Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU PÕHJENDUSED

sarnast eksimust teinud ega analoogsest asjaolust lähtunud. Seega ei saanud eksimus mõjutada asja otsustamist. Otsuse tegemisega viivitamine ei mõjuta otsuse sisulist õiguspärasust. Seaduses puudub ka eeldus, et tähtaja jooksul haldusakti andmata jätmise korral tuleb lugeda taotlus vaikimisi rahuldatuks. Vastustajal ja kaasatud haldusorganil puudus täiendav kohustus kaebaja poole asjaolude uurimiseks pöördumiseks, kui taotluse ning digiloo andmete alusel olid asjaolud selged. Kaebaja ei ole välja toonud, millised asjaolud jäid kaebaja poole pöördumata jätmise tõttu välja selgitamata.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13fc4462-95c1-4bc8-b101-089d9a253cbe/tervishoiuteenuse-osutajakohustusliku-vastutuskindlustuse-seadus

2(7)

tuleb arvestada, et tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega, mitte isikutele PS § 28 lg 2 alusel abi andmisega (p 68). Halduskohus leiab, et samad põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas asjas vaktsiinikahju hüvitise osas. Nii saab kohus ka käesolevas asjas kontrollida üksnes seda, kas riik on täitnud enda sätestatud menetluslikke ja materiaalõiguslikke norme, kuivõrd nende täitmine on kohustuslik ka riigile endale. Vaidluse alla ei ole aga võimalik seada, kas vaktsiinikahjude hüvitamise tingimused, millal hüvitist makstakse, vastavad nt isiku abivajadusele, tekkinud tegelikule kahjule. Vaktsiinikahju saanud isikul on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda täiendavalt ka maakohtusse (RavS § 9918 lg 3). Põhiseaduslikkuse järelevalve küsimus saaks kõne alla tulla tõenäoliselt üksnes siis, kui tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, milleks puudub mõistlik põhjus (vrdl vanemahüvitise võrdse kohtlemise põhimõtet käsitlev põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika).

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=t%C3%B5en%C3%A4osus&F=M; https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=t%C3%B5en%C3%A4oline&F=M

Terviktekst kättesaadav https://apps.who.int/iris/rest/bitstreams/1342424/retrieve, samuti veebilehelt https://www.who.int/publications/i/item/9789241516990

3(7)

A3 – kokkusobiv põhjuslik seos immuniseerimisega - immuniseerimise kui protseduuriga seotud veast tingitud reaktsioon A4 - kokkusobiv põhjuslik seos immuniseerimisega - immuniseerimisega seotud stressireaktsioon B1 – määratlematu - kõrvaltoime ei ole põhjuslikult vaktsiiniga seostatav/seos ei ole veenev ning puudub piisav tugev tõendus, et vaktsiin põhjustaks reaktsiooni, samas esineb ajaline seos vaktsineerimisega, muud võimalikud alternatiivsed põhjused on välistatud, patofüsioloogiline mehhanism on tõenäoline, võimalik ohusignaal (tänasel päeval puudub piisav tõendus, et vaktsiin põhjustas reaktsiooni, võib olla tegemist uue kõrvaltoimega). B2 – määratlematu - reaktsiooni ja vaktsineerimise vahel esineb ajaline seos, kuid andmed on vastuolulised – reaktsioon võib olla seotud vaktsiiniga, kuid võib olla juhuslik kokkulangevus ning tingitud muust (sh patofüsioloogiline mehhanism ei ole tõenäoline või haigus on üldpopulatsioonis/selles vanusegrupis sage jms – sõltub konkreetsest juhust). C – kokkusobimatu - juhuslik kokkulangevus, st reaktsioon võib olla tingitud põhihaigusest või uuest haigusseisundist või kokkupuutest muu ainega kui vaktsiin (vaktsiinikahju hindamisel ka ajaliselt kokkusobimatud juhud) D – klassifitseerimatu - juhud, mida ei ole võimalik klassifitseerida nt puudulike andmete tõttu.

Kohus märgib võrdluseks, et RavS muudatuse seletuskirjas (lk 59) on toodud, et vaktsiinide osas põhjusliku seose kontrollimisel saab Ravimiamet teha sisuliselt kolm järeldust: - põhjuslikku seost tõenäoliselt ei eksisteeri, - põhjuslik seos on tõenäoline - ja põhjuslik seos on kindel. Eeltoodust saab teha järelduse, et seaduse regulatsiooni vastuvõtmisel saaks kindlat põhjuslikku seost lugeda samaväärseks WHO juhendis klassiga A toodut; põhjuslik seos on tõenäoline klassiga B toodut ning põhjusliku seose puudumist klassidega C ja D. Põhjusliku seose puudumise täpsem klassifitseerimine ei ole vajalik. Kohus ei pea WHO juhendist, mis abistab nimelt vaktsiinide osas põhjusliku seose tuvastamisel, lähtumist ilmselgelt õigusvastaseks. Küll aga mistahes kahtluse korral tuleb üle kontrollida ka Eesti õiguskorras põhjuslikkuse seose kohta toodut. Põhjusliku seose tuvastamine on tõendite alusel õiguse kohaldamine ning kokkuvõttes õiguslik küsimus.

ehk AstraZeneca ja Jcovden ehk Jansseni vaktsiin). Euroopa Ravimiameti kogutud kõrvaltoimete teatiste analüüsi kohaselt puudub ohusignaal, põhjuslik seos ei ole kinnitatud ning tromboosi (arteriaalset või venoosset) ei ole lisatud Comirnaty ravimiteabesse kõrvaltoimena. Kohus nõustub ka kaasatud haldusorganiga osas, et ainuüksi kõrvaltoime teatised ei kinnita tegeliku kõrvaltoime olemasolu. Kõrvaltoime olemasolu saab kinnitada alles siis, kui konkreetsed juhud on uuritud ning muude tegurite juhtiv roll välistatud. Puudub ka põhjus kahelda Euroopa Ravimiameti pädevuses. Kaebaja viidatud Suurbritannia uuringu kohta on ka kaebaja ise välja toonud, et tegemist on olukordadega, kus arteriaalne trombemboolia tekkis esimeste annuste manustamise järel, 15-21 päeva jooksul. Kaebajal tekkis analüüsitav tervisekahjustus pärast kolmanda süsti saamist rohkem kui 5 kuu möödumisel. Seega ei vasta kaebaja viidatud uuringus toodu käesoleva juhtumi tehioludele ega ole seega ülekantav nii, et oleks võimalik järeldada vähemalt tõenäolist põhjuslikku seost. Vaktsineerimisest aja möödumisel muutuvad seda olulisemaks kaebaja terviseseisundit iseloomustavad muud andmed ja tegurid, mida kohus käsitleb ka edaspidi. Kaebajal ei ole ka trombembooliat4, s.o kopsuarteri harus trombi teket, diagnoositud. Kaebaja on viidanud ka Kuressaare Haigla arstide 15.02.2021 artiklile5, kus on toodud, et vaktsineerimistega on seotud haruldased tromboosid, millega kaasneb trombotsüpeenia ja tromboos atüüpilistes kohtades. Samas on kaebajal diagnoositud ka hulgimüeloom, mille korral tavaliselt esineb trombotsütopeenia; kaebaja haiglasse jõudmisel olid tal trombotsüütide näidud normis (dtl 21), seega tal seda seisundit haiglasse jõudes ei olnud. Kaebaja viidatud artiklis on rõhutatud, et end tuleb jälgida kuni 20 päeva jooksul; mis ei kinnita seega hilisemate trombide seost vaktsiiniga. Samas artiklis on toodud välja ka üldised tromboosi riskitegurid, mis iseloomustavad ka kaebajat: ateroskleroos; haiglaravi vajamine; kõrge vanus (kaebaja on sündinud XXXX. aastal); pahaloomulised kasvajad, hematoloogilised haigused ja veenipõletikud. Samas ei ole kaebajal diagnoositud autoimuuntrombotsütopeeniat. Kohus möönab, et hetkel ei pruugigi veel olla olemas teadusandmeid, sh piisavalt avaldunud juhtusid, analüüse, statistilisi tulemusi vms, mis saaksid kaebaja terviseseisundi halvenemise seose vaktsiiniga lõplikult kinnitada või ümber lükata. Küll aga kui peaks loodama või avaldatama tõendeid, mis vähemalt tõenäolist põhjuslikku seost kinnitavad, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus HMS § 44 alusel menetluse uuendamiseks, s.o ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest alates.

http://tromboos.ee/patsiendile/haigused-ja-seisundid/kopsuarteri-trombemboolia/ https://saarehaigla.ee/uudised/uudis/2021/04/15/hematoloogid-jagavad-infot-vaktsiin-indutseeritudprotrombootiline-immuuntrombotsutopeeniast/

5(7)

kahjustub ning hüübimine kiireneb (dtl 306, p 1.12).Kaebaja viidatud artiklis on toodud (vt kohtuotsuse p 11), et tromboosi riskiteguriks on samuti ateroskleroos. Viimase olemuseks on eelviidatu kohaselt see, et veresooned on kahjustunud ja ahenenud. Ahenenud veresoonte ja verehüüvete koosmõjus võibki tekkida olukord, kus vereringe jäsemes katkeb. Ravimiamet on ka selgitanud vasopressorite kasutamist ravimina kaebaja korral (dtl 305 p 1.7), st kuivõrd kaebaja vererõhk langes väga madalale, tarvitati vasopressoreid vererõhu tõstmiseks. Vasopressorid vähendavad veresoonte ristlõikepindala (samas). Tavakeeles saab öelda, et veresoonte läbimõõtu ja seega nende sisemist ruumala vähendatakse, et olemasolev veri jõuaks kõikidesse elutähtsatesse organitesse ega oleks ainult keha madalaimas punktides (vrdl minestuse esmaabi6). Vasopressorite kasutamine oli samas vajalik ekstreemses üldseisundis patsiendi elu säilitamiseks (dtl 305 p 1.7). Kohus möönab, et kriitilistes ravisituatsioonides võib olla vajalik teha toiminguid, kus elu säilitamise eesmärgil võib muu organi töö halveneda, sh teadmata koostoime või kehalise reaktsiooni tõttu. Eeltoodust tuleneb, et tromboosi tekkel võib olla mitu erinevat, vaktsiinist sõltumatut põhjust – ateroskleroos ning sepsise raske kulgemise tõttu vasopressorite kasutamise vajadus ja/või sepsise enda tõttu trombide teke. Täiendavalt nähtub juba Ravimiameti haldusmenetluses esitatud seisukohast (dtl 21), et kaebajal tuvastati 08.08.2022 hulgimüeloom (dtl 19), mis võib olla omakorda sepsise põhjustajaks. Sealjuures hulgimüeloomile viitavaid koldeid ei tuvastatud esmakordsel CT (kompuutertomograafia) uuringul, vaid alles korduval uuringul (statsionaarne epikriis, dtl 53). Hulgimüeloomi korral on keskmine aeg esimestest sümptomitest diagnoosini 4-6 kuud (hinnang, dtl 21). Samas haiguse algstaadium on ilma sümptomiteta (Ravimiameti 11.12.2023 seisukoha p 3.2, dtl 390, samuti https://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/2-uncategorised/110-hulgiueeloom). Lisaks nähtuvad kaebajal hulgimüeloomile iseloomulikud tunnused (Ravimiameti hinnangu kokkuvõtte, dtl 21): - täpsustamata infektsioon; sh arvestades kaebaja statsionaarses epikriisis toodut, kus sepsise põhjus on pikka aega selgusetu (Ravimiameti arvamuse dtl 9-10); - leukopeenia, mis esines juba haiglasse vastuvõtmisel; ning aneemia, mis arenes välja haiglas olles (28.08.2023 seisukoha p 1.13, dtl 306). Kohus märgib ka, et kaebaja on juba pigem eakas. Kaebaja esindaja on möönnud kaebajal mälu probleemide olemasolu (dtl 128). Ka on 08.08.2022 epikriisis toodud, et kaebaja tütar on möönnud, et kohati on kaebaja ebaadekvaatne, kuid selliseid tunnuseid on ka varem viimase aasta jooksul olnud (dtl 19-20). Kaebaja ei ole ka eelnevalt tervisekontrollis käinud ning tal puudusid tervise osas kaebused (kaebuse täiendus dtl 128 ja Ravimiameti kokkuvõte dtl 8 ja 21). Eeltoodust nähtub, et kaebajal ei pruukinud haigusseisund avalduda või ei olnud kaebaja võimeline oma muresid, sh väiksemaid ebamugavusi väljendama. Kuivõrd hulgimüeloom kulgeb pikka aega märkamatult, saab ennekõike seda pidada kaebajale tekkinud tervisekahjustustega vähemalt tõenäolikus põhjuslikus seoses olevaks. Vaktsiinikahju hüvitamise aluseks ei ole see, et kaebaja tervist enne vaktsiini manustamist ei kontrollitud. Nagu nähtub ka käesoleva asja faktidest kogumis, ei olnud haigus avaldunud viisil, et selle diagnoosimine olnuks võimalik, sh ei esitanud kaebaja ka arstile kaebuseid. Diagnoosimine toimus alles pärast korduvat uuringut, kui muud sümptomid samuti avaldusid. Kuigi hulgimüeloom diagnoositi alles hiljem, on see oma pikka aega varjatud kulgemise, samuti iseloomulike sümptomite tõttu (kolded luus, ebaselge sepsis, leukopeenia, aneemia) tõenäolisemalt seotud kaebaja tervisekahju tekkimisega kui vaktsiin. Kohus analüüsis ka eelnevalt, et kaebaja toodud uuringud ning senised muud teadusandmed ei kinnita piisavat põhjuslikku seost trombide tekke ja vaktsiini vahel.

https://tervishoiuakadeemia.ee/minestamine-vs-teadvusetus/

6(7)

WHO juhendi raames saab möönda, et tegemist on juhusliku kokkulangevusega, kuivõrd reaktsioon võib olla tingitud põhihaigusest või uuest haigusseisundist – klass C. Kohtu ette toodu kohaselt on patofüsioloogiline mehhanism oma olemusel pigem seotud hulgimüeloomi, samuti kaebaja elu päästmiseks kasutatud ravimitega, mitte aga vaktsiiniga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.