Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu seoses pildistamise korraga
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 20. oktoobril 2023 taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks oma abikaasa, kahe lapse ja isaga. Kaebaja märkis soovitava pikaajalise kokkusaamise ajaks 19. detsember 2023. Kaebaja soovis kanda kokkusaamisel oma isiklikke riideid ning et kaebajale ja tema pereliikmetele võimaldataks perepildi tegemist. Tartu Vangla rahuldas 13. novembri 2023. a otsusega nr 6-23/2313-2 kaebaja taotluse osaliselt, mis tähendab, et kaebajale võimaldatakse pikaajaline kokkusaamine pereliikmetega, kuid talle ei anta luba kanda isiklikke riideid ning ametnik ei tee perepilti. Kehtivast õiguskorrast ei tulene vanglale kohustust teha kinnipeetavatest ega nende lähedastest fotosid.
2.Kaebaja esitas Tartu Vanglale 13. detsembril 2023 taotluse, milles väljendas rahulolematust selles osas, et tema taotlus pikaajalisel kokkusaamisel pildistamiseks jäeti rahuldamata. Kokkusaamisel tähistab kaebaja oma perekonnaga kaebaja lapse sünnipäeva ja jõule ning soovib mälestuseks pilte. Inspektor-kontaktisik on andnud mõista, et on nõus tulema kaebaja perekonnast pilte tegema. Tartu Vangla jättis 4. jaanuari 2024. a otsusega nr 6-24/24/4281-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla viitas oma varasemale 13. novembri 2023. a otsusele nr 6-23/2313-2 ning selgitas, et inspektor-kontaktisiku ametikohustuste hulka ei kuulu kokkusaamistel pildistamine, selliseid pilte teeb vajadusel pääste- ja kokkusaamiste üksuse
3-24-232 valvur. Vanglal on õigus kaaluda mõne isikliku või perekondliku sündmuse jäädvustamist, kuid lapse sünnipäev ja jõulude pidamine ei kvalifitseeru selliseks erakorraliseks perekondlikuks sündmuseks.
3.Tartu Vangla registreeris 11. jaanuaril 2024 kaebaja eelnimetatud otsuse peale esitatud vaide. Kaebaja põhjendab, et vangla takistab perega kohtumiste jäädvustamist, kuigi vanglal on selleks tehnilised võimalused olemas. Perepilte saab teha vaid kooli lõpetamise ja abiellumise puhul, mis on täiesti põhjendamatu. Kaebaja lapsel oli sünnipäev ning lisaks tähistasid nad jõule. Täna kehtivad reeglid ei väärtusta kinnipeetava peresuhteid. Inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale, et vangla ei luba tal pildistada, kuigi ametnik oli sellega nõus. Vanglas perekonnaga kohtumine olukorras, kus pere ei saa tihti kokkusaamistel käia, on erakorraline sündmus. Oluline on ka sünnipäeva ja jõulude tähistamine. Kaebaja lapsed on tänaseni pettunud, et ei saanud pereliikmega pilti teha. Vanglal tuleb luua tänapäevane pildistamise korraldus ning tagada pildistamine mõistliku aja tagant. Tartu Vangla jättis 24. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/8-2 kaebaja vaide rahuldamata. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega ning vangla ei ole kohustatud pildistamist võimaldama. Praeguse töökorraldusega ei piirata kinnipeetava põhiõiguseid oluliselt.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 25. jaanuaril 2024 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning pildistamiskorra muutmiseks kohustamiseks. Kaebaja põhjendab, et perepiltide pildistamiskord on iganenud ega vasta tänapäevase peremudeli miinimumnõuetele. Pildistamine on tänapäeval igapäevane ja tavapärane tegevus. Pereliikmed, kes kinnipeetavat külastavad, eeldavad, et saavad külastuselt kaasa positiivseid emotsioone nt perepildi tegemise näol. Vanglal on olemas kaasaegsed võimalused perepiltide tegemiseks. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused, mida kaebaja hiljem täiendas. Kaebaja selgitab, et tal on käsil suur hulk kohtukaasuseid, ta ei suuda oma õiguste eest seista ning ta vaimne tervis raskendab menetluses osalemist.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 29. jaanuaril 2024 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
7.Asjaolu, et Tartu Vangla ei võimalda kaebajale ja tema pereliikmetele kokkusaamistel pildistamist, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Eeltoodu võib põhjustada kaebajale pettumust ja sellega seoses teatud ebamugavusi, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste ebamugavustega, mis saaksid kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 23 lg-tele 1 ja 2 on oluline, et vangla soodustaks kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Peresuhete säilitamiseks on olulised pikaajalised ja lühiajalised kokkusaamised (VangS §-d 24 ja 25), kirjavahetus ja telefonikõned (VangS § 28). Pildistamise võimaldamata jätmine ei takista kaebaja peresuhete säilitamist. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajale ei ole üldse vanglas pereliikmetega pildistamist võimaldatud. Kaebaja pere pildistati viimati 16. augustil 2023 ilma klaasita lühiajalise kokkusaamise raames (Tartu Vangla 13. novembri 2023. a otsus nr 6-23/2313-2).
3-24-232
8.Kehtivad õigusaktid ei näe kinnipeetavatele ette subjektiivset õigust nõuda, et vangla võimaldaks neile kokkusaamistel pereliikmete või teiste lähedastega iga kord pildistamist. Haldusasja materjalidest nähtub, et vangla on üldjuhul pildistamist võimaldanud oluliste isiklike ja perekondlike sündmuste puhul, nt abiellumine ja koolilõpetamine. Kuigi kaebaja lapse sünnipäev ja jõulud on arusaadavalt olulised kaebaja ja tema pereliikmete jaoks, ei saa neid pidada sellisteks erakorralisteks sündmusteks, mil vangla peaks ilmtingimata pildistamise korraldama. Kohus nõustub kaebajaga, et pildistamine on tänapäevases ühiskonnas muutunud üha tavapärasemaks tegevuseks, kuid eeltoodu ei tähenda, et seda peaks igal juhul ka vanglas võimaldama. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine, kuid kinnipidamisasutuses viibivad isikud ei saa eeldada, et neile on tagatud kõik samad võimalused vabaduses viibivate isikutega. Tegemist on vanglas karistuse kandmisega kaasneva paratamatu ebameeldivusega (VangS § 41 lg 1). Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
11.1.Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-24-233, 3-23-2779, 3-23-2715, 3-23-1938, 3-23-1900, 3-23-1502, 3-22-1821, 3-21-1365 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väljendatud raskused kohtumenetluses osalemiseks ei ole sellised, mis eeldaksid riigi õigusabi andmist olenemata sellest, et kaebaja suudab ise vajaliku kvaliteediga menetlusdokumente esitada ja kohtumenetluses osaleda. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid kaebuste suur hulk iseseisvalt ei anna õigust riigi õigusabile.
11.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Siim Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.