Xi kaebus kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma talle kinnipidamiskeskuses kasutamiseks temalt kinnipidamiskeskusesse paigutamisel ära võetud isiklik mobiiltelefon
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kärt Kasepõld
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi läbivalt tähemärgiga.
4.Tõlkida kaebajale vene keelde kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ls 1). Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 01.04.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
1.X (edaspidi kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi vastustaja) kinnipidamiskeskusele korduvalt taotluse enda isikliku mobiiltelefoni väljastamiseks, kuid sai sellele keelduva vastuse 25.10.2023 nr 15.6-3/276-1 ja 09.11.2023 nr 15.6-3/308-2, põhjusel, et mobiiltelefon peab olema selline, millega ei saa teha foto- ega videosalvestisi.
2.Kaebaja esitas 16.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega palus tunnistada vastustaja 25.10.2023 ja 09.11.2023 vastused ebaseaduslikuks, kohustada kinnipidamiskeskust andma talle viivitamatult välja tema isiklik telefon ning anda hinnang teadlikele valeandmetele, mis on esitatud 25.10.2023 ja 09.11.2023 vastuskirjades. Kohus võttis 06.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada vastustajat andma kaebajale kinnipidamiskeskuses kasutamiseks temalt kinnipidamiskeskusse paigutamisel ära võetud isiklik mobiiltelefon. Muus osas kaebus tagastati.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja seisukoht
3.1.Asja lahendades tuleb lähtuda Tallinna Halduskohtu 20.03.2023 otsusest nr 3-22-2355 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2023 otsusest nr 5-23-16 ning kaebajale tuleb väljastada tema isiklik mobiiltelefon. Kinnipidamiskeskuse statsionaarsetelt telefonidelt tehtavate kõnede maksumus on järsult kasvanud ning vastavalt kinnipidamiskeskuse uutele reeglitele lubatakse kasutada ilmselgelt vananenud, 20–30 aasta vanuseid telefone, millel ei ole fotokaameraid ega diktofone, samuti internetiühendust. Kinnipidamiskeskuses puudub vaba juurdepääs internetile. Kaebaja vajab isiklikku internetiühendusega mobiiltelefoni suhtlemaks oma sugulaste ja lähedastega ohutu digitaalside vahendusel. Tavalised avalikud telefonikõned on äärmiselt kallid ning ei ole ohutud seoses sõja ja repressioonidega Venemaal, need võivad põhjustada nende isikute tagakiusamist, kellele kaebaja helistab. Kaebaja soovib jälgida aktuaalseid uudiseid, vaadata YouTube’i, kasutada Google Translate’i süsteemi, pääseda ligi epostile ja andmehoidlale, kasutada vabalt WhatsAppi ja Telegrami.
3.2.Kinnipidamiskeskuse reeglid seoses lubatavate telefonide kriteeriumidega tuleks olemasoleva kohtupraktika valguses üle vaadata.
4.Vastustaja seisukoht
4.1.Kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 2611 lg 1 kohaselt võimaldatakse väljasaadetaval pidada kirjavahetust, samuti on tal võimalus kasutada oma raha eest telefoni ja muid üldkasutatavaid sidekanaleid kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ (edaspidi sisekorraeeskiri) § 25 p-i 111 kohaselt ei tohi välismaalasel olla kinnipidamiskeskuses mobiiltelefone, millega on võimalik teha foto- või videosalvestisi. Kuivõrd kaebaja isiklik mobiiltelefon on keelatud ese sisekorraeeskirja § 25 p-i 111 tähenduses, siis ei ole vastustajal võimalik kaebajale tema isiklikku mobiiltelefoni kasutamiseks anda.
4.2.Kaebajal on võimalik alates 28.11.2023 kasutada kinnipidamiskeskuse väljastatud mobiiltelefoni. Kinnipidamiskeskuse mobiiltelefoni on võimalik alla laadida kõiki tasuta rakendusi, sh Messenger, WhatsApp, samuti tasulisi rakendusi, kui kinnipeetavad on nõus nende
2 (6)
eest ise tasuma. Kinnipeetavad ei pea mobiiltelefone teiste kinnipeetavatega jagama. Mobiiltelefonid on nummerdatud. Kui kinnipeetav avaldab soovi kinnipidamiskeskuse mobiiltelefoni kasutamiseks, siis väljastatakse talle konkreetse numbriga mobiiltelefon. Seega, kui kinnipeetava kasutuses on ühel päeval mobiiltelefon nr 1, siis ka teisel päeval on tema kasutuses mobiiltelefon nr 1. Mobiiltelefoni kasutamine ei toimu graafiku alusel. Sisekorraeeskirja § 241 lg 1 kohaselt võib välismaalane päevakavas sätestatud vabal ajal vähemalt üks tund päevas kasutada mobiiltelefoni- ja andmesideteenust kinnipidamiskeskuse või isikliku mobiiltelefoniga tingimusel, et sellega ei ole võimalik teha foto- ega videosalvestisi. Hetkel saavad kinnipeetavad kasutada mobiiltelefoni kell 09.00 kuni 21.30. Kinnipidamiskeskuse juhatajal või tema määratud ametnikul on sisekorraeeskirja § 241 lg-st 2 tulenevalt õigus keelata välismaalasel kinnipidamiskeskuse või isiklikku mobiiltelefoni kasutada, kui see võib ohustada kinnipidamiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. Sisekorraeeskirja § 241 lg 4 kohaselt kannab mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamise kulud välismaalane oma rahast isikuarve kaudu. Seega peavad välismaalased tasuma kõnede ja andmesideteenuse eest ise. Kinnipeetavatel on võimalik soetada kinnipidamiskeskuse kauplusest Tele2 kõnekaarte ning laadida nendele vajadusel täiendavalt kõneaega. Kui kinnipeetavad soovivad mõne teise operaatori kõnekaarti, saavad nad selleks vastava avalduse esitada. Samuti toovad ja saadavad kinnipeetavatele kõnekaarte nende lähedased ja tuttavad. Tasuta andmesidet kinnipeetavad kasutada ei saa.
4.3.VSS § 2621 lg 1 annab siseministrile volituse kehtestada kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri. VSS § 2621 lg 2 p-i 4 järgi peab sisekorraeeskirjas olema sätestatud välismaalasele keelatud ainete ja esemete loetelu. VSS § 2621 lg 3 täpsustab volitusnormi sisu, sätestades, et kinnipidamiskeskuses on keelatud hoida aineid ja esemeid, mis: 1) võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu ja tervist; 2) võivad ohustada kinnipidamiskeskuse turvalisust; 3) raskendavad oluliselt kinnipidamiskeskusel hügieeninõuete täitmist; 4) võivad häirida teisi isikuid. Kuivõrd sisekorraeeskirja § 25 p 111 näol on tegemist imperatiivse sättega, siis järelikult on määrusandja selle kooskõla põhiseadusega ise ära hinnanud, mistõttu puudub vastustajal täidesaatva võimu organina pädevus hinnata foto- ja videosalvestisi teha võivate telefoni keelu kooskõla VSS-i ja põhiseadusega. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et ka õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib olla põhiseadusega kooskõlas. Seadusandja võib ise jõuda kaalumise tulemusel põhjendatud järelduseni, et isikute põhiõigused ja -vabadused on tagatud ka kaalutlusõiguse olemasoluta.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole kohustatud kaebajale kinnipidamiskeskuses väljastama tema isiklikku mobiiltelefoni.
6.VSS § 2611 lg 1 kohaselt võimaldatakse väljasaadetaval pidada kirjavahetust, samuti on tal võimalus kasutada oma raha eest telefoni ja muid üldkasutatavaid sidekanaleid kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras. VSS § 2621 alusel kehtestatud sisekorraeeskirja § 25 p-i 111 kohaselt ei tohi välismaalasel olla kinnipidamiskeskuses mobiiltelefone, millega on võimalik teha foto- või videosalvestisi.
7.Vastustaja selgitas kaebajale 25.10.2023 nr 15.6-3/276-1 ja 09.11.2023 nr 15.6-3/308-2 vastuskirjades (Kaebuse lisad, 16.11.2023) telefoni ja muude sidekanalite kasutamise võimalusi kinnipidamiskeskuses ning märkis, et isikliku mobiiltelefoni kasutamine on võimalik vaid tingimusel, et sellega pole võimalik teha foto- ja videosalvestisi. 08.01.2024 vastuses kaebusele
3 (6)
punktis 4 toob vastustaja välja, et kuivõrd kaebaja isiklik mobiiltelefon on keelatud ese sisekorraeeskirja § 25 p-i 111 tähenduses, siis ei ole vastustajal võimalik kaebajale tema isiklikku mobiiltelefoni kasutamiseks anda. Kaebaja ei ole väitnud, et tema isikliku mobiiltelefoniga pole võimalik foto- ja videosalvestisi teha, mistõttu tuleks talle väljastada tema isiklik mobiiltelefon. Kaebaja viitab kaebuses asjaolule, et kinnipidamiskeskuses võimaldatakse kasutada ilmselgelt vananenud telefone ilma fotokaamera, diktofoni ja internetiühenduseta, mis ei võimalda kasutada tänapäevaseid suhtlemismeetodeid ning soovib oma isikliku telefoni väljastamist. Seega ei ole vaidlust, et kaebaja mobiiltelefon vastab sisekorraeeskirja § 25 p 111 tunnustele ehk sellega on võimalik teha foto- ja videosalvestisi ning telefon on seeläbi sisekorraeeskirja tähenduses keelatud ese. Kaebaja kaebuses nähtavaks eesmärgiks on saada kasutusse oma isiklik mobiiltelefon võimaldamaks tal kasutada tänapäevaseid suhtlemismeetodeid ja tagada vaba juurdepääs internetile.
8.Kaebaja viidatud Tallinna Halduskohtu 20.03.2023 otsus nr 3-22-2355 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2023 otsus nr 5-23-16 käsitlevad mobiiltelefoni kasutamise ja internetile ligipääsu tagamise küsimusi kinnipidamiskeskuses. Kohtuotsustes käsitletavaks keskseks sätteks oli sisekorraeeskirja § 25 punkt 11, mille kohaselt ei tohtinud välismaalasel kinnipidamiskeskuses olla mobiiltelefone ja muid elektroonilisi või tehnilisi sidepidamisvahendeid, sealhulgas raadiosaatjaid, pihu- ja personaalarvuteid, mille kaudu on võimalik teavet edastada ja vastu võtta ning mille on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistanud tekstiosas „mobiiltelefonid“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
9.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2023 otsusest nr 5-23-16 ajendatud sisekorraeeskirja muudatused jõustusid 13.10.2023. Sisekorraeeskirja § 25 punktist 11 jäeti välja kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise üldine keeld, § 25 täiendati p-ga 111, mille kohaselt on kinnipidamiskeskuses keelatud mobiiltelefonid, millega on võimalik teha fotovõi videosalvestisi, §-ga 241 reguleeriti kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamist mobiiltelefoniga ning §-ga 2 lg 41 nähti ette, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kinnitatakse kinnipidamiskeskuse kodukord, milles sätestatakse arvuti ja mobiiltelefoni kasutamise ajad ja korraldus. Sisekorraeeskirja muutmise eelnõu seletuskirjast ning selle lisaks olevast kooskõlastustabelist1 nähtuvalt on arvestatud Riigikohtu otsustega, sh põhimõttega, et määrust kehtestades, sealhulgas määrusega põhiõigusi piirates ei või minna vastuollu seadusega ning hinnanguga, et kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise üldise keelu kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et kinnipidamiskeskuse turvalisus ja kord ning välismaalaste õigused jääksid kaitseta ning mobiiltelefoni kasutamist saab jätkuvalt piirata, kui see on vajalik VSS-i § 2611 lõikes 4 sätestatud eesmärgil, sealhulgas keelata kinnipidamiskeskuses mobiiltelefonid, millega on võimalik teha foto-, video- või helisalvestisi.
10.Vastustaja on 23.11.2023 vastuses kohtunõudele selgitanud, et foto- ja videosalvestise tegemist võimaldav mobiiltelefon ei ole lubatud, kuna sellega võidakse pildistada ja filmida teisi kinnipidamiskeskuses viibivaid isikuid ning riivata seeläbi nende õigust eraelu puutumatusele. Seega ei keela praegu kehtiv sisekorraeeskiri enam välismaalasele kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni olemasolu, kuid seab kinnipidamiskeskuse turvalisuse või väljasaatmise täideviimise huvides tingimuseks, et telefoniga ei oleks võimalik teha foto- ja videosalvestisi ning reguleerib täpsemalt mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamist mobiiltelefoniga.
11.Kohtu hinnangul ei minda määruses telefonile seatud tingimuse sätestamisega vastuollu seadusega, kuivõrd VSS § 2611 lg 4 sätestatud eesmärkidest lähtuvalt võib sidevahendite kasutamist piirata. Vastustaja on viidanud Riigikohtu lahenditest tulenevale põhimõttele, mille kohaselt ka õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib olla põhiseadusega kooskõlas ning seadusandja võib ise jõuda kaalumise tulemusel põhjendatud järelduseni, et isikute põhiõigused ja -vabadused on tagatud ka kaalutlusõiguse olemasoluta (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-11-03, punkt 43; otsus nr 3-4-1-2-05, punkt 60; otsus nr 3-4-1-10-10, punkt 65). Antud juhul nähtub, et õigusakti andja on muuhulgas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2023 otsust nr 5-23-16 arvesse võttes kaalutletult teinud sisekorraeeskirja muudatused, tagamaks kinnipidamiskeskuses viibivate isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse selliselt, et isikutel oleks võimalik kasutada vabalt internetti ja kaasaegseid suhtlemisvahendeid, kuid samaaegselt oleks kaitstud ka isikute turvalisus ja privaatsus. Arvesse tuleb võtta, et kinnipidamiskeskuses viibimine on ajutine ning keskuses viibivad ka rahvusvahelise kaitse taotlejad, mistõttu on privaatsuse tagamine eriti oluline. Nimelt on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus konfidentsiaalne ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 13 lg 2 paneb vastustajale ja kinnipidamiskeskusele kohustuse järgida varjupaigataotleja isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse nõudeid. Mobiiltelefonil foto- ja videosalvestise võimaluse keelamine on sellises olukorras proportsionaalne meede ning kaebaja soov isiklikku telefoni kasutada ei kaalu üle soovi tagada teiste isikute turvalisus ja eraelu puutumatus.
12.Vastustaja vastusest kaebusele, kohtunõudele ja selle täpsustustest nähtub, et kõikidele kinnipidamiskeskuses viibivatele isikutele on alates 27.11.2023 tagatud hankega ostetud ilma foto- ja videosalvestise tegemise funktsioonita mobiiltelefonide Samsung A14 kättesaadavus. Mobiiltelefonid võimaldavad kõnede tegemist ja piiramatut interneti kasutamist (sh on mobiiltelefoni võimalik alla laadida kõiki tasuta, sh Messenger, WhatsApp ja tasulisi rakendusi) kinnipidamiskeskuses viibiva isiku kulul. Mobiiltelefone on hetkel lubatud kasutada kell 08.00– 21.30 ning iga isik saab enda kasutusse temale väljastatud nummerdatud telefoni, st ta ei jaga seda kellegi teisega. Kaebajale on kinnipidamiskeskuse mobiiltelefon väljastatud 28.11.2023 ning selle kohta on eraldi vormistatud mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise kokkulepe (Vastustaja vastus kaebusele, lisa 1, 08.01.2023). Seega, kuigi kaebaja juurdepääs internetile ning kaasaegsetele suhtlemisvahenditele oli kuni 28.11.2023 piiratud ning see tulnuks vastustajal tagada juba varasemalt, siis alates kinnipidamiskeskusesse mobiiltelefonide hankimisest on nii mobiilikõned kui ka internet kaebajale ja ka kõigile teistele kinnipidamiskeskuses viibivatele isikutele piisaval määral tagatud. Sellega on vastustaja seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuded täitnud.
13.Kokkuvõtlikult, kuivõrd vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale väljastamast tema isiklikku mobiiltelefoni ning kaebajale on tagatud piisaval määral suhtlemisvahendite kasutamine, sh soovitud internetiühendusega mobiiltelefon lähedastega suhtlemiseks, aktuaalsete uudiste jälgimiseks, YouTube’i vaatamiseks, Google Translate’i, WhatsAppi, Telegrami, e-posti ja andmehoidla kasutamiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja sai 06.12.2023 määrusega menetlusabi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad menetlusabi andmisega seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
5 (6)
15.Võttes arvesse, et kaebuse esitaja viibib kinnipidamiskeskuses VRKS alusel, siis kaebaja turvalisuse ja privaatsuse huvides asendatakse kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.