X kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2023 otsuse nr TVH/23/017684 tühistamise ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X; esindajad Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebaja 03.01.2024 täiendavas selgituses esitatud kohustamisnõude ehk kaebuse muutmisele suunatud taotluse vastuvõtmisest;
2.Rahuldada kaebus ja tühistada Eesti Töötukassa 27.04.2023 otsus nr TVH/23/017684;
Edasikaebamise kord
Kohustada vastustajat otsusega nr TVH/23/017684 seonduvat kaebaja vastavasisulist taotlust uuesti läbi vaatama
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.01.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa 27.04.2023 otsusega nr TVH/23/017684 „Töövõime hindamine“ tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud.
2.X esitas 28.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.04.2023 otsuse tühistamise ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.
3.Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 määrusega võeti kaebus menetlusse.
4.Eesti Töötukassa vastas kaebusele 09.06.2023.
5.X esitas 01.08.2023 täiendavad tõendid.
6.Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
7.X esitas oma täiendava seisukohad 03.01.2024 ja 18.01.2024.
8.Eesti Töötukassa esitas oma täiendavad seisukohad 17.01.2024.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja leiab, et ta töövõime on vähenenud. Nimelt põeb ta pikemat aega rasket depressiooni, tuvastatud on piirialane isiksuse häire. Igapäevaselt peab kaebaja võtma ravimeid. Depressiooni tõttu on töövõime häiritud, samuti igapäevane elu. Osalise töövõimega oleks kaebajal kergem saada arsti vastuvõtule ja vajalikku rehabilitatsiooni.
10.Täiendavas 01.08.2023 seisukohas märgib kaebaja, et Eesti kaitsevägi arvas ta tervislikel põhjustel reservi. Seega on osalise töövõime määramine põhjendatud.
11.Täiendavas 03.01.2024 seisukohas selgitab kaebaja, et täitis töövõime hindamiseks blanketi elus esimest korda ning tema teadmised, mida täpselt ja kuidas ja kuhu kirja panna selleks, et osaline töövõime kirjeldatuna välja tuleks, ei olnud piisavad. Kaebaja eeldas, et teda kutsutakse nagunii kuhugi komisjoni ette kontrolli, mida oli elus varem kogenud seoses kaitseväeteenistuses käiguga. Samuti arvas kaebaja, et digiloost nähtus ka kuue kuu pikkune haigusleht depressiooni tõttu vahemikul juuni-detsember aastal 2021 ning sellele järgnenud pikk raviperiood. Kaebaja on jätkanud psühhiaatri juures käimisi seoses diagnoositud piirialase isiksusehäirega. Mis puudutab liikumispiiranguid, siis ei osanud ta neid korrektselt kirja panna. Kaebaja eeldas, et komisjoni otsuses välja toodud hinnang oleks pidanud olema piisav tõendamaks osalist töövõimet. Kaebaja palub kohtul määrata vastustajalt välja ka osalise töövõime toetus (hüvitis) tagasiulatuvalt alates esialgse taotluse otsuse tegemise kuupäevast 27.04.2023, kuna kaebaja on pidanud jätkama oma ravi iseseisvalt parandamaks oma osalist töövõimet.
12.Täiendavas 18.01.2024 seisukohas, esitas kaebaja vastusväited vastustaja 17.01.2024 seisukohtadele ning tõi välja, et 02.12.2021 perearsti selgitus sellest, et kaebaja proovib tagasi naasta tööle, ei kirjelda seda kas kaebaja ka hakkama sai. Tegelik seis sellele järgneval perioodil oli hoopis selline, et kaebaja ei saanud tööl olles hakkama. Kolleegid juhtisid tähelepanu sellele, et kaebajal on probleeme tööle keskendumisel, ta unustab asju ära ning põhjustab hooletuse tõttu probleeme klientide silmis. Samuti oli kaebajal probleeme ärritusega. Kaebaja selgitab, et oli depressioonist tingitud ärevusest võimetu täitma õigesti ankeeti. Kaebaja jättis ärevuse tõttu kirjeldamata muudest probleemidest, mis tal esinevad. Tuginemine vaid seaduse punktile, et kaebaja tervislik seisund Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis ei pruugi tähendada osalist töövõimet - see näitab lihtsalt, et Töötukassa püüab vastutusest kõrvale hiilida ja ei arvesta arstlikus komisjonis kirjeldatut. Vastustaja näitab taaskord hoolimatust kaebaja suhtes, kui palub kaebuse rahuldamata jätta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
14.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 19.04.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi ka TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 19.04.2023 esitatud taotluses märkinud, et esinevad piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, lisaks muudest tervisehäiretest tingitud piirangud.
15.Tervishoiuteenuse osutaja sihtasutus Dorpat Tervis OÜ (edaspidi TTO) ekspertarst dr Danel Mugur, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 26.04.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 27.04.2023 otsusega nr TVH/23/017684 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
16.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (edaspidi – määrus) § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Määruse § 6 lõike 3 punktide 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega nullist neljani. Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1.
17.Kaebajal hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevus „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enesehinnang 0 (piirangut ei esine). TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebajal esineb mõningast meeleolu langust, keskendumisraskusi, kohati esineb ka unehäireid. Tahteaktiivsuse olulist langust ei ole ravi foonil kirjeldatud, saab hakkama ka laste eest hoolitsemisega. Saadaoleva info alusel esineb kerge piirang. TTO ekspertarst on hinnanud kaebaja tegutsemispiirangu võtmetegevuses „Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).Kokkuvõtlikult on TTO ekspertarst hinnanud, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad kerged piirangud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamisel. Piirangud on põhjustatud peaaju kahjustusest. Kaebajal esineb mõningast meeleolu langust, unehäireid, mõningaid keskendumisraskusi.
18.Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „Toimetulek muutustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enesehinnang 0 (piirangut ei esine). TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebajal esineb ravi foonil mõningast ärevust ja kergesti ärritumist, kuigi psühhoteraapia foonil on ärrituvus olulisel määral vähenenud. Saadaoleva info alusel esineb kerge piirang. TTO ekspertarst on hinnanud kaebaja tegutsemispiirangu võtmetegevuses „Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enesehinnang 9 (muutuv piirang). Kokkuvõtlikult on TTO ekspertarst hinnanud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad kerged piirangud stressiga toimetulekul. Piirangud on põhjustatud peaaju kahjustusest. Kaebaja pingetaluvus on langenud, esineb mõningast ärevust ja kergesti ärritumist.
19.Kaebajal hinnati suhtlemise valdkonna võtmetegevus „Kohane käitumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enesehinnang 0 (piirangut ei esine). TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebajal esineb kohati kergesti ärritumist, mille foonil võib ta muutuda agressiivseks, füüsilist vägivalda kirjeldatud ei ole. Saadaoleva info alusel esineb kerge piirang. TTO ekspertarst on hinnanud kaebaja tegutsemispiirangu võtmetegevuses „Suhtlemisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kokkuvõtlikult on TTO ekspertarst hinnanud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad kerged piirangud inimestega lävimisel. Piirangud on põhjustatud peaaju kahjustusest. Kaebajal esineb kohati kergesti ärritumist, mille foonil võib esineda agressiivsust, kohati esineb ka impulsiivset käitumist.
20.Kaebajal hinnati tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „Teabevahetusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja poolt taotluses muude tervisehäirete osas kirjeldatud meeleolulangusest tingitud piirangut on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
21.TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Seega ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.
22.Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Terviseseisund mõjutab küll igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kaebajale ei sobi väga stressirohked töökeskkonnad, väga suure vastutusega ametid. Vajalik on määratud raviskeemi järgimine, psühhoteraapia. Vajadusel kogemusnõustamine.
23.Täiendavas 17.01.2024 seisukohas toob vastustaja välja, et püsiva töövõime hindamisel on dokumendipõhine hindamine tavapärane menetluskäik nii algsel töövõime hindamisel kui ka vaidemenetluses. Visiidile kutsutakse isik, kui ekspertiisides esinevad vastuolud või kui objektiivsed hinnangud puuduvad. Töövõime hindamise visiidil, kui see peaks vajalik olema, täpsustakse vaid ebaselgeid tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest. Tervise infosüsteemi andmetel käis kaebaja ajavahemikul 19.04.2022–20.02.2023 nelja psühhiaatri vastuvõtul ning erinevad arstid on korraldanud kaebajale psühholoogilisi uuringuid. Seetõttu puudus antud juhul alus teostada visiidipõhine hindamine. Töövõime hindamise käigus tutvutakse kõigi viimase viie aasta terviseandmetega, kuid välja tuuakse üksnes need, mis on konkreetseks menetluseks vajalikud. Kaebaja töövõimet hinnates on arvestatud ka 2021. aasta juunist detsembrini kestnud haiguslehte. Kaebaja oli töövõimetuslehel 06.07.2021 kuni 01.02.2022 diagnoosiga F32.2, s.o raske depressioon psühhootiliste sümptomiteta. Hilisemailt ei ole kaebaja haiguslehel olnud 2022. aastast kuni vaidlustatud töövõime hindamise otsuse aluseks oleva eksperdiarvamuse koostamiseni 26.04.2023. Perearsti dr Maivi Tull 02.12.2021–03.01.2022 epikriisi kohaselt otsustas kaebaja juba 02.12.2021 visiidil, et plaanib 2022. aasta jaanuaris tööle minna. Seejuures on perearsti sissekande kohaselt olnud olemas positiivne dünaamika, kaebaja on saanud paremini hakkama, samuti on kaebaja käinud meremehetervisetõendit pikendamas. Samas on antud perearsti sissekande kohaselt kaebaja lubanud depressiooni osas teraapias jätkata. Kaebaja andis teada, et töötab laeval pikkade vahetustega, kuid esialgu on laev remondis ja kokkupuude reisijatega puudub. Kaebaja psühhiaatri visiite ning jätkuvat ravi on arvestatud töövõime hindamisel ning
on käsitletud ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti dr Ita Kukk koostatud 09.06.2023 kohtule edastatud seisukohas. Vaidlustatud töövõime hindamise otsuse aluseks oleva eksperdiarvamuse koostamise kuupäevale 26.04.2023 eelneval perioodil ei olnud kaebaja esitaja pöördunud raviarstide poole selja- või põlvevaludega. Iga ajutine selja või põlvevalu ei ole töövõime piirang. Asjaolu, et kaebaja ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ei ole võrdsustatav vähenenud töövõimega töövõime hindamise kontekstis. Töövõime hindamisel arvestatakse ka asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 27.04.2023 otsust nr TVH/23/017684 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 27.04.2023 otsuse nr TVH/23/017684 õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Vastupidisel eeldusel ehk õiguspärase haldusakti pinnalt nimetatud ning kogu vaidlusega seonduvat kohustamisnõuet siiski rahuldada ei saa.
25.Vaidlustatud haldusakti andmisel on tuginetud töövõimetoetuse seaduse (edaspidi ka – TVTS) § 5 lg 3 punktile 1, mille raames sätestatakse, et isikul ei ole töövõime vähenenud kui tema töötamine ei ole sama seaduse ja paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud. TVTS § 5 lg 2 kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Veel on juhindutud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (edaspidi ka määrus nr 39), millega kehtestati töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu.
26.Määruse nr 39 kaheksanda paragrahvi kuuenda lõike kohaselt tuvastatakse isiku töövõime ulatus töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel, kusjuures vastavalt sama määruse viienda paragrahvi esimese lõike kohaselt koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete- (p 1), töövimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmete (p 2) alusel ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavate terviseandmete põhjal taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (p 3).
27.Antud juhul ongi vastustaja lähtunud töövõime tuvastamise aluseks olnud eksperdiarvamusest, mis koostati määruse nr 39 § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lõikes 2 on toodud välja 7 erinevat kehalise ja vaimse võimekuse valdkonda ning võtmetegevust, mida kohus siinkohal üle ei korda. Iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse määruse nr 39 kuuenda paragrahvi kolmanda lõike kohaselt skaalal 0-4, kusjuures vastavalt sama määruse kaheksanda paragrahvi viiendale lõikele hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegvuste raskusastemete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
28.Kaebajal on olnud pikaajaline tervisekahjustus (TVTS § 1 lg 1 ja § 5 lg 1, määruse nr 39 § 2 p 1). Selles ei ole vaidlust, sest vastasel korral ei oleks olnud põhjust eelnimetatud regulatsioonide alusel isiku töövõime ulatust üldse hinnata. Nähtuvalt haldusasja materjalist hinnati aga töövõime ulatuse kindlakstegemise käigus peaaegu kõiki kaebaja võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtusega 0, välja arvatud paar erandit, mida hinnati arvväärtusega 1. Samas on see põhinenud suures osas asjaolul, et kaebaja enda enesehinnangu kohaselt enamikes võtmetegevustes piiranguid ei olnud ehk need olid
märkimata. Eelnimetatuga seonduvalt selgitas aga kaebaja, et ei osanud liikumispiiranguid korrektselt kirja panna, et täitis töövõime hindamise blanketti elus esimest korda ning teadmised selle kohta, mida täpselt, kuhu ja kuidas kirja panna, ei olnud piisavad, kusjuures ta eeldas ka vastava komisjoni ette kutsumist. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse blanketi viienda alajaotuse punktides 1.1. kuni 6.2. toodud küsimused algavadki enamjaolt sõnadega „suudan raskusteta“, millele taotlejad asja põhjalikumalt läbi mõtlemata ning vastupidise suunitlusega alternatiivse küsimuse puudumisel vastavadki pigem „jah“. Seega ei jäta peaaegu kõigi võtmetegevuste raskusastmete hindamine arvväärtusega 0 kuigi veenvat muljet. See ei ole kooskõlas ka haldusasja materjali juures oleva ja tervise infosüsteemi diagnooside kirjeldust kajastava 46-leheküljelise materjaliga. Nimetatud materjali töövõimetuslehtede andmestikust leheküljel 45 nähtub, et 2021. aasta juunis oli kaebajal mõõdukas depressioon, edaspidiselt on aga diagnoositud ainult rasket depressiooni. See ei ole kooskõlas ka Kaitseressursside Ameti 06.07.2023 hinnanguga, mille kohaselt ei vastavat kaebaja enam kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Nimetatud asjaolu ei olnud vastustajale vaidlustatud haldusakti koostamise ajal seisuga 27.04.2023 küll teada, kuid samas viitab see täiendavalt sellele, et peaaegu kõigi võtmetegevuste raskusastemete hindamine arvväärtusega 0 ei olnud arvatavasti täiel määral põhjendatud.
29.Vastustaja peab küll lähtuma töövõime tuvastamise aluseks olnud eksperdiarvamusest, kuid see ei tähenda seda, et haldusorgan ise enam üldse midagi kaaluma ega hindama ei pea. Vastavalt TVTS § 7 lg 1 hindab isiku töövõimet vastustaja. Samuti ei oleks see kooskõlas määruse nr 39 § 2 punktis 10 nimetatud võimalusega suunata isik vajadusel visiidipõhisele hindamisele, sama paragrahvi punktis 11 kirjeldatud võimalusega taotleda täiendavaid andmeid või § 5 lõikes 2 toodud võimalusega suunata isik tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.
30.Kaebaja on märkinud taotluse punkti 1.3.1. alajaotuses, mis võimaldas soovi korral nimetada spetsialiste, kes saaksid vajaduse korral anda lisaandmeid tegutsemispiirangute kohta ühte konkreetset psühholoogi osaühingust Juvensis, kuid haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks psühholoogi poole pöördunud. See on aga vastuolus määruse nr 39 viienda paragrahvi esimese lõike punktiga 3, mille kohaselt eeldatakse täiendavate terviseandmete küsimist taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt, kui isik on sellele selgelt osundanud. Kaebaja on kurtnud ka seljavalusid, põlvevalusid ja kõndimisraskusi. Seda ei olnud aga töövõime hindamise taotluses märgitud. Kaebaja põhjendab seda ärevusseisundiga, mille võib lugeda küllalt arvestatavaks vabanduseks raske depressiooni diagnoosi taustal. Samas on see kooskõlas Kaitseressursside Ameti 06.07.2023 terviseseisundi hinnanguga, milles tõdeti põlvekedra haigusseisundeid ja seljavalu. Vastustaja on märkinud seonduvalt eelnimetatuga, et vastav hindamine toimus lähtuvalt kaitseministri määrusest ning see ei peaks olema võrdsustatav vähenenud töövõimega töövõime hindamise kontekstis. Selles mõttes, et see ei pea olema võrdsustatav, võib vastustaja seisukohaga nõustuda, kuid teisalt ei tee see olematuks vastavaid diagnoose ebastabiilsuse-, peavalusündroomide- ning põlvekedra- ja seljavalude osas. Lähtuvalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et kaebaja töövõime hindamisel on tuginetud liigselt asjaolule, mille kohaselt raske depressiooniga isik vastaval taotlusblanketil ise oma enesehinnangu võtmetegevustes piirangutele ei osundanud. Samas ei ole see kooskõlas hilisemalt selgunuga. Sellest omakorda järeldub, et kaebaja töövõime hindamisel on esinenud kaalutlusvigu ja olulisi puudusi, mis tähendab seda, et käesolevaks ajaks ilmnenud uute asjaolude ning andmete pinnalt oleks vaja kaebaja töövõimet veelkord hinnata. Kogu informatsioon ei olnud eksperdiarvamuse ning vaidlustatud haldusakti koostamise ajal küll teada, kuid samas ei oleks selle kõrvalejätmine formaalsetel kaalutlustel nüüd enam põhjendatud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 158 teise lõike esimesele lausele tehakse asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise ajahetke seisuga.
31.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahulda, vaidlustatud haldusakt tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja vastavasisulist taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108
lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, kuid antud juhul ei nähtu asja materjalist, et kaebaja oleks õigusabiteenust kasutanud ja et seetõttu oleks menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ei ole kaebaja tegelikult ka taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või siis võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
32.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on märkinud oma 03.01.2024 täiendustes, et soovib mõista vastustajalt välja ka osalise töövõime toetuse (hüvitis) tagasiulatuvalt alates esialgse taotluse otsuse tegemise kuupäevast 27.04.2023, kuna ta on pidanud jätkama oma ravi iseseisvalt parandamaks osalist töövõimet. See on tõlgendatav kaebuse muutmise taotlusena. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lõikele 1 on aga võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul see kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ei ole. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud töövõime hindamist puudutavat otsustust, mille kohaselt ei olevat töövõime üldse vähenenud, kusjuures põhinõudele on lisatud ka vastava taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõue. Seega peab vastustaja põhinõude rahuldamise järgselt kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama ning lahendama ka muud töövõime ulatuse määratlemisega kaasnevad küsimused, mis tähendab seda, et esialgu on ettenähtud toetuste tagasiulatuvalt väljamaksmise kohustamise nõue ennatlik. Olukorras, kus see peaks vajalikuks osutuma, on võimalik esitada kohustamisnõue hiljem ka eraldi kaebusega vastavalt HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 46 lg
2.Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebuse muutmise soovi ning 03.01.2024 täiendavates seisukohtades nimetatud nõude lisamist, mida kohus siinkohal üle ei korda, aktsepteerida.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.