Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 18.01.2024, Tartu 3-22-558 Magnus Saare kaebus Tartu Vangla 17.02.2022. a käskkirja nr 6-2/80 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.02.2023. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Magnus Saar Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla apellatsioonkaebuse lisa 1-l lehel.
2.Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 17.02.2023. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta Magnus Saare kaebus rahuldamata ning jätta kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.02.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla inspektori A.-M. Leitu 18.01.2022. a ettekande nr 6-38/182 kohaselt 18.01.2022 kl 16.15 jagas ta dokumente kambrisse nr 3107, kus paiknes M. Saar ning samal ajal möödusid valvur T. Astram ja vahistatu R. Kompus. M. Saar nägi möödujaid, pani pea läbi avatud toiduluugi ja karjus „kuradi persenägu“.
2.Tartu Vangla tunnistas 17.02.2022. a käskkirjaga nr 6-2/80 M. Saare süüdi Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 1.6.3 nõuete rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja kohaselt oli distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks A.-M. Leitu ettekanne nr 6-38/182, millega on tõendatud M. Saare poolne distsiplinaarsüüteo kahtlusega tegu – viisaka käitumise
kohustuse rikkumine. A.-M. Leitu seisis intsidendi ajal M. Saare vahetus läheduses ehk kambri lahtise toiduluugiga ukse kõrval, mistõttu ta pidi kuulma hästi, mida M. Saar ütles. Kaamerasalvestiselt nähtus ühel hetkel kambriluugist liikumine. Menetluse käigus ütlusi andnud ametnikud G. Kuus ja T. Astram ning kinnipeetav R. Kompus, kes toimunu ajal sektsioonis viibisid, ettekandes nimetatud väljendit ei kuulnud. R. Kompus kinnitas M. Saare negativismi enda suhtes. Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades kaebaja varasemat käitumismustrit, luges vangla tõendatuks, et ettekandes kirjeldatud sündmus toimus. Vangla võttis arvesse, et M. Saarel on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 4 on määratud samalaadsel alusel, kuigi varem ei ole M. Saarel fikseeritud viisakuse kohustuse rikkumist kaaskinnipeetava suhtes. Vangla pidas kõige otstarbekamaks ja proportsionaalsemaks karistada M. Saart noomitusega.
3.Tartu Vangla jättis 02.03.2022. a vaideotsusega nr 1-11/77-3 rahuldamata M. Saare vaide vangla 17.02.2022. a käskkirja peale.
4.M. Saar esitas 07.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Vangla 17.02.2022. a käskkiri. Kaebuse põhjendused: Kaebaja ei ole karjunud väljendit, mille kasutamist talle ette heidetakse ja mida kuulis vaid üks vanglaametnik. Väljendi kasutamist ei kuulnud läheduses viibinud ametnikud ega kinnipeetav. On võimatu, et inimesed ei kuule karjumist 10 m kaugusele. Tegemist võis olla inimliku eksitusega.
5.Tartu Vangla palus 08.08.2022. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Ettekande koostanud ametnik seisis kaebaja kambri toiduluugi juures ja andis kambrisse dokumente, seega märkas ta kaebaja käitumist ja kuulis öeldut. Asjaolust, et teised isikud vaidlusaluse väljendi kasutamist ei kinnita, ei saa järeldada, et kaebaja seda ei öelnud. Kaebaja karjus ainult lühikese fraasi, mis ei pruukinud teiste eluosakonnas viibivate isikute tähelepanu püüda. Osaliselt kinnitab ettekandes märgitut videosalvestis, millest on näha, et kaebaja toiduluugist ilmub nähtavale kehaosa. Kaebaja ei ole eitanud, et ta pea toiduluugist välja pistis. Vanglale ei ole teada põhjust, miks ametnik peaks koostama osaliselt tõele mittevastava ettekande. Seevastu kaebaja võib distsiplinaarkaristuse vältimiseks anda endale soodsamaid selgitusi ja eitada rikkumist. Kaebaja on ka varem sarnaseid rikkumisi toime pannud, mistõttu on ettekandes kajastatu eluliselt usutav. Kaebajat on karistatud õiguspäraselt.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 17.02.2023. a otsusega kaebuse ja tühistas Tartu Vangla 17.02.2022. a käskkirja; jättis menetluskulud vastustaja kanda ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Ainus otsene tõend, mis ühtib vastustaja seisukohaga, on A.-M. Leitu ettekanne. Õige ei ole vastustaja leitu, et kolme isiku seletused ei sisalda olulise tähendusega teavet, kuna nad ei oska öelda, kas kaebaja talle ette heidetud väljendit kasutas või mitte. Isikud on öelnud, et nad ei kuulnud midagi. Ei ole usutav, et vanglaametnikud olenemata muudest ülesannetest, ei pane tähele, kui ametnikuga suhtlev vahistatu karjub avatud toiduluugi kaudu solvava väljendi. Videosalvestise põhjal ei viibinud ametnikud kaebaja kambrist sedavõrd kaugel. Kaebajale ette heidetava väljendi karjumist ei kuulnud ka koridoris liikunud kinnipeetav, kelle puhul tähelepanu hajumist ei saa seletada ametikohustuste täitmise või muu taolisega. Eriti arvestades, et isiku väitel kuulis ta varem kaebaja solvanguid ja ähvardusi akna ja ventilatsiooni kaudu. 2) Videosalvestiselt ei ole võimalik aru saada, milles seisneb avatud toiduluugi juures liikumine - kas tegemist on varjuga, luugist välja pandud esemega, käega vms. A.-M. Leitu seletusi ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks. Isik väitis 2-l korral, et kaebaja pani pea läbi avatud toiduluugi. Videosalvestiselt inimese pea väljaulatumist toiduluugist ei nähtu.
3) Määrav ei ole üksnes see, kas isikul on põhjust tahtlikult kajastada sündmust valesti. Valguse ja varju vaheldumine kaebaja toiduluugi juures on salvestiselt aimatav. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et A.-M. Leitu jagas samal ajal luugist kambrisse dokumente. Ka võib põhjuseks olla, et kaebaja liikus kambris luugi lähedal, s.h põhjusel, et ta märkas koridoris liikuvaid isikuid ja ütles midagi nende kohta. Lähtuda ei saa A.-M. Leitu seletusest öeldu sisu ja kasutatud väljendi osas. Seletus sisaldab kolme fakti – kaebaja pani pea läbi toiduluugi, kaebaja karjus, millist konkreetset väljendit kaebaja kasutas. Kui isiku seletus kahes neist küsimustest ei kajasta toimunut õigesti, ei saa sellele tugineda ka kaebaja kasutatud konkreetse väljendi osas. Konkreetsed sõnad on asjas määrava tähtsusega, kuna kaebajale esitatud distsiplinaarsüüdistus rajaneb sellel, et kasutatud sõnad olid ebaviisakad. Puuduvad usaldusväärsed otsesed tõendid, et kaebajale ette heidetav tegu toimus, kuid on olemas tõendid, et seda käskkirjas kirjeldatud viisil ei toimunud. 4) Vastustaja tugineb ka kaudsetele tõenditele – R. Kompuse seletusele tema ja kaebaja vahelise vaenu kohta ning asjaolule, et kaebaja on varem vanglateenistujatega ebaviisakalt käitunud. Kaudsed tõendid ei saa kaaluda üles otseseid tõendeid, mis näitavad, et sündmust käskkirjas kirjeldatuna ei toimunud. Kaebajale ette heidetava teo tõendamiseks ei piisa, et varasemate distsiplinaarasjade põhjal kaebaja ärritub kergesti ega käitu sel juhul viisakalt. Vastustaja on omistanud sellele asjaolule ebaproportsionaalse tähenduse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Tartu Vangla esitas 20.