lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-547/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-547/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1149
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 05.03.2024, Tartu 3-24-547 Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses kinnipidamistingimustega Tartu Halduskohtu 01.03.2024. a määruse resolutsiooni p1 Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 24.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale ajavahemikul 08.06.2009 - 17.03.2016 mittevaralist kahju Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega. Kaebaja sai enda õiguste rikkumisest teada, kui luges 22.10.2023 EIK-i lahendeid asjades Tunis vs Eesti (429/12) ja Villems vs Eesti (43059/16). Kaebaja väitel ei teadnud ta Tallinna Vanglas olles, et olmetingimuste peale saab esitada kahjunõude. 18.03.2016 viidi ta üle Viru Vanglasse, kus on head olmetingimused. Asjaolu, et ta varem teadmatusest kahjunõuet ei esitanud, ei tee Tallinna Vangla rikkumisi olematuks. Kaebaja märkis, et ta soovib hüvitiseks 20 000 eurot.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tallinna Vangla halduskohtule Xi kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 11.12.2023 nr-ga 5-37/23/95-1) ja Tallinna Vangla 29.01.2024. a otsuse nr 537/24/95-2, millega kahju hüvitamise taotlus läbivaatamatult tagastati.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 01.03.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Kaebajal on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides (RKHK 17.01.2019. a määrus asjas nr 3-17-911, p 18). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 2023. a detsembris ehk enam kui seitse aastat pärast seda, kui ta Tallinna Vanglast Viru Vanglasse üle viidi. Tallinna Vangla leidis 29.01.2024. a otsuses nr 5-37/24/95-2, et kaebaja on kahjunõude esitamisel oluliselt ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkust tähtaega, tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kahjunõue tuleb läbivaatamatult tagastada.
3.2.Kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (RKHK 29.04.2014. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja 15.06.2015. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9).
3.3.Kohus nõustub Tallinna Vangla 29.01.2024. a otsuses nr 5-37/24/95-2 toodud põhjendustega kahjunõude tagastamise kohta ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vangla tuvastas õigesti, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega ning kahjust teada saamise hetke ei saa siduda EIK-i praktikast teadasaamise ajaga. Samuti ei kohaldanud praegusel juhul 10 aasta pikkune tähtaeg nõude esitamiseks, sest väidetavalt ebainimlikke kinnipidamistingimusi pidi kaebaja tajuma juba neis tingimustes viibimise ajal või hiljemalt päeval, mil ta Tallinna Vanglast lahkus (s.o 18.03.2016). Kohus nõustub Tallinna Vanglaga ka selles, et käesolevas asjas ei esinenud selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud nõude esitamise tähtaja ennistada. Lisaks välistas tähtaja ennistamise ka haldusmenetluse seaduse § 34 lg-s 3 sisalduv regulatsioon. Tallinna Vangla jättis seega 29.01.2024. a otsusega nr 5-37/24/95-2 kaebaja kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt läbi vaatamata.
3.4.Eelnevat arvestades leidis halduskohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kaebaja esitas 03.03.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud ja kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus ning teha asjas uus määrus, millega võtta esitatud kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtueelne menetlus on läbitud, kuna vangla tegi 29.01.2024 otsuse ja tagastas kahjunõude ning selle otsuse peale oli õigus 30 päeva jooksul kohtule edasi kaevata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus halduskohtu 01.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 (kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast) alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 01.03.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

5.1.Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Halduskohus tagastas kaebuse, sest kaebaja esitas kahjunõude (registreeriti vanglas 11.12.2023) vanglale liiga hilja. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p 15). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et jätkuva toiminguga (sh inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõpeb toiming, millega kahju tekitati (RKHK 06.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-93-13, p 14) ning, et kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda EIK-i kohtuasjades tehtud analoogsete otsustega (nt Tunis vs. Eesti), sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p-d 11–12; 27.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 11 ja RKHK 17.03.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-89-16, p 10). Halduskohus märkis õigesti, et väidetavaid ebainimlikke kinnipidamistingimusi pidi kaebaja tajuma juba neis tingimustes viibimise ajal või kõige hiljem päeval, kui ta Tallinna Vanglast lahkus (18.03.2016), kuid isegi sellisel juhul on 2023. a detsembris vanglale esitatud kahjunõue esitatud rohkem kui seitse aastat hiljem ehk RVastS § 17 lg-s 3 märgitud kolme aastast tähtaega oluliselt ületades. Kuna kaebaja ei olnud vangla poole kahjunõudega tähtaegselt pöördunud, pole ta halduskohtule esitatud hüvitamiskaebuse osas läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust. Samuti on kohus asjakohaselt märkinud, et vastavalt HMS § 34 lg-le 3 ei saanud ka eeldada tähtaja ennistamist vangla poolt, sest ajal, mil esitati kahjunõue (detsember 2023), oli kahjunõude esitamise tähtaega juba ületatud rohkem kui üks aasta.
5.2.Kinnipeetavat ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks, kui vangla on tema poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud. Sellise olukorraga on tegemist ka siis, kui vangla tuvastab õiguspäraselt, et kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, nagu Tallinna Vangla oma 29.01.2024. a otsuses nr 5-37/24/95-2, millega kahju hüvitamise taotlus läbivaatamatult tagastati, igati õigesti leidis. Kuna kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasuse hindamine hõlmab ka seda, kas kohtueelne menetlus ise (vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamine) on algatatud tähtaega järgides, siis ei ole asjakohane kaebaja väide, et tal on kohtueelne kord läbitud sellega, et tal oli õigus Tallinna Vangla 29.01.2024. a otsuse peale esitada 30 päeva jooksul kaebus halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium