Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti avaldus TT juhilubade kehtivuse peatamiseks ning juhilubade väljaandmise keelamiseks Pärnu Maakohtu 29.08.2016 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
TT (T) määruskaebus Avaldaja: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert Asjast puudutatud isikud: TT (võlgnik, isikukood XXXXXXXXXXX) TJT (sissenõudja I, isikukood XXXXXXXXXXX) KA (sissenõudja II, sissenõudja I seaduslik esindaja, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Gerli Luik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 29.08.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TT kanda.
4.Mõista TT-lt KA kasuks välja menetluskulud 235,20 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud 1(5)
1.Pärnu kohtutäitur Rocki Albert esitas 21.07.2016 Pärnu Maakohtule avalduse pikaajalise elatise võla tõttu võlgnik TT mootorsõiduki juhilubade kehtivuse peatamiseks ning mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on sissenõudja KA esitanud 04.11.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täiteasjas nr 176/15/1800 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 19.01.2004 otsus võlgnikult sissenõudja II KA kasuks elatise väljamõistmise kohta. Võla suurus täitmisavalduse esitamise ajal oli 982,47 eurot, millele lisanduvad täitekulud (kohtutäituri tasu 241,20 eurot ja menetluse alustamise tasu 19,16 eurot).
2.Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud isiklikult 19.11.2015 aadressil XXX. Vabatahtlik täitmise tähtaeg saabus 29.11.2015 ning selle tähtaja jooksul võlgnik võlgnevust ei tasunud. Võlgnevuse katteks ei ole 19.07.2016 seisuga midagi laekunud.
3.Lisaks eelnimetatud täitmisavaldusele on sissenõudja I TJT esitanud kaks täitmisavaldust 05.01.2016 ning 05.04.2016 Pärnu Maakohtu 22.12.2015 kohtuotsuse alusel. Eelnimetatud avalduste alusel on kohtutäituri menetluses täiteasjad nr 176/2016/16 ning nr 176/2016/556. Nendes täitemenetlustes on TT poolt tasumata elatise võlgnevus perioodi 23.09.2015-01.03.2016 eest 1425 eurot. Võlgnik on võlgnevusest tasunud 305,62 eurot (sh kohtutäituri tasu). 21.07.2016 seisuga on elatise võlgnevuse jääk kokku kolmes täitemenetluses 2810,33 eurot (sh kohtutäituri tasu).
4.13.05.2016 tegi kohtutäitur võlgnikule TMS § 1771 lg 1 järgi hoiatuse. Pärast seda ei ole võlgnik tasunud ühe kuu elatist, sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku kokkulepet ega põhjendanud, miks hoiatuses märgitud õiguste piiramine on tema suhtes ebaõiglane.
5.17.08.2016 esitas KA (sissenõudja II, sissenõudja I seaduslik esindaja) kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta nõustub täielikult kohtutäituri avaldusega.
6.17.08.2016 esitas võlgnik kohtule kirjalikult vastuväited taotlusele. Võlgnik ei nõustu esitatud avaldusega. Võlgniku ülalpidamisel on lisaks TJT-le veel alaealised lapsed LT (sünd XX.XX.XXXX), KRT (sünd XX.XX.XXXX) ning T-LE (sünd XX.XX.XXXX). Alates 11.07.2016 on võlgnik töötuna arvele võetud. Seoses tervisliku seisundi halvenemisega esitas TT Eesti Töötukassale 15.07.2016 avalduse töövõime hindamiseks, sest ei suuda enam teha füüsilist tööd. Kuna tervislik seisund ei võimalda teha füüsilist tööd, siis halvendaks juhtimisõiguse piiramine ilmselgelt võlgniku, tema perekonna ning kõigi tema ülalpeetavate majanduslikku seisundit ja toimetulekut märkimisväärselt. Võlgnik selgitas, et ta osaleb pidevalt TJT kasvatamisel ja ülalpidamisel. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 29.08.2016 määrusega kohtutäitur Rocki Alberti avalduse võlgniku õiguste piiramiseks lapse elatise võlgnevuse tõttu ning peatas TT juhilubade kehtivuse ning keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata jätmisega. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigilõiv, mis jäi TT kanda, ja mõistis välja 50 eurot riigilõivu riigituludesse.
8.Maakohus tuvastas, et kohtutäituri poolt esitatud andmete järgi on võlgnikul sissenõudjate I ja II ees täitemenetluses võlgnevus ja võlgnevuse jääk on 21.07.2016 seisuga kohtutäituri kinnitusel 2810,33 eurot. Kohtutäitur on teinud võlgnikule hoiatuse, mille on 28.05.2016 kätte saanud võlgniku elukaaslane KE, ja välja selgitanud, et võlgnikul on väljastatud 27.04.2011 B-kategooria juhiload, mis kehtivad kuni 26.04.2021. Kohtutäitur kinnitas, et võlgnik ei ole eelnevalt esitanud mõjuvat põhjust elatise tasumata jätmise kohta.
2(5)
9.TMS § 1773 lg 1 kohaselt esitab kohtutäitur kohtule avalduse TMS § 1772 lg-s 1 toodud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on avalduses kinnitanud, et võlgnik ei ole hoiatuse kättesaamisest 30 päeva jooksul maksnud vähemalt ühe kuu elatist, sõlminud maksegraafikut ega põhjendanud, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Seda, et elatis on maksmata pika perioodi jooksul, on kinnitanud nii võlgnik ise kui ka sissenõudja. Võlgnik tõi esile, et elatist ei saa ta tasuda seoses teiste ülalpeetavate olemasoluga ning alates 11.07.2016 on võlgnik võetud ka töötuna arvele. Eeltoodud põhjuste kohta märkis maakohus, et võlg on tekkinud 2004. a tehtud kohtuotsuse järgi ja võlgnik ei ole esile toonud, et ta tegeleks töö otsimisega. Võlgniku töövõimetuse osas ei ole veel otsust tehtud, mistõttu on see tõendamata. Kohus märkis, et kui võlgniku töövõimetus saab edaspidi kinnitust, siis võiks see anda alust elatise suuruse muutmise nõude esitamiseks, kuid sissenõutavad elatise võlad tuleb võlgnikul tasuda. Maakohus ei nõustunud võlgniku väitega, et juhtimisõiguse piiramine halvendaks võlgniku, tema perekonna ning kõigi tema ülalpeetavate majanduslikku seisundit ja toimetulekut märkimisväärselt. Kohus selgitas, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt. Kuna võlgnik ei ole elatist tasunud pikema perioodi vältes, siis juhtimisõiguse piiramine ei saaks halvendada tema ülalpeetavate majanduslikku seisukorda. Võlgnikul puudub tema enda kinnitusel sõiduk ja kui ta ka saaks oma elukohajärgses omavalitsusüksuses (Pärnu linn) tööd, ei tähenda see olemasoleva ühistranspordivõrgu juures mingil juhul hädavajadust sõiduki olemasoluks.
10.TsMS § 172 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest tegemist on menetlusega, milles on menetlusosalised eelduslikult ise võimelised oma seisukohti avaldama. Kuna kohtutäitur oli avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot tasumisest vabastatud, siis analoogia alusel TsMS § 172 lg-ga 10 kuulub riigilõiv väljamõistmisele TT-lt riigituludesse. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.TT esitas13.09.2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 29.08.2016 kohtumääruse täies ulatuses ning teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata või alternatiivina saata tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtusse. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta poolte endi kanda.
12.Maakohus ei ole andnud hinnangut võlgniku 17.08.2016 seisukohtadele, et võlgniku suhtes on õiguste piiramine ebaõiglane, kuna elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja juhtimisõiguse peatamine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Eeltoodu tõttu on maakohtumäärus olulises osas motiveerimata.
13.Määruskaebuse esitaja arvates leidis maakohus võlgniku töövõimetuse osas vääralt, et kuna selles osas ei ole veel otsust tehtud, siis on võlgniku töövõimetus tõendamata. Võlgnik esitas kohtule Eesti Töötukassale 15.07.2016 esitatud avalduse töövõime hindamiseks ja 02.09.2016 on tehtud otsus, millega tuvastati TT osaline töövõime alates 15.07.2016.
14.Lisaks on maakohus vääralt hinnanud võlgniku poolt esiletoodud objektiivseid mõjuvaid põhjuseid elatise võlgnevuse tekkimiseks. Võlgniku ülalpidamisel on lisaks TJT-le veel alaealised lapsed LT (sünd XX.XX.XXXX), KRT (sünd XX.XX.XXXX) ja T-LE (sünd XX.XX.XXXX), kes on võlgniku ja tema praeguse elukaaslase KE
3(5)
ühine laps. Võlgnik on käeolevaks ajaks kaotanud töö ning alates 11.07.2016 töötuna arvele võetud.
15.Maakohus on oma kohtumääruses võlgnikule ette heitnud, et võlgnik ei ole pärast töö kaotamist midagi ette võtnud töö otsimiseks. Samas ei ole aga maakohus andnud hinnangut asjaolule, kuidas osaliselt töövõimetu võlgnik saaks ja peaks leidma tasuvat tööd. Menetluse edasine käik
16.Avaldaja ja sissenõudjad vaidlevad määruskaebusele vastu.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
19.Maakohus on võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse peatamisel õigesti kontrollinud TMS § 1772 lg-s 1 toodud eeldusi.
20.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole hinnanud võlgniku 17.08.2016 menetlusdokumendis esiletoodud asjaolusid, mis võlgniku arvates välistasid TMS § 1774 lg 2 p 3 järgi juhtimisõiguse ja juhiloa peatamise. TMS § 1774 lg 2 p 3 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale õiguste andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 17.08.2016 menetlusdokumendis tõi võlgnik esile, et tal on lisaks TJT-le veel kolm alaealist last. Kolleegiumi arvates ainuüksi laste olemasolu ei anna alust võlgniku poolt soovitud järelduseks. Võlgnik ei ole esile toonud, et tasuks LT-le ja KRT-le elatist. Ärakuulamisel on TT selgitanud, et lapsed elavad emaga ja ta pole ka nende suhtes ülalpidamiskohustust täitnud (tl 46). T-LE osas ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et ta on PKS § 96 järgi kohustatud last ülal pidama. Tulenevalt väidetest määruskaebuse esitaja töötusega ja tema 11.07.2016 töötuna arvele võtmisega, on maakohus õigesti leidnud, et võlgnik ei ole esile toonud, et ta püüab tööd leida, mistõttu ainult töötuna arvele võtmine ei anna alust jätta kohtutäituri taotlus rahuldamata. Kolleegium märgib, et elatise võlg on tekkinud pikema perioodi vältel enne määruskaebuse esitaja töötuna arvele võtmist ja ta ei ole põhjendanud, miks ei olnud varem võimalust elatist maksta.
21.TT esitas koos määruskaebusega Eesti Töötuskassa 02.09.2016 otsuse nr TVH/16/000991, mille kohaselt on tal osaline töövõime ja tema töötamine on osaliselt takistatud. Dokumendi kohaselt on võlgnikul mõõdukas tegutsemispiirang liikumises tulenevalt liigesevaludest, mõõdukas tegutsemispiirang käelises tegevuses ja teadvusel püsimise ning enesehoolduse valdkondades tulenevalt käte liigesehaigusest. Samuti on piiratud käimine, eri tasapindadel liikumine, kehaasendi säilitamine ja muutmine, põlvitamine, esemete tõstmine ja kandmine, käte ja käsivarte kasutamine. Otsuse kohaselt on taotleja seisund planeeritava ravi tulemusel tõenäoliselt paranev. Töövõime vähenemise kestus on 1 aasta. Kuna maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud vastavat otsust tehtud, siis ei saanud maakohus sellega arvestada. Järgnevalt
4(5)
hindab ringkonnakohus, kas Eesti Töötukassa 02.09.2016 otsuses toodu annab alust jätta TMS § 1774 lg 2 p 3 järgi kohtutäituri avaldus rahuldamata. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusest nähtub, et TT töövõimet on hinnatud osaliseks. Osalist töövõimet selgitatakse töövõimetoetuse seaduse eelnõu seletuskirjas (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/T%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetoetuse%20seadus/) kui töövõime ulatust, mille korral inimese töötamine, arvestades tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemis- ja osaluspiiranguid, on osaliselt takistatud. See tähendab, et isik saab tööd teha, kuid osalise ajaga ja osalise koormusega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-15 selgitanud, et kui isiku töövõime kaotus on väiksem kui 100%, tuleb eeldada, et isik peaks allesjäänud töövõime piires osaajaga töötama. Kuna TT-l on määratud osaline töövõime, siis järelikult saab ta osalise ajaga ja osalise koormusega tööd teha. TT ei ole selgitanud, miks ta pole oma tervislikule seisundile vastavat tööd otsinud. Määruskaebuses on võlgnik maakohtule ette heitnud, et maakohus ei andnud hinnangut asjaolule, kuidas osaliselt töövõimetu võlgnik saaks ja peaks leidma tasuvat tööd. Kolleegium selgitab, et vastavaid töösoovitusi saab ennekõike anda töövõimet hindav arst. Seega ei anna ka Eesti Töötukassa 02.09.2016 otsus alust mitte peatada TMS § 1774 lg 2 p 3 järgi TT juhtimisõigust.
22.Lisaks märgib kolleegium, et TT on selgitanud, et ta ei oma autot ja Pärnu linnas töötamisel ei ole tal autot vaja. Ka eeltoodu tõttu ei mõjuta juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse peatamine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Menetluskulud jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
23.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.
24.KA lepingulise esindaja Gerli Luige ajakulu määruskaebuse läbivaatamiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi on TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu, menetluse käiku ja asja tähtsust. Lepingulise esindaja tunnitasu 98 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tasule lisandub käibemaks. KA on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Seega tuleb TT-lt KA kasuks välja mõista 235,20 eurot (196 eurot + käibemaks 39,20 eurot) .
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.