Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

õppekava järgne kohustus muusika, kunsti ja liikumistunde pakkuda. Seega esineb Rae valla õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud eelviidatud kahju vahel põhjuslik seos, mistõttu peab Rae vald ka selle kahju kaebajale hüvitama. Kuna Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele kohta munitsipaallasteaias, siis ei olnud kaebajal võimalik saada Põnnila OÜle tasutud lapse kohatasult tulumaksutagastust kokku summas 176 eurot. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vallavõi linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud valla/linna kohustus on sellisel kujul kehtinud juba alates 01.07.2002, rohkem kui 20 aastat. Käesoleval juhul on Rae vald oma eelviidatud kohustust rikkunud, kuna Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele soovitud ajaks munitsipaallasteaias kohta. Seega on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk Rae valla õigusvastane tegevus. Rae valla viide, et kaebaja lapsele tagati lasteaiakoht kohataotluste järjekorra alusel, ei ole asjakohane, sest KELS § 10 lg 1 sellist võimalust ette ei näe. Seega on ilmne, et Rae vald on oma kohustusi rikkunud, sest Rae vald ei võimaldanud kehtiva seaduse kohaselt kaebaja lapsele soovitud ajaks (so periood 2021 september – 2022 juuli) munitsipaallasteaias kohta. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele Rae vald tagas lasteaiakoha. Lepingu sõlmimine lastehoiuga ei välista õigust nõuda Rae vallalt hüvitist, sest kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu lastehoiuga, kuna Rae vald oli jätnud oma kohustuse täitmata. Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui Rae vald oleks kohaselt täitnud oma KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, siis oleks kaebajal õigus tulumaksutagastusele tasutud kohatasult, so vaidlusalusel perioodil kokku summas 880 eurot, millise saamata jäänud tulumaksutagastuse summa on kokku 176 eurot.

lasteaeda. Laps võeti lasteaiakoha järjekorda. Lasteaia kohapakkumine on tehtud 20.06.2022 Lagedi Kooli lasteaeda kohakasutuse algusega 01.09.2022, mille lapsevanem ka vastu võttis. Seega tagati kaebaja lapsele lasteaiakoht kohataotluste järjekorra alusel (määruse § 5 lg 1). KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt: Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Põnnila OÜ vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel ning vanema nõusolekul (edaspidi rahastamise leping). Rahastamise lepingu kohaselt tasus vanem lastehoiu kohatasu 80 eurot kuus (nagu nähtub ka kaebaja poolt esitatud lastehoiu arvetelt), mis vastab munitsipaallasteaia kohatasu määrale ja Rae vald tasus ülejäänud summa lastehoiu kohatasust. Seega on Rae vald rahastanud kaebaja lapsele osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lõikes 1 toodule, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, st selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale. Rahastamise lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lastehoius. Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha. Vastustaja on seisukohal, et puudub alus koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks. Samuti ei näe KELS ega ka Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ ette eralastehoiu toidukulu osalist katmist. Kaebaja poolt esitatud Põnnila OÜ arvetest nähtub, et huvitegevuse puhul on tegemist lisatasuga, mis ei kuulu kohatasu hulka. Vastustaja on seisukohal, et lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka lastehoidudes tehakse. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Nii, nagu ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti soovi korral vabatahtlikult maksavad ja nende maksumus ei kuulu kohatasu sisse. Vastustaja järeldab siiski, et lastehoiu lepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest lapsevanema soovi korral saab laps osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad. Näiteks: Peetri Lasteaias kunstiring, keelering jne Huvitegevus - Peetri Lasteaed Järveküla Lasteaias tantsuring, spordiring jne Huviringid järveküla - Rae valla lasteaiad Võsukese Lasteaias tantsuring, kunstiring, spordiring jne Rühmad - Rae valla lasteaiad. Seega vastustaja ei tunnistaja nõuet kaebaja poolt lastehoiule tasutud huvitegevuse tasu hüvitamiseks. Vastustaja hinnangul puudub alus kaebajale tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Koolituskuludelt tulumaksu tagastamise hüvitamise kohustust ei näe ette KELS ega ka Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“.

KOHTU PÕHJENDUSED

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). KELS § 10 lg 1 sätestab vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Riigikohus on oma 06.02.2023 otsuse haldusasjas 522-10 punktis 35 samuti selgitanud, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis, eeldusel, et kaebaja laps oli taotluses märgitud koha kasutamise alguse ajaks 1, 5 aastane. Kaebaja soovis kohta alates 13.05.2021. Vastustaja kui kohalik omavalitsusüksus vabaneb KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma õigusest saada lasteaiakoht. Vastustaja tugineb koha võimaldamisest keeldumisel peaasjalikult KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“, mis sätestab, et lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Siinkohal tuleb juhinduda Riigikohtu seisukohtadest. Nimelt selgitab Riigikohtu üldkogu oma 06.02.2023 otsuses haldusasjas 5-2210 järgmist:“ Kolleegiumi hinnangul tuleb ka määruse nr 4 § 5 lõike 1 osa, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada“. Kuivõrd lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus, tuleb koht lasteasutuses anda mõistliku aja jooksul (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-63-13, p 33). Kohtupraktikas on mõistlikuks peetud kahte kuud taotluse esitamisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2018. a otsus asjas nr 3-17-449, p 9). Lapse sünniajast ja vanema taotlusest sõltuvalt tuleb lasteaiakoht vajadusel võimaldada ka õppeaasta keskel. Eeltoodu kohaselt on kohus seisukohal, et kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist).

tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19). Rae vallal oli kohustus lapsele koht tagada alates 13.05.2021, kuid laps sai koha alles 01.09.2022. Kuna laps kohta munitsipaallasteaias ei saanud, oli kaebaja sunnitud lapse panema erahoidu. Eelpool toodud põhjusliku seose hindamise mudeli järgi selgub, et kui lapsele oleks vastustaja õigeaegselt koha võimaldanud, poleks tekkinud vajadust eralastehoiu järele ja seetõttu poleks kaebajal tekkinud ka suuremaid kulutusi. Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lgs 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi jätkuvalt hoidma last eralastehoius. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja, vastustaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingutega võttis kaebaja kohustuse tasuda lapse toidukulu. Vastustaja ei täitnud KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustust hoolimata sellest, et kaebaja nõusolekul oli asendatud lapse lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele järeldusele saaks jõuda siis, kui kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud eralastehoiu. Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu paigutada ning selline leping sõlmida. Kui vastustaja oleks KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ja kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha taganud, oleks kaebaja kulutused söögirahale olnud väiksemad. Seega on kaebajale tekkinud kahju ning vastustajal tuleb erahoiu ja munitsipaallasteaia toidukulude vahe hüvitada.

Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on muusikaring üks kord nädalas, tantsuring üks kord nädalas ja hommikuvõimlemised. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.