lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1502/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1502/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1350
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene 26. veebruar 2025, Tartu 3-23-1502

Haldusasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse nr 6-24/1607-2 ja 15. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1-11/105-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks anda luba õues särgita jalutamiseks või suvevormi väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2024. a otsus Siim Grossbergi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Siim Grossberg Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja vastuväide rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. märts 2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg taotles vanglalt lubada tal meditsiinilistel põhjustel jalutada ilma särgita. Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsusega nr 6-24/1607-2 jäeti taotlus rahuldamata viitega vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-le 1, mille järgi on kinnipeetaval kohustus kanda vangla riietust, ning Tartu Vangla kodukorra p-le 4.2, mille järgi peab kinnipeetav väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Meditsiiniosakonnast saadud info kohaselt ei ole taotlejale särgita jalutamine näidustatud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.S. Grossberg esitas pärast edutut kohtueelset menetlust (vaie jäeti rahuldamata 15. juuni 2023. a vaideotsusega nr 1-11/105-2) kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi keelduva otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõue ning nõue vangla kohustamiseks anda luba õues särgita jalutamiseks või väljastada talle suvevorm. Kaebuse kohaselt on perearst 22. märtsi 2023. a anamneesis märkinud, et ta peaks saama jalutada ilma särgita.
3.Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2024. a otsusega jäeti kaebus suvevormi väljastamiseks kohustamise nõude osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.VangS § 46 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2 järgi peab kinnipeetav kandma vangla riietust. Kodukorra p 1.8 kohaselt on vangla direktoril vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest kõrvale kalduda. Kohus nõustus vastustajaga, et vangla riietuse üks eesmärk on tagada vangla julgeolek, täpsemalt vajadus eristada kinnipeetavat muudest isikutest. Sama eesmärgi täitmiseks on kehtestatud VangS § 46 lg 1 ls-s 2 kohustus kanda riietusel nimesilti. VangS § 46 lg 3 kohaselt kehtestatakse vangla riietuse kandmise kord ministri määrusega. Justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 8 3 lg 4 kohustab kandma vangla riietuse esemeid viisil, mis vastab nende otstarbele.
3.2.Kohtu hinnangul tuleneb VangS § 46 lg-st 1 ja 3 ning VSkE § 83 lg 4 esimesest lausest koostoimes, et kinnipeetaval ei ole lubatud õues ilma särgita viibida. Seega on õigustloovates aktides kehtestatud kinnipeetavatele õues ilma särgita viibimise imperatiivne keeld ning vastavalt pole vangla viide kodukorra p-le 1.8, mis võimaldab direktoril kodukorra täitmisest kõrvale kalduda, asjakohane. Kui õigustloovad aktid näevad ette imperatiivse keelu, ei saa vangla direktor asuda samas küsimuses teostama kaalutlusõigust, sest sel moel väljuks ta õigusaktidega ettenähtud otsustusruumist ning tema otsus oleks seadusega vastuolus.
3.3.Õige pole kaebaja väide, et tal oli otsuse tegemise ajal astma ja nahaprobleemide tõttu särgita jalutamiseks meditsiiniline näidustus. Tema tervisekaardile oli 22. märtsil 2023 märgitud: „Selgitatud, et nõustun, et meditsiiniliselt ilmselt võiks olla abi ilma särgita käimisest, kuid see pole meditsiiniosakonna otsustada“. Seega ei määranud arst kaebajale ravi, mis näeks ette õues särgita viibimise.
3.4.Kuna suvevormi väljastamise taotlust polnud kaebaja vanglale esitanud ega vastavalt selles osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, jättis kohus selles osas kaebuse läbi vaatamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.S. Grossberg esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Inspektor-kontaktisikul ei olnud keelduva otsuse tegemise pädevust, sest vangla kodukorra p 1.8 järgi oli kodukorrast kõrvale kalduvate otsuste tegemine vangla direktori pädevuses.
4.2.Kinnipeetavate arv väheneb lähiajal Tartu Vanglas poole võrra. Ei ole põhjendatud väide, et riietus on vajalik eristamiseks, kuna iga inimese kehaehitus on erinev, kuid vanglavorm on kõigil ühesugune.
4.3.Särgita jalutamine oli varem pikalt lubatud. Selline keeld on õigusvastane. Särgita jalutamise keeld on vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Kinnipeetavetel ei ole loodud inimlikke tingimusi palava ilma ja päikesega jalutamiseks.
4.4.Kohus tagastas kaebajale haigusjuhu väljavõtte, mis iseloomustas kaebaja olukorda.
4.5.Kaebajal oli arst määranud 22. märtsil 2023 ravi, mis nägi ette õues särgita viibimise. Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja vastuväite sellele, et ringkonnakohus pikendas Tartu Vangla poolt apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaega.
5.Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.
5.1.Pole arusaadav, kuidas särgiga jalutamine kaebaja tervist kahjustab. Vanglas kasutatavad puuvillased T-särgid on kehasõbralikud.
5.2.Kinnipeetavate arvu vähenemine Tartu Vanglas ei anna õigust viibida jalutuskäigul ilma särgita.
5.3.Kuna direktor ei saanud VangS ja VSkE regulatsioonist kõrvale kalduda, ei oma tähtsust väide, et keelduva otsuse tegemisel rikuti pädevust. Vaideotsusega on direktor inspektorkontaktisiku otsuse heaks kiitnud.
5.4.Varasemalt lubati särgita jalutada üksnes meditsiinilise näidustuse korral, mitte vastavalt kinnipeetavate soovidele.
5.5.Kaebaja esitatud tõendi tagastamine oli põhjendatud, sest see ei puudutanud kaebaja väidetavat terviseprobleemi.
5.6.Kaebajale ei olnud määratud ravi korras särgita jalutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Halduskohus ja vastustaja on viidanud põhjalikult erinevatele õigusnormidele, kust tuleneb kinnipeetavatele kohustus kanda ka jalutuskäigu ajal vangla riietust ning ringkonnakohus ei korda neid. Seega on vangla keeldumine kaebajale loa andmisest särgita jalutamiseks õiguspärane.
8.Keelduvat otsust ei muuda õigusvastaseks see, et kaebaja hinnangul pidanuks taotluse lahendama vangla direktor. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et kuna vangla riietuse kandmise kohustus tuleneb otseselt õigustloovatest aktidest (eeskätt VangS § 46 lg-st 1), siis ei olnud tegemist üksnes vangla kodukorras reguleeritud küsimusega, millest võib kodukorra p 1.8 järgi vangla direktor kõrvale kalduda. Seega ei olnud tegemist küsimusega, mida oleks pidanud lahendama vangla direktor.
9.See, et kinnipeetavate arv Tartu Vanglas väheneb, ei muuda olematuks VangS § 46 lg-st 1 tulenevat nõuet, et kinnipeetavad peavad kandma vangla riietust. Samamoodi ei anna alust kehtivast regulatsioonist kõrvalekaldumiseks kaebaja nägemus, et palja ülakehaga kinnipeetavaid võib olla lihtsam eristada kui ühesugust vangla riietust kandvaid kinnipeetavaid.
10.Seoses kaebaja väitega, et varem oli särgita jalutamine lubatud, peab ringkonnakohus usutavaks vangla selgitust, et ka varem oli särgita jalutamine lubatud vaid meditsiinilistel näidustustel.
11.Kaebaja nägemus, miks on särgita jalutamise keeld õigusi ülemääraselt piirav, on ringkonnakohtu hinnangul liialdatud. Ka vabaduses on avalikus ruumis liikumisel üldteadaolevalt tavaks ülakeha katva riietuse kandmine ning seda isegi palaval ajal. Kinnipeetavatele väljastatud rõivastus – puuvillane T-särk – on oma omadustelt igati võrreldav või samaväärne riietusega, mida kannavad ka inimesed ka vabaduses avalikus ruumis liikudes suvisel ajal. Kinnipeetavad ei saa end võrrelda nt rannas või muus lõõgastumiskohas viibivate isikutega. Kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebamugavus on, et kinnipeetavad ei saa kasutada kõiki hüvesid, mida saavad kasutada vabaduses viibivad isikud.
12.Kaebaja seisukoht, et talle oli 22. märtsil 2023 määratud särgita jalutamine ravina, ei pea paika. Nagu kaebaja ise apellatsioonkaebuses märkis, on arst teinud tervisekaardile kande: „Selgitatud, et nõustun, et meditsiiniliselt võiks ilmselt abi olla ilma särgita käimisest, kuid see pole meditsiiniosakonna otsustada“. Seda kannet ei saa mõista nii, et arst nägi kaebajale ravina ette särgita jalutamise. Selliselt ei ole kanne sõnastatud. Vastupidi, arst on nentinud, et see küsimus pole meditsiiniosakonna otsustada.

Lisaks on vastustaja võtnud seisukoha vangla meditsiiniosakonna juhatajalt, kes on selgesõnaliselt öelnud, et kaebajal ei ole tervisest tulenevat põhjust näidustada ilma särgita jalutamist (dtl 64). Seega ei kinnita tõendid kaebaja seisukohta, et talle on särgita jalutamine ette nähtud arsti poolt, vastupidi, arst on öelnud, et kaebajal ei ole näidustust tervislikel põhjustel näidustust ilma särgita jalutamiseks.

13.Kaebaja vaidlustab ka tõendi tagastamist vastustajale. Vastustaja oli esitanud 25. juulil 2023 väljavõtte kaebaja tervisekaardist ning kohus tagastas selle põhjusel, et see ei kajastanud kaebaja tervislikku olukorda, mis seonduks käesoleva vaidlusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus ei tagastanud kaebaja esitatud tõendit, ei rikkunud tõendi tagastamine esiteks kaebaja menetluslikke õigusi. Teiseks on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna väljavõte ei kajasta kaebaja terviseseisundit käesoleva vaidlusega seotud aspektist, siis ei ole tõend asjakohane.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
15.Kaebaja vastuväide seoses sellega, et ringkonnakohus pikendas vangla poolt apellatsioonkaebuse esitamiseks algselt määratud tähtaega, jääb rahuldamata. Vastamise tähtaja pikendamine vanglale ei rikkunud kuidagi kaebaja õigusi. Vastamise tähtaja pikendamata jätmine ei oleks toonud kaasa käesoleva otsuse tegemist varem, sest menetlusjärjekorras oli piisavalt varasemaid apellatsioonkaebusi, millega ringkonnakohus pidi varem tegelema. Samuti ei mõjutanud vastamise tähtaja pikendamine kuidagi käesoleva lahendi sisu ega lõppotsust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium