Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-2283 14. märts 2024 Kadri Palm X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 2. augusti 2023. a otsuse nr 1 tühistamiseks ning kohustamiseks teha asjas uus otsus ja maksta saamata jäänud pension Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. aprillil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 13. aprillil 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) soodustingimustel vanaduspensioni avalduse seoses kolme ja enama lapse kasvatamisega (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 28-31).
2.SKA määras 2. augusti 2023 otsusega nr 1 kaebajale riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS) § 10 lg 1 p 2 alusel soodustingimustel vanadusepensioni alates 13. aprillist 2023 (dtl 36-37).
3.Kaebaja esitas 1. septembril 2023 SKA otsusele vaide (dtl 40-41). SKA jättis 14. septembri 2023. a vaideotsusega nr 5.2-3/33876-2 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 2-3). RPKS-ist tulenevalt on SKA-l kohustus isikuid eelnevalt teavitada vaid vanaduspensioni saamise õiguse tekkimisest. Ametil puudub kohustus isikuid eelnevalt teavitada RPKS §-s 10 sätestatud kolme ja enam lapse kasvatamise eest soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimisest.
4.Kaebaja esitas 13. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles nõudis SKA 2. augusti 2023. a otsuse nr 1 kehtetuks tunnistamist ning uue otsuse tegemist määrates soodustingimustel vanaduspension alates 2. jaanuarist 2021 ja maksta tagantjärele saamata jäänud pension (dtl 9, 11-12).
5.Tartu Halduskohus võttis 16. oktoobri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama kaebusele vastus (dtl 14-15).
6.SKA esitas 17. novembril 2023 vastuse kaebusele (dtl 25-27). Kaebaja esitas 23. novembril 2023 vastuväited SKA vastusele (dtl 46).
7.SKA esitas 8. detsembril 2023 täiendavad selgitused ja tõendid (dtl 55-69). Kaebaja esitas
8.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kaebaja saab aru, et puudub kohustus teavitada soodustingimustel vanaduspensionist, aga keegi pole võtnud õigust seda teha või uute asjaolude ilmnemisel määrata tagantjärele saamata jäänud pension. Seda enam, et ajakirjandusest on teatavaks saanud, et SKA ikkagi teatab inimestele soodustingimustel vanaduspensioniea saabumisest. 2) Kaebajat on karistatud 27 kuu ja 12 päeva pensioni ärajätmisega pelgalt sellepärast, et kaebaja usaldas SKA-d ja ei hoidnud ennast igapäevaselt kursis pensioniseadusega. Hoolimata sellest, et korduvalt sai meelde tuletatud soodustingimuste olemasolu alates
2.jaanuarist 2021. 3) Kahetsusväärselt ei saanud vastustaja lihtlausetest (“Soovin minna pensionile” ja “Mida teha?”) aru ja jättis pensionitaotleja abita pensioniks vajalike dokumentide saamisel, unustades pensioniavalduse mainimata (10. augusti 2022. a SKA vastus pöördumisele). 4) August 2022 oli hooaja alguse tõttu juba kiire aeg, septembris sai kaebaja ka veel mingi viiruse ja sattus oktoobris haiglasse. Alles uuel aastal toibununa jätkas kaebaja kadunud tööaastate otsinguga. Kogu selle aja oli kaebaja kindel, et saab oma pensioni lõpuks kätte, aga senikaua teenib saamata pension riigile intresse.
3-23-2283
9.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja ei esitanud pensioniavaldust kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, mistõttu kohaldub tema puhul RPKS § 32 lg-s 2 sätestatud üldreegel ning pension tuli määrata pensioni taotlemise päevast ehk 13. aprillil 2023. 2) Tulenevalt RPKS-is sätestatust on pensioni määramiseks vajalik isiku avaldus, et ta soovib pensioni saada ning lisaks on isikul õigus valida pensioniliiki (RPKS § 6) ja pensionile jäämise aega. 3) Reeglina tekib vanaduspensionile õigus 65-aastaselt, kuid teatud aastatel sündinud isikutel on erandina kehtestatud õigus jääda sellest vanusest varem pensionile. Nii on ka kaebajal kui 1959. aastal sündinud isikul õigus vanaduspensionile 64 aasta ja 6 kuu vanuselt ehk
2.jaanuaril 2024. RPKS § 301 alusel saadeti kaebajale vastav teavitus seoses vanaduspensioniea saabumisega. 4) Seadus ei näe ette teavituste saatmist seoses pensioniõiguste tekkimisega muudel alustel nagu näiteks RPKS § 10 lg-s 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspension. Lisaks oleks tegemist isikuandmete töötlemisega, milleks peab olema õigusaktidest tulenev alus. RPKS § 301 lg 2 sätestab andmekoosseisu, milliste andmete alusel kontrollitakse isiku vastavust vanaduspensioniõiguste tingimustele. Seejuures ei ole selles sättes ette nähtud laste olemasolu ja/või arvu kontrolli. 5) Lisaks sõltub isiku õigus soodustingimustel vanaduspensionile sellest, kas isik on last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud ja ka lapse teisest vanemast (või ka muudest isikutest). Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel RPKS § 10 lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikul, lepivad nad isikud kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kui isikud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest isikutest on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt (RPKS § 10 lg 3). 6) RPKS ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Seda enam, et infosüsteemides puuduvad andmed selle kohta, kas ja kuidas on lapsevanemad või muud õigustatud isikud otsustanud vastavat õigust kasutada või jagada, st et soodustingimustel vanaduspensioni õigustatust ei ole võimalik infosüsteemides olevate andmete alusel tuvastada. 7) Hüvitise saamiseks esitab isik hüvitise andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata (sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 24 lg 1). RPKS näeb ette pensioni määramiseks isiku avalduse esitamise. Lisaks on veel erinevaid pensioni liike nagu näiteks väljateenitud aastate pension, soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel ja eripensionid, mille osas on isikul endal õigus otsustada, millise pensioniliigi ta neist valib ja mis hetkest soovib jääda pensionile ning milliste osas puuduvad vajalikud andmed ja õiguslik alus isikute teavitamiseks. 8) Pensioni määramiseks on vaja isiku selgesõnalist avaldust ja kaasabi asjaolude tuvastamisel ning kindlaks määramisel (töötamised, lastega seonduvad õigused jne). Pärast 8. augusti 2022 küsimust ja kaebajale juhtnööride andmist 10. augustil 2022 toimus kaebaja järgmine tegevus 13. aprillil 2023, kui ta esitas pensioniavalduse. Pensioni ei määrata ilma isiku sooviavalduseta ning isikul on õigus otsustada, millal ta pensionile soovib jääda. Kaebaja
8.augusti 2022 pöördumist ei olnud võimalik tõlgendada pensioniavaldusena ning ainult
3-23-2283 selle pöördumise alusel ei olnud võimalik kaebajale pensioni määrata. 13. aprilli 2023 pensioniavaldusel, mille kaebaja on allkirjastanud, on märgitud, et ta soovib jääda pensionile alates 13. aprillist 2023.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kaebaja nõue kohustada vastustajat vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
11.RPKS § 7 lg 1 sätestab, et õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud RPKS 8. ptk-s sätestatud pensionistaaž. RPKS § 7 lg 11 kohaselt tekib vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks õigus vanaduspensionile enne § 7 lg-s 1 sätestatud ea saabumist 1953.-1960. aastal sündinud isikutele alljärgnevalt sätestatud vanuses: sünniaasta 1959 – vanus 64 aastat ja 6 kuud. Kuna kaebaja on sündinud
2.juulil 1959, saabub tema vanaduspensioniiga RPKS § 7 lg 11 kohaselt 64 aasta ja 6 kuu vanuselt ehk 2. jaanuaril 2024.
12.RPKS § 10 lg 1 p 2 näeb ette, et vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, on õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. Vaidlust ei ole, et kaebajal on neli last ning et kahe noorema lapse ema on andnud nõusoleku pensioniõiguslikust staažist, soodustingimustel vanaduspensionist või pensionilisast loobuma (kahe vanema lapse ema on surnud). Samuti pole vaidlust selles, et 2. augusti 2023. a seisuga oli kaebajal pensioniõiguslikku staaži 21 aastat 3 kuud ja 1 päev. Seega oleks kaebajal teoreetiliselt olnud võimalik minna soodustingimustel vanaduspensionile 2. jaanuaril 2021.
13.Vastavalt RPKS § 31 lg-le 3 loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal SKA võtab pensioniavalduse vastu. Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse 13. aprillil 2023 ning SKA määras vaidlusaluse 2. augusti 2023. a otsusega nr 1 kaebajale soodustingimustel vanadusepensioni alates 13. aprillist 2023 (dtl 36-37). Kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks soodustingimustel vanaduspensioni määrata ja maksta tagantjärele alates 2. jaanuarist 2021. Seejuures heidab kaebajale SKA-le ette soodustingimustel vanaduspensioniea saabumisest teavitamata jätmist. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ja leiab, et RPKS ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Kohus nõustub vastustajaga.
14.SÜS § 13 lg 1 mõttes on pension rahaline hüvitis ning juhul, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata, tuleb hüvitise saamiseks esitada hüvitise andjale taotlus (SÜS § 24 lg 1). Ka RPKS § 31 lg-st 1 nähtuvalt tuleb pensioni taotlemiseks esitada SKA-le pensioniavaldus. Seega määratakse pension isikule ainult tema soovi korral ning ilma avalduseta ei ole talle võimalik pensioni määrata. Riigikohus on selgitanud, et pensioni taotlemise üldise loogika kohaselt lasub pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal (Riigikohtu 18. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-4-09, p 17). Seega toimub riikliku pensioni määramise menetlus kui haldusmenetlus pensioni saamise õigusega isiku algatusel, mitte riigi algatusel. Kohus selgitab, et haldusorganile saab tegevusetust ette
3-23-2283 heita üksnes juhul, kui seadusest või muust õigusaktist tulenes haldusorganile kohustus kindlal viisil tegutseda. Et ajal, mil kaebaja jõudis soodustingimustel vanaduspensioniikka, vastustajal selline tegutsemiskohustus puudus, ei saa pensioni saamise õiguse tekkimisest teavitamata jätmist pidada õigusvastaseks.
15.RPKS § 32 lg 2 p 11 kohaselt määratakse riiklik pension selle taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Nimetatud säte jõustus 1. juunil 2022. Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et RPKS § 32 lg 2 p 11 eesmärk on tagada selgem arusaam sellest, millistel juhtudel on pensionitaotlejal õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni arvates pensioniavalduse esitamisest. Seega enne 1. juunit 2022 ei olnud soodustingimustel vanaduspensioni varasemast tähtajast määramiseks eriregulatsiooni ning riiklik pension määrati pensioni taotlemise päeval. Isegi kui lähtuda kaebaja jaoks soodsamast kolmekuusest tähtajast, et soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt määrata, tulnuks pensioniavaldus esitada hiljemalt 2. aprillil 2021. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetatud tähtpäevaks avaldust ei esitanud. Vaidlus puudub ka selles, et kaebajal olnuks avalduse esitamise tähtaja mööda laskmiseks mõni objektiivselt mõjuv põhjus. Nendeks põhjusteks ei ole 2022. a kiired ajad augustis või 2022. a oktoobrikuul haiglas olemine.
16.Kohtu hinnangul on vastustaja RPKS § 32 lg 2 õigesti kohaldanud. Olukorras, kus isik esitas pensioniavalduse 13. aprillil 2023, ei ole SKA-l kehtiva õiguse kohaselt võimalik tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määrata. Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1), millest tulenevalt on SKA õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses ettenähtud tingimustel ega saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest. Seadusandja tahe on kohaldatavast normist üheselt arusaadav ega jäta vastustajale sellise kaalutlusotsuse tegemise võimalust nagu kaebaja soovib.
17.Kaebajal oli endal võimalik vajadusel pöörduda SKA poole oma pensioniea lähenemisel ja paluda selgitada seaduses sätestatut. Selle tegemata jätmist ei saa kaebaja ette heita vastutajale.
18.Tallinna Ringkonnakohus on 2. mai 2019. a otsuses asjas nr 3-18-1600 (p 13) selgitanud, et nõue esitada pensioniavaldus on vajalik ka praktilistel põhjustel. Hüvitise maksmist puudutava menetluse alustamine haldusorgani algatusel on põhjendatud eeskätt siis, kui haldusorganil on olemas kogu vajalik teave hüvitise määramiseks. Vanaduspensioni õiges suuruses välja arvutamine ja maksmine ei ole (vähemalt praegu veel) võimalik üksnes riiklikesse registritesse kantud andmete põhjal. Pensioni saamiseks õigustatud isiku tahe saab SKA-le teatavaks tema avaldusest. Kuigi SKA osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide hankimisel, peab pensioni saamise õiguse või selle suuruse arvutamise kohta esmajoones asjakohaseid tõendeid esitama õigustatud isik ise (SÜS § 21 lg 1 p 1; RPKS § 28, § 281, § 31 lg 6). SKA-l on vaja teada ka näiteks seda, millisel viisil ja kuhu (nt millisele pangaarvele) isik pensioni maksmist soovib. Lisaks kinnitab isik pensioniavalduse esitamisega, et tema esitatud andmed on õiged ning ta vastab kõikidele pensioni saamise tingimustele. Need asjaolud õigustavad avalduse esitamise nõuet. Eelpooltoodud ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel.
3-23-2283
19.Kaebaja esitas 23. novembril 2023 vastuväite, milles märkis, et tema suhtlus SKA-ga algas
8.augustil 2022, mitte 13. aprillil 2023 nagu väidab vastustaja oma vastuse lisades. SKA selgitas, et 8. augustil 2022 on kaebaja tõepoolest läbi iseteeninduse saatnud SKA-le pöördumise pealkirjaga „Soovin minna pensionile“ ning milles ta küsib mida teha, viitab vanemapensionile seoses nelja lapsega, loetleb oma lapsed ja töötamised. Kohus selgitab sellega seoses järgmist.
20.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on 8. augustil 2022 edastanud SKA-le pöördumise, kus ta palub abi, mida teha, selgitades, et tal on neli last ja töötamist oleks vaja tõestada alates 1977. a (dtl 57-58). Kohus nõustub SKA-ga, et kaebaja 8. augusti 2022 pöördumist ei olnud võimalik tõlgendada pensioniavaldusena ning ainult selle pöördumise alusel ei olnud võimalik kaebajale pensioni määrata. SKA kliendinõustaja on 10. augustil 2022 kaebajale selgitanud, et tuleks esitada töötamise andmed kuni 1998. a lõpuni, alates 1. jaanuarist 1999 on kõik andmed juba süsteemis olemas (dtl 59). Samuti selgitas SKA kaebajale, millised saavad olla pensioniõigusliku staaži tõendavateks dokumentideks. Lisaks selgitas SKA, et kui kaebaja sai sel perioodil töötu abiraha, siis tuleks teavitada, millisest Töötukassa esindusest kaebaja töötu abiraha sai. SKA selgitas, kust kaebaja leiab täiendavat infot dokumentide kohta ning kuhu saata täidetud arhiivipäringu blankett.
21.Pärast 8. augusti 2022. a küsimust ja kaebajale 10. augustil 2022 juhtnööride andmist toimus kaebaja järgmine tegevus 13. aprillil 2023, kui ta esitas pensioniavalduse. Kaebaja ei saa enda aeglast tegutsemist vastustajale süüks arvata. SKA 10. augusti 2022. a juhised olid põhjalikud.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja arvestas kaebaja pensioni õigesti ja vaidlusalune otsus on õiguspärane. Seetõttu jääb kaebaja tühistamiskaebus rahuldamata. Samadel põhjendustel puudub alus kohustada vastustajat kaebaja pensioni ümber arvutama ja ka kaebaja kohustamiskaebus jääb rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
24.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.