Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 26.09.2022 otsuse nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022 vaideotsuse nr 11.2-5/03108 tühistamise nõudes ning vaidemenetluses kantud kulude hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla, lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Fels Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Marliis Elling
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebus tühistamisnõude osas ja tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 26.09.2022 otsus nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022 vaideotsus nr 11.2-5/03108.
Rahuldada Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kahju hüvitamise nõue osaliselt ja mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kasuks kahjuhüvitisena välja 2500 eurot. Ülejäänud osas jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kasuks välja menetluskulud 5615,10 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.04.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Rahandusministeerium teostas järelevalvet Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) kui projektis nr 2014-2020.2.04.16-0031 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ toetuse saaja üle.
2.Järelevalve tulemusel 08.01.2019 valminud auditi lõpparuandes nr ERF-283/2018 leiti, et riigihankes „Mustamäe Tervisekeskuse projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 173585) sätestatud kvalifitseerimise tingimus on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes. Audiitor soovitas Riigi Tugiteenuse Keskusel (RTK) kui rakendusüksusel kohaldada finantskorrektsiooni 10%.
3.RTK edastas 13.08.2019 LTKH-le otsuse eelnõu, millega soovis tunnistada töövõtulepinguga nr 3-1/95 seotud kulud 10% ulatuses mitteabikõlblikuks. Otsuse ajendiks on hanketeate (HT) osa III p 2.2) alap-s 2 sätestatud tingimus: „pakkujal peavad olema vahendid hankelepingu rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks“ (kvalifitseerimise tingimus); „Nõutav dokument: esitada kinnituskiri vahendite olemasolu kohta, mille on HT avaldamise või hilisema kuupäevaga väljastanud Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal“ (dokumendinõue). Rakendusüksuse hinnangul oli kvalifitseerimise tingimus diskrimineeriv pakkujate suhtes, kelle asukoht ei ole Eesti Vabariik (välispakkujad).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad 26.09.2022 otsus nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022 vaideotsus nr 11.2-5/03108
4.Vastustaja peab lähtuma jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest, millega on tuvastatud, et puudub FKO materiaalne eeldus.
4.1.Vaidlus korrektsiooni kohaldamise õiguspärasuse üle on toimunud haldusasjas 3-20-895. Ringkonnakohus selgitas et korrektsiooni kohaldamise eelduseks on mh „kahju Euroopa Liidu eelarvele“. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 46 lg 1 kohaselt vähendatakse toetust määruses nr 143 (ühendmäärus)14 sätestatud ulatuses, kui kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt ei ole võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Kaebaja korraldatud riigihankes oli konkurents tagatud. Ringkonnakohus sedastas ühemõtteliselt, et kinnituskiri ei tekitanud kahju EL-i eelarvele, s.o puudub FKO tegemise õiguslik alus: „Eeltoodust tulenevalt lubavad ringkonnakohtu hinnangul kaebaja välja toodud asjaolud ja selgitused järeldada, et praegusel juhul ei ole vaidlusalune dokumendinõue mõjutanud asjasse puutuva fondi eelarvet elik tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet.“
4.2.Seega on ringkonnakohus hinnanud vastustaja kaalutlusi, tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud ja leidnud, et FKO kohaldamine on õigusvastane. Ringkonnakohtu otsus on vastustajale siduv.
4.3.Jõustunud kohtuotsusega on FKO tegemise õiguslik võimalikkus lõppenud. Kohtu roll on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse hindamisel kontrollida kaalutlusõiguse piiride ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Mõistetavalt on FKO puhul kohtul vaja kontrollida, kas FKO tegemise kõik materiaalsed eeldused on täidetud. Seetõttu on ringkonnakohus õiguspäraselt hinnanud vastustaja kaalutlusi, kaebaja põhjendusi seoses EL eelarve kahjustamisega ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid (vastavalt 2(13)
3-22-2612 HKMS § 4 lg-le 4 ja § 62 lg-le 2). Ringkonnakohus on järeldanud, et kinnituskiri ei kahjustanud EL i eelarvet. Nii langeb üks FKO eeldus ära.
4.4.See, kas vastustaja nõustub ringkonnakohtu järeldusega või mitte, ei oma enam tähtsust. Vastustaja ei saa uuesti kaalumisel asuda ringkonnakohtu otsuses tuvastatud õiguslikest hinnangutest ja asjaoludest teistsugusele järeldusele. FKO ptk-s 1.4 on vastustaja selgitanud, mida tähendab kahju EL eelarvele. See ei ole aga enam kaalutlusõiguse rakendamine, vaid õiguse tõlgendamine. Õigust on ringkonnakohus juba tõlgendanud.
4.5.Erinevalt vastustajast on ringkonnakohus finantskahju kui FKO üht eeldust tõlgendanud teistmoodi: „kontrollida tuleb ka seda, kas asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud, s.o kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik. Praegusel juhul ei ole vaidlusalune dokumendinõue mõjutanud asjasse puutuva fondi eelarvet elik tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet. Projekt viidi ellu, s.o esmatasandi tervisekeskus rajati ja anti töösse. Vaidlusalune dokumendinõue võis küll välispakkujal raskendada riigihankel osaleda, kuid ei välistanud seda /.../. Arvestades hanke maksumust (s.o 4 958 044,26 eurot) ja ehituse väikest mastaapi, oleks saanud tõenäoline huvi olla Eesti lähiriikidel, kelle osad krediidiasutused aga omavad Eestis filiaale, mistõttu nende riikide pakkujatel piirangu tõenäoline mõju oli väiksem /.../. Seejuures ei saa tõenäoliseks pidada, et välispakkujad jätsid vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu /.../. Riigihankes esitasid oma pakkumused kuus pakkujat, mistõttu oli konkurents tagatud. Seega ei ole praegusel juhul kaebaja tegevus dokumendinõude kehtestamisega kaasa toonud eeskirjade eiramist määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 ja art 143 tähenduses.“
4.6.FKO oleks põhjendatud siis, kui on ilmnenud uued asjaolud, mida eelmises haldusaktis ei kajastatud ja mida kohtud seetõttu ei hinnanud. FKO-s pole ühtki uut asjaolu, mis annaks põhjuse teha teistsugune järeldus, võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga.
4.7.Ringkonnakohus tuvastas 2020. a FKO materiaalse eelduse puudumise, mitte ei heitnud ette põhjendamiskohustuse rikkumist. Vastustaja leiab vaideotsuses, et 2020. a FKO oli vaid vormiliste puudustega ning leiab, et ebapiisava põhjenduse või vormiliste puuduste tõttu tühistatud haldusakt ei saa toetuse saajale luua õigustatud ootust, et samas asjas ei saaks täiendavatele kaalutlustele tuginedes teha uut otsust, kui uues haldusaktis on korrigeeritud põhistamise puudujäägid.
4.8.Samas viitab ringkonnakohus üheselt, et tuvastatud asjaolude alusel ei saa FKO-d teha, s.o 2020. a FKO oli materiaalselt õigusvastane. Ringkonnakohus tuvastas fakti, et korrektsiooni materiaalsed eeldused pole täidetud. Vaidlustatud otsus tühistati põhjusel, et see oli materiaalselt õigusvastane, seejuures ei ole haldusasja nr 3-20-895 menetluses ei haldus- ega ringkonnakohus heitnud vastustajale 2020. a FKO osas ette põhjendamispuuduseid.
4.9.Õigusteoorias nenditakse tõepoolest, et haldusorganil on võimalik anda uus samasisuliste järeldustega haldusakt, kui varasem haldusakt on tühistatud formaalse õigusvastasuse tõttu (nt pole varasemas menetluses kaasatud kõiki asjasse puutuvaid isikuid, haldusaktil on vormilised puudused). Haldusorganil ei ole aga võimalik haldusakti materiaalset õigusvastasust niisama lihtsalt kõrvaldada – kui kohus on tuvastanud, et haldusakti eeldus on täitmata, ei saa seda ületada uuesti põhjendamise käigus. Samasisuliste järeldustega haldusakti andmine eeldab asjaolude muutust või uusi asjaolusid, millest nähtuks haldusakti andmise eelduste täitumine. Seega ei ole vastustajal võimalik asuda kõrvaldama 2020. a FKO materiaalset õigusvastasust.
4.10.Tulenevalt ringkonnakohtu otsusest on vastustajal tekkinud õiguspärane ootus, et FKO-d ei tehta. Ringkonnakohus on tuvastanud, et pole täidetud FKO tegemise materiaalsed eeldused (s.o 07.02.2020 FKO ei olnud materiaalselt õiguspärane). Seega on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et kuna FKO üks eeldus on täitmata, ei saa samadel asjaoludel (ja analoogsetel põhjustel)
3(13)
3-22-2612 teha uut korrektsiooni. Tegemist ei ole tahtliku ega ilmselge rikkumisega, mistõttu usalduse kaitse põhimõte välistab FKO tegemise.
5.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on RHAD-i hinnanud ja heakskiidu andnud. Usalduse kaitse arvestamise vajalikkust finantskorrektsiooni menetluses on rõhutanud ka Eesti kohtud. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et toetuse tagasiküsimine ei pruugi olla õigustatud, kui toetuse saajal tekkis usaldus tulenevalt vastustaja kooskõlastusest. Kaebaja järgis RHSv.r, kuid tagantjärele on tekkinud erimeelsus ühe tingimuse lubatavuses. Vastustaja on tingimuste ülevaatuse ja kooskõlastamise kaudu andnud mõista, et tingimus oli õiguspärane. Kaebaja tugines sellele. Olukorras, kus vastustaja on andnud tingimustele heakskiidu, on ebaõiglane asuda pärast toetuse ära kasutamist vastupidisele tõlgendusele.
6.Vaidlustatud FKO on tehtud samadel kaalutlustel, mis tühistatud FKO.
6.1.Uus FKO on 14 lehekülge, 2020. a FKO 7 lehekülge. Ometi ei ole otsuseid võrreldes võimalik tuvastada põhimõttelisi uusi asjaolusid ega kaalutlusi. Osa FKO-st on toetuse saaja argumentide lahtikirjutus eraldi alapeatükina, mida 2020. a FKO-s ei olnud.
6.2.FKO tegemise kaalutlusteks on kokkuvõtlikult see: 1) kinnituskirja kaudu on toetuse saaja kohelnud pakkujaid (sh välispakkujaid) ebavõrdselt, sest eelisseisundis olid need, kelle kodupank või filiaal on registreeritud Eestis; 2) ei saa olla kindel, et välismaine pakkuja, kes on huvitatud hankes osalemisest, ei jäta kinnituskirja nõude tõttu hankes osalemata.
6.3.Samade põhjendusetega on tehtud ka 2020. a FKO.
7.Vastustaja on teinud rikkumise raskuse hindamisel kaalutlusvea. Korrektsiooni määr saab olla kuni 10%.
7.1.FKO õiguslikuks aluseks on toodud ühendmääruse § 22 lg 14, mille kohaselt ühendmääruse (alates 09.10.2020 kehtinud redaktsioon) § 25 lg 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-i alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. [---] Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud /.../. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“
7.2.„Kuni 10 protsenti“ tähendab, et vastustajal on õigus teha ka väiksem korrektsioon, samuti võib korrektsioon olla 0%. Seega on rikkumise raskuse hindamine ja põhjendamine eriti oluline, et oleks võimalik õiglaselt ja proportsionaalselt tuvastada FKO määr.
7.3.Vaideotsuses on viidatud Euroopa Komisjoni juhisele ja ekslikult selgitatud, et on välistatud finantskorrektsiooni tegemine määras 0%. Samas ei ole tagasinõuete juhise näol tegu siduva õigusaktiga vaid soovitusliku iseloomuga juhisega. Ühendmäärusest, s.o õigusaktist, tuleb üheselt, et võimalik on teha korrektsioon ka määras 0% (s.o jätta korrektsioon kohaldamata).
7.4.Vastustaja on ise pidanud õigeks madalaimat korrektsioonimäära. Varasemalt on vastustaja ise leidnud, et rikkumine ei ole raske. 2020. a FKO-st nähtub soov kohaldada kõige madalamat finantskorrektsiooni määra. 2020. a FKO p 3.20: „Rakendusüksus on otsustanud rakendada madalamat finantskorrektsiooni määra. Madalama finantskorrektsiooni määra rakendamise aluseks on see, et riigihankes oli tagatud teatud konkurents. Välispakkujatel oli pakkumuse esitamiseks võimalused seatud tingimuse tõttu küll piiratud, kuid konkurents oli olemas siseriiklikul tasandil.“
7.5.Samuti leidis vastustaja audiitorile vastates, et rikkumist ei esine, viidates mitme lähiriigi panga filiaali olemasolule eestis ning Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste olemas piiriülese teenuse osutamise õigusele.
4(13)
3-22-2612
7.6.Koosmõjus kaebaja argumentidega (millega on nõustunud ka ringkonnakohus) tuleks õiglase kaalumise tulemusena jõuda järeldusele, et rikkumine ei ole raske, konkurentsipiirang ei piiranud pakkujate arvu ning korrektsioon 10% ei ole proportsionaalne.
8.Vastustaja on ebaõigesti hinnanud rikkumist oluliseks
8.1.Kinnituskiri ei saanud „oluliselt“ hankes osalemise võimalusi piirata, kuivõrd pole vaidlust selles, et kinnituskirja on objektiivselt võimalik esitada kõigil ettevõtjatel, olenemata nende asukohast. Vastustaja standard, mis on „oluline“, on selgelt ebaproportsionaalne. Kinnituskirja kontekstis võiks rääkida olulisest konkurentsipiirangust, kui see välistaks välismaa ettevõtjate osalemise või muudaks osalemise ebaproportsionaalselt keerulisemaks. Samas ei ole vastustaja välja selgitanud, kas ja kui keerukas oleks kinnituskiri saada ettevõtjal, kes ei ole asutatud Eestis.
8.2.Samuti on väär FKO-s väljendatud arvamus, nagu oleks kinnituskiri „mitut sihtgruppi piirav“. Kinnituskirja saamine ei ole seotud arvelduskonto omamisega Eestis või välisriigis. Kvalifitseerimise tingimuseks oli Eestis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kinnituskiri, et pakkujal on vaba raha 500 000 eurot. Sellise kinnituskirja saamise eelduseks ei ole Eestis arvelduskonto olemasolu, Eesti äriregistri registreering ega tegevus Eestis. Samuti ei ole tõendanud, et üleüldse on olemas Eestis registreeritud ehitusettevõtjaid, kellel on miljonitesse ulatuv käive (et vastata kvalifitseerimise tingimustele) ja tegevus kaugemal Euroopas, kuid kel puuduvad Eestis suhted krediidiasutustega.
9.Ringkonnakohus on tuvastanud, et FKO kaalutlused ei ole piisavad korrektsiooni tegemiseks.
9.1.Tallinna Ringkonnakohus leidis, et EL-i eelarvele kahju tekkinud ei ole ja kinnituskirja nõudel ei olnud heidutavat mõju. Arvestades kaebaja selgitusi haldusasjas 3-20-895 ning ringkonnakohtu järeldusi nende selgituste osas, ei ole FKO põhjendused asjakohased. Välispakkujatel ei olnud hanke vastu huvi, olenemata kinnituskirja nõudest ja seega ei olnud kinnituskirja nõue välispakkujatele ka heidutava mõjuga.Kinnituskiri ei välistanud pakkumuse esitamist. Välispakkujatel oli võimalik nõue täita ning selleks oli aega peaaegu kaks kuud.
9.2.Vaidlust pole selles, et hankija ei ole RHS v.r § 35 nõudeid rikkunud. Vastupidi, hankija kehtestas minimaalselt lubatust pikema tähtaja – 53 päeva. Seega on asjakohatu etteheide, et mõni välismaine pakkuja võis tutvuda RHAD-ga hiljem ja jääda ajapuudusesse. Niisugune oht on kõigil hooletutel pakkujatel, kes endale pakkumuse koostamiseks piisavalt aega ei varu.
9.3.Samuti on põhimõtteliselt väär vastustaja järeldus, et pakkujal ei ole riigihankest osavõtu huvi korral kohustust teha mistahes toiminguid, et oma huvi põhjendada. Kui ettevõtja näeb RHAD-s enda jaoks ebasoodsat tingimust, on ebaproportsionaalne automaatselt järeldada, et riigihankest huvitatud isik kohkub või heitub. Selline käsitlus riigihanketurul osalejatest on väär ja eluliselt ebausutav.
10.Vaideotsusega ei saa täiendada FKO põhjendusi. Vaideotsuses on esitatud mitmeid põhjendusi, mida FKO-s ei esitatud. Vaideotsuse resolutsioonis on märgitud, et vaideotsusega muudetakse uue FKO põhjendusi. Kuna vastustaja hinnangul oli vaideotsuses vajalik täiendavate põhjenduste esitamine, siis on tänaseks selge, et FKO on põhjendamispuudustega. Seega on FKO on eraldiseisvalt ja iseseisvana formaalselt õigusvastane. HMS § 85 ei näe vaide lahendamisel võimalust vaideotsuse resolutsiooniga vaidlustatud haldusakti põhjendusi täiendada. Vaideotsuses peab piirduma vaidlustatava haldusakti õiguspärasuse kontrolliga. Vastustajal on olnud piisavalt aega ja teavet, et välistada vajadus asuda teistkordset FKO-d täiendavalt põhjendama alles vaideotsuses. Selline käitumine ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas. Vaideotsuses on viidatud erinevale kohtupraktikale, kuid vaideotsusest ei nähtu, et need lahendid oleksid praegu üldse asjakohased. Seejuures on vastustaja täielikult tähelepanutajätnud kõige olulisema lahendi – ringkonnakohtu otsuse haldusasjas 3-20-895.
5(13)
3-22-2612
11.FKO-s on finantskorrektsioonilt põhjendamatult arvestatud viivist. Ühendmääruse § 23 lg 1 p-s 9 märgitakse, et kui isikult nõutakse ka viivise tasumist, tuleb finantskorrektsiooni otsuses märkida viivisenõude õiguslik alus. 83. FKO-s ei ole märgitud viivise tasumise õiguslikku alust. Seega on FKO viivise osas formaalselt õigusvastane. Isegi kui vastustaja kõrvaldab puuduse kohtumenetluses, ei saa viivise arvestus alata enne, kui viidatud on korrektsele viivise tasumise alusele. Vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine
12.Ringkonnakohus mõistis varasemas vaidluses 2020. a FKO kehtetuks tunnistamise haldusasjas nr 3-20-895 vastustajalt kaebaja kasuks välja haldus- ja vaidemenetluses kantud õigusabikulud, leides, et kohustusliku kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud on võimlaik välja mõista RVastS § 7 lg 1 alusel. Seega tuleb eeltoodu põhjenduste alusel hüvitada kaebajale ka FKO vaidlustamiseks ja vaidemenetluses kantud õigusabi kulud. Vastustaja seisukohad
13.FKO-l ei puudu materiaalne eeldus ja samad kaalutlused.
13.1.Tallinna Halduskohus on (haldusasjas nr 3-20-895) 09.04.2021 otsuse p-s 28.3 kui ka Tallinna Ringkonnakohus on 30.11.2021 otsuse p-s 16 nõustunud RTK seisukohaga, et riigihankes nr 173584 sisaldanud dokumendinõue oli välispakkujaid ebavõrdselt kohtleva nõudega (FKO lk 7). Seega isegi, kui riigihankes nr 173585 sisaldanud välispakkujaid ebavõrdselt koheldnud dokumendinõudel oli madal lävend ja antud dokumendinõuet oli potentsiaalsetel välispakkujatel võimalik täita, pidid nad hankes osalemiseks tegema ebamõistlike pingutusi. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja potentsiaalseid pakkujaid võrdselt kohelnud.
13.2.Vastustaja tugineb finantskorrektsiooni otsuse tegemisel (sh finantsmõju hindamisel) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) ja ühendmääruse sätetest ning asjakohasest Euroopa Kohtu praktikast.
13.3.Vastustaja selgitab, et üldse kohaldada ühendmäärust, peavad olema täidetud STS § 46 lg 1 tingimused st kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Sealjuures ei ole igasuguse kohustuse või nõude rikkumise tagajärjeks automaatselt finantskorrektsioon, kuivõrd finantskorrektsioonil peab olema ka konkreetne alus (STS § 45 lg 1).
13.4.Käesoleval juhul on RTK, kui ka kohtud leidnud, et riigihankes nr 173585 oli tegemist välispakkujaid ebavõrdselt kohtleva dokumendinõudega. Seega ei ole RTK-l võimalik nimetatud rikkumise avastamisel jätta finantskorrektsioonimäära tegemata, sest tegemist ei ole formaalse või finantsmõjuta rikkumisega. See tähendab, kui on leitud, et rikkumisel on kahju ehk finantsmõju, siis ainuüksi nimetatud asjaoluga on finantskorrektsiooni tegemata jätmist kaalutud. Vastustaja selgitab, et ühendmääruse § 22 lg 11 p 5 kui ka 22 lg 14 alusel ei ole finantskorrektsiooni tegemata jätmine võimalik, kui rakendusüksus tuvastab, et rikkumisel on finantsmõju.
14.Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti õiguspärasuse, kuivõrd RTK on asunud ringkonnakohtu otsusest kardinaalselt erinevale seisukohale finantskorrektsiooni kohaldamise eelduste suhtes.
15.Kohtute kontroll haldusorgani kaalutlusõiguse teostamise üle on piiratud ning halduskohtud ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega peaks kohtulik kontroll keskenduma eelkõige menetlusnõuete järgimisele ning materiaalõiguse raskendamise kontrollil piirduma vaid küsimusega, kas otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud on piisavalt välja selgitatud, kas ei esine ilmselgeid eksimusi asjaolude hindamisel ning 6(13)
3-22-2612 kaalutlusvigu. Seega tuli kohtul kontrollida, kas finantskorrektsiooni tegemise eeldused on täidetud ja seda tuginedes haldusorgani poolt finantskorrektsiooni otsuses põhjendatud kaalutlustele. Seevastu on ringkonnakohus, lähtudes kaebuse esitaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustest, mida RTK oma otsuses kaalutlenud ei ole, jõudnud järeldusele, et rikkumine tõenäoliselt ei kahjustanud liidu eelarvet. Antud juhul tuleb ringkonnakohtu otsusest järeldada, et RTK ei ole oma varasemat otsust, jättes rikkumise finantsmõju hindamisel kaalutlemata kaebuse esitaja poolt kohtumenetluses esitatud asjaolusid, piisavalt põhjendanud.
16.RTK-l on õigus kaalutleda, kui suures ulatuses finantskorrektsioon teha.
16.1.Arvestades Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust siseriikliku õiguse ees ja nõuet, et nii haldusorganil kui ka kohtul on kohustus tagada Euroopa Liidu õiguse tõhus rakendamine, tuleb STS2014-2020 § 45 lg 1 nimetatud kaalutlusõigust teostada eelkõige Euroopa Liidu õiguse kontekstis. Seega tuleb finantskorrektsiooni otsus teha ehk otsustuse ja tagajärje diskretsioon puudub, kui on tekkinud finantskahju. Finantskahju teke ei pea olema reaalne ehk konkreetne summa, st otsene. Riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks.
16.2.Euroopa Kohtu kohtuasjades nr C-383/06-C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. Seega tuli rakendusüksusel teha finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kuna on jäetud täitmata kohustus järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud korda ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
16.3.Vastustaja toonitab, et ühendmääruse § 22 lõige 14 rakendamisel on vastustajal kaalutlusruum selles osas, kui suurt finantskorrektsioonimäära rakendada, kuid mitte selles osas, kas jätta finantskorrektsioon tegemata, kui on tuvastatud hankereeglite rikkumine, mille olemasolu on mõlemad kohtuastmed ka kinnitanud. Finantskorrektsiooni tegemata jätmine ei ole võimalik pelgalt seetõttu, et varasemate puudulikult tuvastatud asjaolude ja põhjenduste tõttu loeti finantskorrektsiooni tegemine põhjendamatuks. Finantskorrektsiooni tegemata jätmine RTK-l on võimalik vaid olukorras, kus tegemist on rikkumisega, mis on ainult formaalne või millel puudub tegelik või võimalik finantsmõju. Antud rikkumise puhul seda aga väita ei saa.
17.RTK ei nõustu kaebuse esitajaga, et finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks ei piisa üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumisest, vaid kontrollida tuleb ka seda, kas asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud st tekkinud kahju peab olema tõenäoline. STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu (määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36).
18.Finantskorrektsiooni tegemisel on RTK korrektselt lähtunud asjakohastest õiguslikest alustest ning korrektsiooni ja määra kohaldamist varasemalt piisavalt põhjendanud.
18.1.Vastustaja märgib, et ühendmääruses sätestatud tagasinõude määradega on juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Ühendmäärusega on üle võetud võimalikult üheselt Euroopa 7(13)
3-22-2612 Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendis nr C(2019) 3452 (edaspidi EK juhend) kirjeldatud rikkumisjuhtumid, mida loetakse igal juhul finantsmõju omavaks, mis väljendub EK juhendis märgitud finantskorrektsiooni määrades.
18.2.Ühendmääruse seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikkel 85 lg 2 punkti b kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. EK juhendi rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme (finantskorrektsiooni määra suuruse) kindlakstegemisel olukordades, kus see on õigusaktide kohaselt lubatud.
18.3.Seega ei piisa finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks üksnes kahju tekkimise ebatõenäosuse hindamisest, vaid tuleb jõuda ka järeldusele, et kahju tekkimise võimalus on välistatud. Isegi kui asuda praegusel juhtumil seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on vähetõenäoline, ei ole selle tekkimise võimalus välistatud. Seda, et kahju tekkimise võimalust ei ole võimalik välistada, on vastustaja selgitanud nii vaidlustatud otsustes kui ka käeolevas vastuses.
18.4.Vastustaja selgitab täiendavalt, et eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on olemuselt hüpoteetiline ning sellise mõju esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega välistada, tulenevalt sellest, et üldjuhul hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks määramine pole võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud välisriigi ettevõte, kellel polnud võimalik nõutud kinnituskirja nõutud ajaks esitada, hankes osalemisest loobus.
18.5.Puudub igasugune kindlustunne, et potentsiaalsete pakkujate ring poleks võinud veelgi suurem olla, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija enda seatud tingimusi ja RHS-i ei järgi. Samuti pole välistatud, et hanke raames laekunud pakkumuste maksumused võinuksid potentsiaalsete pakkujate suuremast ringist tingituna veelgi soodsamad olla. Vastustaja selgitab, et riigihanke reeglite ja üldpõhimõtete täitmise puhul tulebki lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab RHS-i korralik järgimine tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Piisab, kui kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada.
19.Ekslik on kaebuse esitaja väide, et vaideotsuse resolutsioonis on märgitud, et vaideotsusega muudetakse FKO põhjendusi. RTK vaideotsuse resolutsioonis on öeldud, et vaideotsusega täiendatakse RTK 26.09.2022 otsuse nr 11.2-5/0927 motivatsiooni. Vaideotsusega ei ole FKO-s olevaid põhjendusi uutega asendatud, vaid täiendatud. Riigikohus on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi ka kohtumenetluses täiendada, kui täiendatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (3-3-1-29-12, p 20 ja 3-20-1214/98 p 11).
20.Ekslik on kaebuse esitaja väide, et FKO-s ei ole märgitud viivise tasumise õiguslikku alust. FKO-s on otsuse tegemise alustena märgitud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi ka STS) § 49 ning resolutsioonis sätestatakse, et toetuse saajal tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust FKOs ettenähtud tähtpäevaks.
8(13)
3-22-2612
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et vaidlusalune FKO on õigusvastane ja tuleb ühes vaideotsusega tühistada. Kahju hüvitamise nõue seonduvalt vaidemenetluses kantud kulude hüvitamisega tuleb rahuldada osaliselt. 26.09.2022 otsus nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022 vaideotsus nr 11.2-5/03108
22.Käesolevas asjas on tegemist n.ö teistkordse finantskorrektsiooni otsuse vaidlustamisega. Asjaoludest nähtuvalt, tegi RTK kaebajale esmase FKO 07.02.2020.a, tunnistades projektis nr 2014-2020.2.04.16-0031 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ sõlmitud töövõtulepinguga (riigihange viitenumbriga 173585) seotud kulud 10% ulatuses mitteabikõlblikuks ja nõudis väljamakstud toetuse osaliselt tagasi. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse suurus oli 269 009,42 eurot (dtl 38-45). Finantskorrektsiooni otsuse tegemist põhistas RTK sellega, et tuvastas esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks korraldatud riigihankes rikkumise, mis seisnes selles, et hankes sätestatud kvalifitseerimise tingimus oli RTK hinnangul põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes.
22.1.Täpsemalt oli kvalifitseerimise tingimustes nõutud, et pakkujal peab hankelepingu rikkumisega tekkida võiva võimaliku kahju hüvitamise vahendite olemasolu garanteerimiseks esitama kinnituskirja vahendite olemasolu kohta, mille on HT avaldamise või hilisema kuupäevaga väljastanud Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal (hanketeate osa III p 2.2 alap 2).
22.2.RTK leidis, et sellise nõude kehtestamisega, kus nõutakse Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali poolt väljastatud kinnituskirja, on LTKH hankijana kohelnud pakkujaid (sh välispakkujaid) ebavõrdselt, sest eelisseisundis olid need, kelle kodupank või filiaal on registreeritud Eestis. Samuti ei saa olla kindel, et välismaine pakkuja, kes oli huvitatud hankes osalemisest, ei jätnud kinnituskirja nõude tõttu hankes osalemata.
22.3.RTK viitas FKO tegemise alusena perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 45 lõike 1 punktile 3 mille kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Samuti STS2014-2020 § 46 lõikele 1, mille kohaselt juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses. Selleks õigusaktiks on Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus).
22.4.Ühendmääruse § 22 lõike 11 p-i 5 kohaselt tuleb hankelepingule eraldatavat toetust vähendada 25% kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohandada ka 5% või 10% -list finantskorrektsiooni määra.1
22.5.RTK leidis, et ülalviidatud kvalifitseerimise tingimuse kehtestamine ei ole kooskõlas RHSv.r § 3 punktidega 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte (p 1); hankija peab kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
Tegemist on ühendmääruse § 22 sõnastusega, mis kehtis hanke läbiviimise ajal (redaktsioon kehtivusega kuni 21.08.2019).
9(13)
3-22-2612 liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (p 3); hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (p 4). RTK leidis, et käesoleval juhul ei ole toetuse saaja konkurentsi efektiivselt ära kasutanud, kehtestades kvalifitseerimise tingimusi, mis kohtleb eeskätt välispakkujaid ebavõrdselt. Sellist hankija tegevust võib pidada tegevuseks, mis võis põhjustada võimaliku kahju liidu eelarvele, mis on FKO tegemise aluseks.
23.LTKH poolt selles asjas esitatud vaide (dtl 46-97) jättis RTK rahuldamata (dtl 98-107) ning seejärel pöördus LTKH kohtusse (haldusasi nr 3-20-895 (dtl 108-276)). Tallinna Halduskohus tegi selles asjas 09.04.2021 otsuse, millega rahuldas LTKH kaebuse, tühistas vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse ning mõistis RTK-lt kahjuhüvitisena välja vaidemenetluses kantud õigusabikulud. RTK esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.11.2021 otsusega osaliselt, vähendades RTK-lt välja mõistetava kahjusumma suurust. Samas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse finantskorrektsiooni otsuse ja vaideotsuse tühistamise osas jõusse, muutes mõnevõrra otsuse põhjendusi. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele RTK poolt esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud.
24.RTK tegi 26.09.2022 sama hanke kohta samadel asjaoludel uue finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/0927 (FKO), millega kohustas LTKH-d kandma 60 päeva jooksul tagastatav toetus 269 009,42 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole (dtl 294-308). Otsusele esitatud vaiet (dtl 309329) RTK ei rahuldanud (dtl 330-342)
25.FKO tugineb 26.09.2022 otsuses samale rikkumisele. RTK on uues FKO-s ja hiljem ka vaideotsuses lihtsalt lisanud täiendavaid põhjendusi ja viiteid kohtupraktikale, miks on FKO tegemine vajalik. Kokkuvõtvalt on FKO kaalutlusteks siiski jätkuvalt põhistus, et: 1) kinnituskirja kaudu on toetuse saaja kohelnud pakkujaid (sh välispakkujaid) ebavõrdselt, sest eelisseisundis olid need, kelle kodupank või filiaal on registreeritud Eestis; 2) ei saa olla kindel, et välismaine pakkuja, kes on huvitatud hankes osalemisest, ei jäta kinnituskirja nõude tõttu hankes osalemata.
26.Leian, et käesoleval juhul on RTK poolt teiskordse FKO tegemine otseses vastuolus haldusasjas nr 3-20-895 halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes tuvastatuga ja seega ei ole RTK järginud samas asjas antud kohtute seisukohti, mistõttu vaidlustatud otsus on õigusvastane.
26.1.Nimelt nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusest, et esimese FKO ja vaideotsuse tühistamise aluseks ei ole mitte FKO ja vaideotuse põhjendamispuudused, millisel juhul senise õiguspraktika kohaselt on haldusorganil võimalik anda uus samasisuliste järeldustega haldusakt, vaid ringkonnakohus on tuvastanud, et käesoleval juhul on haldusakti andmise eeldused üleüldse täitmata. Sellist olukorda ei saa „parandada“ uue haldusakti täiendava põhjendamise läbi. Samasisuliste järeldustega haldusakti andmine eeldab asjaolude muutust või uusi asjaolusid, millest nähtuks haldusakti andmise eelduste täitumine. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.
26.2.Täpsemalt on Tallinna Ringkonnakohus otsuses leidnud, et: „Eeltoodust tulenevalt lubavad ringkonnakohtu hinnangul kaebaja välja toodud asjaolud ja selgitused järeldada, et praegusel juhul ei ole vaidlusalune dokumendinõue mõjutanud asjasse puutuva fondi eelarvet elik tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet. Projekt viidi ellu, s.o esmatasandi tervisekeskus rajati ja anti töösse. Vaidlusalune dokumendinõue võis küll välispakkujal raskendada riigihankel osaleda, kuid ei välistanud seda (vt otsuse p 21). Arvestades hanke maksumust (s.o 4 958 044,26 eurot) ja ehituse väikest mastaapi, oleks saanud tõenäoline huvi olla Eesti lähiriikidel, kelle osad krediidiasutused aga omavad Eestis filiaale, mistõttu nende riikide pakkujatel piirangu tõenäoline mõju oli väiksem (vt otsuse, p 22). Seejuures ei saa tõenäoliseks pidada, et välispakkujad jätsid vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu (vt otsuse, p 23). Riigihankes esitasid 10(13)
3-22-2612 oma pakkumused kuus pakkujat, mistõttu oli konkurents tagatud. Seega ei ole praegusel juhul kaebaja tegevus dokumendinõude kehtestamisega kaasa toonud eeskirjade eiramist määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 ja art 143 tähenduses.“ (otsuse p 28).
27.Kohtupraktika kohaselt on finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks eeskirjade eiramine, mis eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist
27.1.Eeltoodust nähtub selgesti, et käesoleval juhul on ringkonnakohus tuvastanud, et FKO tegemine oli õigusvastane, sest kaebaja tegevus ei toonud kaasa rikkumist määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 ja art 143 tähenduses, kuna vaidlusalune dokumendinõue ei ole mõjutanud asjasse puutuva fondi eelarvet ehk tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet. Seega tuvastas ringkonnakohus, et täidetud ei ole käesoleva otsuse eelnevas punktis kirjeldatud eeldused FKO tegemiseks. Seda kinnitab ka ringkonnakohtu otsuse järgnev punkt 25: „Kuna käesoleva juhtumi asjaolud ei luba järeldada eeskirjade eiramist, ei ole tarvis analüüsida kaebaja väiteid finantskorrektsiooni määra, õiguspärase ootuse ja finantskorrektsiooni otsuse tegemise tähtaega puudutavas osas.“.
27.2.Seega, kuna esimene FKO tühistati põhjusel, et see oli materiaalselt õigusvastane, lõppes FKO tegemise õiguslik võimalikkus. Tuleb veelkord rõhutada, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kohus oleks leidnud, et vaidlustatud haldusakt oleks olnud motiveerimispuudusega, mis ei võimaldanud FKO tegemise eelduseid piisava põhjalikkusega kontrollida, vaid ringkonnakohus on asjaolusid kaaludes järeldanud, et FKO oli õigusvastane, sest kinnituskiri ei kahjustanud EL-i eelarvet.
28.Kaebaja leiab õigesti, et vastustaja ei saa uuesti kaalumisel asuda ringkonnakohtu otsuses tuvastatud õiguslikest hinnangutest ja asjaoludest teistsugusele järeldusele. Siinjuures tuleb märkida, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusele RTK poolt esitatud kassatsioonkaebusele Riigikohus menetlusluba ei andnud. Seega on ringkonnakohtu otsus jõustunud ning vastustajal tuleb otsusest lähtuda.
29.Nõustun kaebaja seisukohaga ka selles, et tulenevalt ringkonnakohtu otsusest on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et FKO-d ei tehta. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et FKO eeldused on täitmata, ei saa samadel asjaoludel (ja analoogsetel põhjustel) teha uut korrektsiooni. Asja materjale arvestades tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole ka tahtliku ega ilmselge rikkumisega, mistõttu usalduse kaitse põhimõte välistab FKO tegemise.
30.Tuleb möönda, et edasine kohtupraktika liidu eelarvele kahju tekkimise tõendamise osas sarnastes asjades on haldusasjas nr 3-20-895 ringkonnakohtu otsuses tuvastatud asjaoludest ja seisukohadest erinev. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 22.06.2022 otsuses asjas nr 3-191239 (p-d 34-36) leidnud, et potentsiaalse piiriülese huvi olemasolu korral, millele viitab mh riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületav eeldatav maksumus, on välispakkujaid potentsiaalsel piirava tingimuse kehtestamine riigihankes selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele. Ka Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 523-2 leidnud, et: „Kolleegium nõustub siiski põhiseaduslikkuse järelevalve algatanud kohtu hinnanguga, et ebaseadusliku kvalifitseerimistingimuse kehtestamine on selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist EL eelarvele. Kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toimepanemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, ei pea vastustaja finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et piiriülene huvi ja seega võimalik kahju liidu eelarvele oli reaalne.“ (otsuse p 87). Leian samas, et asjaolu, et kohtud on edasises kohtupraktikas asunud kahju tekkimise tõendamiskoormuse osas teistsugusele seisukohale, ei 11(13)
3-22-2612 anna RTK-le õigust uue FKO tegemiseks käesolevas asjas, kus ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et liidu eelarvele kahju tekkinud ei ole ning toimunud ei ole ka eeskirjade eiralmist, mistõttu ei ole FKO tegemise eeldused täidetud.
30.1.Eeltoodust tulenevalt leian, et vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus ja vaideotsus on õigusvastased, sest RTK ei ole järginud kohtute otsuseid haldusasjas nr 3-20-895. Sellest tulenevalt ei ole tarvis analüüsida kaebaja teisi põhistusi ja väiteid finantskorrektsiooni määra ning rakendatud viivise õiguspärasuse suhtes.
31.Kaebus tuleb selles osas rahuldada ning Riigi Tugiteenuste Keskuse 26.09.2022 otsus nr 11.25/0927 ja 23.11.2022 vaideotsus nr 11.2-5/03108 tühistada. Vaidemenetluses kantud kulude hüvitamise nõue
32.Kaebaja on esitanud vaidemenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmise nõude.
33.Ringkonnakohus mõistis varasemas vaidluses 2020. a. FKO kehtetuks tunnistamise haldusasjas nr 3-20-895 vastustajalt kaebaja kasuks välja haldus- ja vaidemenetluses kantud õigusabikulud, leides, et kohustusliku kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud on võimalik välja mõista riigivastustuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Seega on kaebajal õigus nõuda ka käesoleva FKO vaidlustamiseks ja vaidemenetluses kantud õigusabi kulude hüvitamist.
33.1.Kaebaja on vaidemenetluses kandud õigusabikulusid kokku 6848 euro ulatuses (dtl 382). Kaebaja on esitanud ka õigusabikulude tasumist tõendava maksekorralduse (dtl 346). Seega on kahju tekkimine tõendatud. Kahju ja õigusvastase tegevuse (s.o vaidlustatud otsuse) vahel esineb põhjuslik seos. Kui vastustaja poleks vaidlustatud otsust andnud, ei oleks kaebaja pidanud seda kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustama ja õigusabikulusid kandma.
33.2.Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muu hulgas kahju tekkimise ettenägematust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekkimisel, samuti muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane (RVastS § 13 lg 1 p-d 1, 4 ja 5). Vastustaja ei ole vaidemenetluses kantud õigusabikulude suuruse osas esitanud vastuväiteid. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale vaidemenetluses osutatud õigusabiteenust kokku 42,8 töötunni ulatuses, mis hõlmab FKO-hga tutvumist ja vaide koostamist. Haldusasjas nr 3-20-895 on kaebaja vaidemenetlusega seotud kuluna näidanud vastavalt 5500,68 eurot, mis on tasu õigusabiteenuse eest vaidemenetluses 17,6 töötunni ulatuses. Käesolevas asjas on vaidemenetlusega seotud õigusabiteenuse mahuks näidatud 42,8 töötundi, mis on üle kahe korra rohkem kui haldusasjale nr 3-20-895 eelnenud haldusmenetluses, seejuures on käesolevas asjas vaidemenetluses esitatud argumendid kahju tekkimise osas suurel määral sarnased ning seega tuleb järeldada, et vähemalt selles osas on põhjalik õiguslik analüüs juba eelnevalt läbi viidud. Seetõttu ei pea ma RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel vastustajalt vaidemenetluses kantud õigusabikulu kahjuhüvitisena tervikuna väljamõistmist põhjendatuks.
33.3.Asjas 3-20-895 on ringkonnakohus otsuse punktis 27.6 leidnud, et kuivõrd käesoleval juhul on kahju vähemalt pooles ulatuses tekkinud kaebaja enda tegevusest (kaebaja on riigihanke alusdokumentides seadnud dokumendinõude, mille õigustamine suurendas õigusabi kulusid), tuleb vastustajalt kaebajale välja mõista kahjuhüvitis pooles ulatuses s.o 2500 eurot (RVastS § 13 lg 1 p 4 ja VÕS § 139 lg 1). Leian, et sellest ringkonnakohtu seisukohast tuleb lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel ka käesolevas asjas.
33.4.Kahju hüvitise määramisel lähtun seega eelpooltoodud kaalutlustest (vaidemenetluses õigusabile kulunud aja proportsionaalsus ning kaebaja enda tegevuses kahju tekkimisel). Rahuldan seega kahju hüvitamise nõude osaliselt ning mõistan vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise seonduvalt vaidemenetluses kantud õigusabikuludega 2500 eurot sarnaselt asjaga 3-20895.
12(13)
3-22-2612 Menetluskulud
34.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).
34.1.Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1070 eurot (sh 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt ja 1050 eurot kaebuselt) ning kulust õigusabile kokku 5536 (ilma käibemaksuta).
34.2.Kaebaja poolt esitatud arvetest ja ajaaruannetest nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku 34,6 töötundi, mis hõlmab vaideotsusega tutvumist, kaebuse koostamist, vastustaja seisukohtadega tutvumist, täiendavate seisukohtade koostamist ning nõupidamisi kliendiga. Arvestades asja mahukust, sisu, vaidlusaluse otsusega nõutava summa suurust ja selles käsitatavaid õiguslikke küsimusi, saab kaebaja õigusabikulusid pidada mõistlikuks.
34.3.Kuivõrd aga kaebus jääb kahju hüvitise nõude osas osaliselt rahuldamata tuleb menetluskulude väljamõistmisel sellest lähtuda. Leian, et hinnanguliselt moodustab rahuldamata jäänud kaebuse osa kogu kaebusest ligikaudu 15 %, seega kuuluvad vastavalt vähendamisele ka väljamõistetad menetluskulud.
35.Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud kokku 5615,10 eurot (riigilõiv 1070 eurot ja õigusabikulud 5536 eurot, mida on vähendatud 15% võrra). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.