Rahapesu Andmebüroo taotlus kandmiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Rahapesu Andmebüroo Isik, kellega seotud vara suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik) – X
vara
riigi
omandisse
RESOLUTSIOON
1.Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 taotlus.
2.Anda luba kanda X valduses olnud vara (xxxxxx) riigi omandisse.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Rahapesu Andmebüroo (RAB) 08.01.2024 taotlus Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud puudutatud isiku valduses olnud vara xxxxxx riigi omandisse kandmiseks. Taotlusest nähtuvad asjaolud ja põhjendused on järgmised.
1.1.Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse xxxxxx. Maksu- ja Tolliamet võttis kupüürid hoiule kuni 05.12.2022.
1.2.RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-10 puudutatud isiku varale käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks võimaliku kuritegelikutegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks. Puudutatud isikut teavitati võimalusest esitada tõendeid raha legaalse päritolu kohta. RAB kehtestas 03.01.2023 ettekirjutusega vara suhtes täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks.
1.3.RAB edastas 23.02.3023 e-kirjaga isikule meeldetuletus, et tal on õigus esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Isik esitas 27.02.2023 tõendeid ja selgitusi. Isik selgitas, et tema arvelduskontole laekub igakuiselt Eesti Töötukassalt toetus summas u xxxxx, mille ta abikaasa korraldusel alati kontolt välja võtab. Puudutatud isik elab koos abikaasaga ja neil on ühine rahaliste vahendite kasutamine. Isikul on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise
valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. 08.04.2022 ambulatoorse epikriisi kohaselt on puudutatud isikul selge teadvuse juures desorienteeritud situatsioonis. Isik oli võtnud kodus olnud säästud xxxxx (summat ta ei mäleta) ning läinud Venemaale oma tuttavaga, kelle nimi võis olla Sergei või Roman. Seal vahetanud tundmatu isikuga xxxxx xxxxx vastu ning xxxxx suundunud Eestisse, kus ta Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt läbivaatusele suunati. Paraku ei soovinud abikaasa ka puudutatud isiku esindajale isiku tegevust kommenteerida ega olnud aldis temaga suhtlema, kuna aastate jooksul on erinevaid situatsioone olnud lugematu hulk. Abikaasa kinnitas lepingulisele esindajale suuliselt, et kodusest hoiukohast on kadunud raha summas xxxxxx. Seega on tegemist perekonna ühiste säästudega. Selgitusele oli lisatud konto väljavõte, Töötukassa otsus ja epikriis. RAB hinnangul ei tõendanud need vara legaalset päritolu.
1.4.RAB esitas 28.02.2023 taotluse Tallinna Halduskohtule loa saamiseks kuni 1 aastaks käsutuspiirangu seadmiseks (haldusasi nr 3-23-457). RAB kehtestas 03.03.2023 ettekirjutusega puudutatud isiku varale käsutuspiirangu kuni 1 aastaks.
1.5.RAB saatis 12.10.2023 isikule meeldetuletuse esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Isiku esindaja saatis 20.10.2023 vastuse, milles ei esitanud täiendavaid selgitusi ega dokumente, vaid kordas eelnevat.
1.6.Puudutatud isiku valduses olnud vara on kuritegeliku päritoluga. Seega ei ole tema vara legaalne omanik. Isik ei ole taotluse esitamise hetkeks ühtegi tõendit vara legaalse päritolu tõendamiseks RAB-le esitanud. Isiku esitatud selgitused ei ole usutavad. RAB-l ei ole õnnestunud tuvastada isiku valduses olnud vara legaalset päritolu ega selle tegelikku omanikku ning on kahtlus, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (so 05.03.2024) tuleb varad vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Isikul ei olnud raha päritolu kohta esitada ühtegi dokumenti. Tolliametnikele selgitas isik, et sai xxxxxx oma tuttavalt, kelle nime ta ei mäleta. Tuttav ootas teda Jaanilinnas Narova kaupluse juures ja palus xxxxxx üle piiri toimetada tasu eest. Tuttav ütles, et sularaha üle piiri toimetamine on seaduslik ega vaja deklareerimist. Puudutatud isik pidi kohtuma tundmatu isikuga Peetri platsil Narva linnas ning tundmatu isik pidi tulema tema juurde autoga ja maksma sularaha üle piiri toimetamise eest tasu. Puudutatud isik ei osanud tolli kontrollis öelda, kui suur pidi tasu olema. Politsei- ja Piirivalveametile selgitas isik, et Venemaale toiduaineid viies pöördus tema poole tundmatu isik, kes küsis, kas ta on nõus raha üle viima ja näitas talle u 7cm-seid rahapakke. Isik võttis raha vastu ega küsinud, kui palju talle selle üle piiri toimetamise eest makstakse, teades, et talle makstakse pärast Eestis xxxxxx üleandmist tasu. Peale piiri ületamist ei tulnud talle kedagi vastu. Umbes kahe päeva pärast helistati tundmatult numbrilt ja paluti xxxxxx äravõtmise akti. Isik sai kokku tundmatu noormehega, kes võttis akti ära ja sõitis minema.
1.7.RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes rahapesu on toimunud, st kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi. RAB vara käsutamise piirangute aluseks on kuritegelikku laadi tuvastatud asjaolud, mis viitavad rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanemisele. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral on RAB ülesandeks vara käsutamise piiramine vara säilimise tagamiseks ning juhtudel, kus vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei õnnestu kindlaks teha, taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
1.8.Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille 4. soovitus toob mh, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi p-s 17 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, nt:
(i) juhtudel, kus süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaeg on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena, kuid kriminaalsüüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt tõendeid, (iii) kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne. Eeltoodud soovitustele osaliselt tugineb ka RahaPTS-s toodud regulatsioon.
1.9.RahaPTS §-i 57 iseloomustab eesmärk tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks piiratav vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik on esindaja kaudu küll esitanud RAB-le erinevaid tõendeid, kuid need ei ole olnud usutavad ega tõendanud xxxxxx legaalset päritolu. RAB poolt läbiviidud analüüs viitab, et Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud ja seejärel RAB poolt piiratud xxxxxx kogusummas xxxxxx on kuritegelikku päritolu ning puudutatud isik ei ole selle raha legaalne omanik. RAB-le ei ole tõendatud ning RAB ei ole oma ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku.
1.10.RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohus ka haldusasjas nr 3-23-457 ning leidnud, et eeldus, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, on täidetud. Need asjaolud ei ole muutunud, vara omanikku ei ole õnnestunud jätkuvalt välja selgitada. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid taotluse esitamise hetkeks ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku.
1.11.Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates, milleks isik peab ise legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid esmalt RAB-le esitama.
1.12.Esineb põhjendatud kahtlus, et RAB poolt piiratud sularaha kogusummas xxxxxx pärineb kuritegelikust tegevusest. Isikul ei olnud tollikontrollis raha päritolu kohta esitada ühtegi dokumenti. Ta ei ole siiani esitanud usutavaid selgitusi ega dokumente. RAB on analüüsinud erinevaid infoallikaid, isiku antud selgitusi ja käitumist kogumis. Isiku ütlusi arvestades on kahtlus, et isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud. RAB-l on veendumus, et isik on tegutsenud n.ö sularahamuulana, mida kinnitavad isiku antud ütlused, et ta on xxxxxx vedanud kolmanda osapoole huvides ja tasu eest. Ta ei ole tema valduses olnud xxxxxx omanik ega ole esitanud ühtegi dokumenti nende päritolu kohta. Raha legaalne omanik ei ole teada.
2.Kohus edastas taotluse puudutatud isikule avaldatava versiooni puudutatud isikule ja selgitas talle õigust esitada taotluse kohta oma seisukoht. Sellest taotlusest nähtusid ka kõik käesoleva määruse kirjeldavas osas toodud põhjendused. Isik ei esitanud taotluse kohta enda seisukohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Riigikohus on selgitanud, et RahaPTS § 57 lg 7 alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja (Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p-d 13 ja 19). HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
4.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui
vara valdaja teatab RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
5.Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.
6.Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks (1) jätkuv kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1), (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-l endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 kohtuotsus nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.
7.Kohtu hinnangul on RAB 08.01.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused täidetud.
8.Taotleja on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud xxxxxx puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga (eelkõige RAB põhjendused taotluse p-des 4.3–4.4; 4.9–4.14; 4.17; 4.21), selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega pärineda kuritegelikust tegevusest.
9.RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 kohtumäärus nr 3-20-664, p 21, Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-31-77-13, p 10). RAB taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.
10.Samuti on taotleja osutanud asjaolule, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (05.03.2024) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
11.Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-l endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 kohtumäärus nr 3-20-664, p 21).
12.Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.
13.RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku 27.02.2023 ja 20.10.2023 esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud xxxxxx legaalset päritolu (põhjendused taotluse p-des 4.16 ja 4.19). Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud xxxxxx legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui raha temalt Narva piiripunkti ületamisel hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta raha oli saanud. RAB selgitas 11.10.2023 puudutatud isikule, et tema esitatud dokumendid ja selgitused ei ole raha legaalse omandiõiguse tõendamiseks piisavad, ning küsis temalt täiendavaid selgitusi ja dokumente selle kohta, et, kas ja kellega ta Venemaal valuutavahetust teostas. Puudutatud isikul vastavaid tõendeid esitada ei olnud ning täiendavaid detailseid kirjeldusi, mida RAB oli temalt samuti küsinud, ta ei esitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB kahtlus raha kuritegelikust päritolust. Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda ja enda selgitusi esitada, kuid ta ei ole seda teinud.
14.Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha.
15.Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid ja vastukäivaid põhjendusi, on nimetanud tehingupartnereid üksnes eesnime pidi ega ole esitanud mingeid tõendeid raha päritolu kohta, ei olnud RAB-l kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud.
16.Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-l on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB 08.01.2024 taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse.
17.Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt.
18.Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-l kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
19.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-le (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.
20.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.