Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Tanel Saar 6. märts 2024, Tartu 3-21-984 Xi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikust alandavate ja tervist kahjustavate kinnipidamis-tingimustega perioodil 3. november 2020 – 18. detsember 2020 Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 71 lg 6 ja § 187 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus jättis 22. mai 2023. a otsusega kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebaja kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).
2.Asja materjalidest nähtuvalt halduskohtu kohtuotsus tõlgiti vene keelde ja saadeti kaebajale Viru Vanglasse. Kaebaja sai halduskohtu 22. mai 2023. a otsuse ja otsuse tõlke kätte 31. mail 2023 (tl 94). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kuna halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks 22. mail 2023, siis oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 21. juunil 2023. Tartu Halduskohus on 22. mai 2023. a otsuse edasikaebamise korra ja selgituste osas apellatsioonkaebuse esitamise viimase kuupäeva - 21. juuni 2023 - ka selgelt ära märkinud.
3.Kaebaja esitas 28. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles palus ennistada menetlustähtaeg. Kaebaja märgib, et halduskohus tegi otsuse 22. mail 2023 ja tema sai otsuse vene keeles kätte 31. mail 2023. Sellest tulenevalt hakkas 30-päevane menetlustähtaeg kulgema alates 31. maist 2023 ja lõppes 30. juunil 2023. Kaebaja palub Tartu Halduskohtu 22. mai 2023. a otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada ning hüvitada talle ajavahemikul 3. november 2020 – 18. detsember 2020 ebarahuldavate kinnipidamistingimuste tõttu tekitatud moraalne ja tervisekahju nagu oli algselt märgitud kaebaja kaebuses. Halduskohus ei analüüsinud ega vaadanud läbi, mil määral ja kui intensiivselt ööpäevaringselt tualetis põlev valgus hävitab kaebajat inimväärikuse mõttes, takistades kaebaja magamist. Kohus otsustas ise, et valgustus puudutab tervisekahjustust ning tualeti ukse puudumine inimväärikuse alandamist. Kohus oli kohustatud analüüsima valgusega tekkinud olukorda ja tõstma inimväärikuse alandamise eest rahalist hüvitist, seda enam, et kohus nõustus kaebajaga vaidluses ööpäevaringselt põleva valguse üle. Uks on vajalik mitte ainult privaatsuse tagamiseks, vaid ka selleks, et mitte ööpäevaringselt kuulda tualetis kanalisatsioonimüra. Kui viidatakse tulekahju tekkimise ohule, siis kamber, kus kaebaja viibis, on isoleeritud. Seal ei ole pistikupesasid ega lüliteid ja vanglas ei suitsetata, seega pole kuskilt tuld võtta. Meditsiinikaardist on näha, et kaebajal on tõsised terviseprobleemid ja vangla teadis neist, kuid raskendas teadlikult kaebaja olukorda. Kaebaja kurtis kõnealusel perioodil meditsiinitöötajatele pidevalt halva une üle ja palus märkida, et põhjus on tualeti valguses. Kaebaja nägi oma tervisekaarti perioodi 3. november 2020 – 18. detsember 2020 kohta ja ühes haigusloos oli kirjas, et unetuse põhjuseks oli tualettruumi valgus. Kaebaja palub küsida Viru Vanglalt meditsiinikaardi kõnealuse perioodi kohta laiendatud kujul ja sellega tutvuda, sest seal toob kaebaja unetuse põhjusena välja tualetis põleva tule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.
5.HKMS § 187 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega (HKMS § 187 lg 3 p 2).
6.Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Praeguses haldusasjas oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 21. juunil 2023. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 28. juunil 2023, see on seitse päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
7.Üldjuhul on tähtaja ennistamine õigustatud objektiivsete takistuste esinemise korral. Selliseks takistuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
8.Kohus ennistab menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamise taotluses tuleb märkida ennistamise aluseks olevad asjaolud ja põhjendus selle kohta, miks kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda lasi. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda. Kaebaja ei märkinud taotluses ühtegi asjaolu ega põhjendust, miks ta ei saanud apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, vaid esitas kaebetähtaja arvestamise kohta enda arusaama, mille kohaselt hakkas kaebetähtaeg kulgema pärast kohtuotsuse venekeelse tõlke saamist.
9.Halduskohtu otsuses oli selgitatud edasikaebamise korda ning konkreetselt märgitud, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ning viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 21. juuni 2023. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei saanud pärast otsusega tutvumist mõistlikult eeldada, et apellatsioonitähtaega tuleb hakata arvestama kohtuotsuse tõlke saamise kuupäevast.
10.Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Selliseks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebaja sai halduskohtu otsuse tõlke kätte
31.mail 2023. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja sai halduskohtu otsuse nii eesti- kui ka vene keeles kätte samal päeval, 31. mail 2023. Ringkonnakohtu hinnangul ei too tõlke kättesaamine otsuse avalikult teatavakstegemisest hiljem automaatselt kaasa apellatsioonitähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise põhjendatuse üle tuleb igal üksikjuhtumil otsustada eraldi. Kaebaja taotlusest ei nähtu, kuidas mõjutas otsuse tõlke kättesaamine 31. mail 2023 apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks kohtusse pöördumisel esinenud mingeid takistusi. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mille tõttu ta ei oleks saanud apellatsioonkaebust varem esitada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on alates 2020. a detsembrist esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi. Kaebaja kaebuste osas on halduskohus teinud lahendeid, mis tähendab, et kõigil nendel kordadel on kohus lahendis märkinud ka selgituse määrus- või apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kohta. Arvestades seda, et ka praeguses asjas oli halduskohus otsuse selgitavas osas apellatsioonkaebuse esitamise viimase kuupäeva selgelt ära märkinud, ei saa kaebaja puhul tähtaja ületamine olla vabandatav kogenematusest tingitud eksimusega.
11.Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks vaatamata asjaolule, et kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul halduskohtu otsuse tõlke kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal oli ka pärast tõlke saamist piisavalt aega (21 päeva) apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks. Seejuures ei ole kaebaja väitnud ega põhjendanud, et apellatsioonkaebuse esitamine selle ajavahemiku jooksul olnuks takistatud.
12.Kuna kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast ja tähtaja ületamine ei ole vabandatav kaebaja oskuste puudumise või kogenematusest tingitud eksimusega, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata.
13.Kuna X apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg jääb ennistamata, keeldub ringkonnakohus 28. juunil 2023 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada (HKMS § 187 lg 2, lg 3 p 2). Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.