lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-503/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-503/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1110
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-503 7. märts 2024 Karin Jõks Tanel Soobi (nim Soop) kaebus Tartu Vangla vastu kahju 90 000 euro hüvitamiseks seoses ID-kaardi aegumisega Kaebaja – Tanel Soop Vastustaja – Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).

Asjaolud

1.Kaebaja Tanel Soop esitas 17.12.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis varalise kahju hüvitamist 72 000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist 18 000 eurot. Nõude aluseks on see, et kaebaja vabanes vanglast 13.11.2023 ilma kehtiva ID-kaardita. Kaebajal puudus vabaduses dokument ligikaudu 1 kuu. Vabaduses viibimise 25. päeval juhtus uus kuritegu. Kaebaja arvab, et talle määratakse karistus ligikaudu 1,5 aastat. Varaline kahju on saamata jäänud töötasu 1,5 aasta jooksul. Kui kaebajal oleks olnud kehtiv dokument, siis oleks ta saanud sõita Rootsi tööle kuupalgaga 4000 eurot kätte. Kaebajal tekkis ka mittevaraline kahju (terviserikke tekitamine, solvamine, füüsilise valu tekitamine vahistamisel, väärikuse alandamine, vabaduse võtmine jne).
2.Tartu Vangla jättis 16.02.2023.a otsusega nr 1-13/24/271-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. On õige, et vangistusseaduse (VangS) § 60 lg 1 alusel abistab vangla kinnipeetavat vabanemise ettevalmistamisel, s.h isikut tõendavate dokumentide taotlemisel. Eksitus kaebaja dokumendi kehtivusajaga tekkis sellest, et vangla registreeris kaebaja vanglasse saabumisel kolm kaebaja käes olnud isikut tõendavat dokumenti, kaks neist ei kuulunud kaebajale ja üks nendest dokumentidest kehtis kuni 09.01.2024. Ei ole võimalik välistada, et kaebaja küsis informatsiooni oma dokumendi kehtivuse kohta ja talle anti valeinfot. Sellist vangla tegevust ei saa pidada õiguspäraseks. Samas ei ole vanglal ka otsest kohustust tagada, et isik vabaneks vanglast kehtiva isikutunnistusega. Vaatamata õigusvastasuse tuvastamisele ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kaebaja ei ole tõendanud reaalset kavatsust siirduda Rootsi tööle. Kaebaja avaldas varem teistsuguseid kavatsusi. Kaebajal oli võimalus oodata ära ID-kaardi valmimine (s.h taotleda seda kiirkorras)

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ja sõita siis Rootsi tööle. Kaebaja väidetud varaline kahju on põhjuslikus seoses sellega, et kaebaja pani vabaduses viibimise 25. päeval toime uue süüteo, mille tõttu ta sattus uuesti vanglasse, mitte sellega, et kaebaja vabanes ilma kehtiva ID-kaardita. Kaebaja vahistamine ja selle käigus valu tekitamine ei ole põhjuslikus seoses vastustajale ette heidetava tegevusega. Isikutunnistuseta vabanemine võib kaebajale olla tajutav solvavana, kuid ei saa põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse tähenduses.

3.Kaebaja esitas 20.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis kahju hüvitamist kokku 90 000 eurot (varaline kahju 72 000 eurot ning mittevaraline kahju moraali lõhkumise, nime mustamise, au ja väärikuse mahatallamise, füüsilise ja moraalse valu ja tervise (närvide) rikkumise eest 18 000 eurot). Nõude aluseks on see, et kaebaja ID-kaart kehtis kuni 02.08.2023, aga vanglaametnik oli märkinud kehtivuse lõpuks 09.01.2024. Kaebaja vanglast vabanemisel 13.11.2023 oli tema IDkaart kehtetu. Kaebaja sai sellest teada, kui ta hakkas sõitma Rootsi tööle. Kuna kaebaja ei saanud tööle minna, siis rikkus ta töölepingut. Kaebaja ei saanud ajada ka muid asju. Kaebaja ootas uut isikutunnistust pea üks kuu. Kaebaja kukkus uuesti vangi, kuna ta ei saanud Eestist ära sõita. Varalise kahju 72 000 eurot moodustab saamata jäänud töötasu 1,5 aasta jooksul. Kaebajal tekkis ka mittevaraline kahju. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Riive intensiivsust hinnatakse eeskätt sellest lähtudes, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Subjektiivseks õiguseks, mille riivele kaebaja tugineb, on VangS § 60 tulenev õigus sotsiaalhoolekandele kinnipeetava vabastamisel. VangS § 60 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Vastustaja kinnitas, et ta ei juhtinud omal algatusel kaebaja tähelepanu vajadusele esitada taotlus uue ID-kaardi saamiseks, kuna vastustaja ekslikult arvas, et ID-kaart on kaebaja vabanemise ajal kehtiv. Vastustaja ei saa tagantjärele kindlaks teha, kas kaebaja ise küsis oma ID-kaardi kehtivusaja kohta ja millist teavet talle anti, ning seetõttu ei saa vastustaja välistada, et kaebajale anti eksitavat teavet. Tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega. Määruse „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 4-10 sätestavad toimingud, mis on vabastamise ettevalmistamisel kohustuslikud. Nende hulgas ei ole kohustust teha omal algatusel toiminguid olukorras, kus vangla valduses oleva isikut tõendava dokumendi kehtivusaeg lõpeb vangistuse ajal (määruse § 41 reguleerib olukorda, kus dokumendid puudusid vanglasse vastuvõtmisel). Kohus nõustub vastustajaga, et mõistlik on juhtida kinnipeetava tähelepanu vajadusele kontrollida, kas tema isikut tõendav dokument on vabanemise ajal kehtiv, ning vajadusel abistada kinnipeetavat dokumendi taotlemisel. See, et need toimingud jäid praeguses asjas tegemata, ei mõjutanud kaebaja õigusi intensiivselt. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja teovõimet oleks piiratud. See tähendab, et

kaebaja on eeskätt ise vastutav oma elu korraldamise eest. Kaebuse põhjal oli kaebaja vangistuse kestus ligikaudu 1,5 aastat ning ka enne seda pidi kaebaja ise teadma, kui kaua kehtivad tema dokumendid. Avalikult kättesaadavatel andmetel (www.politsei.ee/et/juhend/idkaardi-taotlemine-taeiskasvanule) saab ID-kaarti taotleda kiirkorras, kättesaamise tähtajaga viis päeva arvates taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast. Sellise taotluse saab esitada kõigis teenindustes ning riigilõiv on 15 euro võrra suurem kui ID-kaardi taotlemisel tavakorras (30 eurot vs 45 eurot). Kiirkorras taotletud kaardi saab küll kätte ainult kahes Tallinnas asuvas teeninduses, kuid kaebaja kinnitusel oli tal niikuinii kindel plaan reisida Rootsi ja see toimub reeglina läbi Tallinna. Seega oli kaebaja õiguste võimalik rikkumine leebete tagajärgedega ja kergesti kõrvaldatav.

4.2.Kaebaja taotletud rahalise hüvitise väljamõistmine kaebaja kasuks on väga vähe tõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ilmselgelt ei ole täidetud. Kohus nõustub määruse punktis 2 toodud vastustaja põhjendustega ja ei korda neid.
5.Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus selgitab kaebajale, et kohus kaalus ka võimalust jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata, anda kaebajale võimalus tasuda riigilõiv 1050 eurot ja selle tasumise korral võtta kaebus menetlusse. Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole võimalik, kuna kaebusel puuduvad eduväljavaated (HKMS § 111 lg 1). Täielikku riigilõivust vabastamist ei võimalda ka kaebaja majanduslik olukord - kaebaja vanglasisese isikukonto andmete põhjal on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul 20.10.2023 – 19.02.2024 (HKMS § 112 lg 1 p 1) pärast kohtupraktikas aktsepteeritud mahaarvamisi 212,13 eurot ning konto jääk kaebuse esitamise seisuga oli 265,27 eurot. Kohus pidas siiski õigeks kaebuse tagastamist, kuna kaebuse eduväljavaated on sedavõrd väikesed. Kohus selgitab kaebajale eeltoodut, et kaebajal oleks käesoleva määruse vaidlustamise otsustamisel täielik ülevaade oma võimalustest ja menetluse võimalikust käigust tulevikus.
6.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium