X. Xa kaebus Eesti Haigekassa 25.10.2022 otsuse nr 1.13.5/730 ja 14.02.2023 vaideotsuse nr 1.1-3.5/82 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks hüvitama kaebajale tekkinud vaktsiinikahju
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tervisekassa (Eesti Haigekassa õigusjärglane), volitatud esindaja Matis Rüütel Kaasatud haldusorgan – Ravimiamet, volitatud esindajad Heleni Mäe ja Monika Pihlak
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. Xa kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 13.05.2022 Eesti Haigekassale (alates 01.04.2023 Tervisekassa; vastustaja) taotluse1 vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Kaebajal on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel süvaveeni tromboos, mis on tuvastatud erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) ja mille seos vaktsineerimisega on kindlaks tehtud. Kaebajal on tekkinud pikaajalised tugevad valud erinevates veenides üle kogu keha ja tugevad peavalud. Hiljuti on diagnoositud astma ja kõhunäärme probleemid. Valud ja põletikud liigestes. Nõrkus, väsimus, immuunsuse langus, valud, halb enesetunne. Ilmselt erinevate organite ja süsteemide vigastused.
2.Vastustaja jättis 25.10.2022 otsusega nr 1.1-3.5/7302 kaebaja taotluse rahuldamata, sest seos vaktsineerimise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel tõenäoliselt puudub. Vastustaja tugines oma otsuse tegemisel Ravimiameti hinnangule, mis oli otsusele lisatud. Põhjendused:
2.1.Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Puudub ajaline seos vaktsineerimise ja tromboosi vahel (vaktsineerimine 13.10.2021, kaebused 21.11.2021 ehk 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist). Kuigi tromboosi seostatakse nii Covid-19 infektsiooni põdemisega kui ka adenoviirusvektorvaktsiinidega, ei ole leitud põhjuslikku seost mRNA vaktsiinidega (sh Spikevax). Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh autoimmuunsete ja põletikuliste sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on põhjalikult uuritud ning leitud, et keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on kuni 3 nädalat. Ka Spikevax toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed immuunvastuse kujunemise ajal, s.o maksimaalselt kuni 3 nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem terviseseisundi halvenemine olla ajalises seoses vaktsineerimisega. Teadaolevalt esineb aasta jooksul süvaveenitromboosi ühel isikul 1000-st, sellest omakorda ainult 4-10%-l on tromb ülajäseme veenides. Seda tüüpi tromboosi esineb enamasti patsienditel, kellel on rasked kaasuvad haigused – nagu pahaloomulised kasvajad või ka meditsiiniline sekkumine (nt kateetrid). Neid faktoreid kaebajal ei esinenud. Pereanamneesis on isal insult. 02.12.2021 võeti kaebajalt erinevad hüübimisega seotud analüüsid – üks neist oli Hep/Pf4 Ab, mis osutus positiivseks, kuid trombotsüütide arv vähenenud ei ole. Tegemist on antikehadega, mis seostuvad trombotsüütide faktor 4 kompleksiga. Selle tulemusena toimub trombotsüütide pinnal immunoloogiline reaktsioon, mis võib viia tromboosi tekkeni. Lisaks on detsembris 2021 positiivne luupusantikoagulantide test. Hep/PF4 antikehad hepariini puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei ole ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud, on tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, vaktsineerimise eelselt alaselja kaebused, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused. Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker oli kaebajal ka tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v. brahialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele: klass C, juhuslik kokkulangevus, st kõrvaltoime võib olla tingitud põhihaigusest või uuest haigusseisundist või kokkupuutest muu ainega kui vaktsiin.
2.2.Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Esiteks esinevad antud kaebused kaebajal juba aastaid varem enne vaktsineerimist. Esimene vihje aastast 2012. Kaebaja on käinud erinevate spetsialistide vastuvõttudel (neuroloog, ortopeed, taastusraviarst), saanud korduvalt füsioteraapiat. Sama muster on jätkunud ka vaktsineerimise järgselt. Oli kahtlus sakroiliidile (hetkel pole see kinnitunud), kuid ka see kahtlus tekkis enne vaktsiini manustamist. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele: klass C, juhuslik kokkulangevus.
2.3.Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos kõhulahtisuse ja kõhuvalu (ärritunud soole sündroom) ning vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Kaebajal on olnud aastaid probleeme kõhuvaludega, seedehäirete ja kõhulahtisusega. Ta on käinud ka erinevate spetsialistide
Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 51.
2(12)
3-23-588
juures, tehtud täpsustavaid uuringuid. Probleem esines aastaid enne vaktsineerimist. Ajaliselt pärast vaktsineerimist on kaebaja käinud uuesti gastroenteroloogi vastuvõtul, kes esmakordselt tegi roojast lipaasi analüüsi. Selgus, et lipaas oli madal, ordineeriti ravi, mille efekt hea. Ultraheliuuringul ja kompuutertomograafilisel uuringul kõhunäärme patoloogilist muutust ei tuvastatud. Tegemist on ilmselt ajalise kokkulangevusega, põhjuslik seos on väga ebatõenäoline. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang kõhulahtisuse, kõhuvalu (ärritunud soole sündroom) ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele: klass C, juhuslik kokkulangevus.
2.4.Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos astma ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Esmalt, astmat täna Spikevax vaktsiiniga põhjuslikult ei seostata. Astma on väga levinud haigus tänapäeva ühiskonnas – 5-10% maailma elanikkonnast põeb seda haigust. Maailmas on vaktsineeritud Spikevax vaktsiiniga miljoneid inimesi ning ainult üksikutel juhtudel on teada antud ajalises seos vaktsineerimisega hilise algusega astma tekkest. Kaebajal puudub lisaks muule ajaline seos vaktsiini ja astma tekke vahel – vaktsineerimine 13.10.2021, astma diagnoositud 17.07.2022. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang astma ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele: klass C, juhuslik kokkulangevus.
2.5.Ravimiamet tugines oma hinnangus kaebaja kohta tervise infosüsteemis (TIS) olevale dokumentatsioonile perioodil 01.01.2011–16.10.2022.
Kaebaja esitas 25.10.2022 otsuse peale vaide.
4.Vastustaja jättis 14.02.2023 vaideotsusega nr 1.1-3.5/823 vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Praeguses menetluses ei anta hinnangut kaebaja ravile (sh vaktsineerimise lubatavusele). Ravimiameti ülesandeks ei ole tuvastada kaebaja tervisehädade põhjuseid. Ravimiamet peaks üksnes hindama, kas arsti poolt dokumenteeritud tervisehäire ja vaktsineerimise vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos.
4.2.Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhendit4. See on rahvusvaheliselt tunnustatud juhend vaktsineerimisjärgsete reaktsioonide põhjusliku seose hindamiseks. Algoritmi järgides võetakse põhjusliku seose hindamisel arvesse ka publitseerituid andmeid. Juhendit kasutavad kõik Maailma Terviseorganisatsiooni kõrvaltoimete monitoorimise programmiga liitunud riigid ning sama metoodika kasutamine võimaldab sarnaselt juhte klassifitseerida, võrrelda ja teha üldistusi samadel alustel hinnatud juhtude suurte andmemahtude pealt. Suurte andmemahtude alusel on võimalik usaldusväärselt hinnata põhjusliku seose olemasolu.
4.3.Vastustaja lähtub kindlustusjuhtumi asjaolude tuvastamisel kaebaja kohta digiloos dokumenteeritud terviseandmetest ja Ravimiameti hinnangust. Vastustaja hüvitab inimesele tekkinud kahju vaid juhul, kui vaktsineerimise tagajärjel on tal tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või inimene sureb. Lisaks peab vaktsineerimise ja eelnimetatud tagajärje vahel esinema vähemalt tõenäoline põhjuslik seos (ravimiseaduse (RavS) § 9916). Ravimiamet leidis oma hinnangus, et puudub vähemalt tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja kaebaja tervisekahjustuste vahel. Lisaks nähtub otsuse lisast 1 Ravimiameti hinnangu aluseks olevate epikriiside kokkuvõte, mille alusel on Ravimiamet hinnangu andnud ja vastustaja otsuse teinud. Vaideotsuse tegemise seisuga digilukku lisatud täiendavate dokumentide alusel ei ole põhjendatud Ravimiametil uuesti hinnata põhjusliku
seose olemasolu või puudumist. Kaebaja taotluse lahendamisel on kohaldatud Eesti Vabariigi õigusakte.
4.4.Ravimiamet on kooskõlas RavS §-ga 9916 ning tervise- ja tööministri 25.04.2022 määruse nr 36 „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ §-ga 2 kohustatud hinnangu andmisel lähtuma arsti poolt dokumenteeritud andmetest. Digiloo andmete kohaselt oli esimene viide tromboosile dokumenteeritud 19.11.2021 ja tuvastatud tromboos 22.11.2021 ehk 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist. Ravimiamet selgitas hinnangus, et kaebaja on saanud mRNA vaktsiini (Spikevax), mille puhul trombootiliste tüsistuste risk pole teadaolevalt suurenenud. Käe valu ja turse tekkisid 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist, trombotsüütide arv ei olnud langenud, lisaks Hep/PF4 antikehadele, ka luupusantikoagulantide test detsembris 2021 positiivne. TTS-i (tromboos trombotsütopeeniaga sündroomi) seostatakse põhjuslikult adenoviirusvaktsiinidega, ajalises aknas ~3 nädalat, koos tromboosi sümptomitega tekib trombotsüütide arvu langus, esinevad Hep/PF4 antikehad hepariini manustamise puudumisel. Hep/PF4 antukehad hepariini puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei ole ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud, on tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused. Lisaks on Ravimiamet rõhutanud, et Spikevax vaktsiini ja trombootiliste tüsistuste vahel puudub põhjuslik seos. Tulenevalt eeltoodust on Ravimiamet selgitanud, et põhjuslik seos kaebaja tervisekaebuse ja vaktsineerimise vahel puudub, st järelduse aluseks ei olnud üksnes ajalise seose puudumine. Veelgi enam, Ravimiamet on vaidemenetluste käigus selgitanud, et ajaline seos ei tähenda automaatselt põhjuslikku seost, tegu võib olla ajalise kokkulangevusega. Ravimiameti järeldust vaktsineerimise ja kaebaja tervisekaebuse põhjusliku seose osas ei lükka ümber ka vaides selgitatu, et kaebaja raviarst on kaebaja tervisekaebuseid seostanud vaktsineerimisega. Raviarsti poolt mainitud seos on üldsõnaline ja oletuslik ega tugine ühelegi allikale. Ravimiamet on hinnangu andmisel selgitanud, miks raviarstil võis jääda kahtlus vaktsineerimise ja tervisekaebuse vahelise põhjusliku seoses olemasolust: „Hep/Pf4 Ab veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker oli antud patsiendil ka tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v. brahialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena.” Seega ei mõjuta raviarsti poolt selgitatu Ravimiameti hinnangu õigsust. RavS § 9920 lg 5 kohaselt on Ravimiametil pädevus hinnata põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tervisekaebuse vahel.
4.5.Samuti ei ole Ravimiamet hinnangu andmisel eksinud kaebaja andmetes viidates, et 2021. a detsembris oli kaebaja luupusantikoagulantide test positiivne. Nimetatu üle vaidlus puudub. Ravimiamet ei ole hinnangu andmisel selgitanud, et kaebaja on diagnoositud luupus, vaid selgitanud: „Lisaks on detsembris 2021 positiivne luupusantikoagulantide test. Hep/PF4 antikehad hepariini puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi patsiendil ei ole ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud /.../.“
4.6.Ravimiamet ei ole hinnangus lähtunud ka eeldusest, et kaebajal on diagnoositud sakroiid. Ravimiamet on hinnangus selgitanud: „Oli kahtlus sakroiliidile (hetkel pole see kinnitunud), kuid ka see kahtlus tekkis enne vaktsiini manustamist.“ Seega ei ole Ravimiamet põhjusliku seose hindamisel lähtunud ebaõigetest, vaid arsti poolt dokumenteeritud andmetest.
4.7.Ravimiamet on 21.10.2021 hinnangus analüüsinud kõiki kuni 16.10.2022 kaebaja digiloos nähtuvaid andmeid ja analüüsinud arsti poolt dokumenteeritud kaebaja tervisekaebuste ja vaktsineerimise vahelist põhjuslikku seost. Ravimiamet on selgitanud, et kaebaja tervisekaebused (ja seega ka tervisekaebuste väidetav ägenemine) ei ole vähemalt 4(12)
3-23-588
tõenäolises põhjuslikus seoses vaktsineerimisega, kuivõrd varasemalt esinenud haiguse sama muster on jätkunud ka pärast vaktsineerimist (artralgia, võimalik polüartriid, kõhulahtisuse ja kõhuvalu (ärritunud soole sündroom)). Lisaks on Ravimiamet hinnanud kaebaja tervisekaebuste (lisaks eelnimetatule ka astma) ja vaktsineerimise vahelist põhjuslikku seost Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi alusel ja selgitanud, et tegemist on juhusliku kokkulangevusega (klass C) ehk vähemalt tõenäolist põhjuslikku seost ei esine.
4.8.Tulenevalt eeltoodust ei olnud otsuse tegemise hetkel ega ole ka vaideotsuse tegemise ajal täidetud eeldused, mille esinemisel on võimalik kaebaja juhtum lugeda RavS-i mõistes kindlustusjuhtumiks, mille eest hüvitist makstakse. Ravimiamet on hinnangu andmisel ning vastustaja otsuse tegemisel analüüsinud kooskõlas RavS § 99 20 lg-tega 5 ja 6 nii kaebaja taotlust kui ka tema digiloos nähtuvaid andmeid. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel ning Ravimiamet hinnangu andmisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest, vaid jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebaja tervisekaebuse ning vaktsineerimise vahel puudub vähemalt tõenäoline põhjuslik seos, mistõttu ei kuulu tema taotlus rahuldamisele. Vaidlusalune otsus on õiguspärane, seetõttu tuleb vaie jätta rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 25.10.2022 otsuse ja 14.02.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks hüvitama kaebajale tekkinud vaktsiinikahju. Põhjendused:
5.1.Kaebajat vaktsineeriti Covid-19 vastu 13.10.2021. Tal hakkas kohe pärast seda väga halb, aga mõne päeva pärast enesetunne paranes. Paari-kolme nädala pärast tundis kaebaja, et käsi on paistes ja valulik. Nähtavale ilmusid paistes veenid, käsi muutis värvi, käes oli surve ja valu. Kaebaja võttis 2 või 3 päeva aspiriini (Hjertemagnyl 75 mg). Kolmandal korral sõitis ta EMO-sse, kus tuvastati süvaveeni tromboos käes, kuhu tehti vaktsiinisüst. See on väga haruldane tromboosi liik, mida esineb käes harva, vähem kui 10% kõikidest süvaveeni tromboosi juhtumitest. Arsti sõnul oli tromb suur ja lameda kujuga, mis viitab sellele, et tromb oli juba mõnda aega veenis olnud. Selle lame kuju viitab sellele, et aspiriin on seda lahustanud. Aspiriini toimet väitis arst. Kaebaja on kindel, et tromboos on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel. Kaebaja kaebused leidsid kinnitust EMO-s. Pärast mitmeid kuid kestnud üksikasjalikke analüüse leidis ka kaebaja raviarst, et tema arvates on vaktsineerimise ja tromboosi vahel seos olemas.
5.2.Süvaveenide tromboos on haigus, mida on raske endal tuvastada. Kaebaja ootas EMO-s 8 tundi vastuvõttu, oli halva enesetunde tõttu šokis, ei nõudnud oma probleemide täpset kirjapanekut ega kontrollinud kirjapandut. Haiguslugu ei kajasta seda, mida kaebaja tegelikult rääkis. Kaebajat ei tutvustatud kirjapanduga. Arstid olid huvitatud vaid vahetult juhtunust, mitte varasemast. Kaebaja selgitas, et probleem esines juba varem. Kaebaja ei teadnud, et seda kirja ei pandud. Oleks ta teadnud, et selle tõttu keeldutakse hüvitist maksmast, oleks ta nõudnud kõige öeldu kirjapanemist. Kaebaja rääkis algusest peale seosest vaktsineerimisega ja just seetõttu pöörduski EMO-sse kontrolli.
5.3.Kaebajale keelduti hüvitise maksmisest üksnes põhjusel, et ta pöördus liiga hilja arsti poole, kuid kaebajale tekkinud tervisekahju ei ole sisuliselt uuritud. Kahjusid on mitu. Samuti jäeti arvestamata kaebaja raviarsti arvamusega. Kaebaja ei ole nõus kahju tuvastamise metodoloogiaga, mis põhineb statistikal, kuid ka see ei välista tromboosi seostamist vaktsineerimisega. Kõiki juhtumeid tuleb vaadata eraldi.
5.4.Kaebajat ei oleks tohtinud vaktsineerida, kuna ta oli juba eelnevalt Covid-19 läbi põdenud ja tal oli tekkinud tugev immuunsus. Kaebajat vaktsineeriti Moderna vaktsiiniga 13.10.2021. Juba enne seda olid paljud Euroopa riigid keelustanud selle vaktsiini kasutamise noorte meeste vaktsineerimisel, millest kaebajat ei hoiatatud. Vaktsineerimisel nõustati kaebajat, et 5(12)
3-23-588
pärast süsti saamist hakkab käsi valutama, esinevad tursed ja käsi võib-olla ei liigu. Soovitati arsti poole mitte pöörduda, sest tegemist on normaalsete tagajärgedega. Kõik see juhtuski kaebajaga. Üks-kaks nädalat oli käsi väga paistes, valutas ja seda ei saanud liigutada. Kaebaja arvas, et nii peabki olema ega võtnud seda tõsiselt. Siis turse kadus, valu vaibus ja liikuvus tuli tagasi. Kolmandal nädalal pärast vaktsineerimist tulid ebamugavus ja valu tagasi. Kaebajal oli raske aru saada selle põhjusest, valutasid mõlemad käed ja hiljem tuvastati käenärvide kahjustused, mida kaebaja peab vaktsiini kõrvaltoimeks. Kaebajal oli närvikahjustuse tõttu operatsioon. Kaebaja ei pöördunud kohe arsti poole, vaid uuris infot internetis. Artiklite tõttu hakkas kaebaja kahtlustama trombi, sest peopesa ja näpud olid turses. Kaebaja võttis aspiriini, sest seda soovitati internetis. Seejärel tema seisund paranes. Kaebaja tervis siiski halvenes ja see ajendas EMO-sse pöörduma. Kaebaja rääkis EMO-s, et tal tekkis pärast vaktsineerimist tugev valu ja ta ei saanud kätt liigutada. Talle öeldi, et see on normaalne, ja seda ei pandud kirja. Tromboosikahtluse tõttu saadeti kaebaja ultraheliuuringule. Kaebaja kurtis kõigile arstidele kõiki oma kaebusi, kuid kirja pandi vähe. Tal ei olnud võimalik seda kohapeal kontrollida. Ta sai juurdepääsu digiloole alles hiljem. Kaebaja veetis EMO-s 20 tundi või rohkem ning oli šokis. Arstid suhtusid temasse umbusaldavalt, kuni leiti tromb. Kaebaja oli koguaeg Ravimiametiga kirjavahetuses. Ilmselt teavitas kaebaja Ravimiametit vaktsiini kõrvaltoimest 18.11.2021 EMO-s olles või sinna sõites. Tromb sai kinnituse 19.11.2021. Šokis ja elu pärast kartes esitas kaebaja Ravimiametile segast teavet. Teavituslehele märkis kaebaja kõrvaltoimete algusajaks 18.11.2021 ilmselt veebilehe halva kasutajasõbralikkuse tõttu või oli küsimus arusaamatult formuleeritud või kaebaja eksis. Ilmselt pidas kaebaja silmas sümptomite ägenemise aega. Kaebajal puudub meditsiiniline haridus tuvastavaks trombi tekkimise täpset aega ja eristamaks seda vaktsineerimise tavapärasest reaktsioonist. Seetõttu ei nõustu kaebaja järeldusega, et vaktsineerimise ja trombi vahel puudub ajaline seos. Ravimiamet lähtus keskmisest sümptomite tekkimise ajast, jättes arvestamata maksimaalse võimaliku sümptomite tekkimise aja. Uuemad uuringud on kinnitanud süvaveeni tromboosi teket 30 päeva jooksul Moderna vaktsiiniga vaktsineerimise järel. Ravimiamet lähtus statistikast, kuid paljud juhtumid ei ole veel statistikasse jõudnud, nt kaebaja oma.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Asjaolu, et kaebaja on haigestunud või tal on tekkinud mõni tervisevaegus ajaliselt pärast vaktsineerimist, ei tõenda iseenesest selle sidusust vaktsineerimisega. Oluline on hinnata kaebaja terviseandmeid kogumis ning hinnata, kas vaktsineerimise ja tervisekahju vahel esineb ka tõenäoline põhjuslik seos. Käesoleval juhul ei ole halva enesetunde ja vaktsineerimise vahel ajalist ega põhjuslikku seost. Ravimiamet on enda ekspertarvamuses selgitanud, et kaebaja on saanud mRNA vaktsiini (Spikevax), mille puhul trombootiliste tüsistuste risk pole teadaolevalt suurenenud. Lisaks on Ravimiamet selgitanud, et 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist tekkiva turse ja valu puhul puudub sümptomitel ajaline seos vaktsiiniga.
6.2.Kaebajal on esinenud juba aastaid enne vaktsineerimist erinevaid valusid. TIS-i andmetel on tuvastatav, et juba 2012. a-l on kaebajal olnud mitmeid erinevaid uuringuid, kus on proovitud tuvastada vaeguste põhjuseid. Kaebajal on juba 2012. a-l diagnoositud gastroenteroloogi poolt ärritunud soole sündroom, kardioloogi poolt muud arütmiad, ortopeedi poolt artralgia ehk valu liigeses. Kaebaja on aastate jooksul korduvalt käinud erinevate spetsialistide vastuvõttudel (neuroloog, ortopeed, taastusraviarst) ja saanud korduvalt füsioteraapiat. Väärib tähelepanu, et vaktsineerimisega samal päeval anti kaebajale saatekiri uuringule seoses radikulopaatiaga, selgituseks valu nimme-ristluu piirkonnas. Kaebaja vilets enesetunne ja vaegused on olnud olemas enne vaktsineerimist ning nende seostamine vaktsiiniga on meelevaldne. Seda tõendab ka asjaolu, et kaebaja on aastaid regulaarselt enne vaktsineerimist saanud ravimeid nii seljavalu, somatoformsete häirete, gastroduodendiidi, 6(12)
3-23-588
vöötohatise kui ka hemorroidide raviks, hulgaliselt on saadud muude vaeguste tarbeks ravimeid vähemregulaarselt.
6.3.Vastustaja ei pea tuvastama kaebaja vaeguste põhjuseid ja vastustaja vastu esitatud kaebuse raames ei saa tuvastada võimalikke ravivigu. Vastustaja vastu suunatud vaktsiinikahju hüvitamise taotluse raames ei ole asjakohane seada kahtluse alla TIS-i tehtud sissekandeid. Vastustaja peab välja selgitama selle, kas kaebaja väidetava tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos. Käesoleval juhul on Ravimiamet põhjalikult analüüsinud kaebaja terviseandmeid ja tuvastanud, et kaebaja tervisega seotud vaeguste ja vaktsineerimise vahel ei ole vähemalt tõenäolist põhjuslikku seost. Tulenevalt tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lg 4 p-st 3 kantakse TIS-i patsienti puudutavad meditsiinilised andmed, sh raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed. Teave selle kohta, mis ajast alates on kaebajal tekkinud vaegused, on oluline asjaolu edasise ravi kujunemisel ning ei ole eluliselt usutav, et kaebaja osas oleks sisse kantud muu teave kui see, mida kaebaja on ise tervishoiutöötajatele andnud. Kuniks ei ole tõendatud TIS-is olevate andmete ekslikkust, tuleb eeldada nende õigsust. RavS § 9920 lg 3 alusel küsitaksegi nõusolek TIS-i andmetele just selleks, et lahendada vaktsiinikahju hüvitamise taotlus võimalikult objektiivsete andmete alusel.
7.Kaasatud haldusorgan Ravimiamet jäi seisukoha juurde, et kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsiini vahel puudub ajaline seos. Põhjendused:
7.1.Immuniseerimise järgselt esinev halb enesetunne ja muud üldreaktsioonid, samuti paikne süstekoha reaktsioon, on normaalsed immuniseerimise järgsed reaktsioonid. Immuniseerimise järgsed paiksed ja üldreaktsioonid on lühiajalised, nagu kaebaja ka oma kaebuses kirjutanud on: „Mul kohe tekkis väga halb, aga mõne päeva pärast mu enesetunne leevendus“. Vaktsineerimisjärgne halb enesetunne möödubki tavapäraselt paari päevaga. Kaebaja on 18.11.2021 esitanud Ravimiametile ravimi Spikevaxi kõrvaltoime teatise (teatises on kaebaja ravimi nimeks märkinud Moderna, tegemist on Moderna arendatud vaktsiiniga Spikevax). Kaebaja on teatisel märkinud, et: „Esineb tugev valu käes, veenide piirkonnas, käsi paistes veenid ka, veits sinine nagu tromboos. Palaviku pole vererõht veits kõrgem 127/87“. Kõrvaltoime algusajaks on kaebaja taotlusel märkinud 18.11.2021 kell 18:00. Spikevax 1. annus manustati 13.10.2021. Ehkki kaebaja väidab kaebuses, et „Siis paari – kolme nädala pärast ma sain aru et mul käes on nagu paiste ja valu. Tulid nähtavasse veenid“ (selle kirjelduse järgi tekkisid sümptomid ~27.10.-03.11.2021), siis 18.11.2021 esitatud kõrvaltoime teatises esitatud teave seda fakti ei kinnita, sest kõrvaltoime algusajaks on kaebaja ise märkinud 18.11.2021 kell 18:00 (ehk siis 5 nädalat pärast vaktsineerimist). Kuna kõrvaltoime teatise on kaebaja esitanud kõrvaltoime tekkimise päeva õhtul (18.11.2021 kell 22:30), on usutav, et sellel märgitud kõrvaltoime tekkimise aeg on õige. Vaktsiinikahju hüvitamise taotluses ja kaebuses esitatud umbmäärane „paari – kolme nädala“ pikkune periood pärast vaktsineerimist on hiljem tuletatud ja põhineb kaebaja subjektiivsel hinnangul. Ka kaebaja raviarst (dr Leonid Raidjuk) saatis Ravimiametile kõrvaltoime teatise, milles on tromboosi algusajaks märgitud 18.11.2021. Ravimiamet oli kaebajaga pärast kõrvaltoime teatise esitamist kirjavahetuses. Kaebaja on oma 19.11.2021 saadetud e-kirjas kirjutanud, et: „Just, eile ôhtul algas. Valu veenide piirkonnas kûnarnuki all. Käsi on veits paistes. Valu on selline paisuv. Võtsin eile pool tabletti aspiriini, kokku 250mg. Arvasin et läheb ûle aga ei läinud. Öösel mitmekordselt ärkasin sest käsi oli tuim. Ta on kas külm või kuum ja liblikad või putukad sees“. Ülaltoodud faktilistele asjaoludele tuginedes on ebaõige kaebuses esitatud väide, mille kohaselt on arst epikriisi ekslikult kirjutanud, et kaebused said alguse EMO-sse pöördumisele eelneval päeval. Kaebaja väidab, et „Viide sellele et probleemid ei tekkinud varem kui EMO vastuvõtule eelnev päev ei vasta tõele. Ma ei öelnud et ainult „eile hakkas valu ja veri roojast“ nagu on haigusloos kirjas, lihtsalt niimodi pandi mu sõnad kirja“. Kõik 7(12)
3-23-588
ülalviidatud dokumenteeritud andmed kinnitavad fakti, et tromboos tekkis kaebajal 18.11.2021, mitte paari nädala jooksul pärast vaktsineerimist, nagu hiljem vaktsiinikahju hüvitamise taotluses ja kaebuses on väidetud. Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh autoimmuunsete ja põletikuliste sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on põhjalikult uuritud ning leitud, et keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on kuni 3 nädalat. Ka Spikevax vaktsiini toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed immuunvastuse kujunemise ajal, s.o maksimaalselt kuni 3 nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem terviserike olla ajalises seoses vaktsineerimisega. Kaebaja puhul tekkis tervisekahjustus 5 nädalat pärast vaktsineerimist.
7.2.Kaebaja on ekslikult esitanud väite, mille kohaselt on raviarst põhjuslikku seost vaktsiini ja tekkinud tervisekahjustuse vahel kinnitanud: „Mina olen kindel et see tromboos on vaktsiinikahju, sest mul kohe peale vaktsiini hakkas halb. Minu kaebused leidsid kinnitust Mustamäe EMO-s, kuhu ma ka seepärast pöördusin. Ka samuti peale ravi algust, mind raviv arst, ausatud spetsialist , peale mitmeid väga üksikasjalikke, mitu kuud kestnuid analüüse, leidis sellele kinnitust ning seost vaktsiineerimise ning tromboosi vahel“. Dr Leonid Raidjuk on 02.12.2021 epikriisis märkinud, et „Tehtud raviametile raport võimaliku seoses vaktsineerimise ja tromboosi tõttu“. Ilmselt pidas kaebaja seda arsti poolselt kinnituseks vaktsiini ja tervisekahjustuse põhjusliku seose olemasolu kohta. Samas on kaebaja 19.11.2021 Ravimiametile saadetud e-kirjas väitnud, et: „Arst ütles et see pole vaktsiinist, millega ma ei nõustu“. Ravimiamet selgitab, et arstid peavad Ravimiametile teatama tõsistest kõrvaltoimetest (mille puhul meditsiinitöötaja peab seost võimalikuks), nii teadaolevatest (st neid on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõttes) kui ka mitteteadaolevatest. Kuna tromboos on tõsine haigusseisund, pidas arst vajalikuks sellisest võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametit teavitada, kuid arst ei saa anda hinnangut vaktsiini ja tekkinud tervisekahjustuse põhjusliku seose kohta. RavS § 9920 lg 5 kohaselt on selline pädevus üksnes Ravimiametil. Ainult Ravimiamet saab anda hinnangu tõenäolise põhjusliku seose, kindla põhjusliku seose või põhjusliku seose tõenäolise puudumise kohta. Kõikidele ülaltoodud asjaoludele tuginedes leidis Ravimiamet oma hinnangus ja on jätkuvalt seisukohal, et ajaline seos vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel puudub.
7.3.Kaebaja leiab, et kuna vaktsiinisüst ja hilisem tromboos on ühel ja samal käel, on need omavahel seotud. Kaebuses on väide: „... EMO-sse, kus mul tuvastati süvaveenide tromboosi samas käes, kuhu tehti süsti. See on väga haruldane trombooside liik, neid käes juhtub väga harva, vähem kui 10% juhtudest“. Süstekoha (õlavarre väliskülg) ja tromboosi lokalisatsioon on erinevad ning otsest lokaalset toimet ei saa kahtlustada. Vaktsiin süstitakse õlavarre lihasesse sügavusel, kus suuri veresooni ei ole, mis välistab võimaluse vaktsiini komponentide levikuks verevooluga. Lisaks brahhiaal- ehk õlavarreveen ei kulge süstekoha piirkonnas, veen kulgeb õlavarre siseküljel. 19.11.2021 vasaku ülajäseme ultraheliuuringul ei ole täpsustatud trombi täpne asetus v. brachialis ulatuses ja trombi suurus ning kuju. Süvaveenitromboos on haigusseisund, mille korral tekib veenis/veenides ebasobival ajal, ebasobival määral ja ebaõige lokalisatsiooniga tromb. Tromboosi tekkimise eelduseks on muutused veeni seinas (endoteeli kahjustus), hüperkoagulatsiooniseisund ja vähenenud verevool veenis. Tavaliselt on süvaveenitromboosi tekkel kaasatud kõik nimetatud faktorid, kuid mitte alati. Jäsemete venoosne tromboos saab esineda nii pindmises veenisüsteemis kui süvaveenisüsteemis. Enamus süvaveenitromboosi juhte paiknevad alajäsemete veenides; ülajäseme veenides on esinemissageduseks ca 6%. Riskifaktorid ülajäseme veenitromboosi korral on (1) anatoomilised iseärasused (Paget-Schroetter sündroom/thoracic outlet sündroom), (2) noorem iga, tüüpiliselt teismelised, (3) sportlikud, arenenud lihaskonnaga mehed, (4) korduv käsivarre hüperabduktsioon, (5) trombofiilia, (6) kasvaja, (7) süvaveenides paiknevad kateetrid, juhtmed (kardiostimulaator). Tromboosi tekkekiirust inimestel uuritud ei ole. Hiiremudelite
8(12)
3-23-588
uuringutest on teada, et ühe tunni pikkune alumise õõnesveeni stenoseerimine tõi kaasa 73% uuritud hiirtel alumise õõnesveeni tromboosi tekkimise. Nendest uuringutest on ka teada, et trombi suurus saavutab oma maksimumi 1-2 päevaga, millele järgneb trombi fragmentatsioon. Süvaveenitromboosi korral tekkivate sümptomite tekkekiirus sõltub tromboosi ulatusest, kollateraalsete ehk kõrvaltee kaudu kulgevate veenide võrgustiku olemasolust, veeni oklusiooni ehk sulguse suurusest ning kaasnevast põletikust. Seega on raske välja tuua ühest mudelit. Kliinilises praktikas on juhtumeid, kus trombi teke on fulminantne (nagu kaebaja puhul), kuid on ka juhtumeid, kus tromboos diagnoositakse juhuleiuna ja tekkeaeg pole tuvastatav. Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape ei ole venoosse tromboosi ravim ning ei mõju trombi lahustavalt. Annuses 75-300 mg ööpäevas kasutatakse seda koronaararterite ehk südame pärgarterite ja ajuarterite tromboosi profülaktikaks ehk ennetamiseks. Puudub tõendatud mõju venoossele tromboosile. Seega ei ole tõendatud kaebaja toodud väide, et aspiriin oli trombi „natuke lahustanud“. Venoosne tromboos on nn punane tromb, mis sisaldab peamiselt fibriini ja selle võrgustikus paiknevaid vere vormelemente (peamiselt erütrotsüüdid, kuid ka trombotsüüte). Sellest tulenevalt on suur erinevus ka raviks kasutatavates preparaatides – arteriaalse tromboosi korral on vajalik kasutada antiagregante ehk vereliistakute kokkukleepumise takistajaid (nt aspiriin, klopidogreel jt). Venoosse tromboosi korral kasutatakse antikoagulante ehk hüübimist pärssivaid ravimeid (nt rivaroksabaan, edoksabaan, apiksabaan, madalmolekulaarne hepariin jt). Ägeda süvaveenitromboosi ravis saab kasutada vaid antikoagulante, kusjuures sissejuhatavas ravifaasis (5-10 päev) on tavaliselt ravi agressiivsem, sest tromboosi tekkimisel on ilma agressiivse ravita protsessil tendents tromboosi kiirele laienemisele. Kuna venoosse tromboosi korral on tarvis mõjutada fibriini formeerumist, tuleb ravis kasutada antikoagulante (otsene oraalne antikoagulant – rivaroksbaan, apiksabaan, edoksbaan, dabigatraan; madalmolekulaarne hepariin, fraktsioneerimata hepariin; varfariin). Antiagregantidel (aspiriin, klopidogreel jt) puudub koht ägeda süvaveenitromboosi ravis, sest nende ravimite toimepunktiks on trombotsüütide agregatsiooni takistamine, mis on oluline arteriaalse tromboosi kontekstis. Aspiriini võib kaaluda ühe ravivariandina pikendatud süvaveenitromboosi ravis (pärast antikoagulandiga raviperioodi lõppu), kuid ka siin on viimases ravijuhises soovitus eelistada aspiriinile madalas doosi otsest oraalset antikoagulant ravi.
7.4.Kaebajal teostatud uuringute alusel ei ole leitud muutuseid geneetilistes ega ka muudes analüüsides, mis võiksid viidata tromboosi tekkepõhjusele. Ravimiameti hinnangul on tegemist teadmata tekkepõhjusega (kuid soodustavaks faktoriks meessugu, amet autojuhina, võimalik käsivarre hüperabduktsioon ujumisel (mida kaebaja epikriiside kirjelduste kohaselt harrastab), esmase vasempoolse perifeerse ülajäseme süvaveenitromboosiga (v. brachialis; vähesümptoomne, ultraheliuuringul on olnud viide v. brachialise tromboosile, veen osaliselt komprimeeritav, seega osaline tromboos).
7.5.Kaebaja on kaebuses avaldanud rahulolematust hinnangu andmise metoodika osas. Vaktsineerimise ja tervisekahjustuse põhjusliku seose hindamisel tugineb Ravimiamet kaebaja kohta TIS-is dokumenteeritud epikriisidele. Asjaolusid, mida tuleb vaktsineerimise ja tervisekahjustuse vahelise seose hindamisel arvesse võtta, on mitmeid, sh on oluline nii varasem statistika kui iga konkreetne juhtum. Ravimiamet oma hinnangut andes tuginenud järgmistele asjaoludele: (1) süvaveenitromboosi kui haigusseisundi olemusele ja tekkepõhjustele, (2) mRNA vaktsiine (sh Spikevaxi) tromboosi tekkega põhjuslikult ei seostata, (3) puudub ajaline seos, (4) esinevaid riskifaktoreid (sportlik tegevus, mis eeldab käsivarre korduvat hüperabduktsiooni, meessugu). Esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes jõudis Ravimiamet järeldusele, et puudub vähemalt tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja kaebaja tervisekahjustuse vahel.
Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2023 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata. 9(12)
3-23-588
Kaebaja avaldas 22.12.2023 soovi kohtuotsuse peale edasi kaevata.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust ja vaideotsust, millega keelduti talle vaktsiinikahju hüvitist määramast.
11.RavS § 9914 lg 1 järgi on vaktsiinikindlustus sundkindlustus, mille eesmärk on RavS 5 1. peatükis sätestatud tingimustel ja korras tagada vaktsineerimise tagajärjel tekkinud vaktsiinikahju hüvitamine õigustatud isikule, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel patsient sureb või patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud. RavS § 9916 järgi on Tervisekassa kohustatud RavS 5 1. peatükis sätestatud ulatuses hüvitama õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või patsient sureb ning kui: 1) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos või 2) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on põhjuslik seos ning turustaja vastutab õigustatud isikule tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel.
12.Esmalt selgitab kohus kaebajale, et vaktsiinikahju hüvitamise eesmärgiks on eeltoodud sätetest nähtuvalt hüvitada vaktsineerimise kui ravimi manustamise tagajärjel tekkinud tervisekahju. Selle eesmärgiks ei ole hüvitada tervishoiuteenuse osutaja poolt teenuse osutamise käigus tekitatud kahju. Seega ei ole praeguses vaidluses asjakohased kaebaja viited sellele, et teda ei oleks tohtinud üldse vaktsineerida, sest ta oli varem Covid-19 põdenud, ja et teda ei hoiatatud selle eest, et konkreetset vaktsiini poleks tohtinud talle vaktsineerida. Selline tegevus ei kuulu vaktsiinikahjuna hüvitamisele ja sellise tegevuse võimaliku õigusvastasuse eest ei vastuta vastustaja, vaid vaktsineerimist teostanud tervishoiuteenuse osutaja. Seega kui kaebaja leiab, et talle osutatud tervishoiuteenus ei olnud kvaliteetne, siis tuleb tal pöörduda oma nõudega tervishoiuteenuse osutaja vastu. Tegemist on tsiviilõigusliku suhtega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 jj), millega seotud vaidluse lahendamine allub maakohtu, mitte halduskohtu pädevusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1, HKMS § 4 lg 1).
13.Samal põhjusel ei kuulu halduskohtus läbivaatamisele kaebaja etteheited selle kohta, mis ja kui täpselt TIS-i kirja pandi. Tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega (VÕS § 769), mida kaebaja saab vaidlustada maakohtus. Vastustajal ja Ravimiametil on RavS § 9920 lg 3 järgi õigus lähtuda vaktsiinikahju hüvitamise taotluse menetlemisel TIS-is olevatest andmetest. TIS-is olevate andmete õigsuse ja täielikkuse eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja. Vastustaja ega Ravimiameti pädevuses ei ole kaebaja tervislikku seisundit hinnata ega talle diagnoose panna. Selline pädevus on tervishoiuteenuse osutajal. Vastustajal ja Ravimiametil tuleb vaktsiinikahju hüvitamise taotluse lahendamisel lähtuda olemasolevatest tervishoiuteenuse osutaja poolt tuvastatud ja kajastatud andmetest. Kaebaja paljasõnalised arvamused oma tervise kohta ei võimalda olemasolevaid TIS-i andmeid kõrvale jätta ja üksnes kaebaja väidetest lähtuda. See avaks tee süsteemi kuritarvitamise võimalusele.
14.Kohus leiab, et vastustaja ja Ravimiameti põhjendused kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on asjakohased, põhjendatud ning tuginevad kaebaja terviseandmetele. Kaebaja ei ole vastustaja ja Ravimiameti järeldusi usutavalt ümber lükanud. Kohus nõustub vastustaja ja Ravimiameti põhjenduste ja järeldustega ning järgib neid, mistõttu ei pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Sel põhjusel kajastas kohus nende seisukohti otsuse kirjeldavas osas põhjalikumalt. Kohus nõustub järeldusega, et kaebaja terviseprobleemide ja vaktsineerimise
10(12)
3-23-588
vahel puudub tõenäoline põhjuslik ja ajaline seos, mistõttu tuli tema kahju hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.
15.Suur osa kaebuse põhjendusest keskendub vaktsineerimise ja kaebajal tuvastatud süvaveeni tromboosi ajalise seose põhjendamisele. Esiteks nõustub kohus Ravimiameti seisukohaga, et tromboosi ja vaktsineerimise vahel ei saa ajalist seost tuvastada, sest nende vahele jäi liiga pikk aeg. Seejuures ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et tromboosi tekkimise aja osas saaks olemasolevate TIS-i andmete asemel lähtuda kaebaja paljasõnalistest väidetest. Ei ole usutav, et kaebaja hiljem (vaides ja kaebuses) esitatud väited on usaldusväärsemad kui varem (EMO-s ja kõrvaltoimete teatise menetluses) antud ütlused. Pigem näitab see soovi oma varem antud ütlusi muuta, et end kahju hüvitamise saamise tingimustele vastavaks muuta.
16.Samas isegi kui möönda ajalise seose olemasolu vaktsineerimise ja tromboosi vahel, puudub igal juhul õiguslik alus kaebajale kahju hüvitise väljamõistmiseks. Seetõttu ei pea kohus vaidlust ajalise seose olemasolu või puudumise üle otstarbekaks. RavS § 99 14 lg-st 1 ja §-st 9916 nähtub, et hüvitise väljamaksmine on õigustatud juhul, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või patsient sureb. Kaebajal ei ole selliseid tagajärgi tekkinud. Kaebaja enda esitatud digiloo haigusjuhtum nr 5203057415 kinnitab, et 02.12.2021 seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis, ravi foonil oli käe paistetus taandunud. 20.01.2022 seisuga tuvastati ultrahelis, et tromboos oli lahenenud. Arvestades, et kaebajat vaktsineeriti 13.10.20216 ja tromboos tuvastati 19.11.20217, siis ei kestnud tromboos vähemalt 4 kuud. Lühiajaline halb enesetunne või kiiresti möödunud terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks.
17.Süvaveeni tromboos üheks tekkepõhjuseks on pikalt sundasendis olemine 8. Kaebaja töötab taksojuhina, mis võib olla tõenäoline põhjus tromboosi tekkeks.
18.Kohus nõustub Ravimiameti selgitusega, et kaebaja raviarst ei tuvastanud tromboosi ja vaktsineerimise vahel põhjuslikku seost, vaid esitas Ravimiametile raporti võimaliku seose kohta9 ehk püstitas hüpoteesi võimaliku seose kohta. Põhjusliku seose tuvastamine ei ole arsti, vaid Ravimiameti pädevuses (RavS § 9920 lg 5), kes rakendab põhjusliku seose tuvastamisel mh meditsiinilisi eriteadmisi. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et Ravimiamet ja vastustaja ei ole lähtunud kaebaja raviarsti arvamusest. Põhjusliku seose tuvastamisel ülemaailmsest kogemusest lähtumine on õiguspärane ja võimaldab kohelda vaktsineeritud isikuid võimalikult ühetaoliselt. WHO juhend tugineb laiemalt tunnustatud teaduslikule teadmisele ja kohtul puudub põhjus selle usaldusväärsuses kahelda.
19.Ka teiste kaebaja tervisehädade osas ei nähtu veenvat seost vaktsineerimisega. Ravimiamet tõi välja, et kaebajal olid mitmed terviseprobleemid juba enne vaktsineerimist, mistõttu ei saa neid seostada vaktsineerimisega. Enam kui pool aastat pärast vaktsineerimist tekkinud astmat ei saa samuti usutavalt vaktsineerimisega seostada, sest ajaline vahe on liiga pikk. Kaebaja viitas käenärvikahjustusele ja sellega seotud operatsioonile. 04.10.2022 epikriisist (digiloo haigusjuhtum nr 2210322510) nähtuvalt oli tegemist kubitaalkanali sündroomiga ehk närvi kompressiooniga. Selle tekkel on mitmeid põhjuseid, mh traumad ja jäseme sundasendis hoidmine11. Kaebaja töötab taksojuhina, seega on ta pidevalt sundasendis. Järelikult on kaebaja terviseprobleemide tõenäolisemaks põhjuseks tema amet. Seejuures ei
Vt nt http://tromboos.ee/patsiendile/haigused-ja-seisundid/suvaveeni-tromboos/.
Vt Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 25.
Vt vastustaja 14.07.2023 esitatud tõendeid.
11(12)
3-23-588
ole vastustaja ega Ravimiameti ülesandeks tuvastada kaebaja terviseprobleemide põhjuseid, vaid hinnata, kas terviseprobleemi tekkimist saab tõenäoliselt seostada vaktsineerimisega.
20.Kohtu hinnangul on vastustaja ja Ravimiamet põhjendatult leidnud, et tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja kaebaja terviseprobleemide vahel puudub, mistõttu jättis vastustaja põhjendatult kaebajale kahju hüvitise määramata. Kohtule ei ole äranähtav, et vastustaja ja Ravimiamet oleks hinnangu andmisel teinud ilmselgeid vigu. Kaebaja ei ole vastustaja ja Ravimiameti järeldusi usutavalt ega tõendatult ümber lükanud. Seetõttu puudub alus vaidlusaluseid otsused tühistada. Samal põhjusel puudub põhjus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja hüvitist määrama. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
21.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt oma menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vt nt https://www.ortopeediaarstid.ee/wp-content/uploads/2017/03/PERIFEERSETE_N %C3%84RVIDE_KOMPRESSIOONI_A65_PRINT.pdf.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.