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.02.2023. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ebaviisakas käitumine on distsiplinaarmenetluses tõendamist leidnud. Kuivõrd kaebajale kõige lähemal viibinud ametnik kuulis kaebaja öeldut, on A.-M. Leitu seletustega kaebaja rikkumine tõendamist leidnud. Kuna kaebaja on varasemalt kasutanud ebaviisakaid väljendeid, suurendab see ettekandes kajastatu usutavust. Asjaolu, et teised samal ajal eluosakonnas liikunud inimesed ei kuulnud ega pannud tähele kaebaja öeldut, ei muuda ettekandes kajastatut ebaõigeks või ebausaldusväärseks ning sellest ei saa järeldada, et kaebaja väljendit ei öelnud. Eluosakonnas valju häälega suhtlemine ja karjumine (s.h ebaviisakad väljendid) ei ole tavatu, mistõttu ei pruugi teenistusülesandeid täitvad ametnikud reageerida tugevama hääle kuulmisele ega teadvustada selle sisu. Et osakonnas liikunud kinnipeetav kaebaja öeldut ei kuulnud või tähele ei pannud, võib olla seletatav isiklikes mõtetes olemisega, ka sellega, et vahistatu ei soovi anda kaebajat kahjustavaid ütlusi, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja ebaviisakat väljendit ei kasutanud või et A.-M. Leitu selgitused oleksid ebausaldusväärsed. 2) Kaamera ei asu kambri vahetus läheduses, mistõttu on sündmus nähtav distantsilt. Salvestis kinnitab, et peale vahistatu R. Kompuse ja teda saatva valvuri möödudes ilmub toiduluugist nähtavale kehaosa. Nimetatu kattub A.-M. Leitu ettekandega. Väljendit „pani pea läbi avatud toiduluugi“ ei saa tõlgendada, et kaebaja oleks terve pea kuni kaelani toiduluugist välja pistnud. Ka osaliselt välja pistetud pea on lähedal seisva ametniku jaoks tajutav kui pea avatud toiduluugi kaudu välja panemisena. Ametnikule on pea näha suuremal määral, kui seda on näha salvestisest. Toiduluuk on mõõtmetega 160×380 mm. Seega on pea osaline väljapistmine objektiivselt võimalik. Ametniku vaatenurk ja kaamera vaatenurk on erinevad. Üksnes see, et kaamerapildist ei ole selgelt nähtav, milline kehaosa toiduluugist korraks välja ilmub, ei saa muuta ametniku seletust ebausaldusväärseks või ebaõigeks. Olukord, kus kaebaja on korduvalt ebaviisakalt käitunud ja saanud selle eest distsiplinaarkorras karistada, kinnitab kaudselt ettekandes kajastatu usutavust. Ühtegi objektiivset asjaolu või põhjust, miks ametnik peaks sündmust kajastama kaebajat kahjustavalt, ei ole ilmnenud.
8.M. Saar esitas 28.03.2023 vastuse apellatsioonkaebusele. Vastuse põhjendused: Ei ole usutav, et valvur, kes viibis kambri uksest ca 10 m kaugusel või viis läbi saatmist, ei kuulnud karjumist. Salvestis tõendab, et luugist kaebaja pead välja ei pannud. Kaebajal ei ole negatiivset hoiakut R. Kompuse vastu.
9.M. Saar palus 28.03.2023. a taotluses muuta halduskohtu otsuse p-s 12 esitatud lauset, et tema ja R. Kompuse vahel oli vastastikune vaen, sest see ei vasta tõele.
10.Tartu Ringkonnakohus selgitas 03.04.2023. a kirjas kaebajale, et tema vastuses ja sellele lisatud taotluses väidetust ei nähtu, kuidas halduskohtu otsuse p-s 12 märgitu mõjutab iseseisvalt tema õigusi või kohustusi. Ringkonnakohus tõlgendas, et kaebaja ei soovi esitada vastuapellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu tõlgendusega mittenõustumisest tuli kohut teavitada.
11.M. Saar märkis 04.04.2023. a kirjas, et kui kohus on veendunud, et vangla ja kohus ei saa kasutada valet seisukohta otsuse p-s 12, siis ta nõustub kohtu seisukohaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse lisana kambriukse joonise. Kuna esitatud joonis seondub käesoleva vaidluse esemega, siis võtab ringkonnakohus eelnimetatu haldusasja materjalide juurde.
14.Tartu Halduskohus asus 17.02.2023. a otsuses seisukohale, et ei ole õige vaidlustatud käskkirjas toodud vastustaja seisukoht, et kaebajale ette heidetava teo toimepanemine on tõendatud ning sel juhul on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastustaja apellatsioonkaebuse väitel on kaebaja ebaviisakas käitumine distsiplinaarmenetluses tõendamist leidnud. Kaebaja vaidles vastustaja apellatsioonkaebusele vastu. Seega on asjas vaidlus selle üle, kas kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, nagu oleks kaebajale ette heidetav rikkumine tõendamata.
15.Tartu Vangla tunnistas 17.02.2022. a käskkirjaga nr 6-2/80 (tl 10-11p) kaebaja süüdi kodukorra p 1.6.3 nõuete rikkumises ja karistas teda noomitusega. Kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuse liigiks on VangS § 63 lg 1 p 1 kohaselt noomitus.
16.Kaebajale heidetakse ette 18.01.2022 kl 16.15 paiku viisaka käitumise kohustuse rikkumist väljendi „kuradi persenägu“ kasutamise tõttu. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et eelmainitud väljendit ei saa pidada viisakusreeglitega kooskõlas olevaks.
17.Vastustaja tugines inspektori A.-M. Leitu seletustele (märgitud ettekandes nr 6-38/82 (tl 9) ja 20.01.2022. a õiendis (tl 16)), kes viibis intsidendi toimumise ajal kaebajale kõige lähemal, s.o kinnipeetava kambriukse (E11 sektsiooni kamber nr 3107) avatud toiduluugi juures.
Vastustaja tegi kindlaks, et samal ajal E11 sektsioonis viibinud (kambrist nr 3107 eemal) ametnikud G. Kruus ja T. Astram ei kuulnud, et kaebaja kasutas ettekandes nr 6-38/182 fikseeritud väljendit. Vastustaja leidis, et nimetatud isikute selgitused ei sisalda asjas olulise tähendusega teavet, s.t nad ei oska öelda, kas kaebaja talle ette heidetud väljendit kasutas või mitte. Halduskohtu hinnangul ei ole see õige, vaid isikud on selge sõnaga öelnud, et nad ei kuulnud midagi. G. Kruusi 03.02.2022. a seletuse (tl 37) kohaselt oli ta telefonidega hõivatud ja ei märganud ega kuulnud enda ümber toimuvat. 20.01.20221. a õiendist nähtuvalt T. Astram selgitas, et ta ei pannud taolist ütlemist tähele ning on arvamusel, et see temale suunatud ei olnud ja solvatuna ennast ei tunne. Seega ilmneb vanglaametnike G. Kruusi ja T. Astrami seletustest, et nad ei kuulnud või ei pannud tähele kaebajale ette heidetud väljendi kasutamist, nagu ka vastustaja märkis ning seda ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust ebaõigeks lugeda. Ringkonnakohtul ei ole alust seada kahtluse alla vastustaja väite õigsust, et eluosakonnas valju häälega suhtlemine ja karjumine ei ole tavatu, mistõttu ei pruugi muid teenistusülesandeid täitvad ametnikud reageerida tugevama hääle kuulmisele ega teadvustada selle sisu, kuna on keskendunud tööülesandele. Inspektori A.-M. Leitu seletuste pinnalt ilmneb, et kaebaja ütles vaid kaks sõna, mitte ei toimunud kaebaja poolt pikemalt kestev valju häälega väljendatud suhtlus. Seda silmas pidades ei pruukinud kaebaja öeldud lühikest fraasi panna eluosakonnas viibinud ametnikud G. Kruus ja T. Astram tähele või kuulda. Samas ei ole vaidlust asjaolu üle, et üksnes inspektor A.-M. Leitu viibis kaebaja kambri juures. Ametnikud G. Kruus ja T. Astram viibisid kaebaja kambrist eemal. Seega nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et on igati mõistetav, et inspektor A.-M. Leitu märkas kaebaja käitumist ja kuulis ka kaebaja öeldut.
