lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1728/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1728/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1622
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1728

Kohtuasi X-i kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla 22. mai 2026. a vastuse nr 14-1/1757-1 peale ja Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks väljastada kaebajale luba suvekuudel väljas ilma särgita jalutamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Sihtasutus Viljandi Haigla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasjast nr 3-25-2619 käesoleva asja juurde Sihtasutuse Viljandi Haigla 22. juuli 2025. a vastus nr 14-1/2345-1 ja 13. novembri 2025. a vastus nr 14-3/3694-1.
2.Tagastada X-i kaebus.
3.Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 9. juunil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu meditsiinikeskuse1 22. mai 2026. a otsus nr 14-1/1757-1

s.o Sihtasutus Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus, mitte Tartu Meditsiinikeskus OÜ nagu kaebaja ekslikult kaebuses märgib

3-26-1728 ning kohustada vastutajat väljastama talle luba suvekuudel õues ilma särgita jalutamiseks. Kaebaja märgib kaebuses kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja taotleb palavate ja päikesepaisteliste ilmadega ilma särgita jalutamise võimalust. See vajadus tuleneb tema tervisest. Kaebaja on astmaatik ning juba peale mõnda minutit jalutamist läheb tema enesetunne palavusest halvaks, sest vangla vorm on tumepruun ja tõmbab päikest ligi. Kaebajal on varasemalt olnud terviserikkeid, mis on tingitud kuumarabandusest. Tal on varem korduvalt tekkinud jalutuskäigu ajal palavuse tõttu õhupuudus, minestustunne, iiveldus ning naha sügelus- ja kipitustunne. Ta vajab luba ilma särgita jalutamiseks ka seetõttu, et ta kasutab kangeid ravimeid, mille kõrvaltoimeteks on pearinglus, nõrkustunne, kuumahood, raskendatud hingamine ja liigne higistamine. Seega vajab kaebaja ilma särgita jalutamise luba just meditsiiniteenuse osutajalt, et leevendada ravimite kõrvalmõjusid. Ilma särgita jalutamise luba on vaja ka hügieeni tagamiseks, et kaebaja ei peaks higise särgi sees hauduma. Kaebaja märgib, et varasemalt oli ilma särgita jalutamise võimalus olemas ja kaebajal oli vastav luba, kuid särgita jalutamine keelustati põhjendamatult. Arst märkis 22. märtsi 2023. a anamneesis, et kaebajal võiks särgita käimisest ilmselt abi olla. Seega on arst määranud kaebajale ravi, mis näeb ette õues särgita viibimise, kuid seda ravi talle ei võimaldata. Meditsiiniosakonna vastus, milles nimetatakse ilma särgita jalutamise loa väljastajaks hoopis Tartu Vanglat, on õigusvastane. Kaebaja osas on rikutud tervishoiuteenuse osutamise kohustust, sest osutatud tervishoiuteenus ei vasta vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenust ei osutata tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Tartu meditsiinikeskuse hooletus on põhjustanud kaebajale hingelist valu ja kannatusi, mistõttu on tal õigus rahalisele hüvitisele. Kaebaja on pidanud jalutama kuuma ilmaga särgiga ja see kahjustab tema tervist ja tekitab tugevat heaolu langust. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest ning palub anda talle riigi õigusabi.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Sihtasutus Viljandi Haigla 15. juunil 2026 kohtule kaebaja 20. mai 2026. a pöördumise ning sellele 22. mail 2026 antud vastuse nr 14-1/1757-1.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kohus mõistab, et kaebaja vaidlustab Sihtasutuse Viljandi Haigla 22. mai 2026. a vastust nr 14-1/1757-12 ning soovib, et kohus kohustaks haiglat andma talle luba suvekuudel värskes õhus ilma särgita jalutamiseks. Ühtlasi saab kaebust mõista nii, et kaebaja nõuab ka mittevaralise kahju hüvitist, sest loa puudumine ja särgiga jalutamine on kahjustanud tema tervist ja põhjustanud hingelist valu ning kannatusi.
4.2.Kohus märgib, et kaebaja on ka varasemalt pöördunud halduskohtu poole seoses asjaoluga, et ta ei saa suvisel ajal värskes õhus ilma särgita jalutada (vt nt haldusasjad nr 3-23-1502, nr 324-874, nr 3-25-2619).

Vastuses selgitati, et särgita jalutamine vanglas ei ole tervishoiuteenus ning seega ei ole selle probleemi lahendamine tervishoiuteenuse osutaja pädevuses. Vastuse kohaselt on tegemist olmeküsimusega ning kaebajal tuleks pöörduda oma murega vangla poole.

