Xi kaebus Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirjade nr 3-23/13/104 ja 6-1/588-1 ning Viru Vangla 19. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/264-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Ülo Anijalg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirjad nr 3-23/1-3/104 ja 6-1/588-1 ning Viru Vangla 19. septembri 2023. a vaideotsus nr 6-12/264-2.
3.Mõista Viru Vanglalt Xi kasuks välja menetluskulud 620 eurot.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. märtsil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla lubas 30. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 6-2/305-1 kinnipeetava Xi tööle Osaühingusse TNC-Components tähtajatu töölepinguga alates 3. maist 2021 kuni vanglast
3-23-2252 vabanemiseni (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 43-44). Käskkirja p 5.7 kohaselt on kinnipeetav kohustatud ilmuma vanglasse tagasi koheselt peale töö lõppu, kuid mitte hiljem kui käskkirjas märgitud kellaajaks või vangla poolt telefoni teel edastatud väljakutse alusel esimesel võimalusel. Hilinemise korral teavitada läbi tööandja esindaja Viru Vangla korrapidamist.
2.Viru Vangla tunnistas 18. juuli 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-3/104 kaebaja süüdi Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p 5.7 nõuete rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks noomituse (dtl 13-15).
3.Viru Vangla paigutas 18. juuli 2023. a käskkirja nr 6-1/588-1 alusel kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks avavanglast ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda (dtl 32-33).
4.Kaebaja esitas 17. augustil 2023 Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirjade nr 3-23/1-3/104 ja nr 6-1/588-1 peale vaide (dtl 28-31). Viru Vangla jättis 19. septembri 2023. a vaideotsusega nr 6-12/264-2 kaebaja vaide täies ulatuses rahuldamata (dtl 19-21).
5.Kaebaja esitas 10. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/104, 18. juuli 2023. a käskkirja nr 6-1/588‐1 ja Viru Vangla
19.septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/264-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja avavanglasse (dtl 2-12).
6.Tartu Halduskohus tagastas 16. oktoobri 2023. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Viru Vangla kohustamist paigutada kaebaja avavanglasse (dtl 39-41). Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirjade nr 3‐23/1‐3/104 ja 6-1/588-1 ning Viru Vangla 19. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/264-2 tühistamiseks. Kohus tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele koos haldusmenetluse toimiku materjalidega.
7.Viru Vangla esitas 17. novembril 2023 vastuse kaebusele (dtl 106-110).
8.Tartu Halduskohus otsustas 7. detsembri 2023. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 111-113).
9.Vastustaja selgitas 12. detsembril 2023, et ühtegi eraldi kirjalikku tõendit kinnipeetava teavitamise kohta ei ole, kuivõrd teda teavitati lühendatud tööpäevast 22. juunil 2023 suuliselt (dtl 118).
10.Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2024 seisukoha vastustaja vastusele ja menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (dtl 119-124).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja taotleb Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirjade nr 3-23/1-3/104 ja 6-1/588-1 ning Viru Vangla 19. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/264-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
11.1.Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p-s 3 on märgitud, et tööaeg on esmaspäevast reedeni kell 07.00-15.30 ning vajadusel laupäeval eelnevalt kooskõlastades.
3-23-2252 Kaebaja väljasõidutunnistuse registreerimislehel on märgitud, et 22. juunil 2023 tööpäev lõppeb kell 15.30, mistõttu ootas kaebaja väljasõidutunnistuses märgitud saabumist tööl, arvates, et ei saa enne tööpäeva lõppu ära minna. Hiljem selgus, et 22. juunil 2023 oli lühendatud tööpäev kuni kell 12.30 ning tööandja unustas parandada kaebaja väljasõidutunnistusel olevat tööpäeva lõpuaega. Samal päeval oli kaebajale lubatud peale tööpäeva lõppu minna juuksurisse kell 16.16-18.15. Kaebaja on ilmunud tagasi avavanglasse kell 17.50 ehk enne lubatud kellaaja lõppuni.
11.2.Vangistusseaduse (VangS) § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral, kusjuures sättes ei ole täpsustatud süü vormi. Kaebaja ei ole süülist tegu toime pannud, kuna süü on omistatav ainult siis, kui tegu on kas teadlik, tahtlik või hooletusest tehtud. Seda aga käesoleval juhul ei ole toimunud. Kaebaja ei saanud ette näha, et vaatamata väljasõidutunnistuses märgitud informatsioonile, on temal 22. juunil 2023 siiski lühendatud tööpäev ning ta on kohustatud ära minna kell 12.30, mistõttu ei saa tegemist olla ei tahtliku teoga, ei teadlikku teoga, ega ka hooletusest toime pandud teoga.
11.3.Käskkirjas toodud asjaolude kohaselt on tõendatud, et kaebaja ootas tööpäeva lõppu oma töökohal ning lahkus töökohalt just sellel ajal, millal ametlikult lõppes tema tööpäev ehk kell 15.30. Sellega seoses vastustaja käskkirjas nr 3-23/1-3/104 toodud argument, et temal puudusid andmed kaebaja asukoha kohta, on väärad ning ei vasta tõele. Kaebaja ootas tööpäeva lõppu oma töökohal ehk kuni kella 15.30-ni, seejärel läks juuksurisse nagu see oli temale lubatud ning jõudis tagasi avavanglasse kell 17.55 ehk enne lubatud kellaaega. Kaebajal puudus loogiline ja mõistlik põhjus oodata 3 tundi fuajees kella 15.30-ni, kui tema oleks teadlik sellest, et tööpäev on lõppenud juba kell 12.30. Kaebaja on varasemalt koguaeg korrektselt käinud tööl ning lähtus väljasõidutunnistuses märgitud informatsioonist, sest seal olev kellaaeg on alati õige olnud. Kaebaja lahkus töölt selleks ettenähtud ajal kell 15.30 ning seega käitus kaebaja vastavalt mõistliku inimese tavapärasele käitumisele. Kaebaja on seisukohal, et kui ta oleks pidanud 22. juunil 2023 töö juurest varem lahkuma, oleks pidanud tööandja või vangla teda sellest ka nõuetekohaselt teavitama, kuid käesoleval juhul seda tehtud ei ole.
11.4.Vastustaja viitab käskkirjas, et kaebaja oleks pidanud varem töölt lahkuma ning seda põhjusel, et teised töötajad on lahkunud varem, kuid kaebaja tööandja kinnitas, et teiste töötajate väljasõidutunnustused olid parandatud. Lühendatud tööpäeval unustati parandada tööpäeva lõpuaega ainult kaebaja väljasõidutunnistusel.
11.5.Käskkirjast tulenevalt tegi menetleja distsiplinaarkaristuse määramisel kindlaks, et isikut on distsiplinaarkorras karistatud kahel korral: a) 11. augustil 2023 teavituskohustuse rikkumise eest; b) 18. augustil 2023 pornograafilise teose valdamise eest. Ei ole arusaadav, kuidas menetleja on arvesse võtnud isiku distsiplinaarkaristusi, mille toimepanemise kuupäev on tulevikus.
11.6.Inspektor-kontaktisikul ei olnud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 17 alusel otsustuspädevust anda VangS § 63 lg 1 p 4 alusel 3-23/1-3/104 käskkirja. VSKE § 17 lubab teha otsuse ainult VangS § 63 lg 4 alusel, mistõttu on tegemist tühise ja õigusvastase haldusaktiga.
11.7.VangS § 20 lg 1 on kaalumisruumi võimaldav norm, mis annab avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise kaks iseseisvat alust. Selle sätte esimene lause tähendab sisuliselt avatud täideviimisele üleviimise otsuse tagasivõtmist isiku õigusvastase käitumise (vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõuete rikkumine või uute õiguserikkumiste toimepanemine) korral. Teine lause aga olukorda, kus kinnipeetava puhul on avatud täideviimise eeldused täidetud, kuid vangistuse täideviimise eesmärgid on tõhusamalt saavutatavad kinnises vanglas.
11.8.Vangistuse eeskirjade rikkumist ning õigusrikkumisi VangS § 21 lg 1 ls 1 järgi on erialakirjanduses mõistetud laiemalt kui vaid üht rikkumist, ning selle aluse kohaldamist on
3-23-2252 peetud võimalikuks ka näiteks korduva kohusetundetu suhtumise korral oma kohustustesse. Samas ei pruugi ka distsiplinaarkaristusega päädinud tegu ilmtingimata kaasa tuua avavanglast kinnisesse vanglasse üleviimist.
