Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 12.03.2024, Tartu 3-23-2934 Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu seoses kuriteoteate õigusvastase menetlemisega Tartu Halduskohtu 03.01.2024. a määrus Jaak Reinomäe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ Jaak Reinomägi Vastustaja ‒ Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Võtta kaebaja määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus istungi korraldamiseks. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.01.2024. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 26.10.2023 Viru Vanglale avalduse (registreeritud 30.10.2023, nr 6-10/21470-1), milles palus sisekontrollil algatada menetlus, et selgitada välja, miks ei registreerinud vangla tema taotlusi avavanglasse ümberpaigutamiseks ja miks inspektor-kontaktisik neid haldusasjas nr 3-23-2372 kohtule ei edastanud. Kinnipeetav selgitas, et Tartu Halduskohus tagastas tema kaebuse põhjendusel, et Viru Vanglalt saadud teabe kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale taotlusi ega vaideid tema avavanglasse ümberpaigutamisega seonduvalt. J. Reinomägi on korduvalt esitanud vanglale taotlusi tema avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kinnipeetav vestles sellel teemal inspektor-kontaktisikuga, kes selgitas, et ei saatnud kohtusse vastavaid taotlusi, kuna need on registreerimata.
J. Reinomägi esitas 30.10.2023 Viru Vanglale taotluse (registreeritud 30.10.2023, nr 6-10/21470-2), milles avaldas seoses 26.10.2023. a avaldusega soovi kohtuda sisekontrolli talituse ametnikuga, et tutvustada talle dokumente, millele tuginedes ta taotleb
kriminaalmenetluse algatamist karistusseadustiku (KarS) § 324 alusel. Kinnipeetav märkis, et soovib avaldust suuliselt täpsustada.
3.Viru Vangla jättis 31.10.2023. a vastusega nr 6-10/21470-3 J. Reinomäe taotluse vastuvõtu osas rahuldamata. Sisekontrolli ametnik selgitas vastuses, et pöördumist käsitatakse selle sisust tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 kohase taotlusena. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4 järgi esitab kinnipeetav kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult. Viru Vangla kodukorra järgi võtavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavaid vastu oma pädevuse piires ja taotluste alusel. Taotlus peab olema põhjendatud ja vastuvõtt otstarbekas. Praegusel juhul saab probleemi lahendada kirjalikult ja vastuvõtt ei ole otstarbekas. Vastuses on rõhutatud, et sisekontrolli valdkonna ametnike poole saab pöörduda kirjalikult, muu hulgas on võimalik sisekontrollile saata kiri ka suletud ümbrikus.
4.Viru Vangla sisekontroll delegeeris 31.10.2023 J. Reinomäe 26.10.2023. a pöördumise nr 6-10/21470-1 lahendamiseks Viru Vangla esimesele üksusele.
5.J. Reinomägi esitas 07.11.2023 Justiitsministeeriumile Viru Vangla 31.10.2023. a vastuse peale vaide, milles nõudis ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ja vastuse kehtetuks tunnistamist ning vaidlustas vangla tegevusetuse. Kinnipeetav selgitas, et ta soovis suuliselt täpsustada kuriteokaebust ning vangla oli kohustatud selle võimaluse talle tagama. Vangla tugines ebaõigesti haldusmenetluse seadusele ning mitte kriminaalmenetluse seadustikule. Sellest, et tema avalduse alusel kriminaalmenetlust ei algatata, tuli sisekontrolli talitusel talle 10 päeva jooksul teatada.
6.Justiitsministeerium jättis 07.12.2023. a vaideotsusega nr 11-7/7275-2 vaide rahuldamata. Justiitsministeerium leidis, et J. Reinomäe 26. ja 30.10.2023. a avaldused ei ole käsitatavad kuriteokaebustena ning vangla lahendas taotluse õigesti haldusmenetlust reguleerivate sätete järgi. Kuna vaide esitaja ei põhjendanud, miks on dokumentide, nende koopiate või viidete saatmine kirja teel välistatud, või miks on vaja täiendav informatsioon esitada suuliselt, siis ei saa vaide lahendaja nende asjakohasust hinnata. Kuivõrd põhjendused puuduvad, siis pole võimalik asuda seisukohale, et vastuvõtt oleks otstarbekas ja põhjendatud.
7.J. Reinomägi esitas 17.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 31.10.2023. a vastuse nr 6-10/21470-3 tühistamiseks ning sellega seoses toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt esitas J. Reinomägi vanglale kuriteoteate ning vangla oleks pidanud 10 päeva jooksul teate saamisest alates kaebajale teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Kaebaja tõi kuriteo asjaolud välja juba 26.10.2023. a avalduses ning soovis 30.10.2023. a taotluses kohtumist kriminaalmenetluse algatamisega seonduvalt. Isegi kui vangla hinnangul ei esinenud alust kriminaalmenetluse algatamiseks kaebaja 26.10.2023. a avalduse alusel, siis oleks vangla pidanud tagama kaebajale võimaluse esitada 30.10.2023. a avalduse alusel suuline kuriteoteade. Kaebaja esitas sama asjaga seoses pöördumise Viru Ringkonnaprokuratuurile, kus taotles kriminaalmenetluse algatamist Viru Vangla ametnike suhtes, kes seoses tema esialgse õiguskaitse taotlusega esitasid kohtule valeandmeid. Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.12.2023. a vastusega ei algatatud kriminaalmenetlust ning kaebaja suunati halduskohtusse. Kaebajal on õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi.
8.Tartu Halduskohus tagastas 03.01.2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1). Halduskohus leidis, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Kaebaja
ei soovi vaidlustada Viru Vangla kui haldusorgani, vaid Viru Vangla kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-s 1 ja § 212 lg 2 p-s 6 sätestatud uurimisasutuse tegevust, kuna vangla ei menetlenud õigesti tema kuriteoteadet (KrMS § 195 lg-d 1 ja 2). Uurimisasutuse tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kui kaebaja leiab, et vangla ei ole tema avaldusi korrektselt käsitanud kuriteokaebustena ning nende alusel õiguspäraselt toimetanud, sh ei ole vangla alustanud vastavalt kaebaja tahtele kriminaalmenetlust, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada kaebus prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja esitas 14.01.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustas kaebuse tagastamise. Kaebaja palub Tartu Halduskohtu 03.01.2024. a määruse tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Kaebaja selgitas, et ta vaidlustab praegusel juhul halduskohtus Justiitsministeeriumi vaideotsust, mis tähendab, et halduskohus sai kaebaja kaebuse üksnes rahuldada või mitte. Seetõttu on halduskohus valesti kohaldanud HKMS § 121 lg 1 p 1. Kaebaja ei soovi vaidlustada kriminaalmenetluse mitte alustamise teadet, vaid toimingut, kus kaebaja pöördumisi ei käsitletud kriminaalmenetlusõiguse normide järgi. Kaebaja nõuab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, kuna kaebuse menetlemiseks puudub pädev kohus. Kaebaja soovib suulist menetlust ja et talle määrataks asja õigeks menetluseks riigi õigusabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebuse menetlusse võtmise ja lahendab kaebaja taotlused (I). Seejärel lahendab kohus määruskaebuse (II). I
11.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
12.Kaebaja märkis määruskaebuses, et soovib suulist menetlust. HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Haldusasja toimikus olevate materjalide alusel on vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad kohtule arusaadavad ning kohtul on võimalik kaebaja määruskaebus lahendada kohtuistungit korraldamata. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
13.Kaebaja taotleb määruskaebuses asja õigeks menetlemiseks riigi õigusabi määramist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles tõi välja selge taotluse ja esitas põhjendused, miks ta halduskohtu määrusega ei nõustu. Samuti on kaebaja varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta. Seega ei ole J. Reinomäele riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas
põhjendatud ning kaebaja määruskaebuses sisalduv riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
15.HKMS § 4 lg 1 näeb ette, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuriteoteate esitamine, kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamine ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamine on kriminaalmenetluse seadustiku reguleerimisalas.
16.Halduskohus leidis, et kaebaja soovis vaidlustada Viru Vangla kui uurimisasutuse tegevust seoses sellega, et vangla ei menetlenud õigesti tema kuriteoteadet. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid uurimisasutuse tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud teistsugune menetluskord. Sellest lähtudes tagastas halduskohus kaebuse õigesti vaidluse lahendamise pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu esitatud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
17.Määruskaebuses täpsustas kaebaja, et ta ei soovi vaidlustada kriminaalmenetluse mitte alustamise teadet, vaid toimingut, kus kaebaja pöördumisi ei käsitletud kriminaalmenetluse normide järgi. Ringkonnakohus saab aru, et kaebaja pöördus halduskohtu poole Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.12.2023. a vastuses esitatud selgitustest lähtudes. Ringkonnakohus selgitab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.12.2023. a vastus puudutab J. Reinomäe poolt prokuratuurile esitatud kuriteokaebust ega tähenda, et kaebajal puudub võimalus Viru Vangla tegevust KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras vaidlustada. Lisaks on kaebaja prokuratuuri vastuse kohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-23-2831).
18.KrMS § 207 lg 1 alusel võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib lõikes 1 nimetatud kaebuse esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest alates kümne päeva jooksul. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus. Kriminaalmenetluse alus on KrMS § 194 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 194 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse ajend kuriteo teade või kuriteole viitav muu teave.
19.Praegusel juhul ei käsitlenud Viru Vangla sisekontroll kaebaja 30.10.2023. a pöördumist kuriteoteatena. Vangla selgitas vaidemenetluses, et J. Reinomägi soovis oma pöördumises sisekontrolli valdkonna ametnikuga kohtuda, et tutvustada dokumente, mille alusel ta kriminaalmenetluse alustamist taotleb. Võimaliku toimepandud kuriteo osas J. Reinomägi oma pöördumises ühtegi asjaolu välja ei toonud. Sellest tulenevalt vastati talle haldusmenetluse seaduse sätetest lähtuvalt üksnes ametniku vastuvõtu taotluse osas ning pöördumist ei käsitletud kuriteokaebusena KrMS § 195 lg 2 tähenduses, millele tuleks vastata lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku sätetest. Justiitsministeerium nõustus vanglaga ja selgitas vaideotsuses, et igasugust uurimisasutusele esitatud kirjalikku avaldust ei saa automaatselt pidada kuriteoteateks. Avaldaja peab selgelt väljendama, et ta esitab antud informatsiooni kuriteoteatena. See saab sisalduda näiteks pealkirjas, sõnaselges soovis alustada kriminaalmenetlus või avalduda asjaolus, et pöörduja kirjeldab selgelt mõnele kuriteole vastavat tegu.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on vangla seisukoht, et tegemist ei ole kuriteokaebusega, õige kaebaja 26.10.2023. a avalduse osas. Vangla sisekontrollile 30.10.2023 esitatud taotluses väljendas kaebaja aga selgelt kuriteokaebuse esitamise soovi ja nimetas ära ka enda arvates asjakohase karistusseadustiku paragrahvi (KarS § 324). Kaebaja märkis, et soovib sisekontrolli ametnikuga kohtuda seoses enda 26.10.2023. a avaldusega. Kaebaja 30.10.2023. a taotluse sõnastuse selgust arvestades ei saanud sisekontrollile kahe pöördumise omavaheline seos arusaamatuks jääda. Seega tuli vanglal 30.10.2023. a taotluse lahendamisel arvestada varem esitatud avalduses kirjeldatud asjaolusid.
21.Kuna KarS § 324 (kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine) sätestab süüteokoosseisuna kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava inimväärikuse teadvalt alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste teadvalt ebaseadusliku piiramise ametiseisundit ära kasutades, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et 30.10.2023 sisekontrollile esitatud taotlus ilmselgelt ei ole kuriteoteade. Kui esitatud teabe alusel on süüteo toimepanemine üksnes ebatõenäoline, kuid mitte välistatud, tuleb eelistada tõlgendust, et esitatud taotlus on kuriteoteade (Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2016. a määrus asjas nr 3-16-711, p 11). Samas on selge, et üksnes kuriteoteate esitaja subjektiivne hinnang, et tegemist on kuriteoga, ei ole piisav kriminaalmenetluse alustamiseks. Kui sisekontroll ei pea sellises olukorras põhjendatuks alustada kriminaalmenetlust, tuleb avaldajale teatada kriminaalmenetluse alustamata jätmisest vastavalt KrMS §-le 198 ning kannatanul on õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et KrMS § 207 lg-s 1 nimetatud kaebeõiguse olemasolu ei sõltu sellest, kas vangla on isikule nõuetekohaselt teatanud kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Küll aga võib teatamata jätmisega arvestamine olla asjakohane KrMS § 207 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja arvestamisel (Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2016. a määrus asjas nr 3-16-711, p 11). Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et kohtu pädevus olemuselt kriminaalmenetlust puudutava vaidluse lahendamiseks ei saa sõltuda sellest, kuidas uurimisasutus sõnastab vastuse kuriteoteatele (Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015. a määrus asjas nr 3-15-55, p 8).
23.Kaebaja märkis määruskaebuses, et ta vaidlustab praegusel juhul halduskohtus Justiitsministeeriumi vaideotsust, mis tema arvates tähendab, et halduskohus sai kaebuse üksnes rahuldada või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja praeguses asjas Justiitsministeeriumi vaideotsust vaidlustanud ei ole, sest halduskohtule esitatud kaebuse sisust seda ei nähtu. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja Viru Vangla 31.10.2023. a vastuse nr 6-10/21470-3 tühistamist ning sellega seoses vangla toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse kindlakstegemist. Isegi kui kaebaja oleks sellist tahet väljendanud, ei aitaks see kuidagi kaasa tema õiguste kaitsele. Vaideotsust ei ole võimalik eraldi halduskohtus vaidlustada olukorras, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4). Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kuivõrd kaebaja püüab saavutada asja sisulist läbivaatamist, siis selgitab ringkonnakohus veelkord, et kaebaja kohtusse pöördumise eesmärki arvestades on tal õigus kasutada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kohtueelse ja kohtuliku kontrolli võimalusi.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja õiguste kaitse kohaseks abinõuks on kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamine kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS §-s 207 ette nähtud kohtuvälise vaidlustamise võimaluse
ammendamisel on kannatanul õigus pöörduda kaebusega ringkonnakohtusse (KrMS § 208 lg 1).
25.Kaebaja nõuab määruskaebuses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, kuna kaebuse menetlemiseks puudub pädev kohus. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus Tartu Halduskohus tagastas tema kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, selgitades seejuures, et kaebuse lahendamiseks on olemas erikord ja kaebus kuulub lahendamisele kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, ei ole tegemist olukorraga, kus kaebuse lahendamiseks puudub pädev kohus. Praegusel juhul on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada kaebus prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1), kaebuse rahuldamata jätmise korral võib ta esitada kaebuse Riigiprokuratuurile (KrMS § 207 lg 2) ning kui kaebus jääb rahuldamata, siis on tal õigus pöörduda ringkonnakohtusse (KrMS § 208 lg 1). Seega ei ole kaebaja taotlus põhjendatud ja põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks puudub vajadus.
26.Kuna halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.