ainumääravaks tõendiks. xxxxxxxx kortermaja elanikud A, B ja C suhtuvad
kaebajasse positiivselt ja ei näe probleemi noorte koosviibimise pärast mõnel korral kaebaja juures. 4.10 Väätsa Spordiklubi MTÜ, Koeru Jahimeeste Seltsi ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli poolt antud iseloomustused kaebaja kohta on igati positiivsed ja kinnitavad, et kaebaja on viisakas, kohusetundlik, distsiplineeritud ja ühiskondlikult aktiivne. Koeru Kultuurimaja direktori antud iseloomustuse kohaselt on kaebaja aktiivne rahvatantsija, osaleb kultuuriürituste korraldamises ja juhendab laste rahvatantsugruppi. Samuti on positiivne kaebaja endise klassijuhataja C antud iseloomustus. Kaebaja teeb koostööd FIE D, kelle poolt antud iseloomustus on igati positiivne. 4.11 Riigikohus on oma praktikas olnud järjekindlalt seisukohal, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. PPA ei ole oma otsust aga piisavalt põhjendanud. Kaebaja hinnangul on otsuses toodud põhjendused üldsõnalised ning järeldused ebaõiged. Otsusest ei selgu, milles täpselt seisneb kaebaja selline eluviis või käitumine, millest võiks järeldada, et kaebaja võib relva omades ohustada teiste isikute turvalisust või on sobimatu relva soetama ja omama.
teadvustamine, ei saa relvaluba väljastada n.ö krediidina lootuses, et kaebaja väärtushinnangud ja suhtumine muutuvad ajas paremaks. 5.3 PPA võttis põhjendatult vaatluse alla kaebaja alaealisena toime pandud süüteod, kuna ta sai täisealiseks alles ca kaks aastat tagasi XX XX XXXX. Viie aasta tagused sündmused on piisavalt aktuaalsed arvestades rikkumise toime panemise jätkumist. Arvuka ja järjekindla kohtupraktika kohaselt ilmestab joovet tekitavate ainete tarvitamine ning liikluses osalemine relvaloa taotleja õiguskuulekust ja usaldusväärsust relva kandjana. Narkoaine tarvitamine ja selle jagamine teiste alaealistega, sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on igal juhul alarmeeriv. Narkoainest jääb kergesti sõltuvusse, millisel põhjusel kaebaja paljasõnaline kinnitus tarvitamise lõpetamise kohta ei ole usutav. Täisealisena toime pandud liiklusrikkumine, avalikku korra (s.t öörahu) rikkumised ning tüli initsieerimine, milles kaebaja sai küll kannatada, kuid prokuratuuri määruse kohaselt tegutses kahtlustatav tema suhtes hädakaitseseisundis, iseloomustab kaebaja käitumist ja suhtumist avalikku korda. Rahatrahvi tasumine ei näita üksnes kohusetundlikkust, vaid on seotud karistuse kehtivusajaga (KarRS § 24 lg 1 p 1) ning juhtimisõiguse omandamise ja säilitamisega (LS § 106 lg 1). 5.4 Piirkonnapolitseinikule kaebaja kohta taustainfot andnud isikud ei ole tunnistajad haldusmenetluses, vaid isikud, kelle ütlused on teatud osas aluseks piirkonnapolitseiniku poolt relvaloa taotlejale antava eelhinnangu kujunemisel. Haldusmenetluse läbiviimisel tuleb tagada kõigi puudutatud isikute põhiõiguste kaitse, s.h tuleb haldusmenetluse läbiviimisel lähtuda isikuandmete kaitse nõuetest. Isikul peab olema võimalik mõjuval põhjusel taotleda enda isikuandmete kaitset, sh anonüümsuse tagamist. Vastasel juhul oleks uurimispõhimõtte kohaldamine takistatud ja haldusorganil puuduks võimalus välja selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2021 lahend asjas nr 3-19-1641/17). 5.5 Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud iseloomustused ei kummuta kaebaja rikkumisi ja konfliktset käitumist. Kaebajat iseloomustavad need isikud, kellega tal on tekkinud head suhted või kes puutuvad temaga kokku väga konkreetsete tegevuste raames. Need ei anna täielikku ettekujutust kaebaja isikust, kes võib suhtuda avalikku korda lugupidamatult ja isegi kasutada olukorra lahendamiseks füüsilist jõudu.
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1608, p 24). Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. 6.2 PPA andmebaasis on järgmised Xga seotud juhtumid: 06.08.2018 X omas väikeses koguses rohelist värvi taimset puru tema valduses olnud sõiduautos. Roheline taimne puru reageeris kiirtestis ainele THC. Politsei alustas väärteomenetluse, mis lõpetati väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 2 alusel; 06.08.2018 X tarvitas ainet THC ilma arsti ettekirjutuseta. Politsei teostas väärteomenetluse, määratud rahatrahv 160 eurot; 06.08.2018 X juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Mootorsõiduk oli kehtestatud korras registreerimata. Politsei teostas väärteomenetluse, määratud rahatrahv 540 eurot; 06.08.2018 edastas X ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet kanep väikeses koguses kolmele menetlejale teada olevale isikule ning samuti kallutas X alaealisi ebaseaduslikult tarvitama narkootilist ainet kanep, pakkudes neile kanepipurust keeratud suitsu, mille kõik kolm alaealist ka vastu võtsid ja tarvitasid. Politsei alustas kriminaalmenetluse nr xxxxxxxxxx karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 1 ja § 186 lg 1 alusel; 16.11.2018 prokuratuuri määrusega kriminaalasja nr xxxxxxxxxx menetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201 lg 2 ja 3 alusel; 19.10.2021 Juhtis X mootorsõidukit kiirusega 119 ±8 km/h. Kuna esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h, ületas X lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Politsei viis läbi väärteomenetluse, määratud rahatrahv 124 eurot; 24.11.2021 üks isik annab teada, et X korterist kostub vali muusika ja kõva jutt: teataja öörahu on rikutud (00:34). Politsei viis Xga läbi vestluse; 09.10.2022 üks isik annab teada, et ei saa magada, sest X korteris mängib vali muusika, lärmatakse ja trambitakse (02:11). Politsei saabudes muusika ei mängi, lubatakse vaiksemalt olla; 09.10.2022 alustati kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (nr xxxxxxxxxx), kus üheks kannatanuks oli X. 24.10.2022 kriminaalmenetlus lõpetati kuna kahtlustatav tegutses hädakaitses. Kriminaalasja lõpetamise määruses leiti, et kannatanud kutsusid ründe ise esile ilmudes keset ööd agressiivselt kahtlustatava ukse taha. Seega on vastustaja kohtu hinnangul leidnud põhjendatult, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Varasem kaebaja poolt narkootilise aine omamine ja ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamine ning selle aine jagamine alaealistele, kes seda ka tarvitasid (mittevaieldavad asjaolud); samuti riskiv/hoolimatu liikluskäitumine 19.10.2021 ning tülid naabriga 19.10.2021 ja 24.11.2021 (mittevaieldavad asjaolud); viitavad sellele, et kaebaja sellistele kõrgendatud nõudmistele ei vasta. Asjaolu, et narkootilise ainega seotust oli kaevatava otsuse tegemise ajaks möödunud peaaegu neli ja pool aastat, ei oma käesoleva vaidluse kontekstis määravat tähtsust. Vastustaja peab kirjeldatud tegusid põhjendatult alarmeerivateks. Samuti märgib kohus, et kaebaja nõuab alusetult, et vastustaja peab öörahurikkumisi tõendama. Käesoleva vaidluse kontekstis piisab kohtu hinnangul mittevaieldavast asjaolust, et kaebaja käitumine häiris tema naabrit määral, et
viimane pidas vajalikuks pöörduda abi saamiseks kahel korral politseisse. Kaebaja väide, et teised majanaabrid suhtuvad tema korteris toimuvatesse koosviibimistesse mõistvalt, ei ole kohtu hinnangul määrav. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik suhtub õiguskorda süstemaatiliselt hoolimatult, siis pole alust arvata, et ta on täiesti seaduskuulekas ka relvade käsitlemisel, kus esineb oht isikute elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 10). Kaebuses esile toodud asjaolu, et Väätsa Spordiklubi MTÜ, Koeru Jahimeeste Selts, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Koeru Kultuurimaja, C ja D on kaebajat iseloomustanud positiivselt ei oma kirjeldatud kontekstis määravat tähtsust. Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab oma ühiskonnaelunorme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. 6.3 Puutuvalt kaebaja kriitikasse kaevatava otsuse tegemisel politseiandmebaasis sisalduvate andmete kasutamisse, märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et viited nimetatud andmebaasis sisalduvatele andmetele varasemate rikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus KarRS § 20 lg 1 p-ga 4 (vt samas, p 12). Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus (vt samas, p 13). Käesoleval juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. Samal põhjusel on põhjendamatu ka kaebaja etteheide kriminaalasjades nr xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx sisalduva teabe kasutamisele.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.