lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1169/17

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1169/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1912
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PPVS § 1112 lg 1, 2HKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHMS § 36Haldusorgani selgitamiskohustusHMS § 6UurimispõhimõtePPSV § 1112 lg 2PPVS § 100 lg 11Pensioni suuruse arvutamise alus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 25. jaanuar 2024, Tartu 3-22-1169

Haldusasi

Xe kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27. aprilli 2022. a otsuse nr 1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks ümber arvestada politseiniku väljateenitud aastate pensioni suurus

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2022. a otsus Xe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu halduskohtu 21. detsembri 2022. a otsus.
3.Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada Sotsiaalkindlustusameti 27. aprilli 2022. a otsus nr 1 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvestama ümber kaebaja politseiniku väljateenitud aastate pensioni suurus tagasiulatuvalt alates kaebajale pensioni määramisest. Vastustajal tuleb pensioni suurus ümber arvestada viieteistkümne päeva jooksul arvestades kohtuotsuse jõustumisest.
4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. veebruar 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
1.Kaebaja esitas 25. aprillil 2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse, et talle määrataks alates 21. aprillist 2022 eripension (politseiniku väljateenitud aastate pension).
2.SKA määras 27. aprilli 2022. a otsusega nr 1 kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pensioni alates 20. aprillist 2022 eluaegselt suurusega 1074,75 eurot kuus.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse SKA 27. aprilli 2022. a otsuse nr 1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks ümber arvestada politseiniku väljateenitud aastate pensioni suurus. Kaebuse kohaselt määrati kaebaja pensioni suurus tema viimase ametikoha palga järgi, kuid kuni 31. detsembrini 2019 kehtinud seaduse järgi oleks kaebajal olnud võimalus saada pensioni kõrgema palga eest. Kaebaja töötas Lõuna Prefektuuri xxx kuni augustini 2018 ning tema palgamäär oli määratud politseiametnike palgaastme 9 järgi. Seaduse muutmisega rikkus seadusandja õigustatud ootust saada pensioni kuni 31. detsember 2019 kehtinud PPVS § 100 lg 11 alusel. Seadusandja oleks pidanud jätma muudatuse ülemineku aja, et kaebaja saaks valida viimase viie aasta kõrgeima palgamäära.
4.Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. SKA selgitas, et tugines pensioni suuruse arvutamisel PPA teatisele (lisatud kaebusele), mille kohaselt soovis kaebaja võtta aluseks viimase ametikoha, s.o patrullpolitseinik, palgamääraga 1370 eurot 3. palgaastme järgi. Sellele lisandub teenistusastmetasu 63 eurot, mis on määratud politseileitnandi teenistusastme eest. Pensioni suuruse arvutamisel võeti aluseks summa 1433 eurot.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus sedastas, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja puhul on täidetud politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 117 lg-s 1 sätestatud tingimused politseiniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Vastavalt PPVS (redaktsioon kehtivusega alates 1. jaanuarist 2020) § 1111 lg-le 2 on vähemalt 20aastase politseiteenistuse staažiga politseiametniku pensioni suurus 50 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast põhipalgast. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse politseiametnikule määratud viimane põhipalk (§ 1112 lg 1). Vastustaja tugines PPA teatisele ja sellest nähtuvale kaebaja soovile võtta pensioni suuruse arvestamisel aluseks viimase ametikoha, s.o patrullpolitseinik, palgamääraga 1370 eurot 3. palgaastme järgi ning lisaks teenistusastmetasu 63 eurot, mis on määratud politseileitnandi teenistusastme eest (kokku 1433 eurot). Nende andmete alusel on vastustaja õigesti arvestanud kaebaja pensioni suuruse.
6.PPVS § 1112 lg 2 sätestab, et politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel võib aluseks võtta ka politseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaima põhipalga või ametikoha palgaastmele vastava palgamäära või diferentseeritud palgamäära ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal, tingimusel et ta teenis sellel viimase viie aasta sees vähemalt 12 kuud järjest. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pensioni arvutamisel soovinud lähtuda PPVS § 1112 lg-st 2. Koos kaebusega kohtule esitatud PPA teatisest nähtub, et kaebaja on soovinud PPVS § 1112 lg 1 kohaldamist. Kaebaja vabastati politseiteenistusest 20. aprillil 2022, seega on tema teenistuse viieaastane periood 21. aprill 2017 kuni 20. aprill 2022. Sel viieaastasel perioodil teenis kaebaja vähemalt 12 kuud järjest nii patrullpolitseinikuna (palgaaste 3), liikluspolitseinikuna (palgaaste 3) kui ka arestimaja vanemana (palgaaste 9). Seejuures on kaebaja saanud soodsaimat astmepalka 1370 eurot (+ teenistusastmetasu 63 eurot) viimasel teenistuskohal Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullitalituse Põlva patrulligrupp II patrullpolitseinikuna, kus ta palgaaste oli 3 ja mille alusel ka SKA talle pensioni määras. Asja materjalidest tulenevalt ei ole kaebajal õigust saada pensioni 13. palgaastme järgi. Seega ei oleks ka PPVS § 1112 lg 2 kohaldamine muutnud sisuliselt vaidlusaluse otsuse lõpptulemust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et ta ei olegi soovinud saada pensioni, mille suurus on arvutatud
13.palgaastme järgi. Ta taotleb pensioni määramist 9. palgaastme järgi nii, nagu seda nägi ette 31. detsembrini 2019 kehtinud PPVS redaktsioon, s.o arvestades palgaastmele vastava palgamäära muutust.

Lisaks heidab kaebaja halduskohtule ette, et halduskohus ei korraldanud kohtuistungit kaebuse läbivaatamiseks ja kaebaja jäi ilma võimalusest vahetult suuliselt seletusi anda.

8.Vastuses apellatsioonkaebusele SKA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Samas osutab vastustaja, et 18. jaanuari 2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-586 otsustas Tallinna Halduskohus tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata PPVS § 1112 lg 2 alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsiooni osas, milles see ei võimalda võtta pensioni arvutamisel aluseks palgamäära suuruses, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse. Ühtlasi otsustas kohus edastada otsuse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks Riigikohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Asjas on vaidlus nii selles, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel taotles kaebaja politseiniku väljateenitud aastate pensioni määramist kui ka selles, kas PPVS § 1112 lg 2 järgi pensioni suuruse arvutamine oleks andnud kaebaja jaoks soodsama tulemuse.
11.Halduskohus tugines kaebuse rahuldamata jätmisel sellele, et kaebaja tahteks oligi pensioni suuruse määramine tema viimase ametikoha palgaastmest lähtuvalt ning ühtlasi oli see kehtiva õiguse järgi kaebaja jaoks ka kõige soodsam lahendus. Pärast halduskohtu otsuse tegemist tunnistas Riigikohus 21. novembri 2023. a otsusega asjas nr 5-23-1 PPSV § 1112 lg 2 kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimaldanud võtta politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel aluseks tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimat palgamäära suuruses, mis kehtis päeval, millest alates see pension määrati.
12.Riigikohtu otsuse tõttu tuleb ka praeguses asjas jätta PPSV § 1112 lg 2 osaliselt kohaldamata. Vastavalt ei saa pidada kaebaja pensioni suuruse arvutamisel soodsamaks tema viimase ametikoha palgaastmest lähtumist. Nagu halduskohus sedastas, oli kaebaja pensionile eelnenud viieaastasel perioodil teenistuses vähemalt 12 kuud järjest nii patrullpolitseinikuna (palgaaste 3), liikluspolitseinikuna (palgaaste 3) kui ka arestimaja vanemana (palgaaste 9). Kaebaja jaoks soodsama lahenduse leidmiseks tuleb seega võrrelda politseiametniku palgaastmele 3 ja palgaastmele 9 vastavat palgamäära kaebajale pensioni määramise päeva seisuga, mitte selle aja seisuga, mil kaebaja oli teenistuses konkreetse palgaastmega seotud ametikohal. Siseministri 2. mai 2013. a määrusega nr 18 kehtestatud „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“ lisa 1 kohaselt oli 20. aprillil 2022 politseiametnike palgaastmele 9 vastav palgamäär 1580 eurot ja palgaastmele 3 vastav palgamäär 1370 eurot. Seega oli kaebajale pensioni määramise päeval kehtinud palgaastmele 9 vastav palgamäär 210 eurot kõrgem kui palgaastmele 3 vastav palgamäär. Seetõttu oleks ka 20. aprillil 2022 kehtinud politseiametnike palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel arvutatud pension olnud suurem kaebajale vaidlustatud otsusega määratud pensionist.
13.Seega sõltub asja lahendamine sellest, kas vastustaja tuvastas õigesti kaebaja tahte, kui SKA võttis kaebaja pensioni suuruse arvestamisel aluseks kaebaja viimase ametikoha järgsele palgaastmele 3 vastava palgamäära. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 20. aprilli 2022. a teatises nr 1.9-3/765-1 (dtl 3) vastustajale on tõepoolest märgitud, et pensioni taotleja soovib pensioni suuruse määramisel võtta aluseks viimase ametikoha, s.o patrullpolitseinik, palgamääraga 1370 eurot 3. palgaastme järgi ja teenistusastmetasu 63 eurot, mis on määratud politseileitnandi teenistusastme eest.
14.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et teatis ei kinnita siiski tõsikindlalt, et kaebaja sooviks oli võtta pensioni suuruse määramisel arvesse just palgaastmele 3 vastav palgamäär. Esmalt ei ole teatis kaebaja tahteavaldus vastustajale. Teatise on koostanud PPA ning ei ole selge, kas teatise sõnastus väljendab kaebaja tegelikku tahet, PPA arusaamist kaebaja tahtest või on tegemist tüüpsõnastusega. Kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamist võis takistada see, et nii PPA kui SKA lähtusid PPVS § 1112 lg 2 sõnastusest teatise väljastamise ja kaebajale pensioni määramise ajal. Sel ajal tulenes PPVS § 1112 lg-st 2, et politseiametniku palgaastmele 9 vastavat palgamäära kaebajale pensioni määramise päeval ei saanudki pensioni määramisel aluseks võtta. Seetõttu ei saanud PPA märkida seda kaebaja tahtena ka teatisele ega SKA palgaastmele 9 vastavat palgamäära kaebajale pensioni määramisel arvesse võtta. Kuigi haldusmenetluses on haldusorganil selgitamiskohustus (HMS § 36) ja uurimiskohustus (HMS § 6), siis kujunenud olukorras ei olnud PPA-le ega SKA-le äratuntav, et politseiametniku palgaastmele 3 vastava palgamäära aluseks võtmine ei ole kaebaja jaoks kõige soodsam ning kaebaja tegelikuks tahteks võib olla pensioni määramine palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel. Teisalt olnuks ka kaebajal endal ilmselt keerukas, kui mitte võimatu, saavutada PPA poolt vastustajale teatise esitamine selliselt, et see oleks kajastanud kaebaja soovi määrata pension teatise esitamise ajal kehtinud palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel.
15.Riigikohtu otsuse järel asjas 5-23-1 olukord muutus. Praegusel ajal on selge, et PPA ja SKA lähtusid kaebaja tahte tuvastamisel PPVS § 1112 lg-st 2 ka normi põhiseadusega vastuolus olevas osas. Ringkonnaohtu hinnangul tõi see tõenäoliselt kaasa ebaõige ettekujutuse kaebaja tegelikust tahtest ning viis kaebajale vale suurusega pensioni määramiseni. Kaebaja tegelikule tahtele, võtta penisoni määramisel aluseks politseiametniku palgaastmele 9 vastav palgamäär pensioni määramise ajal, osutab nii halduskohtu SKA otsuse tühistamiseks kaebuse esitamise fakt kui ka kaebuse sisu. Kui kaebaja sooviks olekski olnud pensioni määramine tema viimase ametikoha palgamäära alusel, siis ei oleks kaebajal olnud põhjust esitada kaebust halduskohtule. Eluliselt usutav on, et kaebaja soovis pensioni määramist siiski palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel, kuna PPA teatise esitamise, SKA vaidlustatud otsuse tegemise ja halduskohtule kaebuse esitamise perioodil asjaolud ja kehtiv õigus ei muutunud.
16.Kaebaja märkis kaebuses: „/.../ seadus, mis kehtis kuni aastani 31.12.2019 oleks olnud minul võimalus saada pensionit kõrgema palga eest. Töötasin Lõuna prefektuuri xxxrä kuni august 2018. Siis oli minu palgaaste 9.“ Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast piisavalt selgelt, et kaebaja soovis pensioni määramist politseiametniku palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel pensioni määramise päeva seisuga. Kaebaja viitas kaebuses nii PPVS varasemale redaktsioonile, mis seda võimaldas kui ka sellele, et 1. jaanuaril 2020 jõustunud PPVS muudatus, mis selle võimaluse välistas, rikub kaebaja õigustatud ootust. Sama seisukohta väljendas kaebaja ka halduskohtule 13. juunil 2022 esitatud menetlusdokumendis ja apellatsioonkaebuses. Seega soovis kaebaja pensioni arvutamist enne 1. jaanuari 2020 kehtinud PPVS § 100 lg 11 regulatsiooni järgi. Asjaolude pinnal ei ole alust arvata, et kaebaja sellekohane tahe kujunes välja alles talle pensioni määramise järel. Riigikohus leidiski asjas nr 5-23-1, et PPVS § 100 lg 11 kehtetuks tunnistamine ja PPVS § 1112 lg 2 kehtestamine rikub õigustatud ootust, kuna jätab pikaajaliselt teenistuses olnud politseiametniku ilma talle varem seadusega ettenähtud võimalusest väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamisel.
17.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et põhiseadusega vastuolus olevale normile tuginemise tõttu ei selgitanud vastustaja välja kaebaja tegelikku tahet tema pensioni suuruse arvutamise aluse kohta ning määras seetõttu kaebajale õigusvastaselt väiksema pensioni kui kaebaja tegeliku tahte kohane pensioni suurus. Halduskohus rajas otsuse samuti hiljem põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud normile ning pidas seetõttu SKA vaidlustatud otsust ekslikult õiguspäraseks.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab vaidlustatud otsuse ja kohustab SKA-d arvestama ümber kaebajale määratud pensioni suurus tagasiulatuvalt arvates pensioni määramisest. Vastustajal tuleb pension ümber arvestada 15 päeva jooksul arvestades kohtuotsuse jõustumisest.

18.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid kaebaja kasuks välja ei mõisteta.
19.Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja isikuandmete kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja