Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-502 16. juuni 2023 Maria Lõbus X.Xi kaebus Viru Vangla 8. detsembri 2020. a käskkirjade nr 6-3/8821, 6-3/883-1 ja 6-3/884-1 tühistamiseks Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
3.Jätta X.Xile antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17. juuli 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
3-21-502 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla vanemvalvur J. Korikov selgitas 8. novembri 2020. a ettekandes nr 6-20/5083-1, et kinnipeetav X.X (edaspidi kaebaja) oli ähvardanud, et viskab toidujagamise ajal ametnikku rooja ja supiga. 8. novembril 2020 kella 17.30 paiku, kui toimus toidujagamine, oli kaebajal vaateava kinni kaetud. Vanemvalvur andis kaebajale mitu korda korralduse eemaldada vaateava ees olev paber. Kaebaja keeldus. Vanemvalvur hoiatas kaebajat, et kui ta ei eemalda vaateava eest katet, ei saa talle läbi toiduluugi toitu anda ja tema käitumist tõlgendatakse kui toidust keeldumist. Kaebaja keeldus jätkuvalt katte eemaldamisest. Kaebaja õhtusööki ei saanud. Rikkumise juures viibis valvur V. Grabar, kes kinnitas oma allkirjaga, et ettekanne on koostatud tõeselt.
2.Viru Vangla tunnistas 8. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/882-1 kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 rikkumises, mille eest karistati teda kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Ettekande nr 6-20/5083-1 kohaselt ei allunud kaebaja vanemvalvuri korduvatele korraldustele eemaldada kambriukse silmaava eest paber. Sellega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise. Ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks põhjendanud, et tal ei ole vaateava ees paberit. Seega ei pea paika kaebaja väide, et ta ütles, et tal on katkine või määrdunud silmaava. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.17 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet. Silmaava katmise tõttu ei näinud vanemvalvur, mis toimub kaebaja kambris. Arvestades asjaoluga, et kaebaja oli varem ähvardanud vanglaametnikke roojaga üle valada, oli vanemvalvuril kohustus kontrollida visuaalselt, mis toimub kambris. Vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Korralduste täitmata jätmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest (toona karistati kaebajat neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega). Korduv samaliigiline rikkumine näitab, et kaebaja ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud ning eelnev distsiplinaarkaristus ei ole oma eesmärki täitnud. Eesmärgipärane on karistuse määra suurendada. Proportsionaalne on kaebajat karistada kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
3.Viru Vangla valvur V. Grabar selgitas 8. novembri 2020. a ettekandes nr 6-20/5081-1, et kaebaja ei allunud 8. novembril 2020 hommikuse loenduse ja toidujagamise ajal valvuri korduvatele korraldustele panna näomask korrektselt ette. Samuti soovis kaebaja kella 13.30 paiku saada enda raseerijat. Valvur selgitas, et kaebajal on isiklike asjade keeld, mille peale kaebaja vihastas ja vastas kõrgendatud toonil: „Võ vse pedarasõ, budu govno võlivat na vas!“
4.Viru Vangla tunnistas 8. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/883-1 kaebaja süüdi kahes rikkumises: VangS § 67 punkti 1 rikkumises, mille eest karistati teda kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, ning Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises, mille eest karistati teda neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. Ettekande nr 6-20/5081-1 kohaselt ei allunud kaebaja loenduse ja toidujagamise ajal valvuri korduvatele korraldustele panna kaitsemask näole. Sellega rikkus kaebaja VangS § 67 punkti 1 ja pani toime distsipliinirikkumise. Valvuri korraldused olid seaduslikud. Viru Vangla direktori
3-21-502
27.oktoobri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/149 lukustati Viru Vangla kinnine vangla, kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, lõpetati päevakavajärgsed tegevused, saatmised ja lühiajalised kokkusaamised ning jätkati pikaajaliste kokkusaamiste toimumise piirangut. Oli oht, et Viru Vanglas nakatutakse massiliselt Covid-19 haigusesse. 27. oktoobril 2020 diagnoositi Covid-19 viiel kinnipeetaval (viiest testist). 28. oktoobril 2020 diagnoositi Covid-19 26 kinnipeetaval (tehti 108 testi), samuti ühel õpetajal. 29. oktoobril 2020 diagnoositi Covid-19 24 kinnipeetaval (tehti 272 testi). 11. novembri 2020. a seisuga oli Covid-19 diagnoositud kokku juba umbes 190 kinnipeetaval ning umbes 13 vanglas töötaval isikul. Seda arvestades võis kaebaja olla nakkusohtlik (kokkupuude teiste kinnipeetavatega, kes erinevates kohtades liikusid ja kes võisid omakorda kokku puutuda nakkusohtlikega jms). Covid-19 levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega. Teadusartiklites avaldatud info kohaselt võib viirus olla nakkav ka peiteajal, mil haigestunud inimesel on vaevumärgatavad sümptomid või puuduvad need hoopis. Alates
24.novembrist 2020 kehtis avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Vangla territooriumil kanti samuti alates eriolukorrast maske, kuna tegemist on siseruumiga, kus liigub palju inimesi. Kaitsemaski kandmine oli ka kinnipeetavate tervise kaitseks oluline. Vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Korralduste täitmata jätmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest (toona karistati kaebajat neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega). Korduv samaliigiline rikkumine näitab, et kaebaja ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud ning eelnev distsiplinaarkaristus ei ole oma eesmärki täitnud. Eesmärgipärane on karistuse määra suurendada. Proportsionaalne on kaebajat karistada kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud ebaviisakalt käituda ning kasutada ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid. Ettekandest nr 6-20/5081-1 nähtub, et kaebaja kasutas ebatsensuurset ja ähvardavat väljendit „Võ vse pedarasõ, budu govno võlivat na vas!“, mis tähendab otsetõlkes „te kõik olete pederastid, ma hakkan teid roojaga üle viskama“, ning käitus ebaviisakalt, mis väljendus hääletooni tõstmises ja vihastamises. Sellega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise. Ebaviisaka käitumisega, sh ebatsensuursete väljendite kasutamisega väljendas kaebaja lugupidamatust vanglas töötavate isikute suhtes ning näitas negatiivset meelestatust vangistust reguleerivate õigusaktide järgimise osas. Kaebajal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks on seotud ebaviisaka käitumisega või ebatsensuursete väljendite kasutamisega. Varasemad karistused ei ole kaebajale mõjunud. Kaebajat on proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. Kaebajal on sel viisil võimalik tõestada oma eeskujulikku käitumist ja muuta enda suhtumist vanglaametnikesse.
5.Viru Vangla valvur V. Grabar selgitas 9. novembri 2020. a ettekandes nr 6-20/5093-1, et 9. novembril 2020 kell 14.45 kutsus valvur T. Klaas läbi Sepura raadioside endale abiväge S2 osakonda. Kui V. Grabar kohale jõudis, karjus kaebaja ebatsensuurseid väljendeid ja nõudis raseerijat, hoides mõlemat kätt lahtise toiduluugi peal. Kaebaja pöördus sündmuskohal viibiva vanemvalvuri S. Sakkose poole ja ütles: „Tõ voobše mraz pidaras idi nahui huesos bljatj, v sude vam pizdets pidarasõ! Borzõe tvari!“ V. Grabar andis kaebajale neli korda vene keeles korralduse tõsta käed kambrisse, millele kaebaja allus vaid siis, kui hakati toiduluuki aeglaselt sulgema. Kaebaja lõi jalaga vastu kambri ust ja karjus toiduluuki ebatsensuurseid väljendeid ning lisas, et jätkab oma tegevust, sest nagunii tuuakse talle poodi, telefoni ja õhtusööki.
3-21-502 Rikkumise juures viibis vanemvalvur S. Sakkos, kes kinnitas oma allkirjaga, et ettekanne on koostatud tõeselt.
6.Viru Vangla tunnistas 8. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/884-1 kaebaja süüdi kahes rikkumises: VangS § 67 punkti 1 rikkumises, mille eest karistati teda kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, ning Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises, mille eest karistati teda neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. Ettekande nr 6-20/5093-1 kohaselt ei allunud kaebaja valvuri korduvatele korraldustele eemaldada käed toiduluugilt, et saaks toiduluugi sulgeda. Ka videosalvestiselt on näha, et kaebaja hoidis pikka aega käsi toiduluugi peal. Korralduste täitmata jätmisega rikkus kaebaja VangS § 67 punkti 1 ja pani toime distsipliinirikkumise. Pole oluline, mis põhjusel kaebaja ei allunud korraldustele. Vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Korralduste täitmata jätmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest (toona karistati kaebajat neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega). Korduv samaliigiline rikkumine näitab, et kaebaja ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud ning eelnev distsiplinaarkaristus ei ole oma eesmärki täitnud. Eesmärgipärane on karistuse määra suurendada. Proportsionaalne on kaebajat karistada kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Ettekande nr 6-20/5093-1 kohaselt käitus kaebaja ebaviisakalt ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Ebatsensuurseks tuleb pidada väljendit „Tõ voobše mraz pidaras idi nahui huesos bljatj, v sude vam pizdets pidarasõ! Borzõe tvari!“, mis tähendab otsetõlkes „sa oled üldse mõrd, piider, tõmba putsi, munni imeja, kohtus teil ei vea, pederastid, ülbed lojused.“ Ebaviisakas käitumine väljendus selles, et kaebaja lõi jalgadega vastu kambri ust. Kaebaja rikkus Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 ja pani toime distsipliinirikkumise. Ebaviisaka käitumisega ja ebatsensuursete väljendite kasutamisega väljendas kaebaja lugupidamatust vanglas töötavate isikute suhtes ning näitas negatiivset meelestatust vangistust reguleerivate õigusaktide järgimise osas. Kaebajal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks on seotud ebaviisaka käitumisega või ebatsensuursete väljendite kasutamisega. Varasemad karistused ei ole kaebajale mõjunud. Kaebajat on proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. Kaebajal on sel viisil võimalik tõestada oma eeskujulikku käitumist ja muuta enda suhtumist vanglaametnikesse.
7.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja 7. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas. Kaebaja palus tühistada Viru Vangla 8. detsembri 2020. a käskkirjad nr 6-3/882-1, 6-3/883-1 ja 6-3/884-1. Seoses käskkirjaga nr 6-3/882-1 märkis kaebaja, et valvur J. Korikov jättis ta ebaseaduslikult ilma õhtusöögist. Kaebaja paigutati 3. novembril 2020 kambrisse S-218, mis oli ära lõhutud ja mitterahuldavas seisukorras. Muu hulgas oli uksesilm kokku määritud arvatavasti hambapastaga, aga mitte täielikult. Kaebaja andis nendest kambri puudustest kohe valvuritele teada, kuid puudustele tähelepanu ei pööratud. Kambri seisukorda oli läbi uksesilma määrimisest hoolimata võimalik näha, sest enne J. Korikovi pretensioone ei olnud. Kaebaja selgitas J. Korikovile olukorda, kuid viimane ütles, et ta enne kaebajale süüa ei anna, kui uksesilm on puhtaks kraabitud. Kaebaja uksesilma ära ei määrinud ega olnud kohustatud seda ka puhastama. Kaebaja ei pannud seda ka ise millegagi kinni.
3-21-502 Seoses käskkirjaga nr 6-3/883-1 märkis kaebaja, et mitte keegi ei andnud talle korraldust panna mask korrektselt ette. Valvur V. Grabar valetab. Kontrollimised ja toidujagamised toimusid kambri ust avamata, vaid avati ainult ukseluuk. Seejuures asus kaebaja uksest 3−4 meetri kaugusel kambri akna juures. Kaebajal vajus jutuajamise käigus mask ninalt maha, kuid ei olnud mingit vajadust anda korraldusi kohendada maski näol. Sellist vahemaad hoides ei olnud võimalik kedagi nakatada. Nakatumise võimaluse välistas ka see, et valvur kandis maski. Kaebajal ei olnud tegelikult üldse vajadust kambris maski ette panna. Mingit kontakti valvuriga ei olnud. Ükski Viru Vangla käskkiri ega Vabariigi Valitsuse korraldus ei näinud maski kandmise kohustust ette. Seega puudus maski kandmise korraldusel seaduslik alus. Samuti ei sõimanud kaebaja ebatsensuursete sõnadega. V. Grabar valetab ka selles osas. On arusaamatu, kuidas V. Grabar tegi kindlaks, et just kaebaja sõimas, kui kõik uksed olid kinni ja kambrites paiknevad kinnipeetavad, keda selles sektoris oli 40, karjusid. Samuti on ebaselge, kust valvur võttis, et see oli suunatud temale. Seoses käskkirjaga nr 6-3/884-1 märkis kaebaja, et ta viibis 3. novembrist 2020 kuni
18.detsembrini 2020 kambris S-218, mis oli mitterahuldavas seisukorras. Kambri tualetis põles ööpäevaringselt valgus, samuti ei olnud tualetil ust. Kaebaja esitas nende puuduste kohta ametnikele kaebusi, kuid kõik ignoreerisid teda. Kaebaja närvid ei pidanud vastu ja ta pani käed kambriukse luugile, et paluda valvuritelt abi. Distsiplinaarmenetlustesse ei kaasatud tõlki, kuigi kaebaja palus seda. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kaebajale ei selgitatud ka tema õigusi vene keeles. Lisaks ei küsitletud tunnistajaid ega lisatud tõendeid, ehkki kaebaja nõudis seda oma seletuskirjades. Vangla tehtud menetlusvigade tõttu on kõik kolm käskkirja tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 alusel. Kaebaja ei saanud haldusmenetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. Vaidlustatud käskkirju kaebajale vene keeles ei tutvustatud ega kätte antud. A. Kongi tuli
8.detsembril 2020 vaidlustatud käskkirjadega ja püüdis need kaebajale kätte anda, tutvustamata neid nii, nagu on seadusega ette nähtud. A. Kongi oskab vene keelt väga halvasti ega ole võimalik aru saada, mida ta tõlgib. Otsene kohustus käskkirju tutvustada on hoopis kaebaja kontaktisikul A. Kuznetsoval, kes viilis oma kohustusest kõrvale. Hiljem üritasid valvurid need käskkirjad kaebajale kätte anda neid arusaadaval viisil tutvustamata. Kaebaja ei võtnud käskkirju vastu. Kaebaja palus kuu jooksul A. Kuznetsovalt, et ta annaks need käskkirjad ja tutvustaks neid, kuid A. Kuznetsova seda ei teinud.
8.Vastustaja palus 8. detsembri 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkirjad on põhjendatud. Määratud karistused ei ole ebaproportsionaalsed, arvestades kaebaja rikkumisi. Kättetoimetamisel on järgitud HMS §-s 30 sätestatut ning käskkirjad tuleb lugeda kättetoimetatuks. Arvestades, et kaebaja on esitanud käskkirjadele vaided, pidi ta ilmselgelt olema käskkirjadest teadlik, muidu ei oleks ta osanud ka vaietele märkida käskkirjade numbreid.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
9.Poolte vahel on vaidluse all, kas Viru Vangla karistas 8. detsembri 2020. a käskkirjadega nr 6-3/882-1, 6-3/883-1 ja 6-3/884-1 kaebajat õiguspäraselt distsiplinaarkorras.
3-21-502
10.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 11). I Käskkirjas nr 6-3/882-1 ette heidetud rikkumine
11.Käskkirjaga nr 6-3/882-1 karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud 8. novembril 2020 kella 17.30 paiku vanemvalvuri korduvatele korraldustele eemaldada kambriukse vaateava eest kate.
12.VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglas julgeoleku tagamiseks vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viidatud sätte eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lõike 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. (Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, punkt 17; 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, punkt 14.)
13.Ettekande nr 6-20/5083-1 kohaselt kattis kaebaja vaateava kinni paberiga. Kaebaja väitel ta seda millegagi ei katnud, vaid vaateava oli eelmise kinnipeetava poolt kokku määritud arvatavasti hambapastaga. Kohus peab kaebaja selgitust vähem usutavaks. Kaebaja selgitas, et ta viibis kambris S-218 järjepanu 3. novembrist 2020 kuni 18. detsembrini 2020. Käskkirjas nr 6-3/882-1 kirjeldatud intsident toimus 8. novembril 2020. Kaebaja osutas, et enne seda valvuritel uksesilmaga seoses pretensioone ei olnud, st sellest oli võimalik läbi vaadata ja kambri üle järelevalvet teha. Seega ei saanud 3. novembril 2020, kui kaebaja kambrisse S-218 paigutati, uksesilm olla eelmise kinnipeetava poolt nii ära määritud, et sellest poleks saanud läbi vaadata. Ka kaebaja ise on nentinud, et uksesilm ei olnud eelmise kinnipeetava poolt täielikult ära määritud. Kohus ei välista, et uksesilm võis olla 3. novembril 2020 määritud ja kaebaja võis selle üle valvuritele kurta, kuid nagu öeldud, ei saanud see olla sedavõrd määritud, et takistanuks sellest läbi vaadata. See tähendab, et kaebaja pidi 8. novembril 2020, kui vaidlusalune intsident toimus, uksesilma katma mingi täiendava aine või esemega, sest just sel päeval ei olnud enam võimalik uksesilmast läbi näha. Seda versiooni toetab ka asjaolu, et ettekandest nr 6-20/5083-1 ei nähtu, et kaebaja oleks valvurile väitnud, et silmaava on eelmise kinnipeetava poolt hambapastaga kokku määritud. Kaebajal oli VangS § 67 punktist 1 tulenevalt kohustus alluda vanemvalvuri korraldustele ja eemaldada vaateava ette pandud aine või ese. Ka juhul, kui pidada usaldusväärseks kaebaja versiooni eelmise kinnipeetava poolt
3-21-502 hambapastaga määrimise kohta, oleks kaebajal ikka tulnud VangS § 67 punktist 1 tulenevalt vanemvalvuri korraldused täita, st eemaldada hambapasta vaateavalt. Vanemvalvuri korraldused olid antud eesmärgiga eemaldada vaateavalt kate ja tagada nähtavus läbi uksesilma. Kaebaja ei olnud õigust jätta korraldusi täitmata põhjendusega, et tema ei olnud uksesilma määrinud. Ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et valvuri antud korraldused olid tühised HMS § 63 lõike 2 tähenduses. Kuna kaebaja jättis valvuri korraldused põhjendamatult täitmata, on ta rikkunud VangS § 67 punktist 1 tulenevat allumiskohustust. Kaebaja tegevus oli tahtlik.
14.Kuna kinnipeetavale antud korralduse õiguspärasus omab tähendust kinnipeetavale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel (Riigikohtu 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12, punkt 17), kontrollib kohus siinkohal vanglaametniku antud korralduste õiguspärasust laiemalt kui ainult tühisuse kontroll.
15.VangS § 66 lõike 1 kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve korraldada viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vastavalt VangS § 111 lõikele 1 on vanglaametnike ülesanne muu hulgas kinnipeetava järelevalve ja julgeoleku tagamine vanglas. Vanglateenistuse ametnikul on õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi (VangS § 1321 lõige 1). Vangla üldise julgeoleku tagamiseks oli vajalik, et vanemvalvur saaks enne toidujagamiseks toiduluugi avamist teha läbi silmaava visuaalset kontrolli kaebaja ja tema kambri üle, et veenduda, et kaebajast ohtu ei lähtu. Selline kontroll oli eriti õigustatud seetõttu, et kaebaja oli varem ähvardanud, et viskab toidujagamise ajal ametnikku rooja ja supiga. Samuti nähtub kaebaja kohtumenetluses antud selgitustest, et toidujagamisega tegelesid kaks kinnipeetavat. Seega oli eelnevalt läbi uksesilma visuaalse järelevalve tegemine vajalik ka nende turvalisuse tagamiseks. Niisiis olid vanglaametniku korraldused eemaldada kambriukse vaateavalt kate vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks. Sellised korraldused olid õiguspärased. II Käskkirjas nr 6-3/883-1 ette heidetud rikkumised
16.Käskkirjaga nr 6-3/883-1 karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud 8. novembril 2020 hommikuse loenduse ja toidujagamise ajal valvuri korduvatele korraldustele panna näomask korrektselt ette ning kella 13.30 paiku ütles valvurile kõrgendatud toonil: „Võ vse pedarasõ, budu govno võlivat na vas!“
17.Kaebaja väitis, et mitte keegi ei andnud talle korraldust panna mask korrektselt ette ning valvur V. Grabar valetab.
17.1.Valvur V. Grabari 8. novembri 2020. a ettekandest nr 6-20/5081-1 nähtub selgelt, et valvur andis kaebajale korduvaid korraldusi panna näomask korrektselt ette. Kohus nõustub vanglaga, et ei ole mingit mõistlikku põhjust kahelda valvuri ettekande tõelevastavuses. Vangla on kinnitanud, et ametnikud on teadlikud tegelikkusele mittevastava ettekande koostamise tagajärgedest. Ametiülesandeid täitva vangla ametniku pahausklikku käitumist, ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist, ei saa eeldada. Kui kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluses on ametnik esitanud kaebaja käitumise kohta ebaõigeid andmeid isikliku vastumeelsuse tõttu, siis oli kaebaja kohustuseks oma seisukohta põhjendada ja selgitada vähemalt seda, miks ametnikul võis kujuneda vastumeelsus kaebaja suhtes. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades just kinnipeetava väidetel oleks ettemääratult suurem kaal ning vastavalt oleks ebamõistlikult keerukas või lausa
3-21-502 võimatu kinnipeetavate suhtes distsiplinaarsete mõjutusvahendite kohaldamine ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral. (Vt Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2019. a otsus asjas nr 3-18-58, punkt 14.) Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kahtluse alla seada valvuri ettekande usaldusväärsuse. Kaebaja väited valvuri poolt valetamise ja kätte maksmise kohta on üldsõnalised. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset ega usutavat põhjendust, miks pidanuks valvur V. Grabar valetama kaebajale korralduste andmise kohta. Ka ainuüksi fakt, et kaebaja on vanglaametnike peale kaebusi kirjutanud, ei sea valvuri ettekande paikapidavust kahtluse alla. Kinnipeetavate poolt vanglaametnike tegevuse peale kaebuste kirjutamist esineb küllaltki sageli ning selles ei ole vanglaametnike jaoks midagi ootamatut, mis tingiks isikliku vaenu või viha tekkimist. Kaebaja on ise tunnistanud, et tal vajus valvuriga rääkimise käigus mask nina pealt maha. On üldteada, et 2020. a novembris oli koroonaviiruse levik kõrge ning haiguse kohta oli selleks ajaks veel vähe teavet. Kuna haigus avaldus paljudel inimestel raskelt ja tekitas haiglates ülekoormust ning põhjustas tavapärasest suuremat suremust, rõhutati kõikjal vajadust rakendada iga inimese poolt eriti hoolikalt ettevaatusabinõusid. Üheks tähtsamaks ettevaatusabinõuks igapäevaelus peeti maski korrektset kandmist. Kaebaja on ise osutanud sellele, et valvur kandis maski. Võttes arvesse 2020. a novembris valitsenud kriitilist olukorda seoses koroonaviiruse levikuga, riiklikul tasandil antud maskikandmise soovitust ja asjaolu, et valvur ise kandis maski, peab kohus usutavaks, et valvur nõudis ka kaebajalt maski korrektset kandmist. Selliseid valvuri korraldusi ei saa pidada ilmselgelt tühiseks HMS § 63 lõike 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valvuri ettekanne on usaldusväärne ning tõestab kaebaja poolt VangS § 67 punktist 1 tuleneva allumiskohustuse täitmata jätmist ja seega distsiplinaarrikkumise toimepanemist. Kaebaja tegevus oli tahtlik.
17.2.Kohus leiab, et valvuri korraldused olid õiguspärased. Kohus juba selgitas, et koroonaviiruse ulatusliku leviku ja ohtlikkuse tõttu oli 2020. a novembris eriti oluline, et iga inimene järgiks kokkupuutel teiste inimestega hoolega ettevaatusabinõusid, sh kannaks maski. Eriti oluline oli ettevaatusabinõusid rakendada kinnistes siseruumides, kus viiruse levimise oht oli kõrgem. Seetõttu oli oluline, et maski kantaks ka vanglas olukordades, kus oli vaja suhelda teiste inimestega. Maski kandmine oli vajalik, et vältida kinnipeetavate ja vanglaametnike nakatumist. Vangla on käskkirjas nr 6-3/883-1 kirjeldanud, kuidas 2020. a oktoobri lõpust alates kasvas kiires tempos Viru Vanglas kinnipeetavate ja vanglas töötavate isikute haigestumine koroonaviirusesse. Sellist haigestumise kasvutrendi arvestades oli eriti tähtis, et ettevaatusabinõusid rakendataks, sh maski kantaks suure tähelepanelikkusega, et välistada edasine haigestumine. Kui vanglas haigestub korraga palju kinnipeetavaid ja vanglas töötavaid isikuid, seab see ohtu vangla üldise toimimise ja julgeoleku. Nakatumise võimaluse vähendamiseks ja seega vangla julgeoleku tagamiseks võis valvur anda kaebajale korralduse kanda maski korrektselt, st katta ka nina. Sellise korralduse andmiseks ei pidanud olema eraldi vastavasisulist Viru Vangla käskkirja ega Vabariigi Valitsuse korraldust, vaid valvurile tuli sellise korralduse andmise õigus VangS § 66 lõikest 1, § 111 lõikest 1 ja § 1321 lõikest 1. Maski korrektse kandmise vajadus oli sel ajal üldteada. Eelkõige oli kaebaja nina katmine vajalik, et vältida tema enda poolt viiruseosakeste sissehingamist ja seekaudu nakatumist. Viiruseosakeste sissehingamise oht esines ka siis, kui valvur ise kandis maski, sest mask ei suuda 100-protsendiliselt takistada rääkimise, köhimise või aevastamise käigus viiruseosakeste lendumist. Kaebaja subjektiivne arvamus nakatumise ohu puudumisest ei olnud toonast koroonaviiruse pandeemilist levikut arvestades adekvaatne. Ehkki loenduseks ja toidujagamiseks avati ainult kambriukse luuk, ei tähendanud see nakkusohu puudumist. Vastupidi, viirus võis levida ka ukseluugi kaudu, võttes arvesse eriti seda, et toidujagamise käigus tuli omavahel lähemalt kokku puutuda. Kuna toona ei olnud veel kuigi selged viiruse
3-21-502 levimise üksikasjad, oli sellises ebakindlas olukorras igati põhjendatud olla tavapärasest ettevaatlikum ja nõuda kaebajalt ka kambri akna juures viibides maski korrektset kandmist.
18.Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
18.1.Ettekande nr 6-20/5081-1 kohaselt soovis kaebaja 8. novembril 2020 kella 13.30 paiku saada enda raseerijat, kuid valvur selgitas, et kaebajal on isiklike asjade keeld, mille peale kaebaja vihastas ja vastas kõrgendatud toonil: „Võ vse pedarasõ, budu govno võlivat na vas!“ See väljend tähendab otsetõlkes vene keelest eesti keelde „te kõik olete pederastid, ma hakkan teid roojaga üle viskama“.
18.2.Kohtul ei ole mingit mõistlikku põhjust kahelda ka selles osas valvuri ettekande tõelevastavuses. Kaebaja ei ole ka siinkohal usutavalt ära näidanud, miks pidanuks valvur ebaõige ettekande koostama. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta soovis raseerijat. On eluliselt usutav, et kui valvur keeldus raseerija andmisest, vihastas kaebaja selle peale ja lausus kõrgendatud toonil tsiteeritud väljendi. Seetõttu peab kohus ettekannet usaldusväärseks ja loeb sellega tõendatuks kaebaja kirjeldatud käitumise. Kuna kaebaja ja valvuri vahel toimus otsene vestlus ning kaebaja lausus nimetatud väljendi pärast seda, kui valvur oli keeldunud kaebajale raseerija väljastamisest, oli valvuri jaoks ilmselge, et selle väljendi ütles just kaebaja.
18.3.Ettekandes kirjeldatud kaebaja öeldud väljend on kahtlemata ebatsensuurne. Selline sõnakasutus ei ole kooskõlas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud normidega ning väljendab selgelt kaebaja lugupidamatust. Lisaks on väljend „ma hakkan teid roojaga üle viskama“ ka ähvardav. Samuti ei vasta vanglaametnikuga kõrgendatud hääletoonil rääkimine ühiskonnas kehtivatele viisakusnormidele ning selline käitumine on tõlgendatav ebaviisakana. Seega rikkus kaebaja Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 ja pani toime distsipliinirikkumise. Kaebaja tegevus oli tahtlik.
18.4.Täiendavalt selgitab kohus, et isegi juhul, kui kaebaja öeldu ei oleks olnud suunatud otse valvurile, oleks see ikkagi käsitatav Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisena, sest kinnipeetaval on valvuri juuresolekul keelatud igasugune ebaviisakas käitumine. Kohtupraktikas on selgitatud, et ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda ebaviisakate väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, et kinnipeetav ütleb neid väidetavalt iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-14-50267 ja 3-11-224). III Käskkirjas nr 6-3/884-1 ette heidetud rikkumised
19.Käskkirjaga nr 6-3/884-1 karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud 9. novembril 2020 kella 14.45 paiku valvuri korduvatele korraldustele tõsta käed kambrisse ning ütles vanemvalvurile: „Tõ voobše mraz pidaras idi nahui huesos bljatj, v sude vam pizdets pidarasõ! Borzõe tvari!“ ja lõi jalaga vastu kambri ust.
3-21-502
20.Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei täitnud 9. novembril 2020 valvuri korduvaid korraldusi võtta käed toiduluugi pealt ära ja võimaldada sulgeda toiduluuk. Kaebaja selgitas, et ta takistas toiduluugi sulgemist, sest soovis saavutada oma kambriga seotud probleemide lahendamist: et parandataks ära WC valgusti ja pandaks tualeti ette uks või viidaks ta teise korralikku kambrisse. Ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et valvuri antud korraldused olid tühised HMS § 63 lõike 2 tähenduses. Kuna valvuri korraldused ei olnud tühised, tuli kaebajal neid täita. Korralduste täitmata jätmist ei õigustanud kaebaja soov saada lahendus kambriga seotud probleemidele. Nende probleemide lahendamiseks oleks kaebajal tulnud esitada kirjalikud pöördumised vanglale ning probleemi lahendamata jätmise korral ja vastavate menetluste läbimise järel pöörduda kohtusse. Kuna kaebaja jättis valvuri korraldused põhjendamatult täitmata, on ta rikkunud VangS § 67 punktist 1 tulenevat allumiskohustust. Kaebaja tegevus oli tahtlik.
21.Valvuri korraldused olid õiguspärased. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik, et kui kinnipeetav viibib kambris ning vanglaametnikel ei ole vaja temaga suhelda või muid toiminguid teha, on kinnipeetava kambri ukse toiduluuk suletud. Avatud toiduluugi kaudu on kinnipeetaval võimalik toime panna vangla julgeolekut ohustavaid tegevusi, nt teiste kinnipeetavatega suhelda, vanglaametnike tööd häirida, esemeid visata jne. Seega olid vanglaametniku korraldused võtta oma käed toiduluugilt ära ja mitte takistada toiduluugi sulgemist vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks ning valvuril oli seaduslik alus selliseid korraldusi anda (VangS § 66 lõige 1, § 111 lõige 1 ja § 1321 lõige 1).
22.Viru Vangla valvuri V. Grabari 9. novembri 2020. a ettekandest nr 6-20/5093-1 nähtuvalt ütles kaebaja vanemvalvur S. Sakkosele: „Tõ voobše mraz pidaras idi nahui huesos bljatj, v sude vam pizdets pidarasõ! Borzõe tvari!“ See väljend tähendab otsetõlkes vene keelest eesti keelde „sa oled üldse mõrd, piider, tõmba putsi, munni imeja, kohtus teil ei vea, pederastid, ülbed lojused.“ Lisaks lõi kaebaja jalaga vastu kambri ust. Ettekande tõelevastavust on oma allkirjaga kinnitanud ka vanemvalvur S. Sakkos.
23.Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kahelda valvuri ettekandes, seda enam, et selle paikapidavust on oma allkirjaga kinnitanud ka teine sündmuse juures viibinud valvur. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usutavat põhjendust, miks pidanuksid mõlemad valvurid valetama. Kohus loeb ettekande usaldusväärseks. Kaebaja poolt vanemvalvurile öeldud väljend on kindlasti ebatsensuurne. Jalaga vastu kambri ust löömist tuleb lugeda ebaviisakaks käitumiseks, sest see ei vasta ühiskonnas kehtivatele viisakusreeglitele. Ebatsensuurse väljendi kasutamisega ja ebaviisaka käitumisega rikkus kaebaja Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 ning pani toime distsipliinirikkumise. Kaebaja tegevus oli tahtlik. IV Käskkirjadega nr 6-3/882-1, 6-3/883-1 ja 6-3/884-1 määratud distsiplinaarkaristused
24.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
25.Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas kinnipeetavat on vaja distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistada. Kui vangla peab karistamist vajalikuks, on tal kaalumisruum karistuse liigi ja määra valikul ning hindamisruum teo raskusastme määratlemisel ja
3-21-502 otsustamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib.
26.Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja karistamine oli vajalik ja kaebajale iga rikkumise eest määratud karistus oli proportsionaalne. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kaebajal oli rikkumiste toimepanemise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli seotud allumatusega ning kaks ebaviisaka käitumisega ja ebatsensuursete väljendite kasutamisega. Eelnevad karistused ei olnud kaebajale mõju avaldanud ega teda õiguskuulekale käitumisele suunanud. Seetõttu oli põhjendatud kaebaja suhtes rakendada varasemast karmimaid karistusi. Kohus tuvastas eespool, et vanglaametnike antud korraldused olid õiguspärased. Vangla on põhjendatult leidnud, et vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine on vangla kontekstis raske rikkumine, mis võib viia üldise allumatuseni ja distsipliini puudumiseni vanglas ning seeläbi ohustada vangla julgeolekut ja vangla toimimist. Kuna eelnev neljaööpäevane kartserikaristus samalaadse rikkumise eest ei olnud kaebajale piisavat mõju avaldanud, otsustas vangla õigustatult seekord määrata iga allumatuse juhtumi eest kuueööpäevase kartserikaristuse. Vastustaja on arvestanud ka sellega, et ebaviisakas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine on mõnevõrra kergem rikkumine ning määras kaebajale iga vastava rikkumise eest ka kergema karistuse (neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamine neljakuulise katseajaga). Kaebajale anti nende rikkumiste puhul võimalus katseaja kohaldamisega kartserikaristuste täitmisele pööramisest pääseda, kui ta tõestab, et suudab edaspidi oma käitumist juhtida ja õiguskuulekalt käituda. V Väidetavad menetluslikud rikkumised distsiplinaarmenetluste läbiviimisel
27.Kaebaja viitas HMS § 21 lõikele 1 ning märkis, et ta palus haldusmenetlusse kaasata tõlgi, kuid seda ei tehtud, mistõttu ei saanud ta menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt võivad vanglas läbi viidavas distsiplinaarmenetluses tõlgi rolli täita ka vanglaametnikud ning seejuures ei ole neil kohustust dokumente sõna-sõnalt tõlkida, vaid piisav on olulisest kokkuvõtte tegemine.
28.Vaidlustatud käskkirjades on märgitud, et inspektor-kontaktisik A. Kuznetsova teavitas kaebajat distsiplinaarmenetluste algatamisest ning selgitas kaebajale tema õigusi ja kohustusi nendes menetlustes. Ka 18. novembri 2020. a teatistele distsiplinaarmenetluste algatamise kohta on A. Kuznetsova teinud käsikirjalise märke, et teatisi on tutvustatud ja kaebajale anti ettekanded kambrisse. Seega on kaebajat distsiplinaarmenetluste algatamise tinginud asjaoludest teavitatud ning talle õigusi ja kohustusi selgitatud. Kohtul ei ole mingit mõistlikku põhjust kahelda selles, et A. Kuznetsova andis kaebajale vajalikud selgitused vene keeles.
7.detsembri 2020. a distsiplinaarmenetluste protokollidel on A. Kongi oma allkirjaga kinnitanud, et tutvustas neid 7. detsembril 2020 kaebajale. Kohtul pole mõistlikku põhjust kahelda, et A. Kongi suutis seda piisavalt arusaadavalt vene keeles teha. Seda järeldust kinnitavad ka distsiplinaarmenetluse protokollidele 7. detsembril 2020 esitatud kaebaja vastuväited, mille sisust ilmneb, et kaebaja sai aru, mille eest teda karistada plaanitakse ja milline karistus talle määrata võidakse. Kuna kaebaja on olnud teadlik distsiplinaarmenetluse sisust ja saanud menetluses oma arvamust avaldada, ei pea paika kaebaja väide, et ta ei saanud distsiplinaarmenetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta.
3-21-502
29.Vaidlustatud käskkirjade kohta tehtud vaideotsustes on märgitud, et A. Kongi tutvustas
8.detsembril 2020 kaebajale vaidlusaluseid käskkirju, selgitades, mis põhjusel ja mille eest kaebajale distsiplinaarkaristused määrati. A. Kongi on ka vaidlustatud käskkirjadel oma allkirjaga kinnitanud, et tutvustas 8. detsembril 2020 käskkirju kaebajale. Vastustaja on vaidemenetluste raames lisaks vaadanud videosalvestist 8. detsembrist 2020 ja kirjeldanud sealt nähtuvat vaideotsustes. Videosalvestiselt on näha, et A. Kongi viibis kambri S-218, kus kaebaja paiknes, juures alates kella 15.09-st umbes 20 minutit ja andis selle aja jooksul kaebajale dokumente. Kuna A. Kongi viibis kaebaja kambri juures küllaltki pikka aega ja on näha, et ta andis kaebajale dokumente kambrisse, on eluliselt usutav, et ta tegeles selle aja jooksul kaebajale vaidlusaluste käskkirjade tutvustamisega. Kaebaja kohtumenetluses esitatud avaldustest ilmneb, et kaebaja sai aru, mille eest teda karistati ja millised karistused talle määrati. Seega on käskkirjade tutvustamine olnud piisav ning kohtul ei ole sellest tulenevalt alust kahelda A. Kongi vene keele oskuses. Täiendavalt on Viru Vangla 1. märtsi 2021. a vaideotsuses nr 6-12/13-4 esile toonud, et A. Kuznetsova selgitas 6. jaanuaril 2021 telefoni teel kaebajale veel kord käskkirja nr 6-3/884-1 põhjendusi. Seda kinnitab telefonikõnede väljavõte, kust nähtub, et kõne kestis 54 minutit ja 55 sekundit.
30.8. detsembri 2020. a videosalvestiselt on näha ka seda, et kaebaja andis A. Kongilt saadud dokumendid tagasi. Võttes arvesse, et A. Kongi tutvustas vaidlustatud käskkirju kaebajale
8.detsembril 2020, on usutav, et videosalvestiselt nähtuvad dokumendid olid vaidlusalused käskkirjad. Kaebaja vaietest ja kohtumenetluses esitatud avaldustest ilmneb samuti, et kaebaja keeldus 8. detsembril 2020 ise vaidlustatud käskkirju A. Kongilt vastu võtmast. Kaebaja on kinnitanud, et hiljem proovisid ka valvurid kaebajale käskkirju üle anda, ent kaebaja keeldus nende vastuvõtmisest jätkuvalt. Kuna vanglaametnikud on soovinud vaidlustatud käskkirju kaebajale üle anda, kuid kaebaja on sellest ise keeldunud, ei ole vanglale etteheidetav, et kaebajal ei olnud käskkirju.
31.Kaebaja väited selle kohta, et vangla ei küsitlenud kaebaja seletuskirjades nimetatud tunnistajaid ega lisanud tõendeid, on arusaamatud, sest distsiplinaarmenetluste alustamise järel antud kaebaja selgitustes ega distsiplinaarmenetluse protokollidele esitatud vastuväidetes pole kaebaja taotlenud ühegi tunnistaja ülekuulamist ega nimetanud tõendeid, mida ta paluks arvesse võtta. Seega on kaebaja väited tema soovitud tunnistajate küsitlemata ja tõendite lisamata jätmise kohta alusetud.
32.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vangla ei ole toime pannud menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida vaidlustatud käskkirjade tühistamise või tühisuse tuvastamise. VI Lõppjäreldus, täiendavate tõendite kogumise taotlus, menetluskulud
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 8. detsembri 2020. a käskkirjad nr 6-3/882-1, 6-3/883-1 ja 6-3/884-1 on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
34.Kaebaja palus 9. mail 2023 kohtusse saabunud avalduses, et kohus lisaks praeguse asja materjalide juurde kõik kohtuasja nr 3-21-984 materjalid. Haldusasjas nr 3-21-984 oli lahendamisel kaebaja hüvitamiskaebus, mis puudutas perioodil 3. november 2020 kuni 18. detsember 2020 kaebaja kambris S-218 valitsenud tingimusi (kambri tualetil ukse puudumine, tualetis öösel ereda valguse põlemine, tualetist kanalisatsioonivulina kostumine, roojamise järel tualetist haisu levimine kambrisse).
3-21-502 HKMS § 62 lõike 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus leiab, et kohtuasja nr 3-21-984 materjalidel ei ole siinses asjas tähtsust, sest kohus leidis eespool, et kaebaja viited probleemidele kambriga S218 ei saanud õigustada vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
35.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.