lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2345/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2345/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 28. veebruar 2024, Tartu 3-23-2345 X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2023. a määruse resolutsiooni p 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2023. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kinni peetav isik X 19. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses ajavahemikul 2. september 2022 kuni 28. november 2022 liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega. Kaebaja oli kriminaalasjas ainus kahtlustatav, mistõttu jääb arusaamatuks, miks ta ei võinud teiste vahistatutega suhelda. Prokuratuur, uurija ega kohus ei kohaldanud kaebaja suhtes täiendavaid liikumis- ja suhtlemispiiranguid. Kaebajale ei tagatud piisavalt erinevaid tegevusi ja teda ei lubatud õpingutele. Kaebaja palub õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ja jätta kohaldamata vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 esimene lause, VangS § 90 lg 5 ja Vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 2 ja § 8 lg 5. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivu tasumise kohtusest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 31. oktoobri 2023. a määrusega X taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning andis tähtaja riigilõivu summas 350 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus selgitas, et kaebaja hüvitamisnõude esitamisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 3 kohaselt tasuda riigilõiv 350 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Halduskohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated kasinad, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja viibis ajavahemikul 2. september 2022 kuni 28. november 2022 Tallinna Vanglas vahistatuna ja väljendab rahulolematust talle kui vahistatule rakendatud liikumis- ja suhtlemispiirangute osas. Kaebaja ei ole välja toonud etteheiteid seoses tema suhtes ajavahemikul 24. september 2022 kuni 30. september 2022 Covid-19 viirusesse nakatumise tõttu rakendatud täiendavate piirangutega, mistõttu kohus selles osas hinnangut ei anna. Tallinna Vangla juhindus kaebaja suhtes piirangute rakendamisel õiguspäraselt eelvangistuse täideviimist reguleerivatest õigusnormidest (VangS § 90 lg-d 3 ja 5). Kaebaja viibis Tallinna Vanglas vahistatuna lühiajaliselt, s.o üksnes ligikaudu kolm kuud. Selle aja jooksul piirangute talumist ei saa pidada niivõrd intensiivseks, et vahistatu staatusest tulenenud piiranguid kaebaja liikumis- ja suhtlemisõigusele oleks põhjust pidada ebaproportsionaalseteks ning kaebaja viidatud vangistusseaduse norme põhiseadusevastaseks. Ühtlasi võimaldas vangla kaebajale erinevaid tegevusi, mis tema liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisest tulenevat õiguste riivet vähendas. Kaebajat rakendati viiel päeval tööle, ta sai helistada tavapäraselt tihedamini kui korra nädalas, ta sai kirjavahetust pidada, kuulata raadiot, lugeda, käia jalutamas, suhelda vanglaametnikega jne. Samuti viibis kaebaja osa ajast kambris koos kambrikaaslasega, kellega tal oli igapäevaselt võimalik suhelda. Vahistatu subjektiivne õigus õpingute nõudmise lubamiseks on seotud väga piiravate tingimustega, millele kaebaja ei vasta. Vahistatu peab olema alaealine, ta on olnud eelvangistuses vähemalt ühe kuu ning tal on pooleli põhi- või üldkeskhariduse, mitte aga kutsehariduse omandamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse rahuldamine ja rahalise hüvitise väljamõistmine kuigi tõenäoline, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2023. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Halduskohtu määrus on meelevaldne ja piirab alusetult kaebeõigust. Kaebus on piisavalt põhjendatud, ei ole alusetu ega perspektiivitu. Kaebaja sellekohaseid väiteid kinnitab kohtupraktika sarnases menetluses, Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2022. a kohtumääruse p-d 13-14 haldusasjas nr 3-22-773. Kaebaja palub rahuldada tema määruskaebus ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuna puuduvad vahendid ja kaebusel on edulootust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
5.Kaebaja taotles halduskohtult enda riigilõivu tasumise kohustust vabastamist kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, leides, et kaebusel ei ole piisavaid eduväljavaateid.
6.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta ei nõustu halduskohtu määruses toodud seisukohtade ja järeldustega. Ainuüksi kaebaja väide, et kaebus ei ole perspektiivitu ja halduskohtu määrus piirab kaebeõigust, ei ole piisavad argumendid määruskaebuse rahuldamiseks.
7.Kaebaja tõi kaebuses halduskohtule välja, et ta ei saanud osakonna piires vabalt liikuda nelja tunni vältel päevas ja suhelda teiste vahistatutega; viibida värske õhu käes korvpalliväljakul; viibida spordisaalis; kasutada telefoni osakonna avatud oleku ajal ja teda ei lubatud õpingutele (abikokk, keevitaja).
8.Kaebaja sõnul ei kohaldatud tema suhtes vahistatuna kinnipidamise ajal kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 lg 1 alusel lisapiiranguid kriminaalmenetluse raames. Kaebaja suhtes kohaldati tavapäraseid vahistatule ette nähtud kinnipidamistingimusi. Seega sai kaebaja õigusi tema soovitud tegevuste võimaldamata jätmine rikkuda juhul, kui kaebajal oli subjektiivne õigus sellisteks tegevusteks. Subjektiivne õigus on vahistatul sellisteks tegevusteks, mis kehtiva õiguse järgi on talle ette nähtud või milleks on tal vahetu vajadus.
9.Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg-s 1 sätestatud võimalust liikuda osakonnas vabalt vähemalt neli tundi päevas, on vahistatute puhul piiratud VangS § 90 lg-ga 3, mille aluse tuleb vahistatul viibida lukustatud kambris ööpäev läbi. Tegemist on kehtiva regulatsiooniga, mille täitmine on vanglale kohustuslik. Kaebajale ei olnud kehtiva õiguse järgi ette nähtud võimalust liikuda vabalt osakonna piires nelja tunni vältel päevas. Seoses kaebaja viitega Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2022. a lahendile haldusasjas nr 322-773, saab märkida, et kuigi eelvangistust reguleerivate õigusnormide põhiseaduspärasus on mõneti kahtluse alla seatud, saab vangla oma tegevuses lähtuda kehtivatest õigusnormidest. VangS § 90 lg-d 3 ja 5 on kehtivad nende praeguses sõnastuses ning vanglal ei ole alust toimida kehtiva seaduse vastaselt, oma äranägemise järgi ja mitte kohaldada kaebaja kui vahistatu suhtes seadusega ettenähtud piiranguid. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks veel VangS § 12 lg 1 p-st 3 tulenevat vangla kohustust hoida lahus vahistatuid ja kinnipeetavaid. Vastustajal oli seadusest tulenev kohustus paigutada kaebaja eraldi kinnipeetavatest. Vastavalt VangS § 90 lg-le 3 oli vastustaja kohustatud hoidma teisi samasse osakonda paigutatud vahistatuid lukustatud kambris. Lisaks pidi vangla võtma kasutusele kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine (VangS § 90 lg 5). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub neist normidest, et ka juhul, kui kaebajale oleks sarnaselt kinnipeetavatega tagatud võimalus liikuda eluosakonna piires mõne tunni jooksul igal päeval, ei oleks see suurendanud kaebaja suhtlemisvõimalusi. Teised samasse osakonda paigutatud vahistatud olnuks endiselt oma kambrites ja kaebajal olnuks keelatud nendega suhelda.
10.Vahistatule VangS § 90 lg-s 3 seatud liikumispiirang hõlmab ka spordisaali või värskes õhus asuva korvpalliplatsi külastamist, kuna ka nendes kohtades puutuks vahistatu kokku teiste vahistatute või kinnipeetavatega. Samuti ei ole mõeldav, et vangla võimaldab ühel vahistatul kasutada spordisaali või korvpalliplatsi üksinda, kuna sellise võimaluse loomine nõuaks ülearu palju ajalist- ja inimressurssi.
11.VangS § 16 lg 1 kohaselt ei kuulunud kaebaja nende isikute hulka, kellele täitmiskava koostatakse ja kuhu märgitakse eesmärgid seoses õppimise ja töötamisega. Tallinna Vangla kodukorra punkti 16.3.3. on seletuskirjas välja toodud järgmiselt: „Vahistatule individuaalset täitmiskava ei koostata, tema võib pöörduda vangla poole individuaalkorras. Vangla ei pea võimaldama vahistatul osaleda õppes, kuid vahistatu võib õppida iseseisvalt.“ Vastustaja Tallinna Vangla osutas 8. oktoobri 2023. a mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 5-37/23/64-2, et kaebaja soovitud abikoka õpet ei toimunud 2022/2023 õppeaastal Tallinna Vanglas ja maastikuehituse kursus oli komplekteeritud, mistõttu jäeti kaebaja taotlus õpingute võimaldamiseks rahuldamata. Kaebaja suulise pöördumise alusel sai vangla kaebaja tööle rakendada alates 16. novembrist 2022 ja novembris 2022 sai kaebaja töötada viiel päeval. Eelnevast nähtub, et vangla ei olnud vastu kaebaja osalemisele õpingutes, kuid vanglal ei olnud võimalik pakkuda kaebaja soovitud erialade õppimise võimalust. Kaebajal oli võimalik lühiajaliselt töötada vangla majandustöödel. Vastavalt puudub põhjus pidada vastustaja tegevust selles osas õigusvastaseks.
12.Kaebaja ei ole enda soovi saada vahistatuna vanglas viibides helistada osakonna avatud oleku ajal millegagi põhjendanud. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja helistada tihedamini kui üks kord nädalas ja sellele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud.
13.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja tagas kaebajale raadio kuulamise ning ajalehtede ja raamatute lugemise võimaluse. Kaebaja sai kirjavahetust pidada ning helistada tavapäraselt tihedamini kui korra nädalas. Vangla kinnitusel toimusid kaebajal vaidlusalusel perioodil üksikud kohtumised sotsiaaltöötajaga, teabe- ja uurimisosakonna ametnikuga, kaplaniga ja psühholoogiga. Kaebajale oli tagatud igapäevane viibimine värskes õhus ühe tunni vältel. Seega ei ole antud juhul tuvastatav, et vangla oleks käitunud seadusevastaselt ja esineks alus kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale kui vahistatule seatud piirangud olid kooskõlas kehtiva õigusega, neid ei saa pidada ebaproportsionaalseks ning piirangute kestvus ei olnud ülemääraselt pikk aeg. Olukorras, kus halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja kaebuse edulootus on vähene ning kaebaja määruskaebuses puuduvad väited halduskohtu määruse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks, ei ole põhjendatud Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2023. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamine.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata.
16.Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib, et halduskohus menetleks tema kaebust, siis tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2023. a määruse punktis 14 antud juhiste järgi. Kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda kaebaja asemel ka kolmas isik. Samuti on kaebajal võimalik tasuda riigilõivu väiksemas ulatuses kui 350 eurot. Selleks tuleb kaebajal teatada halduskohtule konkreetne summa, mida ta hüvitisena taotleb ja maksta samal ajal riigilõiv lähtuvalt RLS § 60 lg-s 2 sätestatust, s.t 3% taotletavast summast. Näiteks kui kaebaja jääb halduskohus sama summa (2838 eurot) juurde, mida ta taotles kohtueelselt hüvitisena Tallinna Vanglalt, tuleks riigilõivu tasuda 85,14 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium