Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
RESOLUTSIOON
3-23-2422 22.03.2024 Reelika Kitsing Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses vanglaametniku tegevuse ja juuksuriteenuse mittevõimaldamisega
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta Xi taotlus menetlusdokumentidest väljatrükkide saamiseks rahuldamata.
5.Asendada tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
avaldatavas
määruses
kaebaja
nimi
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 203 lg 1, § 204 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 27.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja viitab kaebuses Tartu Vangla 27.09.2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 1-13/130-2 ning märgib, et ta on seoses kahjunõude rahuldamata jätmisega sunnitud pöörduma kohtu poole. Kaebaja ei nõustu sellega, et tema kahjunõue jäeti vangla poolt rahuldamata. Kaebaja kirjeldab kaebuses pikalt erinevaid asjaolusid, mis seonduvad intsidendiga, kus kaebajat karistati väärteoasjas trahviga ametniku solvamise eest. Muuhulgas märgib kaebaja, et tema karistamiseni viisid valed tegevused just vanglaametnik A. Rõzikovi poolt (s.o ametnik, keda ta solvas) ning see tõi talle kaasa trahvi, mis suureneb seoses kohtutäituri menetlusse minekuga. Kaebaja nõuab eelnevaga seoses vanglalt 5000 eurot. Lisaks kirjeldab kaebaja, et tal oli kambris Putini pilt koos kitse pildiga, mis oli kompositsioon, kuid Putini pildi võttis A. Rõžikov ära. Kaebaja nõuab vanglalt 10 000 eurot süüdistuste eest, et kompositsioon kits ja Putin toetab sõda. Samuti nõuab kaebaja 10 000 eurot selle eest, et A. Rõžikov ei teinud oma tööd ega korraldanud kaebaja saatmist Ukrainasse. Selle eest, et kaebajat ei lastud juuksuri juurde ning valetamise eest, et kaebajal ei ole olnud luba kord kuus juuksuris käia, nõuab kaebaja 30 000 eurot. Valetamise eest, et kaebaja ei tee lühikeste juustega soengut, nõuab kaebaja 5000 eurot ja kohtu poolt karistusi
3-23-2422 valetamise eest. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastust. Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse, paludes anda talle advokaat. Kaebaja põhjendab, et ta ei ole tervise tõttu võimeline ise asjaga tegelema. Samuti viitab kaebaja halvale eesti keele oskusele.
2.Tartu Vangla esitas 15.11.2023 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
3.Kaebaja esitas 28.01.2024 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub kõik tema kaebusega seonduvad dokumendid (sh tema poolt esitatud avaldused) saata talle paberkandjal.
4.Kaebaja esitas 20.03.2024 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovib teada, milliste haldusasjade menetlused on tal Tartu Halduskohtus, Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtus pooleli, ning mis on nende sisu.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses erinevate kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Ka on kaebaja kaebuses nõudnud, et kohus karistaks vanglaametnikke väidetava valetamise eest. Kohus leiab, et Xi kaebus tuleb tervikuna tagastada alljärgnevatel põhjustel.
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitseb. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust selliseid nõudeid halduskohtule esitada. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastaval ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse §-d 148 ja 149 ning avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametnike karistamist distsiplinaarkorras. Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses nõuda ka kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Seega tuleb kaebus kõnealuse nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
7.Kaebaja nõuab kaebuses kahjuhüvitise väljamõistmist vanglaametniku A. Rõžikovi väidetava õigusvastase tegevuse eest seoses kaebaja suhtes läbi viidud väärteomenetlusega. Kohus leiab, et selles osas ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
7.1.Tartu Vangla 27.09.2023. a otsuse nr 1-13/130-2 kohaselt määrati kaebajale Tartu Vangla 07.09.2022. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses. Tartu Maakohus jättis oma 06.12.2022. a otsusega nr 4-22-3354 kaebaja kaebuse rahuldamata ja Tartu Vangla 07.09.2022. a otsuse väärteoasjas nr 650022000095 muutmata. Tartu Maakohtu otsus jõustus 20.01.2023. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et nimetatud otsuse kohaselt heideti kaebajale ette, et ta hoidis tuvastamata ajast kuni 10.06.2022 kella 20.05-ni Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
8.osakonna kambri nr 471 kuivatustorude peal erinevatest paberitest kokku kleebitud pilti, millel oli trükituna nimi Aigar Rõžikov, selle all pilt kitsest ning juures tekst „kits on minu elukutse“. Antud tegevusega solvas kaebaja A. Rõžikovi kui võimuesindaja au ja väärikust.
3-23-2422 Sellega pani kaebaja toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.
7.2.Kaebusest võib aru saada, et kaebaja nõuab seoses temale eeltoodud väärteomenetluse raames tekitatud kahju hüvitamist. Kohtueelses menetluses soovis kaebaja saada 100 eurot „kitse“ eest, mida ta ei ole A. Rõžikovile öelnud. Seejuures jäi kaebaja selles osas kohtueelses menetluses äärmiselt napisõnaliseks. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja oma nõuet täiendavalt põhjendanud ja ka suurendanud. Kaebaja etteheidetest saab järeldada, et tema hinnangul oli rahatrahvi määramine põhjendamatu ning seda just seoses vanglaametnik A. Rõžikovi tegevusega. Sisuliselt seondub kaebaja kahjunõue selles osas väärteomenetlusega nr 650022000095. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus nõustub Tartu Vangla 27.09.2023. a otsuses nr 1-13/130-2 antud seisukohaga, et riigivastutuse seaduses toodud kahju hüvitamise instituudi eesmärgiks on tagada isikutele, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, võimalus nõuda sellise tegevuse tõttu neile tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduses toodud kahju hüvitamise instituudi eesmärgiks ei ole pakkuda isikule võimalust nõuda haldusorganilt riigivastutuse seaduse alusel tagasi rahasummat, mille haldusorgan on temale väärteomenetluse raames karistusena määranud. Kui kaebaja leiab, et temale määratud rahatrahv ei olnud põhjendatud, siis oli tal võimalik Tartu Vangla otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras vaidlustada. Seda võimalust kaebaja ka kasutas. Pelgalt asjaolu, et kaebaja kaebust ei saatnud maakohtus edu, ei tähenda seda, et tal oleks võimalik proovida teist menetlusliiki kasutades saavutada endale meelepärane tulem. Kui kaebaja leiab, et talle on väärteomenetluse raames tekitatud mingi täiendav kahju, siis ka sellega seonduvalt on ette nähtud teistsugune menetluskord. Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille § 14 lg 2 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks sama seaduse §-de 5, 6 või 7 alusel esitada esmalt väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (s.o praegusel juhul Tartu Vanglale). Taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata jätmise korral võib kaebaja vastavalt SKHS §-le 17 esitada kaebuse maakohtule.
7.3.Eelnevat arvestades tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel Xi hüvitamiskaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu osas, mis seondub kaebaja suhtes läbi viidud väärteomenetluses vanglaametnik A. Rõžikovi tegevusega.
8.Kaebaja nõuab kaebuses ka Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses juuksuriteenuse mittevõimaldamisega ning selle eest, et A. Rõžikovi väidetava õigusvastase tegevuse tõttu ei ole teda paigutatud ümber Ukrainasse. Kohus leiab, et eelnevaga seonduv hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Kaebaja oli vanglale esitatud taotluses seisukohal, et kuna ta ei saanud kord kuus kasutada juuksuriteenust, sügeles tema pea, tekitades talle närvipinge, stressi ja haavad. Kaebaja selgitas samuti, et talle on määratud vanglas kasutamiseks ravišampoon, mida kasutades peab kaebaja sõnade kohaselt olema juuksur üks kord kuus. Kui šampooni kasutamisse tuleb vahe, siis tuleb juuksuris käia kaks korda kuus. Kaebaja kõnealune kahjunõue puudutab perioodi 05.07.2020– 05.07.2023. Kohtueelse kahju hüvitamise taotluse menetlemise raames on Tartu Vangla küsinud täiendavaid selgitusi vangla meditsiiniosakonnalt. Pereõde K. Kail selgitas oma 26.09.2023. a e-kirjas, et kaebajale on tõepoolest olnud meditsiiniosakonna poolt ette nähtud juuksuris käimine korra kuus. Samas kinnitas pereõde oma e-kirjas, et kõõmast vabanemine ei olene juuste pikkusest, vaid kõõmavastase šampooni kasutamisest, mida kinnipeetav on saanud, kui ta on seda inspektor-kontaktisikult küsinud. Pereõde kinnitas, et kaebaja on saanud
3-23-2422 kõõmavastast šampooni ketokonasool järgmistel kuupäevadel: 24.07.2020, 16.12.2020, 05.03.2021, 26.03.2021, 19.05.2021, 04.06.2021, 02.08.2021, 25.08.2021 ja 24.10.2022. Pereõe kirjast nähtuvalt on kaebaja ise kinnitanud, et suviti ta ravišampooni ei kasuta. Perioodil 01.01.2023–05.07.2023 ei ole kaebaja kõõmavastast šampooni küsinud. Perioodil 01.01.2023– 05.07.2023 ei ole kaebaja ravišampooni küsinud. Pereõe kinnitusel viibis X 25.08.2022 perearsti vastuvõtul, kus kurtis, et ketokonasooli määramise pausidel tekkivat pähe kõõm ja see kõõm läheb pidevalt silma. Kinnipeetav soovis vastuvõtul, et arst määraks talle juuksurikülastuse kaks korda kuus. Arsti küsimuse peale, et kui pikad tema juuksed siis on, vastas kinnipeetav, et ta ei näita, ta kasvatab soengut. Perearst teavitas vastuvõtul kinnipeetavat, et kui kinnipeetavale on määratud meditsiiniline näidustus kord kuus juuksuris käimiseks, on see rangelt klausliga lõikus üle pea ja juuste maksimaalne pikkus 0,5 cm. Ka meditsiiniosakonna juhataja P. Kool on 23.10.2020 andnud Tartu Vangla 27.10.2020. a vastuskirja nr 6-24/6000-2 juurde arvamuse, et tema toetab juuksurit korra kuus, kuid sel juhul üle kogu pea maksimaalselt 0,5 cm. Pereõde kinnitas oma e-kirjas, et alates 01.09.2022, kui Tartu Vanglas alustati pereõendusega, ei ole Tartu Vangla teise üksuse pereõde näinud, et kinnipeetaval oleks juuksed 0,5 cm pikkused. Kinnipeetaval on olnud korralikult lõigatud poisipea. Seda, et kaebaja ei ole enda juukseid vastavalt meditsiiniosakonna juhistele lõiganud 0,5 cm pikkuseks üle terve pea, kinnitab ka inspektor-kontaktisik A. Rõžikov oma 19.09.2023. a e-kirjas. A. Rõžikov kinnitas, et tavapäraselt ei ole kaebaja lasknud endal juukseid nii lühikeseks lõigata. Ka üksuses töötavad valvurid ei mäleta, et kaebaja oleks kunagi juukseid nii lühikeseks lõiganud.
8.2.Kohus leiab, et olukorras, kus meditsiiniosakond on näinud kaebajale sagedasema juuksurikülastuse ette klausliga, et selle käigus tuleb juuksed lõigata üle pea 0,5 cm pikkuseks, kuid kaebaja ise ei ole neid juhiseid järginud ja juukseid piisavalt lühikeseks lõiganud, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata see, kui tal ei võimaldatud vähemalt kord kuus juuksuriteenust kasutada. Kuivõrd kaebaja seda kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt teinud ei ole ning kohtul puudub alus selles kahelda, siis ei näe kohus alust ka kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks. Samuti nähtub meditsiiniosakonna poolt antud selgitustest, et juuksuriteenuse sagedasem kasutamine iseenesest ei oleks hoidnud kaebajal ära peanaha probleemide tekkimist ega aidanud kõõmast vabaneda. Kaebaja poolt vanglale esitatud kahjunõudes kirjeldatud kahjulikud tagajärjed ei saabunud seetõttu, et kaebaja ei saanud piisava sagedusega kasutada juuksuriteenust, vaid tema peanaha probleemid seondusid eelkõige ravišampooni kasutamisega. Ravišampooni on kaebajale regulaarselt ka väljastatud. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui õigushüve riive raskus seda õigustab. Isegi kui kaebajale ei võimaldatud kord kuus juuksuriteenust, siis ei ole see vastustajale ette heidetav tegevus kohtu hinnangul võrreldav taoliste olukordadega, kus põhiõigusi on tõsiselt riivatud, ega saanuks kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi, mis tingiks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise.
8.3.Kohtule ei nähtu kaebaja õiguste intensiivset riivet ja hüvitamiskaebuse eduväljavaateid ka seoses kaebaja etteheidetega vanglaametnik A. Rõžikovi tegevusele osas, mis puudutab tema Ukraina vanglasse ümber paigutamist. Tartu Vangla selgitas 27.09.2023. a otsuses nr 1-13/1302, et seoses Ukraina vanglasse ümber paigutamisega on kaebajale 24.05.2022. a kirjaga nr 624/1457-3 vastatud. Tartu Vangla sõnul ei ole vangla teinud takistusi kaebaja ümber paigutamiseks Ukraina vanglasse. Vastupidi, Tartu Vangla edastas 27.04.2022. a kirjaga nr 624/1457-2 Justiitsministeeriumisse kaebaja sooviavalduse karistuse kandmise jätkamiseks Ukrainasse üleviimiseks. Seda, et kaebaja ei vasta käesoleval juhul kohtulikult karistatud
3-23-2422 isikute üleandmise Euroopa konventsioonis sätestatud nõuetele, ei saa ette heita Tartu Vanglale. Kohus nõustub selles osas vangla seisukohaga.
8.4.Eelnevat arvestades leiab kohus, et seoses juuksuriteenuse mittevõimaldamise ja kaebaja Ukraina vanglasse ümberpaigutamisega seonduva vangla tegevusega ei ole kaebaja õiguste riive olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tuleb hüvitamiskaebus selles osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
9.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
11.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
11.2.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse, millest nähtuvad tema nõuded. Samuti läbis kaebaja iseseisvalt kohtueelse menetluse. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
11.3.Lisaks on kohus eelpool kaebuse tervikuna tagastanud, asudes seisukohale, et osaliselt puudub kaebajal kaebeõigus, hüvitamiskaebus ei ole teatud osas halduskohtu pädevuses ning ülejäänud osas on kaebaja õiguste riive vähene ja hüvitamiskaebuse rahuldamise väljavaade puudub. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
12.Kaebaja on esitanud 28.01.2024 kohtule taotluse menetlusdokumentidest väljatrükkide saamiseks.
12.1.HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest koopiaid, kuid see õigus ei ole piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on 08.09.2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 märkinud, et HKMS § 28 lg 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks
3-23-2422 või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik.
12.2.Haldusasja nr 3-23-2422 toimiku puhul on tegemist digitaalse toimikuga. HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel justiitsministri 08.02.2018. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Kuna kohtule teadaolevalt on kaebajale Tartu Vangla kinnipeetavana tagatud võimalus kasutada e-toimikut ning kaebaja ei ole toonud esile kaalukat põhjust väljatrükkide saamiseks, jätab kohus kaebaja taotluse riigi kulul menetlusdokumentidest väljatrükkide saamiseks rahuldamata.
13.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.