KÜ Järveotsa tee 9 kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 15.05.2023 otsuse tühistamise ja 3821 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – KÜ Järveotsa tee 9, esindajad Indrek Valla, Imre Korb ja esindajad Vello Maide; Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Puuri; Kolmandad isikud – O.-J. L., K. S. ja G. U.
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.02.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KÜ Järveotsa tee 9 edastas 23.01.2023 advokatuurile kaebuse vandeadvokaatide O.-J. L. ja K. S. ning vandeadvokaadi abi G. U. tegevuse suhtes. Kaebuse kohaselt sõlmis kaebaja 22.09.2022 lepingu Advokaadibürooga Lextal OÜ. Esimesed saabunud arved teenuste eest olid enam-vähem korrektsed ning seejärel hakati esitama topeltarveid. Kaebaja hinnangul nähtub arvetest, et ühe ja sama tsiviilasjaga tegelesid erinevad advokaadid, kellest kahega kaebaja pole kohtunudki. Kaebaja kirjalik soov oli, et teenindaks üks advokaat ja et topeltarveid ei esitataks. KÜ Järveotsa tee 9 palus advokatuuril kontrollida, kas topeltarvete esitamisega advokaatide poolt esines advokatuuri eetikakoodeksi rikkumist.
2.Eesti Advokatuuri aukohtu 15.05.2023 (asja läbivaatamise kuupäev 13.04.2023) otsusega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaatide O.-J. L. ja K. S. ning vandeadvokaadi abi G. U. tegevuse suhtes.
3.KÜ Järveotsa tee 9 esitas 14.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 15.05.2023 otsuse peale seonduvalt aukohtumenetluse lõpetamisega vandeadvokaatide O.-J. L. ja K. S. ning vandeadvokaadi abi G. U. suhtes, taotledes eelnimetatud otsuse tühistamist, samuti 3821 euro suuruse kahjusumma väljamõistmist.
4.Tallinna Halduskohtu 21.06.2023 määrusega võeti kaebus menetlusse.
5.Eesti Advokatuur vastas kaebusele 07.08.2023 ning taotles ka vandeadvokaat O.-J. L. menetlusse kaasamist kolmanda isikuna, kuivõrd uue (võimaliku) aukohtumenetluse läbiviimine mõjutaks olulisel määral menetlusaluse advokaadi õigusi ja kohustusi.
6.Tallinna Halduskohus kaasas 11.10.2023 määrusega kolmandate vandeadvokaadi O.-J. L., vandeadvokaadi K. S. ja vandeadvokaadi abi G. U.
isikutena
menetlusse
7.Kolmandad isikud esitasid oma seisukohad 13.10.2023, 17.10.2023 ja 13.11.2023.
8.Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
9.Vastustaja esitas oma täiendava seisukoha 18.01.2024 ja kaebaja vastas sellele 15.02.2024.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et õigusvastane toiming seisneb Eesti Advokatuuri aukohtu 13.04.2023 istungil advokaatide O.-J. L., K. S. ning G. U. karistamata jätmises seoses topeltarvete esitamisega Järveotsa tee 9 korteriühistule ja lepitusmenetluse teostamata jätmises. Kaebaja selgitab, et loeb topeltarveteks kõik need arved, mis olid väljakirjutatud topeltadvokaatide (võõraste advokaatide) nimel. Topeltarvete esitamisega tekitati kaebajale kahju summas 3821 eurot.
11.Eesti Advokatuuri järeldus, et topeltarveid ei esitatud ja et eetikakoodeksi § 14 lg 4 rikkumist ei toimunud - ei vasta tõele. See, et advokaat O.-J. L. oma põhjendustes selgitas, et tahtis vähendada advokaaditasusid, mitte suurendada, ja see, et ta seetõttu palkas juurde odavamaid advokaate - ei ole usutav. Tegelikult ta uute advokaatide juurde toomisega kahekordistas ja kolmanda advokaadi juurde toomisega kolmekordistas korteriühistule esitatavad arved. Hinnaklassi vahe on väga väikene vandeadvokaadi või vandeadvokaadi abi tööde osas. Korteriühistu oli arvestanud ühe vandeadvokaadi hinnaklassiga s.o. 240 eurot/tund.
12.Eesti Advokatuuri aukohus oleks tegelikult pidanud rakendama leppemenetlust ja leppimise ajal kohustama advokaate topeltarved tagasi maksma. Eesti Advokatuuri aukohus jättis oma 13.04.2023 istungil leppemenetluse eelmainitud advokaatide ja Järveotsa tee 9 korteriühistu suhtes teostamata, mis omakorda on jäme advokatuuriseaduse rikkumine.
13.Täiendavas 15.02.2024 seisukohas toob kaebaja välja, et tal on kaebeõigus advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 põhjal ning kahju hüvitamise õigus HKMS § 38 lg 2 ja § 46 lg 4 põhjal. Vaidemenetlust reguleerib HMS § 71. Eesti Advokatuuri süü seisneb selles, et ta levitab tüüplepingutega advokaadibüroodes sellist tingimust, mis sunnib klientidega sõlmima lepinguid, mille käigus on võimalik esitada topeltadvokaatide eest topeltarveid. Tegelikult tuleks advokatuuri poolt levitatavatest tüüplepingutest loobuda või sealt välja jätta topeltadvokaatide kaasamise nõue, siis ei saaks bürood enam topeltarveid esitada. Advokatuur ei ole käesoleva ajani rakendanud leppemenetlust, kuigi on teadlik sellekohasest soovist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja teatab HKMS § 123 lg 1 kohaselt, et tema hinnangul esinevad alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, sest esinevad HKMS § 121 lg 2 p-s 1 ja p-s 2 sätestatud alusel. Lisaks tuleb kaebaja taotlus mõista Eesti Advokatuurilt välja kahju hüvitis, jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et kaebus tuleb läbi vaadata sisuliselt, taotleb vastustaja kaebuse rahuldamata jätmist.
15.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist, mis on väidetavalt tekkinud sellest, et Advokaadibüroo LEXTAL OÜ on kaebajale esitanud osutatud õigusteenuse eest topeltarveid. Kuivõrd advokaadibüroo poolt kliendile õigusteenuse osutamisele kohaldatakse AdvS § 55 lg 3 kohaselt käsundit reguleerivaid sätteid, on kaebaja ja advokaadibüroo vaheline suhe olemuselt tsiviilõiguslik (lepinguline suhe).
16.Kuigi AdvS § 18 lg 1 annab kaebajale õiguse aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtusse esitada, siis HKSM § 44 lg 1 kohasel saab halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajal ei ole õigust nõuda advokaatide karistamist. Aukohus on kaebaja pöördumise sisuliselt läbi vaadanud.
17.Kaebaja ei ole menetlusnormide rikkumisi kaebuses esile toonud. Aukohus on kaebaja kui AdvS § 16 lg 1 ja lg 2 mõistes huvitatud isiku pöördumist menetlenud ning algatas selle alusel aukohtumenetluse vandeadvokaat O.-J. L., vandeadvokaat K. S. ning vandeadvokaadi abi G. U. tegevuse suhtes. Aukohus tutvus asjas esitatud kirjaliku materjaliga, sh advokaatide kirjalike selgitustega ning kuulas vandeadvokaat O.-J. L., kes oli kliendilepingu kohaselt kaebajale õigusteenuse osutamise eest vastutav advokaat, suuliselt ära 13.04.2023 toimunud aukohtu istungil. Aukohus asus pärast asjaoludega täiendavalt tutvumist seisukohale, et advokaadid ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu. Tuvastati et advokaat ei järginud küll kliendi poolt teenuse osutamise käigus avaldatud sooviga, et asjaga tegeleks ainult üks advokaat, kuid kuna vastav soov ei olnud advokaadi selgitustest tulenevalt kooskõlas kaebaja huviga, ei olnud selle järgimata jätmine eetikakoodeksi § 8 lg 2 rikkumine. Advokaat tugines asjaolule, et pooltevahelise allkirjastatud kliendilepingu punkti 7.2 kohasel oli tal õigus kaasata õigusteenuse osutamisse sama advokaadibüroo teisi advokaate. Kuna kliendilepingu eest vastutanud vandeadvokaat O.-J. L. oli aga jätnud järgimata kaebaja soovi, et kõiki töid teostaks ainult tema isiklikult, ning polnud soovi järgimata jätmise põhjuseid kaebajale piisavalt selgitanud, pidas aukohus vajalikuks anda advokaadile soovituse olla edaspidi kliendi soovide suhtes tähelepanelikum.
18.Ka asjaolu, et aukohus ei teostanud kaebaja ning advokaadi vaidluse suhtes lepitusmenetlust, ei muuda aukohtu 13.04.2023 istungi otsust tühiseks. AdvS § 15 lg 11 sätestab aukohtule õiguse lahendada kliendilepingust tulenev vaidlus lepitusmenetluses advokatuuri kodukorras sätestatud alustel ja korras. Vastustaja hinnangul on tegemist just õigusega, mitte kohustusega.
19.Eesti Advokatuur on advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokaadibürood peab advokaadiühing (äriühing) või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat. Advokatuur ei ole kõikide advokaatide „tööandja“ või kõikide advokaadibüroode „emaettevõte.“ Kliendileping sõlmitakse kliendi ning advokaadiühingu vahel ning sellele kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid. Ebaõige on kaebaja seisukoht justkui oleks advokatuur seetõttu vastutav kaebajale väidetavalt tekkinud kahju eest.
20.Täiendavas 18.01.2024 seisukohas jäi vastustaja sisuliselt enda varasema seisukoha juurde.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
21.O.-J. L. teatas oma 13.10.2023 seisukohas, et nõustub Eesti Advokatuuri 07.08.2023 vastuses toodud seisukohtadega ja ei korda neid täiendavalt üle. O.-J. L. leidis, et kaebus on võetud menetlusse ebaõigesti ja esineb otsene alus jätta see läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel. Antud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebajal puudub ka kaebeõigus.
22.K. S. ja G. U. nõustusid oma vastavalt 17.10.2023 ja 13.11.2023 antud seisukohtades samuti Eesti Advokatuuri 07.08.2023 vastuses esitatud seisukohtadega ning täiendavalt midagi juurde ei lisanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Advokatuuri aukohtu 15.05.2023 otsust ja taotletud selle tühistamist, samuti 3821 euro suuruse kahju hüvitamist. Aukohtu eelnimetatud otsusega lõpetati menetlus vandeadvokaatide O.-J. L., K. S. ning vandeadvokaadi abi G. U. tegevuse suhtes. KÜ Järveotsa tee 9 põhiline etteheide väljendub selles, et ühistule tekitati põhjendamatuid kulusid seoses sellega, et ühes ja samas tsiviilasjas osutasid õigusabi mitmed advokaadid, mille tõttu esitati arveid nii-öelda topelt. Kaebaja arvates kandis ta seetõtu 3821 euro suurust kahju.
24.Käesoleva vaidluse eripära väljendub selles, et vaidlustatud on distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise konstateerimist aukohtu menetluses ning selle otsustuse (võimaliku) tühistamisega ei oleks kaebajal võimalik tegelikult midagi sisulist saavutada. Küsitavuste korral arvete ja kulude põhjendatuses ehk võimaliku kahju tekitamises, aukohtu menetlusega selles osas enam midagi muuta ei saaks. Kahju tekitamise korral on võimalik pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras vastavasse maakohtusse. Küll aga on kaebajal õigus nõuda, et aukohus selleks ettenähtud menetlusreegleid järgides taotluse läbi vaataks, teda ära kuulaks ja et seejuures oleks hinnatud kõiki asjakohaseid väiteid.
25.Kohtupraktika käigus on korduvalt asutud seisukohale, et taolistes vaidlustes saabki kaebeõiguse aluseks olla üksnes menetlusnormide rikkumine ehk halduskohtumenetluse esemeks on advokatuuri tegevus vastava menetluse läbiviimisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Kohus kontrollib kas isik on saanud realiseerida oma õiguse taotlus esitada ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas kohus seisukohta võtta ei saa. Samuti ei saa kohus asuda kontrollima ja üle hindama kaebaja väidete ja etteheidete paikapidavust ega ka seda kas teisi advokaate võis samuti töösse kaasata ning kas kõigi kaebuses osundatud arvete esitamine oli seetõttu põhjendatud või mitte. Kohus ei saa asuda aukohtu asemel vastavat menetlust läbi viima ega kohustada asja lahendamist lepitusmenetluse korras.
26.Lähtuvalt eeltoodust taandub vaidluse põhiolemus peamiselt küsimusele sellest kas aukohtu otsus on tehtud menetlusreegleid järgides, kas kaebaja ärakuulamisõiguse tagamise põhimõtet on järgitud ja kas otsuses on käsitatud kõiki kaebaja olulisi väiteid. Antud juhul on see nii. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Kaebuse esitaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada taotlus ning aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Nähtuvalt haldusasja materjalist eelnimetatud menetlusreeglite järgimise nõude kui sellise osas kaebajal sisulisi etteheiteid ei olegi. Seonduvalt aukohtu lahendi vorminõuetele vastavuse küsimusega ei ole protsessiosaliste vahel samuti vaidlust olnud. Kaebaja ei ole nõustunud advokaatide tegevusega õigusabi osutamisega vastavas tsiviilasjas ja leidnud, et osade arvete esitamine oli põhjendamatu, kuid see on eraldi küsimus ning selle eest ei vastuta Eesti Advokatuur.
27.Vastustaja ja ka kolmandada isikud, tuginedes vastustaja põhiseisukohtadele, on veel leidnud, et kaebuse peaks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 sätestatud alustel viitega sama seadustiku § 121 esimese lõike punktile 1 (halduskohtu pädevus) ja teise lõike puntidele 1 ja 2 (kaebeõigus ning kaebuse eeesmärgi saavutamise võimalikkus) läbi vaatamata jätma. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei oleks olnud siiski põhjendatud, sest kohtupraktika käigus on aukohtu lahendite vaidlustamise võimalust korduvalt jaatatud, sest isikul peab olema võimalus realiseerida oma õigust esitada taotlus ja saada advokatuurilt lahendus, millega on pöördumine vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadatud. Mis puutub kaebuse läbi vaatamata jätmisse kahjunõude osas vastavalt HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 pädevuse puudumise tõttu, siis sellega ei saa samuti nõustuda. Kaebaja on kahju hüvitamise nõude esitanud, vastav riigilõiv on tasutud, kusjuures halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punkti 4 ning § 37 lg 2 p 4 alusel on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju või väidetava kahju eest hüvitist nõuda kui sellekohased eeldused on täidetud. Antud juhul kõik eelduslikud tingimused täidetud ei ole. Kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada kui otsustus, mille pinnalt hüvitamist taotletakse, on osutunud õiguspäraseks. Arvestades eelnimetatut ei ole vaja ka enam pikemalt analüüsida kõiki neid teoreetilisi aspekte kahju hüvitamise nõude esitamise võimalikkuse osas, mille vastustaja ja kolmandad isikud on tõstatanud. Kohus käesoleva lahendi resolutsioonis kaebuse läbi vaatamata taotluste rahuldamata jätmist eraldi siiski ei kajasta, sest need olid esitatud alternatiivses tähenduses olukorraks, kus kaebus oleks võinud rahuldamisele kuuluda.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole aga menetluskulude hüvitamist haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaja raames taotlenud ning samuti ei ole seda taotlenud menetlusse kaasatud kolmandad isikud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.