X-i kaebus Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse nr 624/1607-2 ja 15. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1-11/105-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks anda luba õues särgita jalutamiseks või väljastada suvevorm
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata ja tagastada Tartu Vangla 25. juuli 2023. a kirja nr 1-10/121-3 lisana 2 esitatud haigusjuhu väljavõte.
2.Jätta X-i kaebus suvevormi väljastamiseks kohustamise nõude osas läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätta X-i kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. veebruaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 10. aprillil 2023 Tartu Vangla direktorile kaebusena pealkirjastatud taotluse meditsiinilisel näidustusel ilma särgita jalutamiseks loa saamiseks (registreeritud 13. aprillil 2023 nr-ga 6-24/1607-1). Taotluse kohaselt oli tal tekkinud samal päeval jalutuskäigu ajal palavuse tõttu õhupuudus, minestustunne ja iiveldus, kuid tänu ravimi manustamisele ei kaotanud ta teadvust. Astmaatikuna on tal raske sooja ilmaga jalutades särki kanda. Samuti on tal nahaga probleemid ning palava ilmaga särgi kandmine tekitab piinu. Ka arst märkis 22. märtsi 2023. a anamneesis, et tal võiks särgita käimisest ilmselt abi olla.
2.Tartu Vangla jättis 11. mai 2023. a otsusega nr 6-24/1607-2 X-i taotluse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 järgi on kinnipeetaval kohustus kanda vangla riietust. Tartu Vangla kodukorra p 4.2 täpsustab, et kinnipeetav peab väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Vangla kodukorra p 1.8 kohaselt on Tartu Vangla direktoril õigus vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. Kuigi taotluses oli viidatud tervislikele probleemidele, ei ole 10. mail 2023 meditsiiniosakonnast saadud info kohaselt taotlejale särgita jalutamine näidustatud. Kuna vangla kodukorra p 4.2 kohustab kinnipeetavat korrektselt riietuma ning puudub meditsiiniline näidustus kodukorra täitmisest kõrvale kalduda, jääb taotlus rahuldamata.
3.X esitas 18. mail 2023 Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse peale vaide, mille Tartu Vangla direktor jättis 15. juuni 2023. a vaideotsusega nr 1-11/105-2 rahuldamata.
4.X esitas 3. juulil 2023 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/105-2 peale kaebuse. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus ja tegevusetus ning kohustada vanglat andma talle luba särgita jalutamiseks või väljastama talle suvevormi.
5.Tartu Vangla edastas 24. ja 25. juulil 2023 kohtule kohtueelse menetluse dokumendid ning kaebaja tervisekaardi väljavõtted.
6.Kohus jättis 24. augusti 2023. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja esitas 27. augustil 2023 riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kohus vabastas 20. septembri 2023. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse.
7.Vastustaja esitas 18. oktoobril 2023 vastuse kaebusele koos kaebaja 22. märtsi 2023. a tervisekaardi väljavõtte ning meditsiiniosakonna juhataja 18. oktoobri 2023. a arvamusega. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kaebuse rahuldamata jätta.
8.Kaebaja esitas 19. oktoobril 2023 vastuväited vastustaja 18. oktoobri 2023. a vastusele.
9.Kaebaja esitas 8. jaanuaril 2024 täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja on põhjendanud kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
2(7)
3-23-1502 Perearst märkis 22. märtsi 2023. a anamneesis, et ta peaks saama jalutada ilma särgita. Tal on astma ja nahaprobleemide tõttu särgita jalutamiseks meditsiiniline näidustus. Vangla võttis aga 10. mail 2023 meditsiiniosakonnalt uue hinnangu, mille järgi tal särgita jalutamiseks näidustust pole. Seda hinnangut ei ole kantud tema haigusloosse. Uus hinnang pole adekvaatne, vangla sekkub meditsiinilistesse toimingutesse ega lase perearstil oma tööd teha. Lisaks ei paku vangla kinnipeetavale ilmastikule vastavat riietust, s.o suvevormi heledates toonides. Kasutusel on tumepruunid T-särgid, mille kandmine rikub tema tervist. Astmaatikuna on tal piin käia palava ilmaga jalutamas ning veelgi hullem on seda teha T-särki kandes. Kaebaja on saanud mitmel korral jalutuskäigul kuumarabanduse. Ta tunneb pearinglust, rinnus pitsitustunnet ja valu, jäsemed hakkavad ära surema, kõrvad lähevad lukku ja tekib minestustunne. Palava ilmaga särgi kandmine on väga ebahügieeniline, rikub nahka ning paneb selle sügelema ja õhetama.
11.Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
11.1.VangS § 46 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav kandma vangla riietust ning erisused saavad tulla üksnes vangistusseadusest. Erisus on sätestatud vahistatutele, kuid muid erisusi ega asjaolusid, millest kinnipidamisasutus võiks lähtuda, ei ole vangistusseaduses sätestatud. Vangla riietuse eesmärk on tagada nii vangla julgeolek kui ka kinnipeetavate vaheline võrdsus. Tartu Vangla kodukorra p 4.2 kordab VangS § 46 lg-s 1 sätestatut, kuid täpsustab, et väljaspool elukambrit on kinnipeetav kohustatud olema korrektselt riietatud. Kodukorra seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk tagada kinnipeetavate vanglariietuse kandmine, nende eristumine teistest vanglas viibivatest isikutest ning nende korrektne ja viisakas väljanägemine – ehk siis keegi ei liigu väljaspool kambrit riietamata või osaliselt riietatult ning nimesildi abil on võimalik tuvastada kinnipeetava isik. Vangla riietuse kandmise ja väljaspool elukambrit korrektses riietuses viibimise nõuded kehtivad kõikides vanglates ühetaoliselt. Tartu Vanglale teadaolevalt ei võimaldata ka Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas kinnipeetavatele T-särgita jalutamisi ning kinnipeetavatele pole erisusi tehtud.
11.2.Nõue olla korrektselt riietatud ja kanda särki ka vabas õhus viibides ei võta kinnipeetavatelt ära võimalust olla õues ja teha seal sporti. Päikesepaiste ja palavus on suvel paratamatud, kuid kõrged temperatuurid ei püsi Eestis pikaajaliselt. Suvel võivad kinnipeetavad jalutuskäigule vett kaasa võtta. Suveperioodil vangla riietuse kandmine on paratamatu ebameeldivus. Samasuguse ebameeldivusega tuleb kohaneda ka vabaduses viibivatel isikutel.
11.3.Perearst ei andnud kaebajale luba viibida jalutuskäigul T-särgita. Arsti arvamust ei saa pidada meditsiinilise näidustuse tuvastamiseks. Meditsiiniosakonna juhataja esitas 18. oktoobril 2023 kaebaja tervisekaardi andmetele tuginedes arvamuse, et kaebajal ei ole diagnoositud haigust, mille ravijuhistes võiks olla ravivõttena palja ülakehaga värskes õhus viibimine. Seega ei ole tervisest tulenevat vajadust, mille raviks oleks vajalik võimaldada keha eksponeerimist päikesele või valgusele üldiselt. See vajadus ei nähtu ka perearsti 22. märtsi 2023. a sissekandest. Pelgalt asjaolu, et kaebajal on särgita mugavam, vähem palav ja ta higistaks vähem, ei saa olla erandite tegemise aluseks. Kaebajal on diagnoositud nahakuivus, mida päikese käes viibimine soodustab. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise nahaprobleemi ravivõttena oleks tal vaja palja ülakehaga päikese käes viibida. Samuti ei ole ta esitanud asjakohaseid tõendeid.
11.4.Vangla puuvillasest kangast valmistatud T-särgi kandmine ei ole ebahügieeniline ega kahjusta tervist. Kui kaebaja on seisukohal, et T-särgi kandmine rikub tema kui astmaatiku tervist, tuleks esitada seda väidet kinnitavad tõendid. 3(7)
3-23-1502
11.5.Halduskohus ei saa kohustada vanglat võimaldama kaebajal ilma särgita jalutada või väljastada teistsugune suvevorm, sest seadus ei reguleeri erandite tegemist ning kaebajal puudub tervisest tulenev vajadus sellise ravivõtte järele. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 8 5 lg 2 p 1 kohaselt on kinnipeetava riietus pruuni värvi.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus jätab asja juurde võtmata ning tagastab vastustajale tema 25. juuli 2023. a kirja nr 1-10/121-3 lisana 2 esitatud haigusjuhu väljavõte, sest sellel tõendil pole asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Nimetatud haigusjuhu väljavõttel kajastatud kanded ei puuduta kaebaja osutatud terviseprobleeme ning vastustaja pole nimetatud tõendile ka tuginenud.
13.Kaebaja 8. jaanuari 2024. a täiendava seisukoha jätab kohus tähelepanuta, sest see on esitanud pärast kohtu 5. detsembri 2023. a määrusega antud tähtaegu. Vastustajal pole olnud võimalik selle avalduse suhtes seisukohta esitada ning sellise võimaluse andmine tooks kaasa menetluse viibimise (HKMS § 51 lg-d 3 ja 4).
14.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse ja 15. juuni 2023. a vaideotsuse tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist anda talle luba õues särgita jalutamiseks või väljastada talle suvevorm.
15.Kohus hindab esmalt Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse õiguspärasust.
16.Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse tegi inspektor-kontaktisik üksuse juhi ülesannetes ning selles on osutatud VangS § 46 lg-le 1 ning Tartu Vangla kodukorra p-dele 4.2 ja 1.8. VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui vangistusseadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama sätte teise lause kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 4.2 kohaselt on kinnipeetav (välja arvatud vahistatu) kohustatud kandma väljaspool enda elukambrit vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Sätte teises lauses on täpsustatud, et vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). Tartu Vangla kodukorra p 1.8 kohaselt on Tartu Vangla direktoril õigus vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda.
17.Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuses on selgitatud, et Tartu Vangla kodukorra p 4.2 sisuliselt kordab VangS § 46 lg-s 1 sätestatud kohustust kanda vangla riietust ning täpsustab, et kinnipeetav peab väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Otsuses refereeriti ka kodukorra seletuskirja, mille kohaselt on regulatsiooni eesmärk tagada kinnipeetavate vanglariietuse kandmine, nende eristumine teistest vanglas viibivatest isikutest ning nende korrektne ja viisakas väljanägemine; seega ei tohi keegi liikuda väljaspool enda elukambrit riietamata või osaliselt riietatult. Eeltoodu osutab sellele, et vangla hinnangul on VangS § 46 lg 1 imperatiivne norm, mis keelab kinnipeetaval viibida väljaspool elukambrit osaliselt riietatult ehk siis palja ülakehaga. Teisalt on otsuses märgitud ka järgmist: „Kodukorra p 1.8. kohaselt on Tartu Vangla direktoril õigus vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. 4(7)
3-23-1502 Viitate oma taotluses tervislikele probleemidele, kuid 10.05.23 meditsiiniosakonnast saadud info kohaselt ei ole Teie puhul särgita jalutamine näidustatud. Seega, kuivõrd kodukorra p 4.2 kohustab kinnipeetavat korrektselt riietuma ning puudub meditsiiniline näidustus kodukorra täitmisest kõrvale kaldumiseks, jätame Teie taotluse rahuldamata.“ Kuna esitatud põhjenduste põhjal tekkis kohtul kahtlus, kas vangla on teinud otsuse, mille tegemine on üksnes vangla direktori pädevuses, palus kohus 20. septembri 2023. a määruses, et vastustaja pööraks vastuses kaebusele tähelepanu küsimusele, kas inspektor-kontaktisikul üksuse juhi ülesannetes oli 11. mai 2023. a otsuse tegemiseks vajalik pädevus, kui vangla kodukorra p 1.8 järgi on kodukorrast kõrvale kaldumist nõudvate otsuste tegemine vangla direktori pädevuses (määruse p 14). Vastustaja ei esitanud selles küsimuses seisukohta. Küll aga selgitas Tartu Vangla vastuses kaebusele, et VangS § 46 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav kandma vangla riietust ning erisused saavad tulla üksnes vangistusseadusest, kuid seadusandja ei ole kinnipeetavatele erisuste tegemiseks võimalusi ette näinud (vastuse p-d 9 ja 15). Samuti väitis Tartu Vangla vastuses kaebusele, et vangla riietuse kandmise ja väljaspool elukambrit korrektses riietuses viibimise nõuded kehtivad kõikides vanglates ja seda reeglit kohaldatakse ühetaoliselt: Tartu Vanglale teadaolevalt ei võimaldata üheski vanglas kinnipeetavatele T-särgita jalutamisi ning kinnipeetavatele pole erisusi tehtud (vastuse p 11). Kohus järeldab nendest seisukohtadest, et vastustaja hinnangul on kinnipeetavatel seaduse alusel keelatud õues särgita viibida ning seda keeldu järgitakse praktikas.
18.VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui vangistusseadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama sätte teise lause kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. VangS § 46 lg 3 kohaselt kehtestab vangla riietuse kandmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastav kord on sätestatud VSkE 31. peatükis. VSkE § 83 lg 4 kohustab kandma vangla riietuse esemeid viisil, mis vastab nende otstarbele. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla riietuse üks eesmärk on tagada vangla julgeolek, täpsemalt vajadus eristada kinnipeetavat muudest isikutest. Sama eesmärgi täitmiseks on kehtestatud seaduses ka kohustus kanda riietusel nimesilti. Kohustus kanda vangla riietust vastavalt nende otstarbele hõlmab ka kohustuse riietuda sündsalt ning kooskõlas ühiskondlike tavadega. Ilma särgita õues viibides oleks vangla julgeoleku tagamine ja nimetatud kohustuste täitmine takistatud. Kohtu hinnangul tuleneb koosmõjus VangS § 46 lg-test 1 ja 3 ning VSkE § 8 3 lg 4 esimesest lausest, et kinnipeetaval ei ole lubatud õues ilma särgita viibida. Tartu Vangla kodukorra p-s 4.2 sisalduv nõue, et kinnipeetav peab olema väljaspool enda elukambrit korrektselt riietatuna, üksnes täiendab VSkE § 83 lg-s 4 sätestatut. Kohus peab seejuures silmas, et VangS § 46 lg-s 3 on antud volitus vangla riietuse kandmise korra kehtestamiseks üksnes ministrile, mitte vangla direktorile. Seega on õigustloovates aktides kehtestatud kinnipeetavatele õues ilma särgita viibimise imperatiivne keeld.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuses viide Tartu Vangla kodukorra p-le 1.8 asjakohane. Kohus peab vajalikuks selgitada Tartu Vangla kodukorra p 1.8 kohta järgmist. Nimetatud säte annab vangla direktorile õiguse vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. Kui õigustloovad aktid näevad ette imperatiivse keelu, ei saaks vangla direktor asuda samas küsimuses teostama kaalutlusõigust, sest sel moel väljuks ta õigusaktidega ette nähtud otsustusruumist ning tema otsus oleks seega seadusega vastuolus (HMS § 4 lg 2). Imperatiivsed normid on ka vangla direktorile siduvad. Kui Tartu Vangla direktor võiks kodukorra p 1.8 alusel kodukorra täitmisest mis tahes küsimuses ajutiselt kõrvale kalduda, siis oleks tal ühtlasi ka kohustus lahendada kõiki taotlusi, milles kinnipeetav taotleb kodukorras sätestatud kohustusest või keelust erandi tegemist. Nimelt saab otsuse, kas 5(7)
3-23-1502 kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvalekaldumine on põhjendatud, teha Tartu Vangla kodukorra p 1.8 kohaselt üksnes Tartu Vangla direktor (vt pädevuse üleandmise võimaluse puudumise kohta nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-16-586/29, p 15 ja Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-32-03, p 18). Pädevuse teostamine ei hõlma üksnes õigusliku tagajärje üle otsustamist, vaid ka normi faktilise koosseisu täidetuse üle otsustamist.
20.Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuses on korrektsete õiguslike alustena märgitud VangS § 46 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2. Kohtu hinnangul olnuks täpne viidata õigusliku alusena ka VSkE § 83 lg-le 4. Viga haldusakti õigusliku aluse esitamisel ei tingi alati haldusakti tühistamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1548/31, p-d 14–16). Ka praeguses asjas ei ole Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse tühistamine põhjendatud, sest vangla 11. mai 2023. a otsuses märgitud õiguslik alus on valdavas osas korrektne ning õigusliku aluse otsimine ei ole kandunud lubamatus ulatuses üle kohtumenetlusse. Samuti nähtub vangla nii haldus- kui ka kohtumenetluses esitatud põhjendustest, et õigusliku aluse kohaldamise eeldused on täidetud. Vangla on olnud läbivalt seisukohal, et VangS § 46 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2 ei luba kinnipeetaval õues ilma särgita viibida. Kuna VangS § 46 lg 1, VSkE § 8 3 lg 4 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2 ei võimalda anda kinnipeetavale õues ilma särgita viibimise luba, puudus kaebajale loa andmiseks õiguslik alus ning tema 13. aprilli 2023. a taotlus tuli jätta rahuldamata.
21.Kaebaja väited ei anna Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse tühistamiseks alust. Kohus vastab kaebajale järgmist. Kaebaja väide, et tal oli otsuse tegemise ajal astma ja nahaprobleemide tõttu särgita jalutamiseks meditsiiniline näidustus, ei ole õige. Arst tegi 22. märtsil 2023 kaebaja tervisekaardile järgmise kande: „Selgitatud, et nõustun, et meditsiiniliselt ilmselt võiks olla abi ilma särgita käimisest, kuid see pole meditsiini osakonna otsustada.“ Seega ei määranud arst kaebajale ravi, mis näeks ette õues särgita viibimise. Kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja jätnud kaebajale raviteenuse osutamist tagamata ega ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiranud, puudub asjas vajadus analüüsida, kas vangistusseaduse mõni säte (nt VangS § 4 1) võimaldab erandlikel juhtudel teha õues T-särgi kandmise kohustusest erandeid (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1838/48, p-d 31 ja 32).
22.Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsus nr 6-24/1607-2 on sisuliselt õiguspärane ning tuvastatud vormivead ja kaebaja väiteid ei anna otsuse tühistamiseks alust.
23.Kaebaja taotleb ka Tartu Vangla 15. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1-11/105-2 tühistamist. Nimetatud otsusega jättis vangla kaebaja 18. mai 2023. a vaide vangla 11. mai 2023. a otsuse peale rahuldamata. Kuna kaebaja ei ole vaideotsuse kohta eraldi väiteid esitanud, mõistab kohus kaebust nii, et vaideotsuse tühistamise nõue on esitatud üksnes õigusselguse huvides. Kuna kohus ei tühista Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsust, jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude.
24.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et kohus kohustaks Tartu Vanglat andma talle loa õues särgita jalutamiseks või väljastama talle suvevormi.
6(7)
3-23-1502
25.Kohus jätab kohustamisnõude osas, milles kaebaja taotleb vangla kohustamist anda talle luba õues särgita jalutamiseks, rahuldamata, sest Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse kehtima jäämise tõttu ei ole vangla kohustatud seda tegema (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
26.Osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada talle suvevorm, jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse kaebus, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ei ole kinni peetud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetava puhul näeb kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude ette VangS § 11 lg 5. Kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud vanglale taotlust suvevormi väljastamiseks ega pole vaidlustanud VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud korras vangla otsust, millega oleks talle suvevormi väljastamisest keeldutud. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebuse esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
27.Eelnevast lähtuvalt jätab kohus kaebuse suvevormi väljastamiseks kohustamise nõude osas läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.
28.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebaja oli riigilõivu tasumise kohustusest kohtumääruse alusel vabastatud. Seega ei ole riigilõivu tagastamiseks alust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse osas, milles ta kaebuse sisuliselt lahendas, kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
29.Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.