3-26-1728 Haldusasjas nr 3-23-1502 taotles kaebaja muu hulgas Tartu Vangla kohustamist anda talle luba õues särgita jalutamiseks. Kohus jättis selles osas kaebuse 23. jaanuari 2024. a otsusega (jõustunud) rahuldamata. Haldusasjades nr 3-24-874 ja nr 3-25-2619 tagastas kohus kaebused HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning vastavad määrused on jõustunud. Viimati nimetatud asjas nr 3-25-2619 asus kohus 10. detsembri 2025. a määruses seisukohale, et asjaolu, et kaebaja ei saa suvel õues ilma T-särgita jalutada, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kohus märkis, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus on 13. novembri 2025. a kohtunõude vastuses nr 14-3/3694-1 teatanud, et kaebajal ei ole teadaolevalt ühtegi sellist nahaprobleemi ega muud terviseseisundit, mis tingiks vajaduse ilma T-särgita õues käia. Kaebaja terviseprobleemidest tulenevaid võimalikke ebamugavusi vähendavad vanglas võimaldatavad tervishoiuteenused ja diagnoosist lähtuv ravi (vangistusseaduse §-d 52 ja 53). Kohus möönis määruses, et palava ilmaga T-särgiga jalutamine võib põhjustada kaebajale rahulolematust ja teatud ebamugavusi, kuid tegemist ei saa olla sellise ülemäärase ebamugavusega, mis saaks kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua ning mida võiks pidada tema inimväärikuse alandamiseks. Ühtlasi ei ole tegemist olukorraga, kus T-särgiga jalutamine tooks iseseisvalt kaebaja tervisele kaasa olulisi negatiivseid mõjutusi. Lisaks märkis kohus, et kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine nii kohustamisnõude kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ebatõenäoline. Kohus leidis, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus ei ole õigusvastaselt käitunud, kui ei ole väljastanud kaebajale luba (tõendit) selle kohta, et kaebaja peab saama käia palava ilmaga värskes õhus jalutamas ilma T-särgita. Nii SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse 22. juuli 2025. a vastusest nr 14-1/2345-1 kaebaja taotlusele kui ka viidatud 13. novembri 2025. a kohtunõude vastusest nr 14-3/3694-1 nähtub, et kaebajal ei ole ühtegi diagnoosi või terviseseisundit, mille puhul oleks vajalik, et ta saaks jalutada ilma T-särgita. Kohus leidis, et kaebajal ei esine seega meditsiinilist põhjust, mis näeks ette õues ilma T-särgita viibimise.

4.3.Kohus nõustub eelviidatud Tartu Halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ning võtab määruses viidatud dokumendid haldusasjast nr 3-25-2619 käesoleva asja juurde. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas tuleb kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks ning kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Kaebaja põhjendab oma kaebust ja särgita jalutamise vajadust sarnaselt varasemates haldusasjades väljatoodule. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas võrreldes haldusasjaga nr 3-25-2619 ilmnenud mingeid uusi asjaolusid. T-särgi väel jalutamise kohustust ei saa pidada isiku õiguste intensiivseks riiveks ning asja materjalidest nähtub, et kaebaja terviseseisund ei ole selline, mis tingiks vajaduse jalutada särgita. Kohus leiab seetõttu, et Sihtasutuse Viljandi Haigla 22. mai 2026. a vastust nr 14-1/1757-1 ei saa pidada õigusvastaseks. Kuna juba vähemalt ühe riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud aluse (tegevuse õigusvastasus) esinemine pole tõenäoline, tuleb kaebaja hüvitamisnõuet pidada perspektiivituks. Mis puudutab kaebaja viidet arsti 23. märtsi 2023. a raviotsusele, siis on Tartu Ringkonnakohus juba 26. veebruari 2025. a otsuse haldusasjas nr 3-23-1502 p-s 12 märkinud, et kaebaja seisukoht, et talle oli 22. märtsil 2023 määratud särgita jalutamine ravina, ei pea paika. Apellatsioonkaebuse kohaselt on arst teinud tervisekaardile kande: „Selgitatud, et nõustun, et meditsiiniliselt võiks ilmselt abi olla ilma särgita käimisest, kuid see pole meditsiiniosakonna otsustada“. Ringkonnakohus leidis, et seda kannet ei saa mõista nii, et arst nägi kaebajale ravina ette särgita jalutamise. Selliselt ei ole kanne sõnastatud ning vastupidiselt, on arst nentinud, et see küsimus pole meditsiiniosakonna otsustada.
5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolevas asjas on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused täidetud ning kohus tagastab kaebuse selle sätte alusel.

3-26-1728 HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

6.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
7.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).
7.1.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
7.2.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda poolt koostatud ja esitatud kaebusi ka sisuliselt läbi vaadanud (nt viimati haldusasjad nr 3-24-3324 ja nr 3-25-2709). Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja riigipoolset õigusabi ning seda ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kohtu hinnangul puudub kaebusel eduväljavaade, mistõttu asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
8.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis nime asendamist tähemärgiga, siis tuleb tal sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium