3-23-1602 X kaebus Tallinna Vangla tegevusele lühiajalise kokkusaamise keelamisel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta X menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda, muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.02.2024. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 02.07.2023 Tallinna Vanglale taotluse lühiajalise kokkusaamiseks Yiga 15.07.2023 (rõhutades, et üksnes 15.07.2023 kell 14.00).
2.Tallinna Vangla jättis 14.07.2023 vastusega nr 5-11/23/7356-2 X taotluse rahuldamata põhjendades seda sellega, et vanglal on alust kahelda Yi maines. X esitas 16.07.2023 Tallinna Vangla 14.07.2023 vastuse nr 5-11/23/7356-2 peale vaide. Tallinna Vangla jättis 24.07.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/128-2 X vaide rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 17.07.2023 X kaebus Tallinna Vangla 14.07.2023 vastusele nr 511/23/7356-2. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat võimaldama kaebaja kokkusaamine Yiga. Samuti esitas kaebaja taotluse Tallinna Vangla 24.07.2023 vaideotsuse nr 515/23/128-2 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Vangla korduv keeldumine Yiga lühiajaliseks kokkusaamiseks rikub kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi. Vangla vastusest tulenevalt võib vangla keelduda 5 aasta jooksul vastava taotluse rahuldamisest.
5.Vaidlust ei ole selles, et Yit on kuritegude eest korduvalt karistatud kriminaalkorras. Eelnevast ei saa tuleneda, et Yiga kokkusaamine ja suhtlemine on välistatud. Y ei ole 4 kuud toime pannud rikkumisi, ta töötab hostelis administraatorina, ta ei joo ega suitseta, samuti omandas B- kategooria juhiloa. Seega ei ole Yi reputatsioon käesoleval ajal halb.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Tallinna Vangla peab X kaebust põhjendamatuks ning vaidleb kaebusele vastu. Lühiajalise kokkusaamise lubamine on vangla kaalutlusotsus. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle lühiajaliseks kokkusaamiseks loa andmisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist loa andmise otsustamisel ja kohustada vanglat taotlust uuesti läbi vaatama, kui otsus on kaalutlusvigane. Vangla on vastuses nr 5-11/23/7356-2 lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumist piisavalt põhjendanud.
7.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-le 1 ja lg-le 11 ei ole lühiajalise kokkusaamise õigus eraldiseisvalt subjektiivne õigus, vaid on otseselt seotud vanglavälise suhtluse eesmärgiga. Kinnipeetavale võimaldatav lühiajaline kokkusaamine on üks vanglavälise suhtlemise võimalusi, mille saamise õigus ei ole piiramatu. Õiguskirjanduses on kokkusaaja mainet kahjustavaks peetud näiteks asjaolusid seoses tema karistatusega, kuritegelikke sidemeid või ka kinnipeetavale negatiivse mõju avaldamist. Seega ei ole lühiajalise kokkusaamise õigus eraldiseisvalt subjektiivne õigus, vaid on otseselt seotud vanglavälise suhtluse eesmärgiga. Kinnipeetavale võimaldatav lühiajaline kokkusaamine on üks vanglavälise suhtlemise võimalusi, mille saamise õigus ei ole piiramatu. Seadusandja on pannud vanglale kohustuse viia täide kinnipidamisliku iseloomuga karistus, tagades vanglas julgeolek ja sisekorra järgimine (VangS § 66 lg 1, § 105 lg 1) ning saavutada parimal võimalikul viisil vangistuse täideviimise eesmärgid (s.o taasühiskonnastamine, õiguskuulekale teele suunamine, VangS § 6 lg 1). Nende eesmärkide saavutamiseks on vanglale ühtlasi antud kaalutlusõigus otsuste tegemisel ja piirangute seadmiseks olukordade puhul, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või kinnipidamisasutuses viibiva isiku vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Üheks selliseks juhtumiks, kus vanglal on pädevus teostada kaalutlusõigust vastavalt teadaolevale informatsioonile, on kokkusaamiste võimaldamine konkreetsete isikutega, kelle osas on vanglal enne vangla territooriumile lubamist õigus teostada kontrolli. Kui vanglal on VangS § 24 lg 11 sätestatud tingimusi arvestades alust kahelda kokkusaaja maines, on vanglal sama paragrahvi alusel õigus keelduda kokkusaamise võimaldamisest. Igasuguse suhtluse toetamine ei oleks kooskõlas ka VangS §- s 57 sätestatuga. Uuringu kohaselt on kriminaalsete sõpradega suhtlemise vähendamine ja õiguskuulekate positiivsete sõprade suurendamine käitumise muutmise oluline faktor. Kohtupraktika on tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul ning märkinud, et lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel (sh kui vanglal tekib eelnimetatu osas põhjendatud kahtlus) on vangla pädev langetama keelduva prognoosotsuse, mitte ära ootama ebasoovitava tagajärje realiseerumist ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus.
8.Tallinna Vangla on keeldunud kaebajale lühiajalise kokkusaamise loa andmisest Yiga, kuna tegemist on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on Y asunud kuritegelikku elustiili viljelema juba 1990- ndatel aastatel ning jätkanud üha uute kuritegude toime panemist. Yi viimane vanglakaristus lõppes küll 04.07.2019, 2(4)
kuid arvestades isiku kuritegelikku tausta on vanglal käesoleval ajal veel kahtlused kokkusaaja maines.
9.Kuivõrd vanglal oli kokkusaaja maine osas põhjendatud kahtlus, ei saanud vangla tulenevalt VangS § 24 lg 11 p-le 3 kaebajale lubada Yiga kokkusaamist. Avalik ja kolmandate isikute huvi asjas (lubamatute vanglaväliste kontaktide vältimine ja vangistuse eesmärkide saavutamine kaebaja suhtes; vangla ning vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute või ka vanglaväliste isikute julgeolek) kaalub üle kaebaja huvi (kinnipeetava suhtlus lähedastega). Kui vanglal on põhjendatud kahtlus, et kokkusaaja maine oli selline, mis ei aita kaasa kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärkidele, siis ei pea vangla ka sellist vanglavälist suhtlust soodustama.
10.Kaebaja taotlusest ega ka kohtumenetluses esitatud väidetest ei nähtu, et vangla oleks keelduva otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata kaebaja olukorda iseloomustavad erilised asjaolud. Kaebaja ei ole toonud välja mistahes erilisi põhjusi, miks tal on vaja Yiga lühiajalise kokkusaamise raames kohtuda. Y ei ole kaebaja pereliige või lähedane sugulane. Kuivõrd kaebajal ei ole Yiga täielikku suhtlemiskeeldu, saab kaebaja temaga soovi korral suhelda telefoni ja kirja teel.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja kaebuse eesmärgiks on lühiajaline kokkusaamine Yiga, millise taotluse on vastustaja jätnud rahuldamata. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Yil on kuritegelik taust ning ta on korduvalt süüdi mõistetud kriminaalkorras. Kaebaja ei ole taotluses ega kaebuses kohtule kirjeldanud, miks Yiga on vältimatult vajalik kokku saada, kuivõrd Y ei ole kaebaja pereliige või lähedane isik.
12.VangS § 24 lg 1 järgi on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Seega tuleneb seadusest kaebaja subjektiivne õigus lühiajalisele kokkusaamisele. Samas on vanglal õigus piirata kinnipeetava lühiajalist kokkusaamist, kui tal on põhjendatud alus kahelda inimese maines, kellega kinnipeetav soovib kokku saada. Erialakirjanduse järgi peetakse VangS § 24 lg-s 1 silmas kahtlust, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale ning mis seetõttu takistaks kinnipeetava karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist. Kokkusaaja maine võib olla kahjustatud näiteks tema karistatusega, kuritegelike sidemete tõttu või ka muu negatiivse mõju tõttu kinnipeetavale. Negatiivne mõju võib olla tingitud ka kinnipeetava või kokkusaaja isiksusest (J. Sootak. Vangistusseadus.Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 24 komm 2.2.2, lk 82). Ka kohtupraktikas on leitud, et kokkusaamise mittelubamise aluseks olev kahtlus kokkusaaja maines peab olema põhjendatud, st objektiivsete asjaoludega tuvastatav. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Kuna õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse on määratlemata õigusmõisted, tuleb neid igal üksikjuhtumil eraldi sisustada. Lühiajalise kokkusaamise ja kaitstava õigushüve võimaliku kahjustamise vahel peab olema ka põhjuslik seos (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2019 otsus nr 3-18-1781, p-d 11 ja 13). Kokkusaamise mittelubamise aluseks olev kahtlus kokkusaaja maines peab aga olema põhjendatud, st objektiivsete asjaoludega tuvastatav. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Kuna õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse on määratlemata õigusmõisted, tuleb neid igal üksikjuhtumil eraldi sisustada. Lühiajalise kokkusaamise ja kaitstava õigushüve võimaliku kahjustamise vahel peab olema ka põhjuslik seos (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2019 otsus nr 3-18-1781, p-d 11 ja 13). Kohtul peab olema võimalik vangla otsustuse õiguspärasust kontrollida (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2021 otsus nr 3-20-492, p 14).
13.Vangla on keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest põhjusel, et Y on kriminaalkorras karistatud. Samuti on vangla välja toonud, et korduvalt vangistusega karistatud isiku puhul võib eeldada kokkusaamise mitteotstarbekust ning kokkusaamine ei ole kinnipeetava karistuse täitmise 3(4)
eesmärgiga kooskõlas. Lisaks märgib vastustaja, et kaebajal on võimalik suhelda Yiga telefoni ja kirja teel. Vastuses kaebusele märkis vastustaja, et Y on viljelenud kuritegelikku elustiili juba 1990ndatel aastatel ning jätkanud üha uute kuritegude toime panemist. Yi viimane vanglakaristus lõppes küll 04.07.2019, kuid arvestades isiku kuritegelikku tausta on vanglal käesoleval ajal veel kahtlused kokkusaaja maines.
14.Kohus ei kahtle vangla pädevuses ja asjatundlikkuses vanglatingimustes ohtude avastamisel ja ennetamisel, sh lühiajalise kokkusaamise lubamise otsustamisel (vrd ka Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 14), mistõttu on kohtu hinnangul eelnevad vangla põhjendused piisavad, et järeldada vangla otsuse õiguspärasust. Kohus peab põhjendatuks vangla hinnangut, et Y ei avalda kaebajale positiivset mõju, kuna kuritegeliku taustaga inimesega suhtlemisel on suurem tõenäosus, et kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda ning võib uuesti kergemini sattuda kuritegelikule teele. Kaebaja välja toodud asjaolud (Y ei ole 4 kuud toime pannud rikkumisi, ta töötab, ei joo ega suitseta, omandas B- kategooria juhiloa) ei ole sellised, mis veenaks kohut, et vangla hinnang Y isikule oli väär. Vangla hindas Yist kaebajale tulenevat võimalikku negatiivset mõju 14.07.2023 ning sellel ajal ei olnud vangla veendunud Y õiguskuulekas käitumises. Kuivõrd kaebaja soovis Yiga kokku saada üksnes 15.07.2023, on kaebajal võimalik soovi korral esitada vangale uus taotlus. Uue taotluse esitamise järgselt tuleb vanglal mh hinnata, kas Yi väidetavalt õiguskuulekas käitumine on hajutanud halva maine tema isikule.
15.Eeltoodud põhjustel keeldus vangla õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamisest lühiajaliseks kokkusaamiseks Yiga ning kaebus tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud (riigilõiv) jääb riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.