X kaebus Eesti Töötukassa 02.06.2023 otsuse nr TVH/23/022060, 04.06.2023 otsuse nr TVT/23/031612 ja 23.08.2023 vaideotsuse nr VO/23/1867 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.04.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 10.04.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks.
2.Eesti Töötukassa (vastustaja) tegi 02.06.2023 otsuse nr TVH/23/022060, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning põhjendas otsust järgmiselt.
2.1.Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
2.2.Töövõime ulatuse tuvastamisel võetakse aluseks taotleja enesehinnang oma tegutsemisvõime ja piirangute esinemise kohta ning tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kuigi taotleja
3-23-2108 hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka tervise infosüsteemi terviseandmed. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
3.Eesti Töötukassa (vastustaja) tegi 04.06.2023 otsuse nr TVT/23/031612, millega jättis kaebajale töövõimetoetuse määramata. Otsuse tegemise aluseks võeti Eesti Töötukassa 02.06.2023 otsus nr TVH/23/022060 töövõime hindamise kohta, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud, seega puudub taotlejal õigus töövõimetoetusele.
4.Kaebaja esitas 30.06.2023 vaide, milles ei nõustunud Eesti Töötukassa 02.06.2023 otsusega nr TVH/23/022060 ja 04.06.2023 otsusega nr TVT/23/031612.
5.Vastustaja jättis 23.08.2023 vaideotsusega nr VO/23/1867 vaide rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 22.09.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Eesti Töötukassa 02.06.2023 otsuse nr TVH/23/022060, 04.06.2023 otsuse nr TVT/23/031612 ja 23.08.2023 otsuse nr VO/23/1867 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile ega töövõimele, sellest tulenevatele piirangutele ja abivajadusele. Vastustaja on otsuste tegemisel hinnanud asjaolusid ebaõigest ning jätnud olulised asjaolud arvestamata. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.
7.1.Kaebaja terviseprobleemid ja töövõime langus algasid pärast 22.03.2016 toimunud tarkusehamba eemaldamise operatsiooni, mille käigus rebenes kaebaja kolmiknärv ja nihkus lõualuu. Kaebajat vaevavad tugevad valud alalõualuus ning valu ägeneb ilmastikuolude ja rõhu muutuse tõttu. Pidev valu põhjustab vaimset väsimust, depressiooni ja sagedasi meeleolumuutusi. Ravimitel puudub efekt ning tugevama toimega ravimite kasutamisel ilmnevad kõrvaltoimed, nt iiveldus, pearinglus, tundlikkus, segasus ja motoorsete funktsioonide häired. Kaebaja töötab otsekontaktis lastega, mis on väga vastutusrikas ning välistatud on psühhoosi või agressiivsuse ilmingud, mistõttu ei ole kaebajal võimalik täiskohaga töötada, vaid on sunnitud oma tööaega piirama. Meeskonnatöö on kaebaja kiirest erutuvusest ja ebastabiilsest vaimsest seisundist tekkivate konfliktide tõttu piiratud. Suhtlemisprobleemide tõttu suhted töökaaslastega on keerulised. Kaebaja saab töötada kuni neli tundi päevas, pikema tööga valud intensiivistuvad ning tekib närvipingest tingitud vihahoog ja negatiivsed emotsionaalsed ilmingud laste ja teiste suhtes.
7.2.Vastustaja pidi igakülgse ja teadliku otsuse tegemiseks lähtuma uurimisprintsiibist (HMS § 6) ning koguma tervise infosüsteemist (TIS) kaebaja terviseseisundi kohta puuduolevaid andmeid. Kui TIS-s andmed puudusid või need ei olnud piisavad isiku töövõime objektiivseks määramiseks, pidi vastustaja tegema doktor A taotluse tehtud 22.03.2016 operatsiooni täielikuks kirjelduseks, selle läbiviimisel ilmnenud probleemide ja tagajärgede kohta. Eelkõige pidanuks uurima, kuidas operatsioon kulges, millised tüsistused tekkisid ja millised on nende tagajärjed, kes viis operatsiooni läbi ja muud asjakohast teavet operatsiooni kohta. Vastustaja ei ole kogunud ka teavet doktor A poolt 19.04.2022 koostatud epikriisi andmete põhjal täiendavat teavet kaebaja seisundi ja ravi võimaluste või selle puudumise kohta. Arst diagnoosis kaebaja haiguse ravimatuks.
7.3.Kaebaja leiab, et vastustaja järeldus valuravi ebaregulaarsuse kohta on ebaõige, sest jätab arvestamata asjaolu, et rasedus ja imetamine välistavad valuvaigistite kasutamise ja MRT-uuringute tegemise. Kolmiknärvi neuralgia raviks kasutatavad ravimid võivad häirida loote emakasisest arengut ning kirurgiliste meetodite kasutamine on samuti piiratud lootele kiirguse mõju tõttu. Vastustaja tegi ebaõige järelduse, et kaebaja ei vaja ravi ja et tal ei ole probleeme töövõimega. Kaebaja leiab, et taotluses koostatud tüüpküsimuste ja neile antud Jah või Ei vastuste põhjal on võimatu kujundada õiget arvamust kaebaja töövõime langusest, mistõttu on eksperdid formaalset lähenemist kasutades, summeerides arvväärtusi 0 kuni 4, jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 2(16)
3-23-2108
7.4.Kaebaja haigust arvestades on võimatu anda dokumentide põhjal objektiivset hinnangut tema töövõimele. Vastustaja ekspertarst on kirjeldanud, et neuralgilised valud on äkki tekkivad valusööstud, mis kestavad mõne sekundi. Kaebaja leiab, et ekspertarst ei tea, mis on kolmiknärvi kahjustusega seotud valu või kirjeldab mõnda muud neuroloogilist valu. Kaebaja tulnuks suunata eksperthinnangu saamiseks vastava erialaga eksperdi juurde. Vastustaja ei kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi ega andmeid kaebaja terviseseisundi kohta kaebaja töövõime määramiseks ega põhjendanud veenvalt erijuhtumi puudumist. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
8.1.Vaidlustatud otsused on õiguspärased.
8.2.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks kaebaja 10.04.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja on 10.04.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning suhtlemise valdkondades. Kaebaja on märkinud piirangud ka ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Kaebaja ei ole taotluses tegutsemispiiranguid märkinud liikumise (taotluse V peatükk „kehaline ja vaimne võimekus“ p 1), käelise tegevuse (p 2), teabe edasiandmise ja vastuvõtmise (p 3), õppimise ja tegevuste sooritamise (p 5 ), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades (p 6). Kaebaja on kirjeldanud tegutsemispiiranguid järgmiselt.
8.2.1.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas (p 4). Kaebaja ei ole märkinud piiranguid teadvusel püsimise, tualettruumi toimingute ning söömise ja joomise kategoorias. Kaebaja on kirjeldanud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid: „Pideva valu ja närvisüsteemi närvilise seisundi tõttu väsin kiiresti ja muutun kiiresti erutusseisundiks (pisarad või konflikt). Sageli pole mul mingit vaimset ega füüsilist jõudu igasuguse tegevuse läbiviimiseks. Operatsiooni tagajärjeks on kolmiknärvi kahjustus. Pidev valu, põletustunne (nagu pipar) huultel ja lõual. Tunnen suurenenud valu, kui puudutan lõualuud, lõuga, põske, huulte vasaku külje piirkonda (käega, juustega), tuult või vihma (väljaspool). Paresteesia tunnet võib võrrelda sellega, et sulle löödi näkku, see on paistes ja see valu ei möödu. Samuti tundub mulle söömise ajal, et vesi ja toit voolavad mu lõua alt alla.“
8.2.2.Suhtlemise valdkonnas (p 7). Suhtlemisega hakkamasaamises ei ole piiranguid kirjeldatud. Kohase käitumise piirangutena on kaebaja kirjeldanud, et „kaotab emotsioonide ja käitumise üle kontrolli sageli. Pideva valu ja närvilisuse tõttu väsib kiiresti ja muutub erutusseisundisse kiiresti. Sageli puudub vaimne ja füüsiline jõud igasuguste tegevuste läbiviimiseks.“ Suhtlemisega seotud muude piirangute juures on kirjeldus: „ Pideva valu (24 tundi ööpäevas) tõttu ei suuda ma oma psühholoogilist seisundit alati kontrollida. Tekkivad vihahood, äkilised pisarad, järsk meeleolu muutus. Seetõttu minu tööpäev on lühendatud.“
8.2.3.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed (p 8). Kaebaja ei ole sõltuvust tekitavate ainete mõjust tulenevaid piiranguid märkinud, ent on ravimite kõrvaltoimete osas märkinud: „Keha immuunsus ravimite suhtes. Arstide välja kirjutatud ravimite võtmisel täheldatakse järgmisi kõrvaltoimeid: iiveldus, kehv tervis, vähene soov suhelda või kedagi (isegi lähedasi) näha, passiivsus. Valukabineti arstide välja kirjutatud ravimite võtmisel täheldatakse kõrvaltoimeid: täielik suutmatus täita oma kutseoskusi, passiivsus, uimasus.“
8.2.4.Muud tervisehäired (p 9). Kaebaja on märkinud järgmist: „Perioodiliselt tekivad raskused suhtlemisel perekonnas või kolleegidega närvisüsteemi pideva erutunud seisundi tõttu, mida põhjustab tugev katkematu valu (24 tundi ööpäevas). Ma ei saa süüa ega juua sooja ega külma. Lõua vasakus servas võin süüa ainult pehmeid toite. Samuti ei tunne ma lõua ja huule osa tuimuse tõttu huuli ja hambaid ning mulle tundub, et (näiteks vedelikku juues) voolab vesi mu lõua alla. Närimisel hammustan tihti huuli või põske verele, sest ma ei tunne neid. Hammaste pesemisel, meigi pealekandmisel ja üldiselt näo vasaku poole puudutamisel on kergeid raskusi.“ 3(16)
3-23-2108
8.3.Töövõime hindamise menetluses koostas Meliva Qvalitas AS ekspertarst A (TTO ekspertarst) 17.04.2023 eksperdiarvamuse, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst hindas kaebajal kõikide valdkondade võtmetegevused arvväärtusega 0. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. TTO ekspertarst tuvastas tervise infosüsteemi terviseandmete alusel, et kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
8.4.Kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, sh selleks hetkeks lisandunud terviseandmed, vaide, samuti kõik isiku poolt esitatud lisadokumendid ning TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst A, kes nõustus TTO eksperdiarvamuses toodud põhjendustega. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst A kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on 13.11.2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub samuti TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
8.5.Vastustaja selgitab täiendavalt, et on põhjendatud hinnata, et kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole tema üldist töövõimet mõjutavad ning et suhtlemise valdkonnas ei leidnud piirangud terviseandmete alusel kinnitust. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.
8.6.Töövõime hindamisel on valdav praktika dokumendipõhine hindamine, antud juhul ei olnud vajadust visiidipõhiseks ekspertiisiks. Töövõime hindamine oli võimalik läbi viia dokumendipõhiselt. TIS-is olid sissekanded olemas, need olid põhjalikud ja neis ei esinenus vastuolusid. Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse hindamise hetkel olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isik järgib määratud vajaduspõhist ravi ja kas haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Töövõime hindamisel puudub kompetents võtta seisukohti ravivigade osas, hinnata ravi kvaliteeti jms, selliste küsimuste lahendamisel on pädevus teistel asutustel. TVTS ja töövõime hindamise metoodika kohaselt puudub vastustajal õigus suunata inimesi ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele pöördumine saab toimuda vaid vajaduspõhiselt ravi eesmärgil ja ravi vajava seisundi korral.
8.7.Terviseseisundit kinnitava meditsiinilise informatsiooni saamiseks tegid TTO ekspertarst enne eksperdiarvamuse koostamist ning töötukassa töövõime hindamise ekspertarst oma seisukoha andmisel elektroonilise päringu tervise infosüsteemi kaebaja viimase viie aasta ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste ning püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja töövõimetuslehtede kohta. Samuti paluti vaidemenetluse raames kaebajalt täiendavaid selgitusi vaides viidatud vastuvõttude kohta Lätis, Venemaal ja Saksamaal, millele kaebaja vastas, et need toimusid 5-6 aastat tagasi (umbes 2017. aastal). Antud juhul oli kogu vajalik kaebaja seisundit 4(16)
3-23-2108 kajastav info olemas ja piisav. TTO ekspertarst on oma eksperthinnangus välja toonud vaid need raviarstide epikriisid, millele on hindamisel otseselt tuginenud, kuid see ei tähenda, et ülejäänud viimase viie aasta terviseandmeid ei oleks arvestatud. Ekspertarvamuses tuuakse piiranguid põhjustavate objektiivsete terviseandmetena välja vaid olulisemaid ja sageli ka hiliseimad terviseandmed, mis kajastavad kokkuvõtlikult käesolevat olukorda.
8.8.Hindamisel on arvestatud kaebajal esineva kolmiknärvi neuralgiat, samuti on hindamisel arvestatud sellest põhjustatud vaevustega ning arvestatud on kaebajal esinevat valu. Samas puuduvad objektiivsed terviseandmed, mis kinnitaksid, et kaebajal esineksid tegutsemispiirangud sellises ulatuses et oleks hinnatav osaline või puuduv töövõime. Kaebaja ravi ei ole olnud regulaarne ja ravipotentsiaal on täies mahus kasutamata. Töövõimetuslehte kolmiknärvi neuralgiaga ei ole kaebaja vajanud. Terviseandmeid kogumis analüüsides ei leia kinnitust, et tegemist on püsiva töövõimet piirava pideva tugeva valuga, sest pöördumised ravimeditsiini poole abi saamiseks on ebaregulaarsed ning ravisoovituste järgimine valikuline. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse püsivaid piiranguid adekvaatse ravi foonil. Kaebajal esinev valu ei ole objektiivsete terviseandmete alusel väljendunud sellises ulatuses, et see mõjutaks püsivalt tema üldist töövõimet.
8.9.Kaebaja terviseprobleemid tekkisid peale tarkusehamba eemaldamist 2016. aastal. Rasedused ja rinnaga toitmise periood võivad ajutiselt piirata teostatavate uuringute ja raviprotseduuride mahtu ning nendest asjaoludest raviarsti teavitamine on patsiendi kohustus, et raviarst saaks antud asjaoludega arvestada raviotsuste tegemisel, valides sobivad ravimid ja ohutud uuringumeetodid. Rasedused ja rinnaga toitmise perioodid on eelduslikult alati raviarstide poolt arvesse võetud ning ei vajanud eraldi käsitlemist töövõime hindamisel. Olenevalt terviseprobleemi olemusest ja tõsidusest on teatud juhtudel osutunud vajalikuks ka näiteks imetamisperioodi lühendamine.
8.10.Erijuhtumi puhul langetab ekspertarst kaalutlusotsuse töövõime ulatuse ja raskusastme kohta, toetudes terviseandmete analüüsimisel ja töövõime hindamisel muu hulgas käesolevas peatükis loetletud kriteeriumitele. Ekspertarst märkis, et kaebaja puhul erijuhtumit ei esine. Selle seisukohaga nõustus ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kaebajal puudub reaalne risk tervise halvenemisele juhul, kui ta jätkab töötamist tavapärases mahus. Seni on olnud tema ravipotentsiaal osaliselt kasutamata. Kaebaja vaimne või kehaline tervis ei ole ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata. Tegemist ei ole kiire progresseerumise riskiga haigusega ja regulaarse raviga on võimalik subjektiivsete vaevuste leevenemine.
8.11.Kaebaja ise ei ole kaebuses täpsustanud, kas ja millises osas konkreetselt on tema hinnangul tegutsemispiirangud valesti hinnatud, millised konkreetsed andmed on puudu või millised hindamise aluseks olnud terviseandmed on olnud ebaõiged, kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale saab hinnata, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes esinevad kerged piirangud. Arvestatakse ka asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele. Antud juhul on hinnang, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, põhjendatud ja kooskõlas töövõime hindamise metoodikaga.
8.12.Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele, mistõttu on talle õiguspäraselt jäetud töövõimetoetus määramata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5(16)
3-23-2108
10.Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja 02.06.2023 töövõime hindamise otsust nr TVH/23/022060 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 8-9), 04.06.2023 töövõimetoetuse mittemääramise otsust nr TVT/23/031612 (dtl 10) ning 23.08.2023 vaideotsust nr VO/23/1867. Haldusasjas on poolte vahel erimeelsus kaebaja töövõime ulatuses, eelkõige selle vähenemise küsimuses. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kohus saab kaebaja seisukohast aru selliselt, et kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud tuvastama vähemalt osalise töövõime. Poolte vahel on seega vaidlus küsimuses, kas kaebaja töövõime hindamine toimus õiguspäraselt. Muuhulgas on kaebaja tõstatanud uurimispõhimõtte täitmata jätmise, põhjendamiskohustuse täitmata jätmise ja erijuhtumi kohaldamata jätmise küsimused. Kaebaja töövõime hindamise õiguspärasusest sõltub ka kaebajale töövõimetoetuse määramata jätmise õiguspärasus.
11.Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid ning seejärel analüüsib, kas vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Töövõime hindamise põhimõtted
12.Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Hindamisotsustega on tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 320-2474, p 16-17). Seega tuleb töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et töövõime hindamisele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid, mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada.
13.TVTS § 5 lg 1 sätestab, et töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3).
14.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“1 (määrus nr 39) § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“2. Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
15.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
16.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral
3-23-2108 arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel ning lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
17.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3).
18.Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
19.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
20.Kohus selgitab, et kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada üksnes juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline 7(16)
3-23-2108 metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda ega hinnata kaebaja töövõimet vastustaja asemel. Kaebaja töövõime hindamine
21.Kaebaja taotluse kohta hinnangu andnud ekspertarstid leidsid, et TIS-is on kaebaja tervisliku seisundi kohta piisavalt andmeid, mille põhjal teha dokumendipõhine töövõime hindamine. Töövõime hindamise menetluses koostas 17.04.2023 eksperdiarvamuse (dtl 113-120) Meliva Qvalitas AS ekspertarst dr A (TTO ekspertarst). Kaebajal tegutsemispiiranguid ei tuvastatud (arvväärtusega 0) ning töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 0. Sellest tulenevalt jõudis ekspertarst järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
22.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamata jätmine on vormiviga, mis võib kaasa tuua haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Töötukassa 02.06.2023 otsuse põhjendustes on välja toodud, millistes valdkondades kaebajal piiranguid ei esinenud. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste aritmeetilist keskmist ei ole aga eraldi välja toodud. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §dele 5-9 ning määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 02.06.2023 otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa poolt 23.08.2023 vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti võimalikult põhjalikku ja veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses, sest töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus vastustaja õigusaktid tuleks põhjendamispuuduse tõttu tühistada.
23.Kohus selgitab, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
24.Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi töövõime hindamise asjas eeldab hindamine 8(16)
3-23-2108 meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik, mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult, kuid kohus ei saa asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).
25.Kaebaja märkis ja kirjeldas töövõime hindamise taotluses tegutsemispiirangud järgmiselt: 1) Liikumine: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – 0 (piirang puudub); 1.2. Ohutu ringiliikumine – 0; 1.3. Seismine ja istumine – 0; 1.4. liikumisega seotud muud piirangud – 0. 2) Käeline tegevus: 2.1. Käte sirutamine – 0; 2.2. Asjade liigutamine – 0; 2.3. Käteosavus – 0;
2.4.käelise tegevusega seotud muud piirangud – 0. 3) Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: 3.1. Teabe edasiandmine – 0; 3.2. Teabe vastuvõtmine – 0; 3.3. teabevahetusega seotud muud piirangud – 0. 4) Teadvusel püsimine ja enesehooldus: 4.1. Teadvusel püsimine – 0; 4.2. Tualettruumi toimingud – 0; 4.3. Söömine ja joomine – 0; 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – 93. Kaebaja on teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid kirjeldanud: „Pideva valu ja närvisüsteemi närvilise seisundi tõttu väsin kiiresti ja muutun kiiresti erutusseisundiks (pisarad või konflikt). Sageli pole mul mingit vaimset ega füüsilist jõudu igasuguse tegevuse läbiviimiseks. Operatsiooni tagajärjeks on kolmiknärvi kahjustus. Pidev valu, põletustunne (nagu pipar) huultel ja lõual. Tunnen suurenenud valu, kui puudutan lõualuud, lõuga, põske, huulte vasaku külje piirkonda (käega, juustega), tuult või vihma (väljaspool). Paresteesia tunnet võib võrrelda sellega, et sulle löödi näkku, see on paistes ja see valu ei möödu. Samuti tundub mulle söömise ajal, et vesi ja toit voolavad mu lõua alt alla.“ 5) Õppimine ja tegevuste sooritamine: 5.1. Tegevuste õppimine – 0; 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine – 0; 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – 0. 6) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: 6.1. Väljaskäimine – 0; 6.2. Riski või ohu tajumine – 0; 6.3. Toimetulek muutustega – 0; 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – 0. 7) Suhtlemine: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine – 0; 7.2. Kohane käitumine – 3 (raske piirang); 7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud – 9. Kohane käitumise võtmetegevust on kaebaja kirjeldanud: „ei suuda kontrollida emotsioone ja käitumist. Kaotab kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle sageli. Pideva valu ja närvisüsteemi närvilise seisundi tõttu väsin kiiresti ja muutun kiiresti erutusseisundiks (pisarad või konflikt). Sageli pole mul mingit vaimset ega füüsilist jõudu igasuguse tegevuse läbiviimiseks.“ Muid piiranguid on kirjeldanud: „Pideva valu (24 tundi ööpäevas) tõttu ei suuda ma oma psühholoogilist seisundit alati kontrollida. Tekkivad vihahood, äkilised pisarad, järsk meeleolu muutus. Seetõttu minu tööpäev on lühendatud.“ 8) Ravimite kõrvaltoimed: Jah, kuna keha on immuunne ravimite suhtes. Arstide välja kirjutatud ravimite võtmisel täheldatakse järgmisi kõrvaltoimeid: iiveldus, kehv tervis, vähene soov suhelda või kedagi (isegi lähedasi) näha, passiivsus. Valukabineti arstide välja kirjutatud ravimite võtmisel täheldatakse kõrvaltoimeid: täielik suutmatus täita oma kutseoskusi, passiivsus, uimasus.
9 – kui taotleja on töövõime hindamise taotlusvormi täites vastanud, et tema võimekus on muutlik või esineb muid valdkonna piiranguid, märgistatakse taotleja piirang väärtusega 9.
9(16)
3-23-2108 9) Muud tervisehäired: Perioodiliselt tekivad raskused suhtlemisel perekonna või kolleegidega närvisüsteemi pideva erutunud seisundi tõttu, mida põhjustab tugev katkematu valu (24 tundi ööpäevas). Ei saa süüa ega juua sooja ega külma. Lõua vasakus servas saab süüa ainult pehmeid toite. Ei tunne lõua ja huule osa tuimuse tõttu huuli ja hambaid ning tundub, et (nt vedelikku juues) voolab vesi lõua alla. Närimisel hammustab tihti huuli või põske verele, sest ei tunne neid. Hammaste pesemisel, meigi pealekandmisel ja üldiselt näo vasaku poole puudutamisel on kergeid raskusi.
26.Ekspertarst dr A 17.04.2023 eksperthinnangus (dtl 113-120) nähtub, et kaebajal tegutsemispiiranguid ei tuvastatud. Ekspertarst on põhjendanud hinnangut sellega, et kaebaja poolt kirjeldatud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad, kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas, ravimite kõrvaltoimete ega ka muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Tegevusvõime koondkokkuvõtte kohaselt ei saa olemasolevate terviseandmete alusel töövõimet mõjutavaid piiranguid välja tuua. Kaebaja enesehinnangul esineb krooniline valu, kuid selle ravi sisuliselt puudub. Vastustaja on esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtted ja nendest ei nähtu, et ekspertarst oleks andnud hinnanguid, mis on otseses vastuolus olemasolevate terviseandmetega.
27.TTO ekspertarst vaatas vaidemenetluses kaebaja taotluse ja terviseandmed uuesti üle ning koostas 14.08.2023 eksperthinnangu (dtl 127-134), milles leidis järgmist.
27.1.Arst tõdes teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas p-s 4.4. märgitud muude piirangute osas, et uusi terviseandmeid taotluse uuel läbivaatamisel ei lisandunud ning põhjust piirangute teisiti skoorimiseks ei ole. TTO ekspertarst märkis, et kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja käis neurokirurgi vastuvõtul viimati 2022. aasta aprillis, MRT-s neurovaskulaarset konflikti ei ole. Kaebaja on proovinud eelnevalt erinevaid valuvaigisteid, ent efekti ei olnud, misjärel soovitati arsti poolt amitriptülliini, TENS näovalu programmiga. Taotleja poolt välja ostetud 50 tabletti amitrüptilliini, edasist ravi ei järgne, praegu valuravi ei kasuta. 2022.aastal välja kirjutatud valuravimitega retseptid (etorikoksiib, kodeiin-partsetamooliga, tramadool deksketoprofeeniga) on kõik anulleeritud. Töövõimetuslehte kolmiknärvi neuralgiaga ei ole vajanud. Töötab mitmel ametikohal.
27.2.Suhtlemise valdkonna kohase käitumise võtmetegevuse osas p-s 7.2. märkis TTO ekspertarst, et kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad ning puuduvad kirjeldused, mis taotleja poolt esitatud piiranguid kinnitaksid. Eksperthinnangus on selgitatud, et selles võtmetegevuses hinnatakse eelkõige agressiivsust ja sotsiaalsete normide eiramist. Kaebaja on viimati neurokirurgi vastuvõtul käinud aprillis 2022, kuigi neurokirurgilise ravi võimalusi hetkel ei ole, siis tõenäoliselt ei ole ammendunud valuravi võimalused. Pole pöördumisi psühholoogile ega psühhiaatrile. Suhtlemisega seotud muud piirangute osas p-s 7.3. on hinnangus märgitud, et kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust ning kaebusi ei kajasta terviseandmed. Samuti puuduvad andmed kaebaja vihahoogude esinemise kohta, järskude meeleolumuutuste kohta.
27.3.Ravimite kõrvaltoimete osas leidis TTO ekspertarst, et terviseandmed ei kinnita kaebusi seoses ravimite tarbimisega. Viimasel kahel aastal välja kirjutatud valuravimi retseptidest on enamus anulleeritud.
27.4.Muud taotluses kirjeldatud tervisehäired ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Perearsti epikriisis on toodud andmed 2016.aastast, siis on proovinud erinevaid ravimeid, epikriisi alusel tekkisid ka kõrvaltoimed. Hilisemad pöördumised olnud episoodilised ja valuravimitest välja ostetud vaid 50 tabletti amitriptülliini. Teised valuravimite retseptid anulleeritud. Puuduvad objektiivsed andmed, mis kaebusi kinnitaksid.
27.5.Koondkokkuvõtte kohaselt esineb kaebajal krooniline valu, mis mõjutab tema hinnangul emotsionaalsust ja nii kehalist kui ka vaimset võimekust. Samas leiab ekspertarst, et valuravi sisuliselt puudub, pole ka pöördumisi eriarstidele ning kaebaja töötab. 10(16)
3-23-2108
28.Töötukassa ekspertarsti A hinnang kinnitab 13.11.2023 koostatud hinnangus (dtl 136-146) TTO ekspertarsti järeldusi.
28.1.Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas võtmetegevuste hindamisega arvväärtusega 0. Töötukassa ekspertarst on selgitanud, et teadvusel püsimise all mõistetakse tavapärast virgeseisundit ja kontaktivõimet ärkvelolekus ning selles valdkonnas käsitletakse elementaarsete põhitegevuste (virgeseisund, toitumine ja enesehooldus) piiranguid. Valdkonda kuuluvad tegevused, mille sooritamine on vajalik elus püsimiseks. Teadvusel püsimisega ja enesehooldusega seotud muude piirangute (p 4.4.) all hinnatakse riietumise, enda pesemise ja kehaosade muu hooldusega hakkamasaamist. Kaebaja terviseandmed ei kajasta, et tal oleks esinenud teadvusehäireid või ta ei suudaks iseseisvalt toime tulla või vajaks abi riietumisel, pesemisel ja kehaosade muul hooldusel, mis mõjutaks tema üldist töövõimet. Antud võtmetegevuses ei hinnata närvisüsteemi seisundit ega tegevuste alustamist ja lõpetamist vaimse energia puuduse tõttu. Puuduvad füüsilised haigused, mis piiraksid enesehooldust. Tundehäired vasaku alalõua ja huulte piirkonnas TIS andmetel ei põhjusta funktsiooni piiratust.
28.2.Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega suhtlemise valdkonna kohase käitumise võtmetegevuse (p 7.2.) ja muude piirangute osas, sh hindamisega arvväärtusega 0. Kaebaja terviseandmed ei kinnita suhtlemispiiranguid, sest 7.2 võtmetegevuses hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus isiku käitumine inimeste vahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Meeleoluhäirete korral võiks kiire ärritumine olla äärmisel juhul hinnatav kerge piiranguna, mis tegelikku töövõimet ei mõjuta. Kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi psüühikahäiret, ta ei ole vajanud psühhiaatri , psühholoogi konsultatsiooni ega ravi, seega ei leia enesehinnangulised vaevused objektiivset kinnitust. Punktis 7.3. võtmetegevuses kajastatud enesehinnangulisi piiranguid ei kinnita terviseandmed, sest meeleoluhäireid ei ole kaebajal diagnoositud, ravi ei ole vajanud ning ka kroonilise valu ravi ei ole viimase aasta vältel vajanud. Näopiirkonna valu on viimati kajastatud TIS-is 04.05.2022 (perearst dr A 10.05.2022 epikriisis).
28.3.Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega ravimite kõrvaltoimete osas. Kaebajal puuduvad püsivad ja üldist töövõimet mõjutavad ravimite kõrvaltoimed ning kõrvaltoimete tulemusel tekkinud püsivad funktsioonipiirangud.
28.4.Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega muude tervisehäirete osas. Kolmiknärvi valule on iseloomulikud korduvad ühepoolsed torkavad valusööstud näo piirkonnas, mida võib vallandada ka söömine, temperatuuri muutused ning kaebajal on kirjeldatud tundehäireid vasakul alalõua piirkonnas (suus tuimustunde ning välise hüperesteesiga), kuid halvatusnähte, motoorikahäireid ei esine. Terviseandmed ei kinnita neelamis- ega mälumishäireid ning suuõõne vigastusi hammustamise tagajärjel. Perearst A 10.05.2022 epikriisi kohaselt on kaebaja käinud hiljuti hambaarsti juures, mille järgselt on valu taandumas. Hilisemaid pöördumisi näovalu või tundehäiretega ei ole. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse püsivaid piiranguid adekvaatse ravi foonil. TIS andmetel on seega ravi on olnud ebaregulaarne ja ravipotensiaal on täies mahus kasutamata ning viimasel aastal ravivajadus puudub. Töövõimetuslehte kolmiknärvi neuralgiaga ei ole vajanud.
28.5.Seoses kaebuse väidetega psühholoogilise väsimuse ja sagedaste meeleolumuutuste esinemisega, ravimite efekti puudumisega ja kõrvaltoimetega märgib ekspertarst, et terviseandmed ei kinnita enesehinnangulisi kaebuseid. Töövõime hindamise metoodika kohaselt peavad kõik taotleja poolt esitatud kaebused ja piirangud olema kinnitatud tervise infosüsteemi andmetes, et neid saaks töövõime hindamise raames arvesse võtta. Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendite ja kompenseerivate meetoditega (s.t adekvaatse ravi foonil). Kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi psüühikahäiret, ta ei ole vajanud psühhiaatri, psühholoogi konsultatsiooni ega ravi. Motoorsete funktsioonide püsivaid häireid ei ole diagnoositud. Valuravi viimasel aastal püsivalt ei ole vajanud. Unehäireid ei ole diagnoositud, ravi ei ole vajanud. Terviseandmed ei kinnita 11(16)
3-23-2108 neelamis- ega mälumishäireid. Ei ole esinenud pareese, motoorikahäireid. Üksnes tundehäired (tuimus või tõusnud tundlikkus) ja episoodiline valu alalõua piirkonnas ei takista näopesu, meikimist, soengu ega garderoobi valikut sellisel määral, et selle alusel oleks piirangud enesehooldusel töövõimet mõjutavad. Valu võib provotseerida temperatuuri kõikumine, tugev tuul või väga kõva toidu mälumine, kuid see ei mõjuta üldist töövõimet.
28.6.Kolmiknärvi neuralgia on tõepoolest subjektiivselt ebameeldiv ning esineb ette hoiatamata, kuid tegemist on lühiaegse valuepisoodiga, mis tavapäraselt kestab mõne sekundi ning haarab kolmiknärvi varustusala. Tegemist ei ole püsiva valuga nagu seda väidab kaebaja. Kuigi krooniline valu on oma iseloomult püsiv, on valu intensiivsus ja iseloom muutlikud ning ravi ja samaaegse psühhoteraapiaga leevenev. Samas on haiguse prognoos üldiselt hea ja valdav enamus allub hästi karbamasepiinile. Terviseandmetel andis nimetatud ravim hea efekti, kuid kaebaja katkestas selle kõrvaltoimete tõttu ning terviseandmetest ei nähtu, et annust oleks individuaalselt kohandatud. Kolmiknärvi neuralgia ravi võib kesta aastaid, kuid ravi peab olema regulaarne. TIS andmetel on aga ravi olnud ebaregulaarne ja ravipotentsiaal täies mahus kasutamata ning viimasel aastal ravivajadus puudub. Terviseandmed ei kajasta hinnangut ravi efektiivsusele või põhjusele, miks ravi oleks vajanud lõpetamist. Kolmiknärvi valude korral on ravi enamasti pikaaegne ning lõplik efekt saavutatakse järjepideva raviga.
28.7.Kaebajal on eelnevalt töötukassa poolt hinnatud osaline töövõime (alates 2016. aastast neljal korral) alates hamba eemaldamisest. Neil kordadel on tegemist ka piirangute ülehindamiseganäiteks 2017. aastal hinnati, et kolmiknärvi neuralgia mõjutab oluliselt seismist ja istumist, mis ei vasta töövõime hindamise metoodikale. Ka 2020. aastal määrati piiranguid üldisel liikumisel suure tõenäosusega seetõttu, et raseduse ajal on ravi tavaolukorrast problemaatilisem, kuid käesolevalt ei ole piirangud väljendunud sellisel määral, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Kokkuvõtvalt saab terviseandmetele tuginedes väita, et 2016. aastal hamba eemaldamise järgselt tekkinud vaevused on ajas sedavõrd leevenenud, et ei mõjuta enam püsivalt üldist töövõimet. Ei ole alust eitada episoodiliste valude esinemise tõenäosust, kuid terviseandmeid kogumis vaadates ei ole eluliselt usutav kaebaja väide, et alates 2016 aastal toimunud operatsioonist kuni praeguseni esinevad tugevad valud alalõualuus 24 tundi ööpäevas. Valuravi on ebaregulaarne ja ajutist töövabastust kolmiknärvi neuralgia tõttu kahel viimasel aastal ei ole vajanud.
28.8.Täiendavalt selgitab ekspertarst, et töövõimet ei hinnata konkreetse ametikoha põhiselt. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. Seega ei mõjuta hindamist vabaajategevused ja ka lennukiga sõitmine. Töövõime hindamine ei toimu diagnooside, vaid funktsioonipõhiselt. Muuhulgas võetakse arvesse ka taotleja enda panust oma tervise hoidmisse ja parandamisse - kas nt seljavalude korral on käidud füsioteraapias või kas vererõhu- (vm) haiguse korral tarvitatakse korralikult väljakirjutatud ravimeid. Töövõime hindamisel ei olnud vajalik 2016. aastal teostatud operatsiooni täielik kirjeldus. Samas vaidemenetluse raames paluti kaebajal edastada lisadokumente, eeskätt välismaal arsti juures käimist kinnitavaid dokumente, ent neid ei esitanud. Olles kohtuasja raames üle vaadanud kaebusele lisatud dr. A 05.09.2016 epikriisi, ei mõjuta see kuidagi tehtud otsust. On loomulik, et tervisedokumendid on spetsiifilist meditsiinilist laadi ja sisaldavad meditsiinitermineid, sest need on sihipäraselt suunatud informatsiooniks teistele arstidele.
29.Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid eksinud ei õigusnormide ega töövõime hindamise metoodika vastu. Ekspertarstid on analüüsinud hinnangu andmise ajaks kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega, lähtunud kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest ning järeldanud kõikide olemasolevate andmete põhjal, et kaebajal ei esine tegutsemispiiranguid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Vastustaja on esitanud kohtule väljavõtted TIS-st ning kohtul puudub kahtlus, et nende tõenditega on tutvunud mh kohtumenetluses osalenud töötukassa ekspertarst. 12(16)
3-23-2108 Eksperdiarvamustele ei saa ette heita seda, et hinnangud ei kajasta eraldi iga üksikut sissekannet, kuivõrd sellist nõuet ei tulene õigusaktidest. Ekspertarvamuses tuleb anda eeskätt meditsiinivaldkonna teadmistel põhinev hinnang piirangutele, mis takistavad kaebajal erinevate tegevuste sooritamist, ning nende raskusastme kohta, võttes aluseks TIS-i kantud meditsiinilised andmed (vt määruse nr 39 § 7 lg-d 1 ja 4). Ekspertarstid ei ole kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid võimalikke hinnangulisi vaevusi eitanud, vaid põhjendatult leidnud, et töövõime hindamise kontekstis ei mõjuta need kaebaja töövõime ulatust. Asjaolu, et TIS-is kajastuvad andmed sisaldavad keerulisi meditsiinilise termineid, ei anna alust jõuda seisukohale, et kaebajat puudutavad olulised andmed on jäänud vastustajal hindamata. Tervisehoiuteenuse osutajatest ekspertidel on pädevus meditsiinilist laadi infot lugeda ning käesoleva haldusasja raames on vastustaja selgitanud nendele andmetele tuginemist. Kohus täpsustab, et arstid ei ole praegusel juhul leidnud, et kaebajal terviseprobleeme ei esineks ja et ta oleks oma haigusest täielikult tervenenud, vaid jõudnud kaebaja terviseandmeid kogumis hinnates järeldusele, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole objektiivselt sellised, mille tõttu oleks tuvastatav osaline või puuduv töövõime.
30.Kaebajal on diagnoositud krooniline kolmiknärvi neuralgia, mis põhjustab talle igapäevaselt valu. Ekspertarstid leidsid, et kaebaja kroonilisest haigusest tingitud vaevusi on võimalik ravi ja abivahenditega tõenäoliselt kompenseerida, ent kaebaja senine ravi olnud ebaregulaarne ja ravipotentsiaal täies mahus kasutamata. Töövõime hindamisel on TTO ekspertarst lisanud ka soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta, märkides, et kaebaja töötingimustele olulisi piirangid ei esine, kuid töövõime toetamiseks esineb vajadus psühholoogilisele abile.
31.Kaebaja on asunud seisukohale, et vastustaja on töövõime hindamisel jätnud tähelepanuta, et kaebajale määratud valuravi oli takistatud seoses tema raseduse ja imetamisega. Kohtule esitatud seisukohtadest ja ekspertarvamusest nähtub, et ka seda asjaolu on võetud kaebaja töövõime hindamisel arvesse. Töötukassa ekspertarst on kohtumenetluses koostatud seisukohas selgitanud, et MRT kahjulik mõju lootele ei tõestatud, sest erinevalt röntgenoloogilistest ja kompuutertomograafilistest uuringutest ei kasutata ioniseerivat kiirgust. Üldiselt ei soovitata küll uuringut raseduse esimesel kolmel kuul, kuid ainult pea uuring on eriti vähese mõjuga ning uuringu aega oleks saanud hilisemaks edasi lükata. Närvivalu ravimeetodiks on kroonilise valu ravi, mida neurokirurg kaebajale ka soovitas (amitriptülliin 20 mg x1 ja TENS näovalu programmi). Ekspertarvamuses on märgitud, et kaebaja on 27.04.2022 ühekordselt välja ostnud 50 tabletti amitriptüllini, hilisemalt ravi ei ole jätkanud. TIS-is ei kajastu andmeid valuravi lõpetamise objektiivsete põhjuste kohta ega TENS-programmi katsetamisest. 13.11.2023 eksperthinnangus on võetud arvesse ka asjaolu, et kaebaja viimane laps sündis xx xx xxxx ning terviseandmetest ei leidu objektiivseid põhjuseid alates 2022. aastast valuravi kasutamata jätmisest või täiendavatel uuringutel käimata jätmisest, kui tegemist on enesehinnanguliselt tugeva, pideva valuga. Ekspertarst on märkinud, et ka imetamise perioodil on võimalik rakendada sobivat valuravi, kui valu takistab igapäevaeluga toimetulekut. TVTS ja töövõime hindamise metoodika kohaselt puudub Eesti Töötukassal õigus suunata inimesi ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele pöördumine saab toimuda vaid vajaduspõhiselt ravi eesmärgil ja ravi vajava seisundi korral, sealjuures on eelduslikult raviotsuse määramisel rasedus ja imetamisperiood raviarsti poolt arvesse võetud. Kohtule nähtub seega, et ka rasedus- ja imetamisperioodi on võetud kaebaja töövõime ulatuse hindamisel arvesse. Kohus nõustub vastustaja ka selles, et raviotsuse teeb raviarst sõltuvalt talle teadaolevate asjaolude pinnalt, mistõttu ei pidanud vastustaja raseduse ja imetamise perioodi eraldiseisvalt töövõime hindamisel käsitlema.
32.Ehkki kaebaja kirjeldatud terviseprobleemid võivad iseenesest tema tööalaseid valikuid ja ülesannete täitmist mingil määral kitsendada, siis kohtu hinnangul on ekspertarstid õigesti järeldanud, et kaebaja väidetud tegutsemispiirangud ei leidnud tema terviseandmetest kinnitust. Kohus nõustub vastustajaga selles, et töövõimet ei hinnata ametikoha põhiselt, vaid hindamisel võetakse arvesse üldist töövõimet tööturul, st arvesse võetakse kõiki töötamise valdkondi koos 13(16)
3-23-2108 sobimatute töövõtete ja tingimustega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötab. Kaebaja kirjeldus tema terviseprobleemidele ega tema terviseandmed ei anna alust järeldada, et tal esinevad teadvusel püsimisega ja suhtlemisega seoses püsivalt töövõimet vähendavad probleemid, kuivõrd sellised andmed puuduvad või ei leidnud objektiivselt kinnitust. Kaebajal on talle diagnoositud kroonilisele valule esmalt võimalik otsida probleemile leevendust ravi abil, sh valuravi ja soovitatud psühholoogiline nõustamine töövõime toetamiseks. Kui kaebajal on selliseid püsivaid terviseprobleeme, mis TIS-is ei kajastu, tuleb tal pöörduda nende fikseerimiseks ja ravi saamiseks arstide poole. Kui haigustest põhjustatavad tegutsemispiirangud pole ravi või abivahenditega leevendatavad, saab kaebaja seejärel taotleda oma töövõime uut hindamist.
33.Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et kuna valuravi arsti dr A ning ekspertarstide dr A ja dr A järeldused on olulises erinevuses, tulnuks vastustajal suunata kaebaja vastava eriala arsti juurde. Kaebaja esitas taotluse vastustaja kohustamiseks suunata kaebaja töövõime osas järelduse/otsuse saamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi dr. A või mõne muu kolmiknärvineuralgia valdkonnas spetsialiseeruva spetsialisti vastuvõtule. Kohus ei pea kaebaja väidet eriala spetsialisti juurde suunamisest põhjendanuks. Vastustaja on selgitanud vastuses kaebusele, et TIS-s on põhjalikud sissekanded kaebaja terviseandmetest, seega ei esinenud olukorda, mil oleks tekkinud vajadus andmete täiendamiseks. Vastustajal ei tekkinud kahtlust, et hindamise hetkeks oleks raviarstidel olnud mingid terviseandmed, mida ei olnud sisestatud TIS-i või et andmed oleksid sisestatud valesti. Ka kaebaja seda ei väida. TVTS § 7 lg 1 ja lg 3 koostoimes hinnatakse isiku töövõimet tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi ekspert kaasates ning suunata isik tervisehoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Kohus selgitab kaebajale, nõustudes vastustajaga, et vastustajal puudub õigus suunata inimesi ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele pöördumine saab toimuda üksnes vajaduspõhiselt ravi eesmärgil ja ravi vajava seisundi korral, pöördudes esmalt perearsti vastuvõtule, kes vajadusel suunab inimese täiendavatele uuringutele või eriarstide vastuvõttudele. Kohus selgitab, et ravimeditsiini eriarstid ei hinda üldist töövõimet, vaid seda teeb Eesti Töötukassa ning vastava ettevalmistuse saanud töövõime hindamise ekspertarstid. Töövõime hindamise käigus ei püstitata diagnoose, teostata uuringuid ega määrata ravi, vaid töövõime ulatust hinnatakse olemasolevate andmete põhjal. Käesolevas asjas on hinnangu kaebaja töövõimele andnud kaks töövõime hindamise ekspertarsti, tervishoiuteenuse osutaja Meliva Qvalitas AS ekspertarst A ja töötukassa töövõime hindamise ekspertarst A. Vastustaja on seisukohal, et puudub vajadus täiendava ekspertiisi teostamiseks ning kohus sellega nõustub. Ka juhul, kui kaebaja soovib taotluse esitamisega saada visiidipõhist töövõime ulatuse hindamist, siis kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul vajalik, kuivõrd kaebaja terviseandmed on olnud töövõime ulatuse hindamiseks piisavad. Lisaks ei saa visiidipõhise hindamise puhul kindel olla, et selle käigus kogutud andmed on varasematest terviseandmetest põhjalikumad, sest ka visiidipõhine hindamine kirjeldab üksnes hetkeolukorda. Visiidipõhine hindamine viiakse läbi piiratud aja jooksul erinevate valdkondade kontrollimiseks, mistõttu hinnangud võivad olla oluliselt pealiskaudsemad. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja töövõime ulatuse hindamisel koostatud eksperdiarvamuste õiguspärasuses ning selle objektiivsuses. Kohtu hinnangul ei ole töövõime hindamise otsuse õigus kahtluse all ka põhjusel, et vastustaja ei suunanud kaebajat tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.
34.Kaebaja heidab vastustajale ette ka põhjendamiskohustuse rikkumist erijuhtumi kohaldamata jätmisel. Määruse nr 39 § 2 p 6 kohaselt on erijuhtum erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Määruse nr 39 § 6 lg 7 sätestab, et kui eksperdiarvamuse andmisel ilmneb erijuhtum, hinnatakse sellest tuleneva piirangu raskusastet arvväärtusega 4. Määruse nr 39 § 7 lg 3 kohaselt koostatakse erijuhtumi kohta kokkuvõte, milles sisalduvad: 1) diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamuse andja tugineb; 2) valdkonnad ja võtmetegevused, kui nende koosmõju on käsitatav erijuhtumina; 3) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele, objektiivne staatus ja uuringutulemused, piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg. Määruse nr 39 § 7 lg 4 järgi koostatakse eksperdiarvamuse põhjal 14(16)
3-23-2108 kokkuvõttev arvamus, milles erijuhtumi puhul kirjeldatakse mh piirangu põhjuste, avaldumise ja raskusastmete koosmõju isiku töövõimele. Selle põhjal tuvastab eksperdiarvamuse andja kooskõlas määruse nr 39 §-ga 8 töövõime ulatuse. Eeltoodust saab järeldada, et erijuhtumi kohaldamine on erandlik olukord ning selle kohta tuleb koostada sisuline kokkuvõte vaid juhul, kui ekspertarst tuvastab erijuhtumi olemasolu. Avalikult kättesaadavas töövõime hindamise metoodika dokumendis on selgitatud, et erijuhtumi all mõeldakse erandlikku töövõime hindamise juhtumit, mida ei ole võimalik käsitleda üheski hindamise valdkonnas ning mille puhul isiku terviseseisund põhjustab piiranguid ainult ajuti või põhjustab kergeid piiranguid mitmes hindamise valdkonnas või on risk töötamise jätkamisel haiguse süvenemiseks. Erijuhtumiga võib näiteks tegemist olla, kui: 1) taotleja saab halvaloomulise kasvaja tõttu keemia- ja kiiritusravi, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea; 2) taotlejal on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on tal nahakontakt mistahes objektidega (sh riietega) valu tõttu takistatud ja infektsioonioht on suur, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea; 3) taotlejal on kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti kättesaadavateks igapäevaelus vajalikud töö-, suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea. Erijuhtumi puhul langetab ekspertarst kaalutlusotsuse töövõime ulatuse ja raskusastme kohta, toetudes terviseandmete analüüsimisel ja töövõime hindamisel muu hulgas käesolevas peatükis loetletud kriteeriumitele (töövõime hindamise metoodika, peatükk 3.2, alapeatükk 3.3.2, lk 15-16). Erijuhtumi puhul hinnatakse töövõime puuduvaks, kui taotleja valdkonnapõhises tegutsemisvõimekuses ei ole rasket ega täielikku tegutsemispiirangut, kuid inimese tervis on ohus, kui ta jätkab töötamist (lk 15). Erijuhtumi puhul hinnatakse töövõime osaliseks, kui taotleja valdkonnapõhises tegutsemisvõimes ei ole rasket ega täielikku piirangut, kuid on tema tervise halvenemise oht, kui ta jätkab töötamist (lk 16). Kuna töövõime hindamine tugineb ekspertarsti hinnangule, on ka erijuhtumi esinemine ekspertarsti seisukohal põhinev. Ekspertarsti 17.04.2023 ja 14.08.2023 hinnangud sisaldavad punkti 10 pealkirjaga „Erijuhud“, mille all on märgitud: „Taotleja andmete töötlemisel ilmnenud teave selle kohta, et tegemist on raske haiguse või kehalise või vaimse häirega või tegutsemispiirangut võimendava haiguste koosmõjuga ning selle haiguse või häire tõttu oleks isiku vaimne või kehaline tervis ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata.“ Ekspertarst märkis, et erijuhtumit ei esine. Kohus märgib, et ehkki eksperthinnangus ja vastustaja kirjalikes seisukohtades on tuginetud sõnastuselt teistsugusele erijuhtumi määratlusele kui määruse nr 39 § 2 p-s 6, puudub määruses nr 39, töövõime hindamise metoodikas ja ekspertiisi vormil toodud sõnastuste vahel olemuslik vastuolu. See tähendab, et erijuhtumi hindamiseks tuleb kõigepealt ekspertarstil hinnata, kas taotlejal saab tuvastada osalise või puuduva töövõime, hinnates piiranguid määruses nr 39 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes. Kui eeltoodud metoodika põhjal saab hinnata taotleja töövõimeliseks, kuid TIS-i andmete põhjal on ekspertarstil kahtlus, et taotleja töötamine on terviseseisundi tõttu siiski takistatud (s.o töötamine kahjustaks taotleja elu või tervist), tuleb ekspertarstil TIS-i andmete põhjal selgitada, milline haigus või häire seda põhjustab, põhjendades seeläbi erijuhtumi olemasolu (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsus nr 3-22-1019, p 33) . Kohus leiab, et kuna kaebaja ise ei andnud taotluses ega ka vaides hinnangut erijuhtumile, ning arvestades, et ekspertarst peab esitama eksperdiarvamuses põhjendused üksnes juhul, kui tema hinnangul erijuhtum esineb, ei saa vastustajale ette heita, et 02.06.2023 otsuses ja selle aluseks olnud eksperdihinnangus ei ole eraldi põhjendatud erijuhtumi kohaldamata jätmist. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kaebaja puhul ei ole tegemist olukorraga, mil töötamine eelduslikult halvendaks tema tervislikku seisukorda, sest seni on olnud kaebaja ravipotentsiaal osaliselt kasutamata. Sealjuures ei ole kaebaja vaimne või kehaline tervis ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata, sest tegemist ei ole kiire progresseeruva riskiga haigusega ja regulaarse raviga on võimalik subjektiivsete vaevuste leevendamine. Arvestades vastustaja kohtumenetluses esitatud täiendavaid põhjendusi, pole alust arvata, et vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse aluseks olevates 17.04.2023 ja 14.08.2023 eksperdihinnangutes märgitud järeldus, 15(16)
3-23-2108 et tegemist ei ole erijuhtumiga, on vale. Kuna töövõime hindamine, sh erijuhtumi kohaldamine, pole kaalutlus-, vaid eriteadmistel põhinev hindamisotsus, ei anna erijuhtumit puudutavad põhjendamispuudused praegusel juhul alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 02.06.2023 otsus nr TVH/23/022060 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna töövõime hindamise otsus on olemuslikult seotud töövõimetoetust puudutava 04.06.2023 otsusega nr TVT/23/031612, siis puudub alus ka töövõimetoetuse määramata jätmise otsuse tühistamiseks. Kuivõrd vaidemenetluse esemeks olnud haldusakt on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks lugeda ka 23.08.2023 vaideotsus nr VO/23/1867. Vaidlustatud haldusaktid tühistamisele ei kuulu, mistõttu puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi.
36.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Isikute nimede asendamine lahendis
38.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel nii kaebaja kui ka teiste otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.