Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-501 9. juuni 2023 Maria Lõbus X.X kaebus Viru Vangla 17. detsembri 2020. a käskkirja nr 6-3/905-1 tühistamiseks Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
3.Jätta X.Xle antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 10. juuli 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
3-21-501 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla valvur V. Kaljurand selgitas 18. novembri 2020. a ettekandes nr 6-20/5183-1, et valvur A. Kongi avas 18. novembril 2020 kella 13.15 paiku lõunasöögi jagamiseks kambri S218 toiduluugi. Selles kambris paiknes kinnipeetav X.X (edaspidi kaebaja). Pärast toidu vastu võtmist pani kaebaja oma käed toiduluugile ja keeldus neid sealt ära võtmast. V. Kaljurand andis kaebajale korralduse käed kambrisse asetada ja vabastada toiduluuk. Kaebaja keeldus ja nõudis, et talle pandaks kambri WC ette uks ja parandataks ära WC öövalgusti. V. Kaljurand võttis raadiojaama kaudu ühendust vahetuse vastutava vanemvalvuriga S. Sakkosega, et kutsuda teda S2 sektorisse appi sündmust lahendama. S. Sakkos oli sel hetkel hõivatud muude tegevustega. Kuna lõunasööki oli vaja edasi jagada ja võimaldada teistel kinnipeetavatel kodukõnesid teha, jättis V. Kaljurand selleks ajaks kaebaja toiduluugi lahti. Järgmisena oli vaja viia kambris S217 paiknevad kinnipeetavad duši alla. Kuna kamber S217 asus kaebaja kambri vastas ja kambris S217 viibisid nakatunud kinnipeetavad, ei saanud neid pesema lasta enne, kuni kaebaja kambri toiduluuk oli suletud. Kuna S. Sakkos ei saanud appi tulla, tuli olukorda lahendama üksuse ülem M. Altermann. Kui M. Altermann sektorisse kilbi ja kiivriga sisenes, ei tundnud kaebaja teda ära ja küsis, kes ta selline on, kas tema ongi Altermann. M. Altermann vastas, et jah, see on tema, mille peale kaebaja hakkas ropendama ja üksuse ülemat sõimama väljenditega „tõ pidar vanjutsi“ ja „tšmo jebanõi“. M. Altermann selgitas V. Kaljurannale tegevusplaani kaebaja kambri toiduluugi sulgemiseks. Sel ajal ühines ka S. Sakkos. Mõne aja pärast õnnestus kambri toiduluuk kinni panna.
2.Viru Vangla tunnistas 17. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/905-1 kaebaja süüdi kahes rikkumises: vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 rikkumises, mille eest karistati teda kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, ning Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises, mille eest karistati teda neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Ettekande nr 6-20/5183-1 kohaselt ei allunud kaebaja valvuri korraldusele võtta käed toiduluugi pealt ära ja lasta toiduluuk sulgeda. Ka videosalvestiselt nähtub, et kaebaja kambri toiduluuk oli 18. novembril 2020 avatud kell 13.18−13.54. Kaebaja tegu on käsitletav distsipliinirikkumisena. Kui kaebajal olid olmeprobleemid, oleks ta pidanud selle kohta esitama pöördumise. Probleemid kambriga ei saa õigustada vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumist. Kaebaja tegevus takistas pika aja vältel vanglaametnike tööd, tema tegevuse tõttu pidid muid tööülesandeid täitvad vanglaametnikud olukorrale reageerima ning ei olnud võimalik ka teisi kinnipeetavaid pesema viia. Vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Korralduste täitmata jätmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest (toona karistati kaebajat neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega). Korduv samaliigiline rikkumine näitab, et kaebaja ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud ning eelnev distsiplinaarkaristus ei ole oma eesmärki täitnud. Kaebaja ei ole oma käitumist kahetsenud, vaid vastupidi seda õigustanud. Proportsionaalne on kaebajat karistada kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Ettekandest nr 6-20/5183-1 nähtuvalt käitus kaebaja ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid, kui ütles üksuse juhile M. Altermannile
3-21-501 „tõ pidar vanjutsi“ ja „tšmo jebanõi“. Need väljendid tähendavad otsetõlkes „sa oled haisev piider“ ja „läbi nikutud värdjas“. Sellised väljendid on üldteadaolevalt ebaviisakad ja ebatsensuursed. Taoline kõnepruuk on vastuolus ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Ebaviisakate ja ebatsensuursete väljendite kasutamine näitab kaebaja lugupidamatust vanglateenistuse ametnike suhtes. Kaebajal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks on seotud ebaviisaka käitumisega või ebatsensuursete väljendite kasutamisega. Varasemad karistused ei ole kaebajale mõjunud. Kaebajat on proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. Kaebajal on sel viisil võimalik tõestada oma eeskujulikku käitumist ja muuta enda suhtumist vanglaametnikesse.
3.Viru Vangla jättis 10. veebruari 2021. a vaideotsusega nr 6-12/6-4 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 10. märtsil 2021 kaebaja kaebus, mida ta hiljem täiendas. Kaebaja palus tühistada Viru Vangla 17. detsembri 2020. a käskkirja. Kaebaja selgitas, et ta oli enne 18. novembrit 2020 korduvalt palunud, et tehtaks tema kamber korda: parandataks valgus tualetis ja pandaks tualetile uks. Kaebaja kõik palved jäeti tähelepanuta. Kuna kaebaja oli metallist ukse taga, Covid-19 haige ja halva enesetundega, ei jäänud tal muud üle, kui panna käsi ukseluugile ja paluda abi, aga see ei aidanud. Haldusmenetlusse ei kaasatud tõlki, kuigi kaebaja palus seda. Kaebaja ei valda eesti keelt. Seetõttu ei saanud kaebaja haldusmenetluses osaleda, millega rikuti tema õigusi. Kontaktisik A. Kongi ei suutnud kaebajale tutvustada protokolli ega käskkirja motiveerivat osa, sest valdab vene keelt väga halvasti. Kaebajale ei selgitatud ka tema õigusi. Ei uuritud ka kaebaja viidatud tõendeid. Nende menetluslike rikkumiste tõttu on käskkiri tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 alusel.
Vastustaja palus 8. detsembri 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja käitumisele ei ole ühtegi õigustust ning kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja väited kambri probleemide kohta, ka siis, kui need on õiged, ei andnud talle õigust käituda ebaviisakalt ega keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest. Kaebaja pani toime talle süüks arvatud distsipliinirikkumised. Ekslik on kaebaja arvamus, et haldusmenetluses tuleb talle tagada tõlk. Õigusaktid sellist kohustust ette ei näe, samuti ei näe kehtiv õigus ette, et haldusorgan peaks haldusakti tõlkima, sh suuliselt.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras selle eest, et ta 18. novembril 2020 väidetavalt ei allunud vanglaametniku korraldusele ning käitus ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid.
7.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha
3-21-501 kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 11). I
8.VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglas julgeoleku tagamiseks vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viidatud sätte eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lõike 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. (Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, punkt 17; 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, punkt 14.)
9.Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei täitnud 18. novembril 2020 vanglaametniku korraldust võtta käed toiduluugi pealt ära ja võimaldada sulgeda toiduluuk. Kaebaja selgitas, et ta takistas toiduluugi sulgemist, sest soovis saavutada oma kambriga seotud probleemide lahendamist: et parandataks ära WC valgusti ja pandaks tualeti ette uks. Ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et valvuri antud korraldus oli tühine HMS § 63 lõike 2 tähenduses. Kuna valvuri korraldus ei olnud tühine, tuli kaebajal seda täita. Korralduse täitmata jätmist ei õigustanud kaebaja soov saada lahendus kambriga seotud probleemidele. Nende probleemide lahendamiseks oleks kaebajal tulnud esitada kirjalikud pöördumised vanglale ning probleemi lahendamata jätmise korral ja vastavate menetluste läbimise järel pöörduda kohtusse. Kuna kaebaja jättis valvuri korralduse põhjendamatult täitmata, on ta rikkunud VangS § 67 punktist 1 tulenevat allumiskohustust. Kaebaja tegevus oli tahtlik.
10.Kuna kinnipeetavale antud korralduse õiguspärasus omab tähendust kinnipeetavale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel (Riigikohtu 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12, punkt 17), kontrollib kohus siinkohal vanglaametniku antud korralduse õiguspärasust laiemalt kui ainult tühisuse kontroll. VangS § 66 lõike 1 kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve korraldada viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vastavalt VangS § 111 lõikele 1 on vanglaametnike ülesanne muu hulgas kinnipeetava järelevalve ja julgeoleku tagamine vanglas. Vanglateenistuse ametnikul on õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi (VangS § 1321 lõige 1). Vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik, et kui kinnipeetav viibib kambris ning vanglaametnikel ei ole vaja temaga suhelda või muid toiminguid teha, on kinnipeetava kambri ukse toiduluuk suletud. Avatud toiduluugi kaudu on kinnipeetaval võimalik toime panna vangla julgeolekut ohustavaid tegevusi, nt teiste kinnipeetavatega suhelda, vanglaametnike tööd häirida, esemeid
3-21-501 visata jne. Seega oli vanglaametniku korraldus võtta oma käed toiduluugilt ära ja mitte takistada toiduluugi sulgemist vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Selline korraldus oli õiguspärane. II
11.Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
12.Viru Vangla valvuri V. Kaljuranna 18. novembri 2020. a ettekande kohaselt ütles kaebaja üksuse ülemale M. Altermannile vene keeles „tõ pidar vanjutsi“ ja „tšmo jebanõi“. Need väljendid tähendavad otsetõlkes eesti keelde „sa oled haisev piider“ ja „läbi nikutud värdjas“.
13.Kohus nõustub vanglaga, et ei ole mingit mõistlikku põhjust kahelda valvuri ettekande tõelevastavuses. Ka kaebaja ise ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kahtluse alla seada valvuri ettekande usaldusväärsuse. Kohus leiab, et valvuri ettekanne on usaldusväärne.
14.Kaudselt kinnitab kaebaja poolt selliste väljendite ütlemist ka vaidlusalust sündmust kajastava videosalvestise vaatlemise protokoll. Protokollist nähtub, et kella 13.52 paiku tuli S2 osakonda üksuse juht M. Altermann ning kinnipeetav kambrist S218 rääkis midagi, pea toiduluugist väljas. Kuna kaebaja oli selleks ajaks juba üle poole tunni takistanud toiduluugi sulgemist, võis eeldada, et kaebaja oli ärritunud ning ärritunud olekule viitab ka pea toiduluugist välja pistmine. Kuna kaebaja oli visuaalselt ärritunud, on tõenäoline, et kaebaja väljendas oma ärritust ka verbaalselt. Seega on videosalvestiselt nähtuvat kaebaja kehakeelt arvestades eluliselt usutav, et kaebaja kasutas valvuri ettekandes märgitud väljendeid.
15.Valvuri ettekandes kirjeldatud väljendite kasutamine on käsitatav Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisena, sest tegu on ebaviisaka käitumisega ja ebatsensuursete väljendite kasutamisega. Selline sõnakasutus ei ole kooskõlas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud normidega ning väljendab selgelt kaebaja lugupidamatust. Kaebaja tegevus oli tahtlik. III
16.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
17.Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas kinnipeetavat on vaja distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistada. Kui vangla peab karistamist vajalikuks, on tal kaalumisruum karistuse liigi ja määra valikul ning hindamisruum teo raskusastme määratlemisel ja otsustamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib.
18.Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja karistamine oli vajalik ja kaebajale iga rikkumise eest määratud karistus oli proportsionaalne. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kaebajal oli rikkumiste toimepanemise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli seotud allumatusega ning kaks ebaviisaka käitumisega ja ebatsensuursete väljendite kasutamisega. Eelnevad karistused ei olnud kaebajale mõju avaldanud ega teda õiguskuulekale
3-21-501 käitumisele suunanud. Seetõttu oli põhjendatud kaebaja suhtes rakendada varasemast karmimaid karistusi. Kohus tuvastas eespool, et vanglaametniku antud korraldus oli õiguspärane. Vangla on põhjendatult leidnud, et vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine on vangla kontekstis raske rikkumine, mis võib viia üldise allumatuseni ja distsipliini puudumiseni vanglas ning seeläbi ohustada vangla julgeolekut ja vangla toimimist. Samuti on vastustaja põhjendatult arvestanud seda, et kaebaja rikkumise tõttu oli vanglaametnikel raskendatud oma tööülesannete täitmine ning mitu vanglaametnikku pidid oma muud tööülesanded pooleli jätma, et olukorda lahendama tulla. Kuna eelnev neljaööpäevane kartserikaristus samalaadse rikkumise eest ei olnud kaebajale piisavat mõju avaldanud, otsustas vangla õigustatult seekord määrata kuueööpäevase kartserikaristuse. Vastustaja on arvestanud ka sellega, et ebaviisakas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine oli mõnevõrra kergem rikkumine ning määras kaebajale vastavalt ka kergema karistuse (neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamine neljakuulise katseajaga). Kaebajale anti selle rikkumise puhul võimalus katseaja kohaldamisega kartserikaristuse täitmisele pööramisest pääseda, kui ta tõestab, et suudab edaspidi oma käitumist juhtida ja õiguskuulekalt käituda. IV
19.Kaebaja viitas HMS § 21 lõikele 1 ning märkis, et ta palus haldusmenetlusse kaasata tõlgi, kuid seda ei tehtud, mistõttu ei saanud ta menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt võivad vanglas läbi viidavas distsiplinaarmenetluses tõlgi rolli täita ka vanglaametnikud ning seejuures ei ole neil kohustust dokumente sõna-sõnalt tõlkida, vaid piisav on olulisest kokkuvõtte tegemine.
20.Vanglaametnik A. Kongi on 11. detsembri 2020. a teatisele distsiplinaarmenetluse alustamise kohta teinud käsikirjalise märke, et kaebaja keeldus menetluse alustamise teate tutvustamisest. A. Kongi andis teatise ja ettekande valvuritele, et nad need kaebajale kambrisse annaksid. Seega on vanglaametnik soovinud kaebajale nimetatud teatist tutvustada, kuid kaebaja on omal soovil sellest keeldunud. Ka 15. detsembri 2020. a distsiplinaarmenetluse protokollile on A. Kongi teinud märke, et kaebajale on protokolli tutvustatud. Distsiplinaarmenetluse alustamise järel 13. detsembril 2020 esitatud kaebaja selgituste ja distsiplinaarmenetluse protokollile 16. detsembril 2020 esitatud vastuväidete sisust ilmneb, et kaebaja sai aru, mille eest teda karistada plaanitakse ja milline karistus talle määrata võidakse. Kuna kaebaja on olnud teadlik distsiplinaarmenetluse sisust ja saanud menetluses korduvalt oma arvamust avaldada, ei pea paika kaebaja väide, et ta ei saanud distsiplinaarmenetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta.
21.Viru Vangla 10. veebruari 2021. a vaideotsuses on märgitud, et A. Kongi tutvustas kaebajale ka vaidlusalust käskkirja, selgitades, mis põhjusel ja mille eest kaebajale distsiplinaarkaristus määrati. Kaebaja vaide ja kohtule esitatud kaebuse sisust ilmneb, et kaebaja sai aru, mille eest teda karistati ja milline karistus talle määrati. Seega on käskkirja tutvustamine olnud piisav.
22.Kaebaja osutas ka sellele, et talle ei selgitatud tema õigusi, nagu nõuab HMS § 36 lõige 1. HMS § 36 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb haldusorganil menetlusosalisele selgitada tema õigusi, kui menetlusosaline selleks soovi avaldab. Kaebaja ei ole viidanud, millises menetlusdokumendis ta sellist soovi väljendas. Kaebaja soovist hoolimata oli tema õigusi
3-21-501 selgitatud distsiplinaarmenetluse alustamise teatises, kuid nagu kohus eespool viitas, siis loobus kaebaja ise selle dokumendi talle tutvustamisest. Seega on vangla olnud valmis kaebajale tema õigusi tutvustama. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt oli kaebajal rikkumiste toimepanemise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis tähendab, et kaebaja suhtes oli ka varem distsiplinaarmenetlusi läbi viidud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et menetluse üksikasjad (sh kaebaja õigused sellises menetluses) olid kaebajale teadmata.
23.Kaebaja viitas ka sellele, et vangla ei uurinud tema soovitud tõendeid. Kaebaja ei ole absoluutselt täpsustanud, milliste tõendite uurimist ta soovis. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks mõne olulise tõendi jätnud kogumata ja uurimata.
24.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vangla ei ole toime pannud menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida vaidlustatud käskkirja tühistamise või tühisuse tuvastamise. V
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 17. detsembri 2020. a käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
26.Kaebaja palus 3. mail 2023 kohtusse saabunud avalduses, et kohus lisaks praeguse asja materjalide juurde kõik kohtuasja nr 3-21-984 materjalid, kus kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses kambri S218 tingimustega (WC valgus). Samuti palus kaebaja välja nõuda ja lisada praeguse asja materjalide juurde 20. juuli 2022. a vastuse nr 6-14/14212-2, millest nähtub, et Viru Vangla ametnikud viskavad kambrisse dokumente ajal, kui kaebajat kambris ei ole. HKMS § 62 lõike 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus leiab, et kohtuasja nr 3-21-984 materjalidel ei ole siinses asjas tähtsust, sest kohus leidis eespool, et kaebaja viited probleemidele kambriga S218 ei saanud õigustada vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmist. Samuti ei ole 20. juuli 2022. a vastusel nr 6-14/14212-2 praeguses asjas tähtsust, sest kohus on olemasolevate materjalide põhjal teinud kindlaks, et distsiplinaarmenetluse alustamise teatise tutvustamisest keeldus kaebaja ise ning muid dokumente on talle piisaval määral tutvustatud. See, kuidas on teistes asjades kaebajale dokumente kätte toimetatud, ei oma praeguses asjas tähtsust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
27.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.