Korrakaitse

3-24-111 saadud informatsioon üksnes süvendasid X OÜ kontol oleva vara rahapesu kahtlust. X OÜ jätkuvalt ei esitanud ise RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta, mistõttu esitas RAB RahaPTS § 57 lg 6 alusel 28.02.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2023 haldusasjas 3-23-461 RAB-i taotluse ning andis loa kontol nr XXXXXXXXXXX oleva vara käsutamise piiramiseks alates 06.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui 07.03.2024. RAB kehtestas 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/223-2 Tallinna Halduskohtu poolt antud loa alusel kontol nr XXXXXXXXXXX oleva varale käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ühe aastane seatud käsutuspiirangu tähtaeg saabub vastavalt kohtu poolt antud loale 07.03.2024. Praeguse taotluse esitamise hetkeks on RAB viinud läbi omapoolse analüüsi ning erinevad toimingud, mis jätkuvalt kinnitavad rahapesu kahtlust, et X OÜ kontol olev vara pärineb kuritegelikust tegevusest ning X OÜ ei ole vara tegelik omanik. X OÜ ega tema esindaja ei ole RAB-ile jätkuvalt vara päritolu tõendavaid dokumente esitanud. Täpsem toimingute sisu nähtub kohtule esitatud krüpteeritud taotlusest ja selle lisadest. 2) Rahapesu on defineeritud RahaPTS § 4 lg-s 1. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud selliste kuritegude (nn eelkuritegude) ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata n-ö rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik RahaPTS § 2 tähenduses enne selle vara muutmist rahapesu objektiks (Riigikohtu otsus 3-1-1-34-05, p-d 21, 23 ja 28). 3) RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud, st kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi rahapesus või terrorismi rahastamises. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). Seega RAB-i poolt vara käsutamise piiramise aluseks on kuritegelikku laadi tuvastatud asjaolud, mis viitavad rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanemisele. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral on RAB-i ülesandeks vara käsutamise piiramine vara säilimise tagamiseks ning juhtudel, kus vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei õnnestu kindlaks teha, taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Seetõttu on ka RahaPTS-is sätestatud meetmed, mis annavad aluse kohtu loal vara riigi tuludesse kandmiseks juhtudel, kus on ilmnenud piiratava vara osas põhjendatud rahapesu kahtlus ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole RAB analüüsi käigus õnnestunud kindlaks teha. 4) Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik, sh Eestile. FATF 4. soovitus toob mh, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Samuti on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. Eeltoodud soovitustele tugineb osaliselt ka RahaPTS-i regulatsioon.

2(8)

3-24-111 5) RahaPTS-i § 57 eesmärgiks on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. RahaPTS § 57 lg 8 kohaselt kontol oleva vara puhul käsitatakse § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata. RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirjas toodu selgitab RahaPTS § 57 lg 8 osas järgmist: „võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse, et kontol asuva vara korral käsitletakse konto omanikku vara valdajana, mis tähendab, et talle laienevad kõik valdaja õigused, kuid teda ei loeta automaatselt kontol oleva vara omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks.“ RahaPTS § 57 lg 8 eesmärk on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ning terrorismi rahastamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on üheks Euroopa Liidu suurema fookuse all olevaks valdkonnaks, selle ebaefektiivse tõkestamise korral seatakse ohtu nii Eesti finantssektori konkurentsivõime kui usaldusväärsus. 6) RAB-i analüüs ja järeldused toovad välja, et X OÜ kontol olev vara on kuritegeliku päritoluga, seega ei ole tema vara legaalne omanik. X OÜ ega tema esindaja ei ole taotluse esitamise hetkeks ühtegi tõendit vara legaalse päritolu tõendamiseks RAB-ile esitanud. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid käeoleva taotluse esitamise hetkeks ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku või tegelikku kasusaajat. Seega esineb alus loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks RahaPTS § 57 lg 7 alusel. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (RahaPTS § 57 lg 7 viimane lause). Selleks peab puudutatud isik aga ise vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid esmalt esitama. 7) Esineb põhjendatud kahtlus, et RAB-i poolt piiratud vara 11 420,83 eurot pärineb kuritegelikust tegevusest ning vara legaalne omanik ei ole X OÜ või ei saa äriühingu tegelik kasusaaja olla selle vara tegelik kasusaaja. Rahapesu kahtluse objektiks olev vara on saadud vahendite arvelt, mis pärinevad tõenäoliselt kelmuse teel saadud rahalistest vahenditest. Lisaks sellele on vara jõudnud X OÜ kontole viisil, mis viitab selle varjamisele RahaPTS § 4 mõttes. Nimelt on X OÜ tegeliku kasusaaja X elukaaslase X ja X suhtes alustatud Ameerika Ühendriikides (USA) kriminaalmenetlus pettuse ja rahapesu süüteo toimepanemises. Teadaolevalt müüsid kahtlustatavad äriühingu X OÜ kaudu seadmeid, millega saab kaevandada erinevat liiki virtuaalvääringuid. Samas oli X OÜ-l laos üksnes piiratud kogus kaevandusseadmeid ning piiratud võimalused selliste seadmete juurde hankimiseks. Nii olid kahtlustuse kohaselt kahtlustatavad teadlikud, et X OÜ-l puudus võimekus lubatud kogustes kaevandusseadmeid tarnida ning eksitasid sellega kliente. Kuivõrd X ja X polnud võimalik lubatud kaevandusseadmeid tarnida, lubati ostjatele, et füüsiliste kaevandusseadmete asemel antakse neile lepingulised õigused osale virtuaalvääringutest, mida kahtlustatavad genereerivad kaugkaevandusteenusega, mida teostab äriühing X LP (Ühendkuningriigi äriühing). Tegelikkuses osales X LP kogu oma tegutsemise aja jooksul vaid minimaalses koguses virtuaalvääringu kaevandamises. Selle tulemusena olid investorite kontodel esitatud virtuaalvääringute tulud petlikud, kuna X LP ei olnud lubatud virtuaalvääringut tootnud. Samal ajal kasutasid kahtlustatavad ära X OÜ ja X LP väidetavat edu ning X LP ohvrite raha, mis oli äriühingust välja viidud, et asutada 13.02.2017 Eesti äriühing nimega X OÜ. Viimasest pidi saama virtuaalvääringutele spetsialiseerunud finantsasutus X. Tegelikult aga finantsasutust ei loodud ning kui ohvritelt oli kogutud kokku ligikaudu 25 miljonit USA dollarit fiat- ja virtuaalvaluutas, ei võtnud kahtlustatavad ette ühtegi lubatud panga loomiseks vajalikku 3(8)

3-24-111 toimingut ning jätsid investorite raha endile. Investoritelt kogutud 25 miljonit USA dollarit kanti edasi teistele X ja X kontrolli all olnud äriühingutele. Kahtlustuse kohaselt tegelesid X ja X alates aprillist 2015 kuni vähemalt augustini 2022 rahapesuga, mille ulatus oli üle 550 miljoni dollari. 8) RAB on analüüsi käigus leidnud, et X OÜ kontol olev vara pärineb kuritegelikust tegevusest, mis on Ameerika Ühendiriikides läbiviidava kriminaalmenetluse esemeks. RAB-i järeldusi vara päritolu osas kinnitab Ameerika Ühendriikide 15.11.2022 õigusabitaotluses toodu, mis viitab 14 virtuaalvääringu avalikule aadressile, kus hoiti või mis olid seotud rahapesu ja pettuse teel saadud vahenditega. RAB-i esmase piirangu seadmise hetkeks 07.12.2022 oli pettuse teel saadud vara jõudnud sihtmärkkontole (s.o X OÜ konto nr XXXXXXXXXXX) X OÜ kaudu. Vara jälituse käigus selgus, et X OÜ kontolt pärit vahendeid liigutati läbi mitme konto, kuni need jõudsid lõpuks sihtmärkkontole. Seejuures on X ja X äriregistri andmetel X OÜ tegelikud kasusaajad, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et X OÜ on ka nende endi kontrolli all. Ameerika Ühendriikide 15.11.2022 õigusabipalves toodud info kohaselt suunati USA võimuasutuste hinnangul pettusega teenitud tulu äriühingutele, mille nimes oli „X“ (sh X OÜ), mis kuuluvad valdusfirmale X OÜ. X omab 40% X OÜ-st ja X omab 60%. X OÜ omab omakorda 75% X OÜ-st. Lisaks tuvastas RAB, et vara liigutamisel ilmnevad rahapesule omased varjamistegevusele viitavad asjaolud. Avaldunud rahapesu tüpoloogiad – vara kiire edasikandmine (s.o nt samal päeval või lähestikustel päevadel); (pidevalt) ülekannete tegemine, kus summade väärtus lõppeb kolme või enama nulliga (nt 10 000, 500 000); vara edasi-tagasi kandmine selge majandusliku põhjuseta; vara kandmine läbi erinevate jurisdiktsioonide ja neis avatud kontode samuti selge majandusliku põhjuseta, viitavad kahtlustatavate soovile varjata vara päritolu. 9) RAB-ile sai 25.11.2022 teatavaks, et X elukaaslase X äriühingu X OÜ konto nr XXXXXXXXXXXXX jääk oli 11 420,83 eurot. Samal ajal tuli avalikuks, et Ameerika Ühendriikides on menetluses kriminaalasi, kus X ja X kahtlustatakse Ponzi skeemi juhtimises ning rahapesus. X OÜ on alates 20.04.2022 AS-i LHV Pank klient ning kontole laekus ajavahemikul 20.04.-25.11.2022 vahendeid vaid sama äriühingu Leedus avatult kontolt nr XXXXXXXXXXXXX (UAB X). Ajavahemikul 17.06.-19.09.2022 laekus Leedu kontolt kokku 47 000 eurot selgitusega „transfer of own funds“. Laekunud vahendite eest tasuti mh kinnisvara(de)ga seotud kulusid ning laenumaksed Hüpoteeklaen AS-ile. RAB-ile sai samal ajal teatavaks, et X OÜ taotles Hüpoteeklaen AS-ilt laenu summas 607 500 eurot, et osta Rae vallas, Peetri külas Kopli tee 24 majas korterid 4, 18, 21, 22. RAB-ile sai ühtlasi teatavaks, et X OÜ laenas omafinantseeringu osa X OÜ-lt, kui äriühingud sõlmisid 11.05.2022 omavahel laenulepingu summale 500 000 eurot. X OÜ esindaja antud lepingus oli X. Seejuures on üheks rahapesu tüpoloogiaks väärtusliku vara ost (nt kinnisvara, sõidukid) eesmärgiga kuritegelikul teel saadud tulu investeerida suure väärtusega varadesse. Jõustunud 22.11.2022 kohtumääruse nr XXXXXX kohaselt on sarnaseid varjamistoiminguid tuvastatud samade isikute poolt ka teisigi. Kohtumäärusest selgub, et kahtlustatavad on kasutanud kuritegelikul teel saadud tulu Eestis kinnisvara ja sõidukite ostmiseks nii endale kui ka oma pereliikmetele, sh X (X abikaasa) ja X (X elukaaslane). 10) X OÜ eelmine osanik (23.12.2015–05.04.2022) oli ettevõtete asutamisega tegelev X OÜ. Viimane viitab, et X OÜ osteti äriühingute teenusepakkujalt. Äriühingute teenusepakkuja X OÜ äritegevus näib soodustavat vara tegeliku omaniku või selle päritolu varjamist, kuivõrd X OÜ kodulehelt (xxxxxxxx) on leitav, et pakutakse variisiku teenust. Samuti on äriühingu kodulehelt rubriigist hinnakiri leitav järgmine informatsioon: „NB! Eelneva teistsuguse kokkuleppe puudumisel toimub teenuste ja/või valmisfirmade eest tasumine tehingu sõlmimisel sularahas“.

4(8)

3-24-111 11) Kuivõrd X OÜ on X ja X kontrolli all olev äriühing ning X OÜ on X lähedase nimel olev äriühing, on võimalik väita, et X OÜ kontole laekunud 11 420,83 eurot pärineb perioodil 30.05.–19.09.2022 tehtud tehingutest, mis on toimunud samade isikute kontrolli all olevate ettevõtete vahel. Seejuures on üheks rahapesule viitavaks võimalikuks tunnuseks tehingud, mis toimuvad pidevalt sama grupi ettevõtete vahel või samade ettevõtete vahel, kellel näib olevat omavaheline seos. 12) Tänaseks jõustunud 22.11.2022 kohtumäärusega nr XXXXXX anti luba arestida konfiskeerimise tagamiseks X ja X kuuluvad virtuaalvääringud, mida hoitakse avalikul aadressil algusega 0x0552. Seega eelnevalt kirjeldatud vara näol, mis paigutati laenu tagatiseks, on kohtumäärusele ja õigusabitaotlusele tuginedes tegemist kahtlustatavate X ja X poolt toimepandud kuritegudest pärit varaga või selle vara arvel omandatud varaga. Nimetatud aadress kattub Ameerika Ühendriikide õigusabitaotluses välja tooduga. 13) RAB-il on kokkuvõtvalt jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et X OÜ (äriühingu tegelik kasusaaja) ei saa olla äriühingu nimel AS-is LHV Pank avatud arvelduskontol oleva vara tegelik kasusaaja ega omanik. Kontol olev 11 420,83 eurot pärineb tõenäoliselt kuritegelikust tegevusest või on selle asemel saadud vara ning selle varaga on teostatud vara varjamise toiminguid. RAB on teinud nimetatud vara piirangu osas 7 välispäringut 3 erinevasse riiki. Vara varjamise puhul on eristatavad rahapesu kõik faasid – asetamine, kihistamine ning integratsioon, kusjuures käesoleval hetkel on RAB-i piirangu all olev vara jõudnud integratsiooni faasi ehk nn reaalse kasutamise faasi. Sarnaseid varjamistoiminguid on RAB tuvastanud samade isikute poolt ka teisigi ja seda, et piiratud vara omanik või tegelik kasusaaja ei ole X OÜ tegelik kasusaaja, vaid selleks on keegi kannatanutest (keda RAB-il ei ole õnnestunud kindlaks teha), kes tegid kahtlustatavatele makseid nii panga- kui virtuaalvaluuta ülekannetega. X ja X on kasutanud rahapesule omaseid tüpoloogiad. Pettuse teel vara kogumise järel on võimalik kasutada erinevaid äriühinguid (sh osta varem asutatud äriühinguid), vahetada vara vormi (virtuaalvaluutast fiat-valuutaks) ning kuritegudest pärit vara arvel saada uusi vahendeid (antud juhul saadi kuritegeliku tulu tagatisel laenu), et integreerida need vahendid ühel sobival hetkel reaalmajandusse, nt üüritulu tootvasse kinnisvarasse. Nii on X ja X edaspidi ka toiminud, nagu on eelpool kirjeldatud. Seega saab RAB analüüsi alusel järeldada, et X OÜ kontol olev piiratud vara (11 420,83 eurot) on kuritegeliku päritoluga ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha.

KOHTU PÕHJENDUSED

https://www.fatf-gafi.org/en/topics/fatf-recommendations.html

5(8)

3-24-111 koostoimes tuleb konto omanikku käsitada kontol oleva käsutuspiiranguga vara valdajana, kellel on ka valdaja õigused, kuid mitte selle vara omanikku ja tegeliku kasusaajana2.

vt ka RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskiri (lk 52) vt ka Riigikohtu 14.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-77-13 (p 10) ja 20.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-76-13 (p 13)

6(8)

3-24-111 omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.4 Kohtu hinnangul on need nõuded käesoleval juhul täidetud.

vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1937, p 14

7(8)

3-24-111 omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (haldusasi nr 3-23-461). Nimetatud loa alusel kehtestas RAB 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/223-2 X OÜ kontol nr XXXXXXXXXX olevale varale summas 11 420,83 eurot käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Nimetatud konto suhtes lõpeb RAB-i üheaastane käsutuspiirang varale 02.03.2024, mistõttu peavad vajalikud toimingud vara riigi tuludesse kandmiseks olema tehtud enne eelviidatud kuupäeva saabumist.

vt Riigikohtu 26.09.2011 otsus asjas nr 3-3-1-42-11 (p 11) koos seal viidatud lahenditega

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.