Sergei Martõštšenko kaebus Viru Vangla kohustamiseks tagada läbiotsimistel seismiseks rest, 11. septembri 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/162 tühistamiseks ning vangla tekitatud mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sergei Martõštšenko taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
2.Jätta Sergei Martõštšenko taotlus riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamiseks rahuldamata.
3.Tagastada Sergei Martõštšenko kaebus.
4.Võtta asja materjalide juurde Sergei Martõštšenko vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 21. oktoober 2023 kuni 20. veebruar 2024 kohta.
5.Jätta Sergei Martõštšenko tõendite kogumise taotlused läbi vaatamata.
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Martõštšenko (kaebaja) esitas 31. augustil 2023 Viru Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et ta ei saanud ajavahemikul 23. august kuni 5. september 2023 jalutada. Kaebaja ei läinud jalutama, kuna ametnikud sundisid teda läbiotsimisel võtma mustal põrandal jalatsid ära. Viru Vangla jättis 30. oktoobri 2023. a otsusega nr 6-16/153-4 kaebaja taotluse rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 8. septembril 2023 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla kohaldas 6. juuli 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/253 ja
3-23-2005
9.augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/311 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.o üksikvangistust ja erinevaid piiranguid. Kaebajale põhjustati ebavajalikke kannatusi. Viru Vangla jättis 6. novembri 2023. a otsusega nr 6-16/155-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
3.Viru Vangla tunnistas 11. septembri 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-3/162 kaebaja süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumises ja määras talle distsiplinaarkaristuseks viis ööpäeva kartserit katseajaga üks kuu. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja 9. augustil 2023 ametniku korduvatele korraldustele ja osutas läbiotsimisel vastupanu. Kaebaja ei olnud nõus läbiotsimisel jalatseid ära võtma. Kaebaja esitas vanglale 13. septembril 2023 käskkirja peale vaide, mille vangla jättis 13. oktoobri 2023. a vaideotsusega nr 6-12/289-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 26. septembril 2023 Viru Vanglale vaide, milles palub tagada läbiotsimiste läbiviimisel rest, kuhu jalad toetada. Kaebaja põhjendab, et II üksuses ei tagata vastavat resti, kuigi teistes osakondades tagatakse. Viru Vangla jättis 11. oktoobri 2023. a vaideotsusega nr 6-12/304-2 kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 9. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks tagada läbiotsimistel jalatsite äravõtmisel seismiseks rest, Viru Vangla 11. septembri 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/162 tühistamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et talle tekkis kahju, kuna ta ei saanud ametnike tegevuse tõttu ajavahemikul 23. august kuni 5. september 2023 jalutada. Ametnikud sundisid kaebajat läbiotsimise käigus jalatseid ära võtma ning mustal põrandal seisma. Samuti kohaldas vangla kaebaja suhtes 6. juuli 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/253 ja 9. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/311 üksikvangistust ja erinevaid piiranguid. Kaebaja selgitab, et vangla põhjustas talle psüühilisi kannatusi, piinu ja alandust ning rikkus tema era- ja perekonnaelu puutumatust. Kaebaja palub korraldada kohtuistung ning taotleb tunnistajate ülekuulamist. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ja videosalvestised. Lisaks on kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
6.Tartu Halduskohus jättis 28. novembri 2023. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 150 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3). Kohus jättis kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata, kuna menetluskulud, s.o kaebuselt riigilõiv 150 eurot, ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (HKMS § 112 lg 1 p 1).
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnkohtule 19. detsembril 2023 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 7. veebruari 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 20. veebruaril 2024 taotluse riigilõivu tasumise tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei valda eesti keelt, vangla ei võimaldanud kaebajal kasutada tahvelarvutit kohtumäärusega tutvumiseks koos kellegagi, kes eesti keelt valdab, ning kaebaja ei saanud aru, mida temalt sooviti. Kaebaja palub talle anda võimalus tasuda riigilõiv osade kaupa, s.o 10 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus lahendab esmalt kaebaja 20. veebruaril 2024 esitatud taotluse (I) ning otsustab seejärel kaebuse tagastamise (II).
3-23-2005
I
10.Kohus saab aru, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 28. novembri 2023. a määruse resolutsiooni p-ga 3 määratud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. Samuti soovib kaebaja, et kohus võimaldaks tal tasuda riigilõivu osamaksetena.
11.HKMS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohtu hinnangul ei esine tähtaja pikendamiseks mõjuvat põhjust ning seetõttu ei ole kaebaja taotluse rahuldamine põhjendatud. Kaebaja selgituste järgi ei saanud ta Tartu Halduskohtu 28. novembri 2023. a määrusest aru, kuna ta ei valda eesti keelt ja tal ei võimaldatud määrusega tutvuda koos eesti keelt valdava isikuga, ning seetõttu jäi tal riigilõiv õigeks ajaks tasumata. Kohus ei pea kaebaja väiteid usutavateks. Käesoleva kohtuasja menetlus on toimunud eesti keeles ning kaebaja on esitanud nii Tartu Halduskohtule kui ka Tartu Ringkonnakohtule eestikeelsed avaldused. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtu 28. novembri 2023. a määruse määruskaebemenetluses vaidlustanud. Kaebaja märgib ise Tartu Ringkonnakohtule 19. detsembril 2023 esitatud määruskaebuses, et halduskohus jättis ta riigilõivu tasumise kohustusest ebaõigesti vabastamata, halduskohtu määrus tuleb tühistada ning kaebaja tuleb riigilõivu tasumisest vabastada. Seega pidi kaebaja aru saama, et ta peab halduskohtu määrusest tulenevalt tasuma kaebuse edasiseks menetlemiseks kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
12.Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada kaebajal tasuda riigilõivu osamaksetena. HKMS § 112 lg 4 sätestab, et kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, võib kohus menetlusabi korras määrata, et kaebuse või apellatsioonkaebuse eest tasutakse riigilõiv osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud sättes kirjeldatud eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Kohus tutvus kaebaja vabakasutuskonto väljavõttega ajavahemiku 21. oktoober 2023 kuni 20. veebruar 2024 kohta, mille kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel käesoleva asja materjalide juurde. Kuigi kaebaja tänane konto lõppjääk on üksnes 23,20 eurot, siis on kaebaja rahaliste vahendite liikumisest nähtav, et kui kaebaja oleks soovinud riigilõivu summas 150 eurot halduskohtule tasuda, siis oleks ta saanud selleks raha koguda alates
28.novembrist 2023, mil kohus jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ja määras talle tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et isegi kui ta eelnimetatud määruse vaidlustab, siis ei pruugi Tartu Ringkonnakohus tema määruskaebust rahuldada ja teda riigilõivu tasumisest vabastada, mis käesoleval juhul ka juhtus. Selle asemel on kaebaja otsustanud oma sissetuleku suunata mujale, nt on kaebaja teinud alates
28.novembrist 2023 sisseoste kokku summas 346,05 eurot. Kohus ei pea usutavaks, et sellises summas sisseostude näol on tegemist kaebaja vältimatute kulutustega. Seega jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamiseks rahuldamata. II
13.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
3-23-2005
14.Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 28. novembri 2023. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu summas 150 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 7 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu 28. novembri 2023. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 8. veebruaril 2024, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema 9. veebruaril 2024 ning möödus
15.veebruaril 2024. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ning kohus ei pea põhjendatuks pikendada riigilõivu tasumise tähtaega ega võimaldada kaebajal tasuda riigilõivu osamaksetena. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Sergei Martõštšenko kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja tõendite kogumise, sh tunnistajate ülekuulamise, taotlusi ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.