11.9.Kaebaja toimepandud rikkumised olid oma olemuselt kerged. Kaebaja tegevus ei ohustanud olulisel määral vangla julgeolekut. Samuti ei ole rikkumised vastuolus Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatuga.
11.10.Oma olemuselt kergete rikkumiste toimepanemine ei ole üldjuhul piisav isiku üleviimiseks rangema režiimiga kinnipidamistingimustesse (vt Tartu Halduskohtu
24.augusti 2020. a otsus asjas nr 3-20-178, p 31).
11.11.Käskkirjast ei selgu, miks on kaebaja distsiplinaarkaristustele tarvis tingimata reageerida kaebaja kinnisesse vanglasse ümberpaigaldamisega.
12.Viru Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja järgmist.
12.1.Antud juhul on tuvastatud, et 22. juunil 2023 oli lühendatud tööpäev. 22. juuni 2023 ettekande ja Osaühingu TNC-Components personalijuhi ütluste kohaselt lõpetasid vahetuses töötavad kinnipeetavad töö hiljemalt kell 12.30. Ka kaebaja ise pole kordagi väitnud, et ta oleks ajavahemikus 12.30-15.30 töötanud ning on tunnistanud, et peale töö lõppemist ootas ta töökohas. Täiendavalt nähtub käskkirjast nr 3-23/1-3/104, et kaebajat oli teavitatud asjaolust, et 22. juunil 2023 on lühendatud tööpäev ning samuti oli kaebaja töötanud Osaühingus TNC-Components alates 3. maist 2021 mille jooksul oli ka varasemalt olnud lühendatud tööpäevi, kuid sarnaseid probleeme varasemalt olnud ei ole.
12.2.Kuna kaebaja ei teinud ajavahemikus 12.30-15.30 tööd ja kaebuses väljatoodud informatsiooni põhjal pidi ta sellest aru saama, siis vastavalt Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p-s 5.7. sätestatule oleks ta pidanud koheselt naasma peale töötamise lõppemist avavanglasse. Ükski õigusakt ei näinud kaebajale ette kohustust viibida ilmtingimata tööpostil kuni mingi kindla kellaajani, vaid eelkõige oli tema kohustus seotud reaalselt töö tegemisega ja seejärel vanglasse naasmisega. Seda ei muuda ka asjaolu, et väljasõidutunnistuse nr 4-131 registreerimislehele oli ekslikult pandud vale töötamise lõpuaeg. 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p-st 5.2. tulenevalt tohtis kaebaja kalduda töö ja vangla vahelisest marsruudist kõrvale vaid vangla korraldusel. Seega isegi siis, kui väljasõidutunnistusega anti hilisemaks kellaajaks luba minna juuksurisse, ei olnud kaebajale kordagi antud korraldust kalduda kõrvale töö ja vangla vahelisest marsruudist.
12.3.Jääb arusaamatuks, miks kaebaja lahkus vaatamata enda väidetavale kohusetundlikkusele siiski kell 14.46, ehk 44 minutit varem kui kell 15.30, mis oli märgitud väljasõidutunnistuse registreerimislehe.
12.4.Oluline on eristada luba väljasõiduks töökohta ja luba väljasõiduks juuksurisse. Väljasõidutunnistuse nr 6-77 kohaselt lubati kaebajal minna LORA ilusalongi ajavahemikus 16.15-18.15. Väljasõidutunnistuse nr 4-131 registreerimiselehest nähtuvalt viibis kaebaja juuksuris ajavahemikus 16.50-17.20. Arvestades, et hiljemalt kell 12.30 töö lõppemise ja juuksurisse mineku vahele jäi ca 4,5 tunni pikkune ajavahemik, siis puudus kaebajal igasugune mõistlik põhjus mitte naasta avavanglasse enne juuksurisse minekut. Ka juhul, kui arvestada asjaoluga, et kaebaja lahkus töökohast kell 14.46, jäi tema juuksurisse mineku vahele rohkem kui 2 tunni pikkune ajavahemik ning ta oleks saanud probleemideta naasta vanglasse. Kuna kaebaja ei saabunud koheselt peale töö lõppu tagasi vanglasse, siis on ta rikkunud Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirjast tulenevat kohustust. Kaebaja pani rikkumise toime ega saabunud avavanglasse tagasi õigeks ajaks Osaühingu TNCComponents väljasõiduloa osas. Kuigi väljasõidutunnistuse nr 6-77 tähenduses saab naasmist avavanglasse pidada õigeajaliseks, ei muuda see olematuks asjaolu, et sellele
3-23-2252 eelnes varasem rikkumine. Arvestades kaebaja töökogemust, ei saa pidada usutavaks seda, et kaebajale oli lühendatud tööpäeva olukorras viibimine esmakordne ja üllatuslik.
12.5.Menetluse läbiviimisel arvestati 11. augusti 2022 (reg. nr 6-3/622-1) ja 18. augusti 2022 (reg. nr 6-3/636-1) määratud distsiplinaarkaristustega, mis olid 18. juuli 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/104 andmisel kehtivad. Käskkirjas on ekslikult märgitud, et varasemad distsiplinaarkaristused määrati 11. ja 18. augustil 2023. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisu.
12.6.VSKE § 17 lg 1 kohaselt on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus VangS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2, § 30 lg 2, § 31 lg 2, § 63 lg 4, § 64 lg 4, § 65 lg 2, § 651 lg 4 ning § 93 lg-de 3 ja 7 alusel. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VSKE § 17 lg 1 ja VangS § 64 lg 4 sätestatust tuleneb sõnaselgelt, et inspektor-kontaktisik võib määrata distsiplinaarkaristuse. Kuivõrd VSKE § 17 lg 1 viitab VangS § 64 lg 4 sätestatule, siis järeldub, et mõiste „vanglateenistus“ alla on paigutatav inspektor-kontaktisik kui otsustuspädevusega isik distsiplinaarkaristuste määramisel. Selles tulenevalt ei saa kaebaja väidet distsiplinaarkaristuse määramisel otsustuspädevuse puudumise osas pidada põhjendatuks ega asjakohaseks.
12.7.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja argument enda poolt toime pandud distsiplinaarrikkumiste väheolulisusest asjakohane. Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristused tema enda õigusvastase tegevuse tagajärjel. Tegemist ei ole ka üksikute juhtumitega ning vaadeldes laiemat pilti nähtub, et kaebaja on lühikese (aasta pikkuse) ajaperioodi jooksul toime pannud 3 erinevat distsiplinaarrikkumist ning talle on määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kaebaja on usaldust kuritarvitanud, pannes korduvalt toime distsiplinaarrikkumisi ning usalduse kuritarvitamine väljendub tahtlikus vangistuse täideviimise eeskirjade rikkumises ja uute õigusrikkumiste toimepanemises. Vangla saab põhjendatult väita, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 mõttes ei vasta isik avavanglas paiknemise tingimustele ning ta ei ole võimeline järgima avavangla korda ega ka muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub vanglal veendumus, et kaebaja ei pane avavanglas toime uusi õigusrikkumisi. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 tingimuste hindamine kuulub vangla pädevusse.
12.8.Kaebaja püüab pisendada enda tegevuse taunitavust väites, et tema 22. juuni 2023. a tegevuses puudus oluline oht vangla julgeolekule. Pidades silmas täitmisplaani § 17 sätestatut, eeldab avavanglas paiknemine endas kõrgematele standarditele vastavust ja kõrgendatud ootusi. Kuna kinnipeetavate järelevalve avavanglas viibimise puhul ei ole niivõrd intensiivne kui kinnises vanglas paiknemise puhul, siis eeldab avavanglas paiknemine usalduslikku suhet vangla ja kinnipeetava vahel. Arvestades et kinnipeetavate järelevalve vanglast väljapoole liikudes viibides võib olla raskendatud, siis on avalikes huvides kinnipeetavate poolt kõrgendatud nõuete ja ootuste järgimine. Jättes peale töö lõppemist kell 12.30 vanglasse koheselt naasmata, rikkus kaebaja nimetatud usalduslikku suhet, aga samuti ka Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p-st 5.7. tulenevat kohustust.
12.9.Ainuüksi avavanglas paiknemine eeldab endas kõrgemat standardit õiguskuuleka käitumise ja muudele tingimustele vastavuse osas, kuid arvestades kaebaja isikut, siis lisandub sellele ka ühiskonna kõrgendatud ootus tema kui eluaegsete kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele ja vanglavälisele liikumisele. Nagu meedias võib tihtipeale märgata, siis eluaegsete kinnipeetavate võimalik vabastamine tekitab ühiskonnas jätkuvalt suurt vastukaja ja polariseerivaid tundeid. Ka kaebaja enda isik on leidnud meedias korduvalt kajastamist seoses ennetähtaegse vabastamise võimalusega. Nii avalik ootus õiguskuulekale käitumisele avavanglas viibimise osas, kui ka tervikuna ühiskonna kõrgendatud ootused ja nõuded seoses eluaegsete kinnipeetavate võimaliku ennetähtaegse
3-23-2252 vabastamise küsimusega seavad kõrgendatud ootused kaebaja õiguskuulekaks käitumiseks. Kuna kaebaja öeldust võib järeldada, et ta soovib kunagi vanglast vabaneda, siis jääb arusaamatuks, miks on ta seda teades pannud lühikese ajaperioodi jooksul toime mitmeid erinevaid distsiplinaarrikkumisi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p 5.7 nõuete rikkumise eest. Samuti on vaidluse all, kas Viru Vangla paigutas kaebaja 18. juuli 2023. a käskkirja nr 6-1/5881 alusel õiguspäraselt karistuse kandmise jätkamiseks avavanglast ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda.
14.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on põhjendatud ja tema kaebus kuulub rahuldamisele.
15.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü.
16.Praegusel juhul karistati kaebajat Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p 5.7 nõuete rikkumise eest. Viidatud käskkirja p 5.7 sätestab: „Väljaspool avavanglaosakonna territooriumi töötav kinnipeetav on kohustatud ilmuma Vanglasse tagasi koheselt peale töö lõppu, kuid mitte hiljem kui käskkirjas märgitud kellaajaks või vangla poolt telefoni teel edastatud väljakutse alusel esimesel võimalusel. Hilinemise korral teavitada läbi tööandja esindaja Viru Vangla korrapidamist.“
17.Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirjast nr 3-23/1-3/104 ja Viru Vangla 19. septembri 2023. a vaideotsusest nr 6-12/264-2 nähtuvalt on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et kaebaja ei saabunud vanglasse tagasi õigeaegselt peale tööpäeva lõppu. Kõik teised töölised olid juba vanglasse jõudnud. Vanglal puudus informatsioon kinnipeetava asukoha kohta. Kui kinnipeetav hilineb vanglasse tagasi saabumisega, tekib vanglal koheselt kahtlus, kas kinnipeetav täidab temale määratud nõudmisi.
18.Vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas nr 3-23/1-3/104 leidnud, et kinnipeetav oli oma kohustustest ja nõudmistest teadlik käskkirja kaudu (dtl 14). Ilmselt peab vastustaja silmas
30.aprilli 2021. a käskkirja, kuid see sisaldab tööaja kohta vaid järgmist infot (dtl 43): „3. Tööaeg on esmaspäevast reedeni kell 07:00 – 15:30 ning vajadusel laupäeval eelnevalt kooskõlastades. Tööle minekuks ja tagasi jõudmiseks vanglasse kuluvat aega nähakse ette väljasõidutunnistusel.“
19.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kuna vastustaja on seisukohal, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, rikkudes Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr
3-23-2252 6-2/305-1 p 5.7 nõudeid, siis lasub distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendamiskoormis vastustajal.
20.Kohus palus 7. detsembri 2023. a määruses vastustajal edastada kohtule tõend(id) selle kohta, et kaebajat teavitati lühendatud tööpäevast. Vastustaja selgitas 12. detsembril 2023 (dtl 118), et ühtegi eraldi kirjalikku tõendit kinnipeetava teavitamise kohta ei ole, kuivõrd teda teavitati vastavast asjaolust (lühendatud tööpäev 22. juunil 2023) suuliselt. Kaebaja vaidleb sellele väitele vastu (dtl 121). Selles osas avaldab ja väidab kaebaja, et keegi pole teda lühendatud tööpäevast suuliselt ega kirjalikult teavitanud. Ka vastustaja 12. detsembri 2023. a menetlusdokumendist ei nähtu, millal ja kuidas on kaebajat lühendatud tööpäevast ette teavitanud. Kohus nõustub kaebajaga, et seega on selles osas vastustaja väide paljasõnaline. Kohtu hinnangul tulnuks kahtlust, et kaebajat ei teavitatud lühendatud tööpäevast, tõlgendada karistusõiguse üldpõhimõtetest juhindudes kaebaja kasuks.
21.Viru Vangla väljasõidutunnistuse nr 4-131 kohaselt on kaebajale väljaspool vanglat lubatud viibimise aeg perioodil 2. mai 2022 kuni 19. detsember 2024 kell 05.15-17.10 (dtl 59). Viru Vangla väljasõidutunnistuselt nr 6-77 nähtub, et kaebajale on 22. juunil 2023 lubatud väljaspool vanglat viibimise aeg kell 16.15 – 18.15 ning kinnipeetava peatumiskoha aadress on LORA ilusalong (dtl 60). Väljasõidutunnistuse nr 4-131 registreerimislehelt nähtub, et kaebaja lahkus
22.juunil 2023 töölt 15.30 ning viibis LORA ilusalongis 16.30 – 17.20 (registreerimislehele on märgitud ka väljasõidutunnistuse nr 6-77, dtl 57). Kaebaja saabus 22. juunil 2023 vanglasse tagasi kell 17.55. Seega väljasõidutunnistusel nr 6-77 lubatud kellaajal.
22.Samuti nähtub asja materjalidest, et vastustaja on 6. juulil 2023 palunud Osaühing TNCComponents esindajal selgitada, mis kell 22. juunil 2023 tööpäev lõppes ning kas keegi töölistest sai jääda tööle või kõik lahkusid peale tööpäeva 12.30 (dtl 69). Aljona Melter on vastanud (dtl 68), et „Meister on ekslikult pannud kõikidele kinnipeetavatele tööpäeva kuni 15.30 (lihtsalt automaatselt tegutses) ja pärast parandas varasemale ajale, sest oli lühendatud tööpäev ja kell 12.30 kõik pidid töö lõpetama. Võimalik, et Xile ta unustas parandada väljasõidutunnistust ja seetõttu jäigi sinna kanne 15.30. X lõpetas pakkimise osakonnas töö umbes kell 12.25, võttis oma väljasõidutunnistuse tootmis kontoris ja läks riietusruumi. Meister lahkus töölt ja ilmselt X avastas et tunnistuses on märgitud kuni 15.30 ja ootas fuajees selle ajani. Sest kui direktor lahkus töölt kell 14.00, siis X istus fuajees diivani peal. /---/ Aga tundub, et see oli meistri eksimus, et märkis Xile 15.30 lahkumisajsks ja ilmselt X jäigi ootama selle ajani meie hoones. Väga kahju, et selline eksitus juhtus ja nüüd on Xil seetõttu probleemid.“
23.Kohtu hinnangul nähtub A. Melteri vastusest, et kaebaja tegutses vastavalt talle välja antud korraldusele, oodates vastavat kellaaega tööandja ruumides. Vastustaja on seisukohal, et ükski õigusakt ei näinud kaebajale ette kohustust viibida ilmtingimata tööpostil kuni mingi kindla kellaajani, vaid eelkõige oli tema kohustus seotud reaalselt töö tegemisega ja seejärel vanglasse naasmisega. Seda ei muuda ka asjaolu, et väljasõidutunnistuse nr 4-131 registreerimislehele oli ekslikult pandud vale töötamise lõpuaeg. Kohtu hinnangul on väljasõidutunnistuse nr 4-131 registreerimislehele märgitud vale kellaaeg oluline asjaolu, millega vastustaja oleks pidanud distsiplinaarkaristuse määramisel arvestama.
24.Kaebaja on väitnud, et kuna väljasõidutunnistuse registreerimislehel on märgitud, et
22.juunil 2023 lõppeb tööpäev kell 15.30, ootas kaebaja väljasõidutunnistuses märgitud saabumist tööl, arvates, et ei saa enne tööpäeva lõppu ära minna. Mõistetav on ka kaebaja seisukoht, et ta ei saanud ette näha, et vaatamata väljasõidutunnistuses märgitud informatsioonile, on temal siiski lühendatud tööpäev ning ta on kohustatud ära minema kell
3-23-2252
12.30.Kahtlemata võis kaebaja märgata, et tema vahetuses töötavad töötajad ei ole enam tööl, kuid teistel kinnipeetavatel võis olla väljasõidutunnistuse registreerimislehel varasem kellaaeg. Kaebaja väidab, et on varasemalt korrektselt tööl käinud ning lähtunud seejuures väljasõidutunnistuses märgitud informatsioonist, sest seal olev kellaaeg on alati õige olnud. Ka vastustaja ei ole tõendanud vastupidist ning on leidnud, et kaebaja töötanud Osaühingus TNCComponents alates 3. maist 2021 mille jooksul oli ka varasemalt olnud lühendatud tööpäevi, kuid sarnaseid probleeme varasemalt olnud ei ole (dtl 107). Kohus nõustub kaebajaga, et kui kaebaja oleks pidanud 22. juunil 2023 töö juurest varem lahkuma, oleks pidanud tööandja või vangla teda sellest ka nõuetekohaselt teavitama, kuid käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kinnipeetaval oli teadmine, et ta võib väljasõidutunnistuse nr 4-131 alusel viibida väljaspool vanglat kellaajani 17.10 ja väljasõidutunnistuse nr 6-77 alusel kellani 18.15.
25.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud kartserikaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
26.Praegusel juhul ei ole distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu kaebajale ette heidetav, kuna kaebaja süü ei ole tuvastatud. Süüteo koosseis ei ole kohtu hinnangul täidetud. Vastustajal puudus seetõttu alus distsiplinaarkaristuse määramiseks, kuna VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib distsiplinaarvastutust kohaldada vaid vangistusõiguse normide (sh vangla sisekorraeeskirjade) süülise rikkumise eest.
27.Kohus märgib täiendavalt, et nõustub vastustajaga selles, et VSKE § 17 lg 1 ja VangS § 64 lg 4 sätestatust tuleneb sõnaselgelt, et inspektor-kontaktisik võib määrata distsiplinaarkaristuse ning et sellest tulenevalt ei saa kaebaja väidet distsiplinaarkaristuse määramisel otsustuspädevuse puudumise osas pidada põhjendatuks.
28.Vastustaja on sidunud kaebaja avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise Viru Vangla
30.aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p 5.7 nõuete rikkumisega, mille eest teda karistati Viru Vangla käskkirja nr 3-23/1-3/104 alusel noomitusega. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditele ja tehtud järeldustele tuginedes leiab vastustaja, et tal puudub usaldus ja veendumus, et kinnipeetav ei pane avavangla tingimustes toime uusi rikkumisi. Kaebaja ümberpaigutamise tingis asjaolu, et kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral, millest üks
11.augustil 2022 teavituskohustuse rikkumise eest, 18. märtsil 2022 (vastustaja ekslikult märkinud 2023) pornograafilise teoses valdamise eest ning 18. juulil 2023 noomitusega, kuna ei tulnud peale tööpäeva lõppemist koheselt vanglasse tagasi, ning vangla on kaotanud usalduse kaebaja vastu.
3-23-2252
29.VangS § 21 lg 1 võimaldab vangistusseaduse või sisekorraeeskirja nõudeid rikkuva või uusi õiguserikkumisi toimepaneva avavangla kinnipeetava paigutada ümber kinnisesse vanglasse. Justiitsministri 25. veebruari 2008. a määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaani“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab avavanglasse paigutatav kinnipeetav vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.
30.VangS § 20 lg 1 on kaalumisruumi võimaldav norm, mis annab avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise kaks iseseisvat alust. Selle sätte esimene lause tähendab sisuliselt avatud täideviimisele üleviimise otsuse tagasivõtmist isiku õigusvastase käitumise (vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõuete rikkumine või uute õiguserikkumiste toimepanemine) korral. Teine lause aga olukorda, kus kinnipeetava puhul on avatud täideviimise eeldused täidetud, kuid vangistuse täideviimise eesmärgid on tõhusamalt saavutatavad kinnises vanglas ( L. Madise jt, Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 76). Vangistuse eeskirjade rikkumist ning õigusrikkumisi VangS § 21 lg 1 ls 1 järgi on erialakirjanduses mõistetud laiemalt kui vaid üht rikkumist, ning selle aluse kohaldamist on peetud võimalikuks ka näiteks korduva kohusetundetu suhtumise korral oma kohustustesse. Samas ei pruugi ka distsiplinaarkaristusega päädinud tegu ilmtingimata kaasa tuua avavanglast kinnisesse vanglasse üleviimist.
31.Üheks kinnipeetava avavanglasse paigutamise eelduseks on vangla piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kui selline eeldus ära langeb, ei ole põhjendatud avavanglas karistuse täideviimise jätkamine. Kinnipeetava poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust hinnates teeb vangla ulatuslikku kaalumisruumi võimaldava prognoosotsustuse, mida tuleb piisavalt põhjendada. Vaidlusaluses vaideotsuses on vangla leidnud, et käskkirja kohaselt avaldus usalduse kuritarvitamine vangistuse täitmise eeskirjade rikkumises. See hõlmas nende teadlikku eiramist ja hoolimatus suhtumises õiguskorda. Vanglal puudub veendumus, et kaebaja suudab tulevikus käituda õiguskuulekalt. Samuti on vastustaja vastuses kaebusele märkinud, et jättes peale töö lõppemist kell 12.30 vanglasse koheselt naasmata, rikkus kaebaja nimetatud usalduslikku suhet, aga samuti ka Viru Vangla 30. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-2/305-1 p-st 5.7. tulenevat kohustust. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub alus väita, et tema rikkumised on väheolulised, kuivõrd läbi toimepandud rikkumiste on ta kahjustanud usalduslikku suhet enda ja vangla vahel. Ka vaideotsuses on märgitud, et kaebaja tekitas oma tegevusega olukorra, kus vanglal puudus informatsioon mitme tunni vältel tema asukoha kohta.
32.Kuna kohtu hinnangul on Viru Vangla 18. juuli 2023. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 3-23/1-3/104 õigusvastane, on ühtlasi vale ka vastustaja seisukoht, et kaebajal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti ei saa sellisel juhul väita, et kaebaja on lühikesel ajaperioodil toime pannud kolm (vastustaja ekslikult märkinud 4) distsipliinirikkumist ning kõigil juhtudel on tuvastatud isiku süüline tegevus esinenud intsidentides. Samuti ei ole siis õige väita, et olukorras, kus kaebaja on lühikese ajaperioodi (aasta) jooksul toime pannud kolm erinevat distsiplinaarrikkumist ja nende eest määratud distsiplinaarkaristused on kõik samaaegselt kehtivad, saab vangla põhjendatult väita, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 mõttes ei vasta isik avavanglas paiknemise tingimustele ning ta ei ole võimeline järgima avavangla korda ega ka muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub vanglal veendumus, et kaebaja ei pane avavanglas toime uusi õigusrikkumisi.
3-23-2252
33.Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et vangla on jätnud käskkirjas kirjeldamata, kuidas varasemad distsiplinaarrikkumised on tõsise turvalisuse riskiga avavanglas. Käskkirjas pole kajastatud, milles täpsemalt seisnesid varasemad rikkumised (selgitatud on vaid, et kaebaja ei täitnud teavituskohustust ning ta valdas pornograafilise sisuga teost) ning kas need asjaolud õigustavad kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamist.
34.Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla 18. juuli 2023. a käskkirjad nr 3-23/1-3/104 ja 61/588-1 õigusvastased ja tuleb tühistada. Õigusselguse huvides tuleb tühistada ka Viru Vangla
19.septembri 2023. a vaideotsus nr 6-12/264-2, kuigi see eraldivõetuna kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Vangla ei ole veenvalt tõendanud, et kaebaja pani toime talle ette heidetud distsiplinaarsüüteo. Otsuse, millega kaebaja paigutati avavanglast vangla kinnisesse osakonda, tühistamisel, langeb ära alus, millele tuginedes kaebaja ümber paigutati.
35.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 20 eurot (dtl 16) ja õigusabikuludest 600 eurot (dtl 122-124). Kohus leiab, et need menetluskulud on põhjendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
36.Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendab kohus füüsilisest isikust andmesubjektide (kaebaja) nime nende eraelu kaitse eesmärki arvestades kohtulahendi avaldamisel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.