lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-479/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-479/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-479

Määruse kuupäev

23. veebruar 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 19. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus Viru Vangla kohustamist võimaldama taotlejale ajavahemikul 16. – 22. märts 2024 lühiajaline väljasõit. Taotleja põhjendas, et esitas 21. jaanuaril 2024 Viru Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule pääsemiseks perioodil 16. – 23. märts 2024, et osaleda oma isa ja õetütre sünnipäevadel. Viru Vangla jättis 19. veebruari 2024. a vastusega taotluse rahuldamata, mille peale esitas taotleja vaide. Lühiajaline väljasõit on vajalik taotleja taasühiskonnastamiseks. Kui taotlejale ei võimaldata lühiajalist väljasõitu, siis katkevad taotleja perekonnasidemed täielikult ega taastu niipea. Taotleja on viibinud vanglas juba üle 10 aasta ja ei ole oma õetütart üle 10 aasta näinud. Taotleja ei ole saanud kunagi viibida tema sünnipäeval.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Taotleja esitas 20. veebruaril 2024 väljavõtted kohtueelse menetluse materjalidest.
3.Vastusena kohtumäärusele esitas Viru Vangla 23. veebruaril 2024 seisukoha X esialgse õiguskaitse taotlusele ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. Viru Vangla palub jätta X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vaid asjaolu, et X soovib oma lähedusi külastada ja vangla on keeldunud seda võimaldamast, ei loo õiguskaitse vajadust. Peresuhete säilitamiseks on loodud vanglas erinevad suhtlemist soodustavad võimalused, milleks on suhtlemine kirja teel, telefonitsi, pikaajalistel ja lühiajalistel kokkusaamistel. Praegusel juhul seisneb suur avalik huvi, et kinnipeetavale väljasõidu võimaldamine ei ohustaks avalikku korda. Vanglal seesugune veendumus puudub ja seda on 19. veebruari 2024. a otsuses nr 7-1/24/1254-2 selgesõnaliselt põhjendatud. Vangla jääb nende seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. X on 29 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest enamus on

määratud allumatuse eest. Eeltoodu aga näitab, et isik pole kontrollitud keskkonnas hoidunud rikkumiste toimepanemisest, mistõttu on enam kui tõenäoline, et ta paneb rikkumised toime ka väljasõidul viibides. Olukorras, kus puudub veendumus, et isik suudaks käituda kontrollimatus keskkonnas õiguskuulekalt, ja enamgi, et on tõenäoline, et ta võib ohustada avalikku korda, on vangla hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avaliku huviga, mida tuleb siiski pidada kaalukamaks kinnipeetava huvist.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
5.Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale 19. veebruaril 2024, mis on veel vangla menetluses, ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud nõuetekohaselt riigilõivu 20 eurot, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
6.Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejale lühiajaline väljasõit ajavahemikul 16. – 22. märts 2024.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
8.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
9.Taotleja on sidunud lühiajalise väljasõidu vajaduse perekondlike põhjustega, s.o oma isa ja õetütre sünnipäevadel osalemise sooviga.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 sätestab, et kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 5 kohaselt võib lühiajalist väljasõitu kinnipeetavale lubada perekonnaliikme parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral.
11.Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus minna seitsmeks päevaks lühiajalisele väljasõidule oma isa ja õetütre sünnipäevadele, kusjuures

sünnipäeva puhul ei ole tegemist ka VangS § 32 lg-s 5 silmas peetud erakorralise sündmusega. Taotlejal on võimalik oma isa ja õetütart sünnipäeva puhul meeles pidada ka muul moel, nt kirjavahetust pidades või helistades, ning perekonnasidemete säilimiseks saada oma lähedastega kokku vanglas, mis tähendab, et taotlejal on peresuhete katkemise vältimiseks võimalik kasutada muid viise. Samuti tuleb asja lahendamisel arvestada asjaolu, et taotleja lühiajalise väljasõiduga võib potentsiaalselt kaasneda oht avalikule korrale ja ühiskonna turvalisusele. Taotleja käitumine vanglas, sh tema suhtes kehtivate distsiplinaarkaristuste hulk viitab sellele, et taotleja võib väljasõidul viibides panna toime õigusrikkumisi.

12.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
13.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja