3.Jätta Mikhail Simtsovi vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
4.Võtta haldusasja nr 3-21-502 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde Viru Vangla 08.11.2020. a ettekanded nr 6-20/5081-1 ja nr 6-20/5083-1.
6.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
7.Kuulutada haldusasja menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet (digitaalse kohtutoimiku lehed 205–209) puudutavas osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
3-21-25 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 03.11.2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/399 kinnipeetav Mikhail Simtsovi (edaspidi ka kaebaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning otsustas ta paigutada eraldatud lukustatud kambrisse, keelata isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine ja kehakultuuriga tegelemine ning piirata tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Kaebaja paigutati kambrisse S218.
2.18.11.2020 fikseeriti valvuri ettekandega, et kaebaja takistas enda kätega kambriluugi sulgemist ning ähvardas visata ametnikke roojaga.
3.Viru Vangla täiendas 18.11.2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/409 kaebaja suhtes kohaldatavaid täiendavaid julgeolekuabinõusid ja otsustas kohaldada alates 18.11.2020 tema suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Kaebaja osas on alates 03.11.2020 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses sellega, et ta lubas enda veene lõigata. Enne seda oli kaebaja kahel korral lõhkunud kambris S216 ära akna. Kaebaja oli enne haldusakti väljaandmist andnud inspektor-kontaktisikule teada, et ta hakkab igale poole kaebama, kuna vangla keelas tal ära jalutuskäigud ning vaba liikumise. 03.11.2020. a seisuga oli kaebaja lõhkunud kambris S216 akna kahel korral. Vangla peab kohaldama täiendavaid julgeolekuabinõusid kaebaja enda kaitseks, vältimaks tema enesevigastamist. Samuti on kaebaja ohtlik vangla julgeolekule, kuna lõhub vangla vara. 18.11.2020 ähvardas kaebaja visata valvureid roojaga, mis väljendab samuti tema ohtlikkust ja agressiooni.
3.2.Kaebajale anti 18.11.2020 võimalus esitada enne haldusakti väljaandmist vastuväiteid. Esialgu prooviti kaebajale läbi kõneterminali helistada, kuid ta ei vastanud. Pärast seda läks inspektor-kontaktisik kaebaja kambri S218 juurde ning andis võimaluse vastuväidete esitamiseks, kuid kaebaja selgitas, et kaebab niikuinii kohtusse ja kirjalikku vastuväidet ei anna.
3.3.Kaebaja paiknemine eraldatud lukustatud kambris on vajalik, et vähendada kambris olevate asjade hulka, millega ta võib kahjustada enda tervist või lõhkuda vangla vara. Samuti on vajalik isoleerida kaebaja teistest kinnipeetavatest, kelle esemeid ta võib kasutada enda tervise kahjustamiseks. Lisaks tuleb kaebaja üle teostada valvemeeskonna tõhusamat järelevalvet, ennetamaks enesevigastamist. Kaebaja oli andnud teada, et vigastab end. Ka eelnevalt (22.04.2020) on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta lubas, et poob end üles. Kaebaja on end varem kahel korral tahtlikult vigastanud (ettekanded nr 6-20/1489-1 ja nr 6-20/1481-1). Seoses 18.11.2020 ilmnenud asjaoluga on lisaks vajalik kohaldada kaebaja suhtes käeraudu. Kaebaja on korduvalt ähvardanud visata ametnikke fekaalidega. Kõige efektiivsem viis sellise ähvarduse täideviimise vältimiseks on asetada käerauad tema kätele läbi toiduluugi veel enne kambriukse avamist ning alles seejärel avada kambriuks. Käte fikseerimisega selja taha ei ole võimalik sooritada viskeliigutust ega ametnikke millegagi visata.
4.Kaebaja esitas 26.11.2020 Viru Vangla 18.11.2020. a käskkirjale nr 3-20/1-2/409-1 võõrkeelse vaide, mille Viru Vangla tagastas läbivaatamatult.
3-21-25
5.M. Simtsov esitas 03.01.2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla 18.11.2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/409 tühistamiseks.
6.Tartu Halduskohus võttis 30.04.2021. a määrusega kaebuse menetlusse, lugedes kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks.
7.Viru Vangla esitas kaebusele 02.06.2021 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
8.Kohus lubas 02.03.2023. a määrusega kaebajal minna üle käskkirja tühistamise nõudelt käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele seoses käskkirja mõju ammendumisega (kaebaja eelmise karistusaja lõppemise tõttu). Samuti määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
9.Vastustaja esitas 08.03.2023 ja 10.03.2023 kohtule täiendavad tõendid ja seisukohad.
10.Kaebaja esitas 17.03.2023 kohtule täiendavad seisukohad, taotluse vangla esitatud tõendite vastu võtmata jätmiseks, vastuväite kohtu tegevusele ning taotluse asjas täiendavate tõendite kogumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 18.11.2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/409 õigusvastasuse järgmistel põhjendustel (sh vaidemenetluses antud selgitused, mille juurde kaebaja kohtumenetluses jäi).
11.1.Kaebaja paigutati 2020. a oktoobri lõpus koos teise kinnipeetavaga kambrisse S216 ning esimesest seal viibimise päevast palus ta viia end üle üksikkambrisse, kuna tal oli COVID-19 haiguse põdemise tõttu halb olla ning ta tahtis rahu ja magada. Alates 2020. a oktoobri lõpust ei hakatud kinnipeetavaid enam viima jalutuskäigule, mille peale esitas kaebaja korduvaid kaebusi ja palveid, sest ta on allergik ja astmaatik ning tal on vaja hingata värsket õhku. Kui lõpuks valvur kaebajale ütles, et kaebajat kuskile üle ei viida ning jalutama teda ei lasta, kaebaja kannatus katkes ning selleks, et tema probleemile tähelepanu pöörataks ja selleks, et kasvõi natuke värsket õhku hingata, lõi ta 02.11.2020 katki kambri akna. Kaebaja probleemi aga ei lahendatud ja jalutama teda ei viidud. 03.11.2020 päeva jooksul, kui kaebaja sai aru, et keegi teda ei aita ning teda ignoreeritakse ja provotseeritakse, lõi ta katki teise klaasi. Alles pärast seda paigutati ta vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel üksinda kambrisse, aga jalutuskäikudele ei viidud. 03.11.2020 ei ole kaebaja enesevigastusele viidanud ega end vigastanud ning sellest ei ole juttu ka 03.11.2020. a ettekandes nr 6-20/5032-1.
11.2.Kamber S218, kus kaebaja alates 03.11.2020 üksi viibis, oli ebarahuldavas seisukorras. Täpsemalt põles kambri tualetis ööpäevaringselt eredalt päevalamp ning tualetil ei olnud ust. Vangla ei parandanud WC valgustust ega paigaldanud WC-le ust, mistõttu põles ka öösel ere WC valgus, mis valgustas kogu kambrit, ärritas kaebajat ega lasknud tal magada. Kaebaja oli haige (COVID-19), tal oli palavik ja paha olla ning ta viibis ööpäevaringselt kinnises kambris. Kui kaebaja oli olnud sellises olukorras öise valgustuse tõttu palju öid järjest normaalselt magamata, ei lasknud ta 18.11.2020 lõuna ajal ukseluuki sulgeda ja pani oma käe selle peale, paludes viivitamata välja kutsuda ülemused. Kui hoone ülemus kaebaja kambri juurde tuli, karjus kaebaja tema peale ja palus selgitada, miks kaebajat hoitakse mitterahuldavate tingimustega kambris ning ignoreeritakse. Kaebaja kisa eest pandi talle peale käerauad ja neid kasutati vanglas liikumise ajal. Kaebajale on arusaamatu, mil viisil võis ta olla ohtlik vanglale ja teistele inimestele vanglas liikumise ajal, kui kunagi mingeid probleeme ei olnud. Kaebaja ei ähvardanud kedagi, mööda vanglat liikudes ei lõhkunud ta midagi ning kätele ta voli ei andnud. Kaebaja suhtes kohaldati käeraudu sisuliselt selle eest, et ta karjus ja palus abi, selle asemel, et lahendada kambris olnud reaalsed probleemid. Vaidlustatud käskkiri on tehtud kaebaja
3-21-25 provotseerimiseks ja tema üle mõnitamiseks. Seda, et kaebaja olevat ähvardanud kallata valvurid roojaga üle, ei nähtu ka vangla esitatud materjalidest.
11.3.Vangla ei ole andnud kaebajale võimalust anda enne 18.11.2020. a käskkirja andmist selgitusi. Kaebaja ei oska eesti keelt ning ta on kasvanud linnas, kus eesti keele tundmine ei olnud vajalik.
12.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
12.1.Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest vangla oli hinnanud tema käitumise ohtlikuks vangla julgeolekule. Isikust lähtuva ohu tõrjumine saab olla efektiivne ainult juhul, kui tõrjemeetmeid rakendatakse koheselt ohu ilmnemisel. Kaebaja ähvardas toime panna enesevigastusi, ta oli vanglaametniku suhtes agressiivselt meelestatud ja ähvardas ametnikke rünnata (mida kehaeritisega viskamine vaieldamatult on). Vaidlustatud käskkiri vastas kaebajast tulenevale ohule ning kaebaja oli oma tegevuse tõttu erilise isikutunnusega isikuks VangS § 69 lg 1 esimese lause tähenduses. Kinnipeetava enesevigastamine ja agressiivne käitumine on vangla suletud keskkonda arvestades vangla julgeolekut ohustav käitumine, kuivõrd see võib mh anda tõuke kinnipeetavate massiliseks vastuhakuks vangla korrale, samuti võivad rünnataval tekkida vigastused ning ametnikuvastase ründe puhul võib kannatada ka ülejäänud vangla julgeoleku tagamine. Kuna fekaalidega viskamise näol on tegemist ebahügieenilise aktiga, mis ohustab ametnike tervist ja on vaimselt traumeeriv, võtab vangla selliseid ähvardusi väga tõsiselt. Seda enam, et kaebaja on isik, kes ähvardab midagi teha ja mingil hetkel ka teeb (nt ähvardas ennast vigastada ja vigastas, ähvardas hakata kambrit lõhkuma ja ka lõhkus). Kuigi viskamisi ei olnud varem toimunud, kordus hiljem siiski sama muster ka viskamistega – nt viskas kaebaja 26.02.2021 osakonda midagi kreemipurgist ning 06.03.2022 ametnikku vedelikuga. Eeltoodu näitab kaudselt, et vangla ei reageerinud kaebajast tõusetuda võivad ohte hinnates üle.
12.2.Kamber S218 oli toona mõeldud kasutamiseks ühele kinnipeetavale, kelle osas oli vaja teostada tõhusamat järelevalvet (nt täiendavaid julgeolekuabinõusid). WC uks oli kambrilt eemaldatud teadlikult turvalisuse tagamiseks, et ukse taha ei oleks võimalik peituda ja vajadusel oleks vanglaametnikel ohutu viia läbi kambris järelevalvetoiminguid (nt avastada enesevigastusega kinnipeetavat). Kambri ehitus on selline, et WC-sse ei ole võimalik näha kambri ukselt ehk tagatud oli hügieenitoiminguid tegeva kinnipeetava privaatsus. Kuna WC on ülejäänud kambri suhtes nurga all, siis liigub valgus küll ühest ruumist teise, kuid valguse mõju ei saa olla intensiivne (WC valgustus on nõrgem), sest ka elukamber ei ole kunagi päris pime (põleb öövalgustus). Kambri S218 WC valgustus remonditi plaanilises korras 10.12.2020. Viru Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/149 oli COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kinnipeetavate liikumisvabadust piiratud muu hulgas selliselt, et kinnipeetavate saatmised jalutuskäigule toimusid vastavalt vangla töökorralduslikule võimalustele. Viru Vangla direktori 30.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/151 peatati COVID-19 diagnoosiga ja lähikontaktsete kinnipeetavate jalutuskäikudele viimine. Kaebaja ei ole nimetatud käskkirju vaidlustanud. Kaebajalt võeti positiivne COVID-19 test 28.10.2020 ja tema isolatsioon lõpetati 13.11.2020. Seega ei olnud kaebajal võimalik ajavahemikus 30.10.2020–13.11.2020 värskes õhus jalutada. Alates 14.11.2020 võimaldas vangla kaebajale jalutuskäike värskes õhus vastavalt vangla töökorralduslikele võimalustele.
12.3.Käskkirja andmisel on järgitud vormi- ja pädevusnõudeid. Kaebajale anti võimalus esitada omapoolseid seisukohti, millest tulenevalt on järgitud ärakuulamisnõuet. See, et kaebaja keeldus selgituste andmisest, oli tema õigus. Viru Vanglas on enne täiendavate
3-21-25 julgeolekuabinõude kohaldamist kinnipeetava seisukoha küsimine töörutiin. Vanglal ei ole põhjust kahelda, et ametnik käitus käskkirjas kirjeldatud viisil sellelgi korral.
KOHTU SEISUKOHT
13.Esmalt võtab kohus seisukohad kaebaja 17.03.2023. a avalduses esitatud taotluste ja vastuväidete osas (I) ning lahendab seejärel kaebuse (II). I
14.Kaebaja palub kohtul mitte võtta asja materjalide juurde Viru Vangla poolt 08.03.2023 kohtule esitatud Viru Vangla 26.02.2021. a ettekannet nr 6-20/895-1 (dtl 178) ja 18.02.2021. a ettekannet nr 6-20/1276-1 (dtl 196), kuna need ettekanded on tema kohta koostatud 2021. aastal ega oma puutumust vaidlustatud käskkirjaga. Mõlema nimetatud ettekandega on vangla soovinud kaudselt tõendada seda, et vangla ei reageerinud kaebajast tõusetuda võivaid ohte hinnates üle, sest vastavalt kaebaja käitumismustrile on ta varem või hiljem tegutsenud selliselt, nagu ta on öelnud (esimesel juhul viskas osakonda midagi kreemipurgist ning teisel juhul tekitas enda kehale lõikehaava). Kohus ei pea põhjendatuks nimetatud tõendeid vanglale tagastada. Kuna kohtul tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), peab kohus ka vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel arvestama, et vanglal ei olnud võimalik käskkirja andmisel viidatud ettekannetest lähtuda. Siiski annavad need ettekanded kaudset infot kaebajale omasest käitumisest, mistõttu võtab kohus need asja materjalide juurde.
15.Veel palub kaebaja mitte võtta haldusasja nr 3-21-984 juurest praeguse asja materjalide juurde Viru Vangla 03.11.2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/399, kuna see ei oma mingit puutumust vaidlustatud käskkirjaga. Kohus selgitab, et käskkirja nr 3-20/1-2/399 võttis kohus ise asja juurde 02.03.2023. a määrusega. Seetõttu tõlgendab kohus kaebaja vastavat taotlust vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole vastuväite rahuldamiseks alust. Kohus leiab jätkuvalt, et nimetatud käskkirja võtmine praeguse asja materjalide juurde on põhjendatud, kuivõrd kohtul tuleb muu hulgas hinnata 03.11.2020. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise põhjendatust.
16.Kaebaja palub kohtul võtta haldusasja nr 3-21-984 materjalide juurest tõendid selle kohta, et kamber S218 oli kaebaja seal viibimise ajal avariiseisundis (seal ei olnud ust ja seal põles ööpäevaringselt tuli). Samuti esitas kaebaja ise haldusasja nr 3-21-984 materjalide hulgast kohtule pildi kambrist S218, millelt on tema sõnul näha, et WC-s olnud lamp põles eredalt ja valgustas tervet kambrit. Kaebaja väidab, et tema hoidmine ööpäevaringselt sellise valgustatusega kambris oli piinamine. Veel palub kaebaja kohtul nõuda vanglalt välja informatsioon 10.12.2020. a käskkirjade nr 6-3/893-1 ja nr 6-3/894-1 kohta, mis tunnistati kaebaja kaebuste alusel seadusevastaseks ja talle maksti välja rahaline hüvitis.
16.1.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
16.2.Kaebaja taotlus kambri S218 seisukorra kohta täiendavate tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata. Praeguse vaidluse lahendamiseks, s.o Viru Vangla 18.11.2020. a käskkirja õiguspärasuse hindamiseks, ei tule kohtul hinnata kambri S218 seisukorda. Kohus saab praeguses asjas hinnata vaid seda, kas kaebaja kinnipidamistingimused said mingil viisil mõjutada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja esitatud
3-21-25 fototõendi võtab kohus asja materjalide juurde. See on piisav, et tõendada kaebaja väiteid tingimustest, milles teda enne 18.11.2020. a käskkirja tegemist hoiti.
16.3.Täiendavaid tõendeid ei ole põhjendatud koguda seonduvalt kaebaja viidatud käskkirjadega nr 6-3/893-1 ja nr 6-3/894-1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on vaidlustanud need käskkirjad haldusasjades nr 3-21-523 ja nr 3-21-299. Mõlemad kohtumenetlused on lõpetatud vangla poolt käskkirjade kehtetuks tunnistamise tõttu põhjusel, et vangla oli distsiplinaarkaristuste määramisel ületanud VangS § 64 lg-s 41 ette nähtud tähtaega. Eeltoodu ei seondu kuidagi praeguse vaidlusega ning taotlus selles osas tõendite kogumiseks tuleb seetõttu jätta rahuldamata. II
17.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 18.11.2020. a käskkirja nr 3-20/12/409 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 69–71). Nimetatud käskkirjaga täiendati tema suhtes 03.11.2020. a käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tema suhtes hakati kambrivälisel liikumisel kohaldama käeraudu.
18.VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 3 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevate asjaolude äralangemisel tuleb nende kohaldamine lõpetada. Täiendavad julgeolekuabinõud on seega erakorralised meetmed, mille kohaldamine on VangS § 69 lg 1 järgi lubatud üksnes ohuolukorras. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning ohjeldusmeetmete, sealhulgas käeraudade kasutamine (VangS § 69 lg 2, § 701 lg 1 p 1).
19.VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas julgeolekuabinõu kohaldamine on vajalik, ning valida selleks seaduses ettenähtute seast sobiv meede (VangS § 69 lg 2). See tähendab, et kuigi täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, saab vangla poolt kaalutlusõiguse kasutamine ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine ja meetme valik toimuda alles pärast VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse tuvastamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse esinemises veendumiseks peab vangla hindama faktilisi asjaolusid ning koguma vajadusel tõendeid faktiliste asjaolude kindlaks tegemiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a otsus nr 3-19-656, p 18). Sama kehtib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise üle otsustamisel. Seega, kui vangla on kohaldanud isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid tema ohtlikkuse tõttu iseendale või vangla julgeolekule, tuleb tal ka isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otsustamisel veenduda selles, et meetmete algsel kohaldamisel tuvastatud oht esineb jätkuvalt (vrd Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a otsuse nr 3-19-656, p-d 24 ja 25).
20.Viru Vangla oli kohaldanud 03.11.2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/399 (dtl 171–173) kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (VangS § 69 lg 2 p-d 1–4).
3-21-25 Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendiks oli sündmus, mille kulg on kajastatud 03.11.2020. a ettekandes nr 6-20/5032-1 (dtl 186). Vastavalt ettekandele kuulis valvur 03.11.2020 kella 12.00 paiku kambrist S216 lõhkumist ning nägi kambri uksesilmast sisse vaadates, kuidas kaebaja lõhkus akent; kaebaja keeldus täitmast valvuri korduvaid korraldusi kambrist väljuda ja liikuda kambrisse S218 ning lubas enda paigutamise peale endal veene lõikama hakata. Nii eeltoodust kui ka kaebaja selgitustest kohtule tuleneb selgelt, et kaebaja oli lõhkunud enda tahtmise saavutamiseks vangla vara. Samuti, erinevalt kaebaja väidetust, nähtub ettekandest nr 6-20/5032-1 selgelt see, et kaebaja olevat lubanud enda paigutamise korral endal veene lõikama hakata. Seda, et kaebaja oli ka varem end tahtlikult vigastanud, kinnitavad valvurite 18.04.2020 koostatud ettekanded nr 6-20/1481-1 (dtl 180) ja nr 6-20/1489-1 (dtl 184) ning vangla ettepanek kaebajale 18.04.2020 tahtliku enesevigastamisega tekitatud kulutuste hüvitamiseks (dtl 194–195). Seejuures vigastas kaebaja end 18.04.2020 teisel korral pärast seda, kui oli väitnud valvurile selliselt käitumist, kui ta ei saa endale kambrikaaslast (18.04.2020. a ettekanne nr 6-20/1487-1, dtl 182). Kui isik on väitnud enese vigastama hakkamist ning seda varasemalt sellise väljaütlemise järel ka teinud, tuleb teda vaieldamatult teravdatud tähelepanuga jälgida ning eemaldada tema käeulatusest esemed, millega tal oleks võimalik enda tervist kahjustada. Samuti on korduvalt vangla vara lõhkunud kinnipeetava puhul põhjendatud tema paigutamine kambrisse, kus võimalused vangla vara lõhkumiseks on võimalikult vähesed.
21.Kohtul puudub asja materjalide pinnalt kahtlus, et kaebajast tulenev oht vangla vara lõhkumiseks või enesevigastuse tekitamiseks (näiteks enda tahtmise saamise eesmärgil) ei olnud 18.11.2020. a seisuga ära langenud. Nii asjas kogutud tõendid kui ka kaebaja enda selgitused viitavad sellele, et ka 18.11.2020 sai pidada kaebajast eelkirjeldatud ohtude lähtumist reaalseks. Kaebaja oli jätkuvalt rahulolematu vangla tegevusega ning väljendas seda enda jätkuva agressiivse meelestatusega. Seetõttu leiab kohus, et 03.11.2020. a käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude meetmete jätkamine 18.11.2020 ehk ligikaudu 2 nädala möödumisel nende esialgsest kohaldamisest on olnud põhjendatud ning vanglale ei saa sellise otsuse tegemisel kaalutlusvigu ette heita.
22.Vangla 18.11.2020. a käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes täiendavalt ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist tema liikumisel väljaspool kambrit. Kohus leiab, et ka selle meetme kohaldamise osas on käskkirjas toodud põhjendused piisavad kaebajast lähtunud ohu jaatamiseks. Valvuri poolt samal päeval koostatud ettekandega nr 6-20/5183-1 (dtl 190) on fikseeritud, et 18.11.2020 kella 13.15 paiku lõunasöögi jagamise ajal takistas kaebaja oma kätega kambri S218 toiduluugi sulgemist. Kaebaja nõudis, et tema kambri WC ette pandaks uks ja parandataks ära WC öövalgusti, ning ähvardas tema nõuete täitmata jätmise korral hakata viskama roojaga. Veel nähtub samast ettekandest, et kui olukorra lahendamiseks (toiduluugi sulgemiseks) tuli kaebaja kambri juurde üksuse juht, hakkas kaebaja ropendama ja üksuse juhti erinevate ebaadekvaatsete ja solvavate väljenditega sõimama. Kohus nõustub eeltoodu pinnalt vastustajaga, et kaebaja poolt öeldu koosmõjus tema agressiivsusega tekitas piisavalt põhjust arvata, et kaebaja võis lähitulevikus tema väidetud viisil käituda ja võimaluse avanedes vanglaametnikke roojaga või millegi muu sarnasega visata. Kaebaja oli ähvardanud visata valvureid roojaga ka 06.11.2020 (Viru Vangla valvuri 06.11.2020. a ettekanne nr 6-20/5069-1, dtl 188). Lisaks on vaidlustatud käskkirjas asjakohaselt viidatud 08.11.2020. a ettekannetele nr 6-20/5081-1 ja nr 6-20/5083-1, mille kohus võtab asja materjalide juurde asjast nr 3-21-502 ning millest nähtub samuti kaebaja poolt sarnaste ähvarduste tegemine. Kuigi pärast 06.11.2020. a ja 08.11.2020. a juhtumeid ei ole vangla pidanud vajalikuks kohaldada kaebaja saatmisel käeraudu, ei saa 18.11.2020. a sündmuse, ennekõike kaebaja agressiivse ja vaenuliku eneseväljenduse pinnalt pidada vangla 18.11.2020 antud hinnangut kaebajast lähtuvale ohule
3-21-25 meelevaldseks. Olukorras, kus kinnipeetava ähvardustest ja käitumisest saab järeldada reaalse ohu esinemist tema poolt vanglaametnike suunas ebahügieeniliste ja kahjulike toimingute tegemiseks, on asjakohane piirata tema saatmisel ja vanglaametnikega kokkupuutumisel võimalusi kasutada erinevate haaramis- ja viskeliigutuste tegemiseks käsi.
23.Kaebaja peamine väide käesolevas asjas on see, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud õiguspärane, kuna vangla oli teda eelnevalt provotseerinud. Kohtu hinnangul ei anna see väide alust kaebuse rahuldamiseks. Vastavalt Viru Vangla kodukorrale on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujate ja teiste vanglas viibivate isikutega viisakas ja korrektne (p 1.11.2) ning kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt, kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ja väärikust riivavaid väljendeid (p 1.12.8) ja karjuda (p 1.12.9). Kinnipeetaval esinevad probleemid tervisega või kinnipidamistingimustega ei saa õigustada tema käitumist kodukorraga vastuolus oleval või teistele isikutele ja vangla julgeolekule ohtu kujutaval viisil. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kamber S218, kuhu kaebaja 03.11.2020 paigutati, oli ehitatud lõhkumiskindlaks ning selle WC-s olevat valgustust ei saanud kambri tehnilise eripära tõttu kustutada, kuna kambris puudus WC valgustuse lüliti. Ka WC uks puudus kambris S218 vangla sõnul turvalisuse kaalutlustel ning selle tagamiseks, et ukse taha ei oleks võimalik peituda ja vanglaametnikel oleks vajadusel ohutu viia kambris läbi järelevalvetoiminguid. Kui kaebaja pidas öist valgustust või muid kambritingimusi tema õigusi rikkuvaks, oli tal õigus sellele vangla tähelepanu pöörata, järgides seejuures vanglas kehtivat korda. Kuigi kaebuses viidatud kaebaja venekeelsetest pöördumistest (dtl 36–40) ei nähtu, et kaebaja oleks seoses kambri S218 tingimustega pöördunud vangla poole enne 18.11.2020, on ta sellele viidanud enda 19.11.2020. a ja 30.11.2020. a venekeelsetes pöördumistes (dtl 37–38). Samuti oli kaebajal võimalus vaidlustada COVID-19 pandeemia tingimustes kohaldatud liikumispiiranguid. Seega olid kaebajal olemas võimalused taotlustega vangla poole pöördumiseks ja neile õigusaktides sätestatud korrale vastavalt vastuste saamiseks ning tema rahulolematus vangla tegevusega ei välistanud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
24.Kohtu hinnangul ei anna alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ka kaebaja väited sellest, et ta ei saanud anda enne käskkirja tegemist selgitusi (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1). Nii vangla kui ka kaebaja selgituste pinnalt on kohtule usutav, et kaebajale võimaldati seisukohtade avaldamist, kuid kaebaja ei pidanud nende andmist vajalikuks. See, millistel kaalutlustel kaebaja parasjagu selgituste andmisest loobus, ei oma seejuures tähtsust ega muuda seda, et talle oli ärakuulamisõiguse kasutamist võimaldatud, kuid ta keeldus sellest vabatahtlikult. Kohtule esitatud materjalidest (nt inspektor-kontaktisiku A. Kuznetsova 06.11.2020. a ettekanne, dtl 188) nähtub, et vanglaametnikud suhtlevad kaebajaga ka vene keeles. Seetõttu ei saanud kaebajal olla selgituste andmine takistatud ka põhjusel, et ta ei räägi haldusmenetluse keeleks olevat eesti keelt emakeelena.
25.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebus Viru Vangla 18.11.2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/409 õigusvastasuse tuvastamiseks on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui menetluskulud on kohustatud hüvitama menetlusabi saaja ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus vabastas 30.04.2021. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja
3-21-25 menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
27.Vastustaja 10.03.2023. a taotlusest lähtudes ning HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutab kohus haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks kinniseks vastustaja 10.03.2023. a seisukoha lisas 4 asuvat kaebaja tervisekaardi väljavõtet (dtl 205–209) puudutavas osas. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.