X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.05.2023 otsuse nr 4.2-1/2834-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja, PPA) väljastas X. Xile (kaebaja) 29.12.2021 relvaloa nr DL50022422 kehtivusega kuni 13.10.2026 püstoli Tanfoglio-Stock-III omamiseks ja kandmiseks vastava spordialaga tegelemiseks ning turvalisuse tagamiseks. Relvaloale oli relvaliikidena kantud ka sileraudne püss ja revolver.
2.Vastustaja tunnistas 08.05.2023 otsusega nr 4.2-1/2834-5 relvaloa nr DL50022422 relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 1, § 43 lg 3 p 2, § 43 lg 3 1 ja § 44 lg 6 alusel kehtetuks. Põhjendused:
3-23-1065
2.1.PPA sai 25.02.2023 väljakutse, et teataja isa on pikemat aega alkoholi tarvitanud, räägib iseendaga, näeb nägemusi, on väga närviline. Pereliikmete sõnul oli kaebaja 2 nädalat järjest alkoholi tarvitanud. Politsei toimetas kaebaja haiglasse. Varasemalt on PPA andmebaasis registreeritud seoses kaebajaga järgmised juhtumid: 1) 23.09.2020 oli kaebaja joobes, agressiivne, kodus kaks 16-aastast last. Kaebaja oli millegi peale ärritunud ja tõmbas naist juustest. Naise sõnul oli kaebaja 5 päeva joonud. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht; 2) 2006. a olid kaebajal korduvad peretülid endise abikaasaga (17.08.2006, 18.08.2006, 21.08.2006). Ühe tüli käigus kasutas kaebaja füüsilist vägivalda. Vähemalt ühe tüli ajal oli kaebaja kasutanud alkoholi; 3) 2005. a juhtis kaebaja mootorsõidukit joobeseisundis ja põhjustas avarii.
2.2.Wismari Haigla AS-i 09.03.2023 (vastuses ilmselt ekslikult aastaarv 2022) teatise kohaselt on kaebaja alkoholi võõrutusseisundi tõttu viibinud 3 korda statsionaarsel ravil (11.13.03.2016, 02.-04.03.2022 ja 21.-24.05.2022). Tegemist on alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäirega.
2.3.Kaebajale kuuluv tulirelv ja laskemoon on alates 09.03.2023 vastustaja käes hoiul. Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus nr 179) § 2 lg 1 p 3 kohaselt on alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired relvaloa andmist välistavaks tervisehäireks. Alkoholi võõrutusseisund F10.3 on alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäire RHK-10 kohaselt. Hinnangu, millise käitumishäire alla kuulub alkoholi võõrutusseisnud, andis Wismari Haigla arst oma vastuses. Vastustaja ei pannud kaebajale ise diagnoosi. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon on kõigile kättesaadav ja sealt on vajadusel võimalik vaadata, kuhu mingi tervisehäire liigitub.
2.4.Kaebaja käitumine on enda ja teiste isikute turvalisust ohustav ning tema käitumine relvaomanikuna võib olla ohtlik. Haldusmenetluse käigus on leidnud kinnitust, et kaebaja tarvitab liigselt alkoholi – mitu päeva järjest. Tema käitumine muutub ettearvamatuks, ebaadekvaatseks ja agressiivseks. Seda kinnitavad korduvad peretüli väljakutsed politseile, lähedaste tähelepanekud, lähisuhtevägivalla infoleht. Kaebaja asus alkoholi tarvitanuna juhtima mootorsõidukit ja põhjustas liiklusõnnetuse. Ka Wismari Haigla AS-i vastusest saab teha järelduse, et kaebajal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkoholi liigtarvitamisega võib kaasneda mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna isikul kaob kriitiline kontroll enda käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli ettearvamatuid tegusid. Kaebajale on muutunud loomuomaseks riskikäitumine alkoholi tarvitanuna. RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et isikul esineks rikkumisi seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega. Ei ole välistatud, et halbade asjaolude kokkulangemisel, olles tarvitanud alkoholi, võib kaebaja väärkasutada ka tulirelva.
2.5.Kaebaja ei avaldanud menetluse käigus soovi saada selgitusi enda õigustest ja kohustustest. Kaebaja on ära kuulatud – kaebaja esitas enda poolsed vastuväited. Vastustaja arvestab kaebajat positiivselt iseloomustavat teavet (hea isa enda lastele, toetab neid materiaalselt, hoolib oma abikaasast jms). Kaebajat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles isikule etteheidetud ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholi tarvitanuna. Samuti ei saa mööda vaadata kaebaja terviseseisundist, mis välistab relva omamise.
2.6.Isikute õigus elule ja tervisele ning avalikule korrale kaalub üles kaebaja eneseteostamise õiguse.
2(6)
3-23-1065
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 08.05.2023 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
3.1.Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja eneseteostuse õigust, kuna ta ei saa enam vallata tulirelvi vastava spordialaga tegelemiseks ning enese ja vara kaitseks.
3.2.Kaebaja pöördus haiglasse ise, mitte kellegi suunamisel. Kaebaja ei ole alkoholi tarbinuna agressiivne. Kunagised peretülid ei saa mõjutada kaebaja tänast käitumist. Kaebaja ei ole vigastanud enda kunagist elukaaslast. Kaebaja hoiab enda perekonda väga. Peretüli toimus 2006. a-l, kui kaebajal ja tema endisel abikaasal olid erimeelsused, mistõttu päädis tüli füüsilise vägivallaga. Menetlust tookord ei algatatud.
3.3.PPA patrulli saatel erakorralise meditsiini osakonna külastamine kinnitas, et kaebajal oli kõik hästi ja vajadust meditsiinilist abi saada ei olnud.
3.4.Kaebaja on juba ammu asunud tegelema enda alkoholitarbimise kontrollimisega. Uusi liigtarbimisi, millest järelduks, et kaebajal esineb alkoholi tarbimisel riskikäitumine, ei ole toimunud.
3.5.Kaebaja on hea isa enda lastele, toetab neid materiaalselt ja hoolib enda abikaasast. Kaebaja juhib ettevõtet XX, mis annab tööd mitmele inimesele, on heal järjel ja igati toimiv. Kaebaja tegeleb eneseharimisega ja spordiga. Kaebaja juhib korteriühistu tegevust. Alkoholi liigtarbimise korral ei suudeta ettevõtet juhtida. Kaebaja on aktiivne parema teadliku mina suunal, mis näitab, et kaebaja ei ole riskikäituja, vaid tegus ettevõtja ja eneseharija. XX on Eesti Kaubanduskoja liige ja Gaselli tiitli kolmekordne saaja. Kaebaja on neurolingvistiline programmeerija ja psühholoogiline nõustaja. Kaebaja on läbinud laeva kapteni ja raadiosidevahendite koolitused.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.PPA andmebaasis fikseeriti 25.02.2023 teave, et kl 00:35 palus kaebajale kutsutud kiirabi lisaks saata politsei, sest kaebaja oli agressiivne. Politsei saabudes oli kaebaja rahulik, kuid segaduses politsei ja kiirabi tulekust. Vestlusest kaebaja pereliikmetega selgus, et kaebaja tarvitab teist nädalat järjest alkoholi, käitub arusaamatult ja on närviline. Kaebaja enda sõnul oli ta umbes nädala alkoholi tarvitanud. Kiirabi otsustas kaebaja haiglasse toimetada, millest kaebaja algul kategooriliselt keeldus. Pärast politseinike poolt veenmist nõustus kaebaja kiirabiga haiglasse minekuga. Haiglasse jõudes proovis kaebaja sealt lahkuda, kuid pärast politseinike poolset veenmist jäi siiski kontrolliks haiglasse.
4.2.Alkoholi liigtarbimise tõttu politsei sekkumist nõudnud intsident annab küllaldase aluse järelduseks, et kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu relva omama. Teistele isikutele või avalikule korrale võimalik oht on välditav relvaloa kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja eitab enda riskikäitumist ega mõista selle võimalikke tagajärgi. Järelikult ei suuda kaebaja ise enda ohtlikku käitumist ära tunda ega seda maandada. Vastustaja ei saa ega tohi jääda ootama esimest relvaga seotud sündmust, sest sel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kaebajat positiivselt iseloomustav teave ei kaalu üles isikule etteheidetavat ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholi tarvitanuna.
4.3.Vastustaja ei pea tõendama, et kaebaja on edaspidi relva kasutades ohtlik, vaid piisab, et asjaoludest tulenevalt saab sellise ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks 1. Isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ning avaliku korra kaitsmise eesmärkidel on isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine tema vaba eneseteostuse õiguse proportsionaalne riive 2. Vastustaja kaalus
Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-2571, p 13. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26.
3(6)
3-23-1065
kaebaja vaba eneseteostuse õigust omada ja kanda relva sportimiseks ning enese ja vara kaitseks, teiselt poolt vajadust ennetada ohtu teiste isikute turvalisusele, tervisele, elule ja avalikule korrale. Kaebaja isiklik huvi relva omada ei kaalu üles avalikkuse huvi ega politseile pandud vastutust avaliku korra kaitsel. Vastustaja ei ole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastustaja tunnistas kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks RelvS § 36 lg 1 p 1, § 43 lg 3 p 2, § 43 lg 31 ja § 44 lg 6 alusel.
6.RelvS § 36 lg 1 p 1 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega. RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel tunnistab PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam RelvS-iga kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 1-7, 9 või 10 või § 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 43 lg 31 järgi võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. RelvS § 44 lg 6 reguleerib relva võõrandamist pärast relvaloa kehtivuse lõppemist.
7.Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud imperatiivsetele sätetele (RelvS § 36 lg 1 p 1 ja § 43 lg 3 p 2), mis ei võimalda kaaluda, kas vastavate tingimuste esinemisel kaebajale väljastatud relvaluba kehtetuks tunnistada või mitte. Vastustaja tugines asjaolule, et kaebajal on RHK-10 klassifikatsiooni alusel alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ehk kaebajal on haiguslik seisund, millisel juhul ei saa isik relvaluba omada. Wismari Haigla AS teatas 09.03.2023 vastuses3, et kaebaja viibis alkoholi võõrutusseisundi tõttu 3 korda statsionaarsel ravil ja et viidatud häire puudutab kahtlemata määruse nr 179 §-s 2 kehtestatud relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu p 3 (alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired).
8.Määruse nr 179 § 3 kohaselt teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel teised eriarstid. Seega on relvaloa menetluses pädevaks tervisekontrolli tegijaks perearst. Praeguses asjas ei ole esitatud perearsti tõendit kaebajal diagnoositud psüühika- või käitumishäire kohta. Vastustajal puudub pädevus seda häiret ise kaebaja raviloleku andmete alusel tuletada. Vastustajal tulnuks pöörduda tervisetõendi saamiseks järelpärimisega kaebaja perearsti poole või nõuda kaebajalt vastava tõendi esitamist. Selle nõudmata jätmine on menetluslik rikkumine, mis ei võimalda RelvS § 36 lg 1 p 1 ja § 43 lg 3 p 2 alusel relvaluba kehtetuks tunnistada.
9.Vastustaja tugines relvaloa kehtetuks tunnistamisel ka RelvS § 43 lg-le 3 1. Osundatud säte võimaldab vastustajal tunnistada relvaloa kehtetuks relvaloa omaja ohtlikule eluviisile või käitumisele tuginedes.
10.Tallinna Halduskohus viitas 06.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-547 (p 6) RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamisel järgmistele kohtupraktikas kajastatud seisukohtadele: PPA-l on avar kaalutlusõigus otsustamaks, millist käitumist käsitada enda või teiste isikute turvalisust ohustavana määral, mis toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Viidatud sätte rakendamisel peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saab relva
Vastustaja 16.06.2023 vastuse lisa 1.
4(6)
3-23-1065
jätkuvalt omada või kasutada. PPA-l tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad relvaloa omaja eluviisi või käitumist, sh nii teda negatiivselt kui ka positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Relvast lähtuva ohu ennetamiseks ei pea ega tohi PPA jääda ootama esimest sündmust, mis vahetult relvaga seondub, kuna juba sel esimesel sündmusel võivad – isegi relvaomaniku tahtluseta – olla väga rasked tagajärjed.
11.Vastustaja viitas haldusmenetluses kaebaja käitumisele, mis võib olla teda ennast ja/või teiste isikute turvalisust ohustav. PPA andmebaasis on registreeritud järgmised juhtumid: 1) 2005. a juhtis mootorsõidukit joobes olekus ja põhjustas avarii; 2) 2006. a korduvad peretülid (17.08.2006, 18.08.2006, 21.08.2006) endise abikaasaga, millest üks lõppes füüsilise vägivalla kasutamisega kaebaja poolt ja vähemalt ühe tüli ajal oli kaebaja tarvitanud alkoholi; 3) 23.09.2020 oli kaebaja väljakutse kohaselt agressiivne, joobes, kodus kaks 16-aastast last. Kaebaja oli ärritunud ja tõmmanud naist juustest. Kaebaja oli 5 päeva alkoholi tarvitanud. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht; 4) 25.02.2023 seisuga oli kaebaja pikemat aega (2 nädalat) alkoholi tarvitanud, rääkis iseendaga, nägi nägemusi, väga närviline. Kaebaja toimetati haiglasse; 5) 25.02.2023 väljakutse EMO-st: tugevas joobes mees üle vaadatud, vaja viia kainenema. Politsei kohale jõudes suutis kaebaja omal jalul liikuda ja tellis endale takso. Samuti tegi vastustaja päringu Wismari Haigla AS-ile. Haigla vastusest selgub, et kaebaja on viibinud haiglas statsionaarsel ravil 3 korda (neist 2 korda 3 päeva pikkusel ravil ja üks kord 4 päeva pikkusel ravil).
12.Arvestades nii PPA andmebaasis registreeritud väljakutseid kui ka haigla teavet kaebaja ravil viibimise kohta, ei saa eitada, et kaebajal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja et kaebaja käitumine võib muutuda enda või teiste isikute turvalisust ohustavaks. Kuigi kaebaja selgitas kaebuses, et jälgib teadlikult oma käitumist ja uusi alkoholi liigtarbimise juhtumeid ei ole esinenud, näitavad vastustaja esitatud andmed 2023. a veebruari kohta midagi muud. Kaebaja ei ole suutnud end alkoholi liigtarvitamisest võõrandada ja see on toonud kaasa PPA reageerimise vajaduse.
13.Vastustaja on põhjendatult arvestanud kaebaja käitumisel ka 2005. a mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ja avarii põhjustamist. Kaebaja käitumise hindamisel tulebki vastustajal arvesse võtta pikemat perioodi, et hinnata, kas kaebaja on vahepeal oma käitumist korrigeerinud. Praegusel juhul on näha, et kaebaja käitumismuster ja harjumused on jäänud samaks, mis muudab tõenäolisemaks, et kaebaja võib ka edaspidi alkoholijoobes vastutustundetult käituda ja seda mh relva kasutades.
14.Relvaloa kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kui asjaoludest tulenevalt saab ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks. Vastustaja ei pea kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks jääma ootama õnnetusjuhtumit, sest sündmusel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kohus leiab, et vastustaja poolt välja selgitatud asjaoludel võib ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis kaalunud kaebajat negatiivselt ja positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ega ole teinud ilmselgeid kaalumisvigu. Kõik kaebaja esitatud tunnistused ja ettevõtlusega tegelemine ei lükka usutavalt ümber ohtu, mida kaebaja võib alkoholijoobes relva kasutades põhjustada.
5(6)
3-23-1065
15.Kaebaja ei ole rahul tema vaba eneseteostuse õiguse piiramisega. Vaba eneseteostuse õigus ei ole piiramatu. Tulirelv on kõrgema ohu allikas. Tulirelva kasutamise piiramine ehk praeguses asjas relvaloa kehtetuks tunnistamine kui isiku õiguste piiramine isiku enda ja teiste isikute elu, tervise ja vara kaitseks on proportsionaalne.
16.Ebausutav on kaebaja väide, et ta ei ole agressiivne. Nii 2006. a kui ka 23.09.2020 väljakutse üheks põhjuseks oli just asjaolu, et kaebaja on agressiivne. Seega ei suuda kaebaja enda käitumist ega temast lähtuvat ohtu õigesti hinnata. Kaebuses väidab kaebaja, et hoiab enda perekonda väga. Samas haldusmenetluses 09.03.2023 läbi viidud täiendaval relvaomaniku kontrollimisel4 aadressil Xxxxxx xx, Tallinn teatas naisterahvas, et peres on probleemid seoses alkoholi tarbimisega meesterahva poolt ja et plaanis on lahutus. Järelikult ei ole kaebaja väide tema perekonna hoidmisest õige. Kaebaja märkis haldusmenetluses esitatud 27.03.2023 seisukohas, et oli Wismari Haiglas tasulisel võõrutusravil vabatahtlikult. Kohus leiab, et kui kaebajal ei esineks alkoholi liigtarbimisega probleeme, ei oleks tal vajadust minna alkoholivõõrutusseisundi tõttu ravile – vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Võõrutusravil viibimine näitab, et kaebajal on ilmselgelt probleemid alkoholi tarbimisega ja sellest tulenev käitumine võib ohustada kaebajat ennast kui ka teiste isikute turvalisust.
17.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 08.05.2023 otsus kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel on lõppjäreldusena õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
18.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vastustaja 16.06.2023 vastuse lisa 2.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.