Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 19.07.2023 otsuse nr 11.1- 12/23/988 ja 18.10.2023 vaideotsuse nr 11.3-9/23/1234 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, volitatud esindaja advokaat Mart Parind Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Kathy Tätte
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 13. veebruaril 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur kaebus ning tühistada:
1.1.Riigi Tugiteenuste Keskuse 19.07.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.1-12/23/988 osas, milles see jäeti 18.10.2023 vaideotsusega nr 11.3-9/23/1234 kehtetuks tunnistamata; ning
1.2.Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.10.2023 vaideotsus nr 11.3-9/23/1234 osas, millega kaebaja vaie jäeti rahuldamata.
2.Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2637 eurot (koos käibemaksuga).
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.04.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maaeluministeerium1 (edaspidi ka MeM või hankija) viis 2021.–2022. aastal läbi avatud hankemenetlusega riigihanke „Maaeluministeeriumi ettepanek pakkumuse esitamiseks uuringu „Toidu tarneahela toimepidevus isevarustatuse tagamisel kriisiolukorras“ teostamise hankes“ (viitenumber 239069, edaspidi hange). Hange viidi läbi projekti „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ (projekti nr 2014-2020.4.02.16-0025) tegevuse nr 2 raames ja seda kaasrahastas ning viis ellu Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Hankes osales kaks pakkujat ning hankelepingu, mille lõpptähtaeg oli 29.12.2022 ning maksumus käibemaksuta 75 000 eurot, sõlmis MeM 17.12.2021 Tartu Ülikooliga.
2.Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 19.07.2023 otsusega nr 11.1-12/23/988 finantskorrektsiooni (edaspidi FKO), kuna tuvastas, et: hankes tunnistati edukaks kvalifitseerimistingimustele mittevastav pakkuja (FKO alapunktid 1.1.1 ja 1.3.1); ning vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumus ei vastanud projektijuhi kogemuse osas riigihanke alusdokumentidele (FKO alapunktid 1.1.2 ja 1.3.2). Finantskorrektsiooni määr oli 25%.
3.Sihtasutus Eesti Teadusagentuur esitas RTK-le FKO peale 15.09.2023 vaide, mis 18.10.2023 vaideotsusega nr 11.3-9/23/1234 (edaspidi vaideotsus) osaliselt rahuldati. RTK nõustus vaides esitatud seisukohaga, et etteheide kvalifitseerimistingimustele mittevastava pakkuja edukaks tunnistamisest ei ole põhjendatud ning tunnistas FKO punktide 1.1.1 ja 1.3.1 osas kehtetuks. Muus osas jäi vaie rahuldamata.
4.Sihtasutus Eesti Teadusagentuur esitas 03.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse FKO ja vaideotsuse tühistamiseks osas, mis puudutas projektijuhi mittevastavust hankes kehtestatud vastavustingimusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht2
5.1.FKO on õigusvastane, kuna projektijuhil oli nõutav kogemus olemas ning hankes vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumus vastas hanke alusdokumentidele. Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, kuidas tõlgendada hankes kehtestatud nõuet, mille kohaselt pakkuja meeskonnas peab olema määratud kindel projektijuht, kellel on sarnase mahuga projekti juhtimise kogemus. Ehk küsimuses on selles, kuidas tõlgendada mõistet „sarnane maht“. Vastustaja asus seisukohale, et projektijuht vastas ajalise mahu osas nõuetele, kuid mitte projekti maksumuse osas. Kaebaja hinnangul aga ei pidanudki projektijuhi kogemus hõlmama tingimata sarnase maksumusega projekti juhtimist ning piisav oli ka sarnase ajalise kestusega projekti juhtimise kogemust.
5.2.Ainus kasutatav tõlgendusviis on teleoloogiline ehk hankija tahtest ja eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Kaebaja selgitas vastustajale, et hankija luges samaseks projekte, mille maksumus jäi vahemikku vähemalt 60 000–140 000 eurot (käibemaksuta) või mille kestvus oli tulenevalt hanke objektist sarnase mahuga ehk orienteeruvalt üks aasta. Kohtupraktikas on leitud, et hankedokumentide sisu üle vaieldes tuleb arvestada hankija selgitustega, kuid vastustaja seda ei
Alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Dtl 2–7 ja 142–145
2 (8)
teinud. Selle asemel asus vastustaja hoopis seisukohale, et hankija ning kaebaja on tõlgendust vahepeal muutnud. See ei vasta tõele ning vastustaja on omistanud kaebaja alternatiivselt esitatud loetelule kumulatiivse tähenduse. Jääb arusaamatuks, millisel alusel leiab vastustaja, et tal on ainuisikuliselt õigus otsustada, kuidas hanketingimust mõista tuleb ning jätta tõlgendamise üldised õigusteaduslikud reeglid tagaplaanile. Samuti tõusetub küsimus, kui kaugele saab vastustaja riigihanke õiguspärasust kontrollides ja finantskorrektsiooni tehes oma isiklike eelistuste jõustamisega minna. Vastustajal on õigus teha finantskorrektsioon, kui tuvastatakse hankija otsus või hinnang, mis on juba prima facie õigusvastane (raske ja ilmne rikkumine) või mida võib – andes asjadele mõistliku ja hästi informeeritud (sh valitseval kohtupraktikal tugineva) hinnangu – pidada õigusvastaseks teatava kindlusastmega.
5.3.Mitmeti mõistetavat hanketingimust tuleb sisustada pakkujatele soodsamalt ning sellele tuleb anda avaram sisu. On ilmne, et pakkujatele soosivam on tõlgendus, millega ei tuletata üldsõnalisest mõistest „sarnane maht“ väga konkreetset nõuet sarnase rahalise mahu kohta, vaid mis võimaldab sarnast mahtu näidata mitmeti, nt läbi sarnase ajalise kestuse. Samuti ei tohi hanketingimustest tuletada nõudeid, mida seal kirjas ei ole. Ometi on vastustaja asunud jõustama tõlgendust, mille kohaselt tuletatakse „sarnase mahu“ mõistest tõlgenduslikult, sealjuures vägagi ettenägematul ja üllatuslikul moel nõue, et kindlasti peab referentsprojekt olema sarnane rahalise mahu mõttes. Kuna vastustaja tõlgendus oleks pakkujatele ettenägematu ja üllatuslik, on FKO ja vaideotsus vastuolus ka õiguskindluse põhimõttega, mis on nii Eesti kui Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et õiguslik regulatsioon oleks selge ja täpne ning selle kohaldamine oleks tema subjektidele ettenähtav, seda eriti juhtudel, kui see võib üksikisikutele ja ettevõtjatele kaasa tuua soovimatuid tagajärgi.
6.Vastustaja seisukoht3
6.1.FKO on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. FKO-s antud tõlgendus vaidlusalusele tingimusele on kooskõlas grammatilise, süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamisega.
6.1.1.Riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel lähtutakse tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ning alustada tuleks grammatilisest tõlgendamisest. Kui kasutada „sarnase mahu“ mõiste tõlgendamisel Eesti Keele Instituudi sõnaveebi, siis arvestades asjaolu, et projektil on kindel ajagraafik ning eelarve teatud tulemuse saavutamiseks, siis ei saa projekti mõiste kontekstis „sarnase mahu“ mõistet piiritleda vaid ajalise mahuga, kuivõrd projekti mahtu iseloomustab sama hästi kui mitte pareminigi ka projekti eelarve. Eeltoodud järeldusega on kaebaja põhimõtteliselt kaebuse punktis 13 nõustunud, leides, et rahaline maht võib tavaarusaamise järgi olla üks sõnapaar „projekti mahu“ tähendustest. Seega tuleks grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt mõista vaidlusalust tingimust nii, et projektijuhil pidanuks olema vähemalt sama kestvuse ja sama maksumusega projekti juhtimise kogemus.
6.1.2.Lisaks grammatilisele tõlgendamisele saab kasutada ka süstemaatilist tõlgendamist, kuna oma olemuselt on vaidlusalune tingimus, mis nõuab projektijuhilt hankelepinguga sarnase mahuga projekti juhtimise kogemust, väga sarnane hankes kehtestatud kvalifitseerimistingimustes C: „tehniline ja kutsealane suutlikkus“ punktis 1 kehtestatud tingimusega. Tingimus on sõnastatud järgmiselt: „Pakkujal peab olema eelnev (rohkem kui ühe uurimistöö) kogemus uuringu teemaga seonduval alal: hädaolukorra seadusest tulenevate riskide hindamine või tarneahela toimepidevuse analüüs või toidusektori isevarustatuse analüüs või põllumajandusettevõtete arengutrendide analüüs ja sektorite lõikes või toetusmeetmete ja
Dtl 123–127 ja 147–149
3 (8)
investeeringute mõjuanalüüs. Selle tingimuse täitmise tõendamiseks tuleb esitada nimekiri lepingutest, mis täideti riigihanke algatamisele eelneva 60 kuu jooksul koos teabega lepingu maksumuse, kuupäeva ja võimalusel teise lepingupoole kohta. Antud tingimus tuleneb RHS § 101 lg 1 punktist 2, millega on seadusandja hankijatele ette näinud võimaluse pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrolliks nõuda vastavalt hankelepingu alusel tellitavate teenuste olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Eelkirjeldatud tingimusest nähtub, et seadusandja on pakkuja kogemuse hindamise juures pidanud hankija poolt kindlaksmääratavatest tunnustest olulisimaks referentslepingu maksumust. Seega jõuab süstemaatilise tõlgendamise tulemusel järeldusele, et olukorras, kus hankija ei ole täpsustanud, millest ta hankelepingu mahuga sarnase mahuga projekti hindamisel lähtub, tuleb tal eeskätt lähtuda projekti maksumusest.
6.1.3.Arvestades hanke korraldamise eesmärki – kaardistada üle Eesti ja analüüsida 12 kuu jooksul toidu tarneahela osas ettevõtted ning ettevõtete ühendused, mis iseseisvalt või omavahelises koostöös on võimelised kriisiolukorras ja piirkondliku isolatsiooni tingimustes tagama elanikkonna toiduga varustamise – on hankelepingu täitmise seisukohalt eeldatav, et hankija peaks vajalikuks pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis veenduda, et uuringut asub juhtima isik, kes omab vähemalt samasuguse töömahuga projekti juhtimise kogemust. Sellist kindlust ei anna pelgalt samasuguse kestusega projekti juhtimise kogemus, sest samasuguse kestusega projektis ei pruugi töömaht olla sama. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et projektijuhi kogemuse osas tuleb lisaks projekti sarnasele kestusele hinnata ka projekti sarnast maksumust, sest ainult niiviisi saab hankija piisava kindluse, et pakutud projektijuht omab hankelepingu edukaks täitmiseks vajalikku töökogemust. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et finantskorrektsiooni otsuses antud tõlgendus vaidlusalusele tingimusele on kooskõlas nii grammatilise, süstemaatilise kui ka eesmärgipärase tõlgendamisega.
6.2.Kaebaja muutis vaidlusaluse tingimuse tõlgendust. Esmalt märkis toetuse saaja, et sarnase mahu puhul hindas ta uuringu läbiviimise ajalist kestust, uuringu analüüsiks vajalike küsitluste läbiviimise kogemust ning eelarve mahtu. Vastustaja pöörab tähelepanu asjaolule, et toetuse saaja on sarnase mahu hindamise aluseks olevate näitajate vahele märkinud kirjavahemärkidena komad ning sidesõna „ning“, seega on tegemist kumulatiivse loeteluga, st loetletud näitajaid hinnatakse sarnase mahu hindamisel üksteisega koosmõjus. Pärast vastustaja küsimust rahalise mahu kohta loobus kaebaja kumulatiivsest loetelust ning asendas selle alternatiivse loeteluga, lugedes sarnaseks projekti, mille maksumus jäi vahemikku 60 000–140 000 eurot (käibemaksuga) või mille kestus oli tulenevalt hanke objektist sarnase mahuga ehk orienteeruvalt üks aasta. Olukord, kus kumulatiivne loetelu muutub alternatiivseks loeteluks, ei ole käsitletav esialgse selgituse täpsustusena, vaid selle muudatusena.
6.3.Kui tõlgendada hanketingimusi pakkujatele soodsamal moel, siis on hankija sellega seadnud ebavõrdsesse olukorda need potentsiaalsed pakkujad, kelle projektijuhil oli küll sarnase kestusega, kuid mitte sarnase maksumusega projektis osalemise kogemus olemas ning kes seetõttu hankes osalemisest loobusid. Projekti maksumuse hindamine ei ole pakkujatele midagi üllatuslikku ega ettenägematut. Tegemist on levinud praktikaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtupraktikas on korduvalt välja toodud, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 4 (8)
1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, punkt 51). Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (otsus C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus (otsus C-743/18, punktid 57– 65). Nõutav ei ole ka konkreetse finantsmõju tõendamine (otsus C-743/18, punkt 67).
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja FKO4 vaidlustatud osas tühistada. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajal puudub ainuõigus otsustada, kuidas tuleb hanketingimusi tõlgendada ning ühestki õigusaktist ei tulene, et vastustaja tõlgendusviis prevaleerib hankija tõlgendusviisi üle. Kohus nõustub kaebajaga, et kohtupraktikas on koduvalt nenditud, et hankedokumentide sisu üle käivas vaidluses on oluline kaal hankija selgitustel hankedokumentide kohta. Seejuures tuleb hankedokumentides ette nähtud tingimusi tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest (vt Euroopa Kohtu 20.04.2007 määrus kohtuasjas C-189/06 P: TEA-CEGOS ja STG vs. Komisjon, punkt 31). Kui tingimuse tõlgendamisel on võimalik jõuda erinevatele lahendustele, siis tuleb eelistada tõlgendust, mis on pakkujatele soodsam ning võimaldab konkurentsi efektiivset kasutamist.
9.Pärast vaidemenetlust5 jäi FKO kehtima osas, kus vastustaja leidis, et hankija tunnistas edukaks ja vastavaks pakkuja, kelle projektijuht ei vastanud kogemuse osas hankes nõutud tingimustele. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
9.1.Vaidlusalune tingimus on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja meeskonnas peab olema määratud kindel projektijuht, kellel on sarnase mahuga projekti juhtimise kogemus.“6 Kohus ei nõustu vastustajaga, et mõistet „sarnase mahuga projekt“ tuleb tõlgendada kitsalt viisil, et see tähendab ajalist ja rahalist mahtu. Kas mingi projekt on sarnase mahuga või mitte, on hinnanguline ning see võib sõltuda ajast, maksumusest kui ka sisust. Nt võib mingi projekt kesta aastaid, olles suure maksumusega, aga sisuline tööpanus sellesse on väike. Või vastupidi, olla väga lühikese aja jooksul väga intensiivne. Sel põhjusel ei nõustu kohus vastustajaga, et hankija kehtestatud hanketingimust oli mõistliku pakkuja vaatest võimalik tõlgendada üksnes viisil, et „sarnase mahuga projekt“ pidi olema ajaliselt sarnane ja maksma üle 60 000 euro.
9.2.Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt tuleks hanketingimuse tõlgendamisel võtta aluseks hanke eesmärk, hankija antud selgitused ning mõistliku riigihankes osaleva pakkuja vaatenurgast. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja 21.02.2023 vastusest hankija küsimusele: „Selgitage, mida on hankija silmas pidanud „sarnase mahuga“ nõude puhul?“, lugeda välja, et tegemist oleks olnud igal juhul kumulatiivse loeteluga. Kaebaja selgitas, et: „Hankija poolne tingimuse eesmärk oli, et projektijuhil oleks varasem kogemus sarnases mahus teadustööde projektide koordineerimises ja koordineerimises osalemises. Hankija pidas sarnaseks: eeldust meeskonna moodustamise osas, uuringu läbiviimise ajalist kestvus, uuringu analüüsiks vajalike küsitluste läbiviimise kogemust ning eelarve mahtu.“. Sõna „ning“ võib
Dtl 9–17 Dtl 19–33
Dtl 39
5 (8)
konkreetses sõnastuses olla nii kumulatiivse kui ka alternatiivse loetelu osaks, ent arvestades kaebaja selgitusi tervikuna, siis nõustub kohus kaebajaga, et konkreetses lauses tähistab sõna „ning“ alternatiivset loetelu. Seda kinnitab ka 02.03.2023 selgitus7, kus kaebaja tõi välja, et: „21.02.2023. a esitatud vastuses on ministeerium defineerinud, milliseid näitajaid on ta aluseks võtnud „sarnase mahuga“ projektide tuvastamisel. Hankija ei ole eeldanud, et kõik näites toodud näitajad peaksid pakkuja poolt korraga täidetud olema. Mööname, et hanketingimustes oleks võinud selle nõude paremini lahti kirjutada, aga kuivõrd hanke objekt oli teadusuuring, mille teostajad on doktorikraadiga teadurid, ei tekkinud kahtlust, et teadusasutused seda vääriti tõlgendavad ja hankijat eksitavad. Rahalist mahtu hindas hankija lähtuvalt hanke menetlusliigi piirmäärast lähtudes, ehk sarnaseks luges projekte, mille maksumus jäi vahemikku vähemalt 60 000–140 000 eurot +käibemaks või mille kestvus oli tulenevalt hanke objektist sarnase mahuga ehk orienteeruvalt üks aasta. Hankija kontrollis hankepassis esitatud projektide viiteid Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) ning ETISes kajastub iga projekti maksumus ja kestvus. Hankija ei pidanud vajalikuks küsida selgitust/täpsustavat informatsiooni asjaolude kohta, mis on avalikust andmebaasist hankijale tasuta kätte saadavad. Hankepassis esitatud infole tuginedes on hankija hinnanud projektijuhi vastavust hankes seatud tingimusele ning aluseks on võetud projekt „Põllumajandusloomade ja väetiste osas integreeritud KHG ja õhusaasteainete hindamiseks prognoosimise süsteemi loomine“ 01.04.2020–30.12.2021 – AJALINE KESTVUS (tellija: Maaeluministeerium, eelarvemaht teada – 40 000 eurot). Antud projektis oli Mati Mõtte projekti juht.“.
9.3.Arvestades vastavustingimuse sõnastust, siis oli selle eesmärgiks tagada, et uuringu projektijuht oleks pädev hankelepingu esemeks oleva projekti ellu viima. Kohus nõustub kaebajaga, et arvestades hankes esitatud teavet projektijuhi kohta, siis on ilmselge, et tal on olemas sarnase mahuga projekti juhtimise kogemus. Seda kinnitab ka Tartu Ülikooli pakkumus ning selle koosseisus olev hankepass8 ja ETIS, kus on kirjeldatud projektijuhi kogemust erinevate projektide elluviimisel. ETIS on riiklik register, milles koondatakse ühtseks tervikuks Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud andmed9. Seejuures ei saa olla vaidlust ka selles, et kui vaadata hankepassis nimetatud projekte, mille juhina projektijuht on varem osalenud, siis on need nähtavad ka ETIS-est ning nende hulgas on ka projekte, mille maksumus on üle vastustaja viidatud 60 000 euro.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hankija ei tunnistanud hankes edukaks ja vastavaks pakkujat, kelle pakkumus ei vastanud projektijuhi kogemuse osas riigihanke alusdokumentidele ehk teisisõnu täitmata on finantskorrektsiooni eeldus, et rikutud peab olema liidu õigust.
11.Samuti on kohtu hinnangul täitmata eeldus, et liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Põhimõtteliselt võib ükskõik millise riigihanke tingimuse osas abstraktselt väita, et hankija võis ühel või teisel viisil hanketingimust sõnastades tekitada mõnes võimalikus pakkujas küsimuse, kas ta on sobilik pakkumust esitama. Risk, et võib-olla mõni pakkuja võib hankes kehtestatud tingimusest saada aru kuidagi muud moodi, on hankemenetlustes tavapärane, kuivõrd tingimuste sõnastamine ning nende mõistmine sõltub muu hulgas ka hankija või pakkuja kogemusest. Küll aga tähendab hanketingimuste mitmeti mõistetavus praktikas üldjuhul siiski seda, et kui võimalik pakkuja soovib pakkumust esitada, ent mõni tingimus on mitmeti mõistetav, siis ta kas esitab tingimuse kohta hankijale küsimuse või võtab riski ja esitab pakkumuse. Vastupidiselt vastustajale ei pea usutavaks, et sellises olukorras jätab mõni potentsiaalne pakkuja lihtsalt pakkumuse esitamata.
Dtl 109–110 Dtl 34–104
Registri põhimäärus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131072019008
6 (8)
12.Euroopa Kohus on otsustanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, punkt 20). Kaebaja ei sisustanud pakkuja projektijuhi kogemuse osas kehtivat hanke tingimust kitsendavalt, mis oleks võinud välistada konkurentsi või pakkumuste esitamise. Samuti tõi hankija välja, et kuivõrd hanke objekt oli teadusuuring, mille teostajad on doktorikraadiga teadurid, ei tekkinud kahtlust, et teadusasutused vaidlusalust tingimust vääriti tõlgendavad. Sel põhjusel on kohtu hinnangul täitmata ka eeldus, et liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju.
13.Vastustaja viide Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021 otsuse punktile 17 jääb kohtule aga arusaamatuks, kuivõrd praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
14.Eelnevast tulenevalt on vastustaja põhjendamatult leidnud, et hankija rikkus Tartu Ülikooli pakkumuse edukaks ja vastavaks tunnistades hankes kehtestatud reegleid. Kaebus tuleb rahuldada ning FKO ka punktide 1.1.1 ja 1.3.1 osas tühistada. Samuti tuleb tühistada vaideotsus osas, milles kaebaja vaie jäeti rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
16.Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 3746,40 eurot (koos käibemaksuga), millest riigilõiv on 675 eurot10.
17.Vastustaja esitas kaebaja menetluskuludele vastuväite11, kus tõi välja, et: kulutused õigusabile ei olnud koguulatuses vajalikud ja põhjendatud. Haldusasi ei olnud keerukas või töömahukas ega nõudnud tavapärasest riigihangete valdkonnast kõrvalekalduvaid eriteadmisi. Ka menetlusdokumentide sisu ja maht on kaebajal sarnaseid riigihangetega seotud vaidlusi silmas pidades tagasihoidlik ning menetlusdokumendid kordavad muu hulgas vaidemenetluses esitatut. Vastustaja hinnangul on põhjendatud ajakulu kaebuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks viis töötundi; arved nr 20240035 ja 20240036 sisaldavad menetluskulude nimekirjade koostamise ning kuludokumentide komplekteerimise ja korraldamise kulu (kokku 45 minutit so 135 eurot KM-ta), mida ei ole kohtupraktikas loetud põhjendatud kuluks, kuivõrd tegemist ei ole esindajakuluga HKMS § 103 lg 1 tähenduses ja selle eest ei saa arvestada tasu advokaadi tunnihinna alusel; kaebaja esindaja tunnihind 180 eurot (KM-ta) on liialt kõrge, mis vaidlusaluse küsimuse lihtsust ja läbitöötamist vajavate materjalide väikest mahtu arvestades ei ole põhjendatud. Kaebajal on õigus endale vabalt valida talle sobiva hinnaklassi ja kompetentsiga õigusabi pakkujat, kuid vastaspoolelt õigusabikulude väljamõistmine saab olla õigustatud üksnes mõistlikus määras ja suuruses. Põhjendatud tunnitasu ei tohiks ületada 130 eurot (KM-ta).
Dtl 157–166 Dtl 168–170
7 (8)
18.Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kohtumenetluses oli vaidluse fookus ja argumendid samased vaides esitatud argumentidega, siis on põhjendatud mõnevõrra vähendada kaebaja õigusabiteenuse osutamisele kulunud ajakulu. Arvete kohaselt kulus kohtuistungit arvestamata kaebajale õigusteenuse osutamiseks 12 tundi ja 50 minutit. Kohtu hinnangul võiks asja olemust arvestades pidada põhjendatud õigusabiteenuse ajakuluks kokku ca 8 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 9 tundi. Kohtu hinnangul ei saa 180 euro suurust tunnihinda12 pidada ülemäära kõrgeks. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2637 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Käibemaksuga koos 216 eurot (kuni 31.01.2023) ja 219,60 eurot (alates 01.01.2024)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.