18.Intsidendi toimumise ajal koridoris liikunud R. Kompuse (isik, kes vanglasisese saatmise raames vanglateenistuja T. Astrami saatel kaebaja lahtise toiduluugiga kambrist möödus) poolt kaebaja väljendi mittekuulmist saab vastustaja hinnangul selgitada isiklikes mõtetes olemisega, aga ka sellega, et vahistatu ei soovi anda kaebajat kahjustavaid ütlusi. R. Kompus ka seletuses (tl 17) kinnitas kaebaja negativismi enda suhtes. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et R. Kompuse seletuses väidetu ei anna alust järelduseks, et kaebaja ebaviisakat väljendit ei kasutanud või et A.-M. Leitu selgitused oleksid seeläbi ebausaldusväärsed. Ühtlasi märkis vastustaja vaidlustatud käskkirjas (lk 3), et võttes arvesse kaebaja ja R. Kompuse vanglavälist konteksti, seati alates 27.01.2022 R. Kompuse ja kaebaja vahele isolatsioon. Kaebaja ei ole eeltoodut asjas ka kahtluse alla seadnud.
19.Vastustaja apellatsioonkaebusele lisatud kambriukse joonise kohaselt on kambriukse toiduluugi mõõtmed 160×380 mm. Vastustaja hinnangul on kambriukse toiduluugist pea osaline väljapanemine objektiivselt võimalik. Ringkonnakohtu peab vastustaja väidet usutavaks. Ka ei ole kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele (tl 74-76p) eelmärgitule vastu vaielnud.
20.Ettekandes nr 6-38/182 märgitust ilmneb, et kaebaja nägi kambrist möödujaid ning peale seda pani ta pea läbi avatud toiduluugi ja karjus ebaviisaka väljendi. Kohtule esitatud salvestisest nähtuvalt toimus kaebajale dokumentide kätteandmine ametniku poolt avatud toiduluugi kaudu. Seega sai kaebaja vaadata läbi avatud toiduluugi kambriukse juures seisva vanglaametniku poole ja sealjuures näha koridoris toimuvat. Kaebaja ei ole vastu vaielnud väitele, et ta nägi kambrist möödujaid.
21.Nii vastuses kaebusele kui ka apellatsioonkaebuses märkis vastustaja, et kaamera ei asu kambri vahetus läheduses, mistõttu on sündmus nähtav distantsilt. Sellest tingituna on usutav, et kaamerast on sündmus nähtav teise nurga alt kui on otse kambriukse ees seisnud ametniku vaatenurk toimunule. Vastustaja arvates kinnitab salvestis, et peale vahistatu R. Kompuse ja teda saatva valvuri möödumist ilmub toiduluugist nähtavale kehaosa. Apellatsioonkaebuses
vastustaja selgitab, et väljendit „pani pea läbi avatud toiduluugi“ ei saa tõlgendada selliselt, et kaebaja oleks terve pea kuni kaelani avatud toiduluugist välja pistnud. Ringkonnakohtu hinnangul toiduluugi mõõtmed toetavad vastustaja väidet. Samas toiduluugi mõõtmeid arvestades ei ole välistatud pea osaliselt toiduluugist väljapanemine (nt kallutades pead küljele ja liigutades pead toiduluugist väljapoole). Ringkonnakohus möönab, et ettekandes saanuks toimunut üheselt arusaadavamalt sõnastades kirjeldada, kuid samas kohus nõustub vastustajaga, et kui ametnik nägi kambriukse avatud toiduluugi juurde ilmumas kaebaja pead, siis võis ametnik tajuda seda, kui pea avatud toiduluugist välja panemist. Kuigi salvestiselt ei ole selgelt nähtav, mis kehaosa luugist korraks nähtavale tuleb, on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et ametnik sai näha kinnipeetava pead toiduluugist väljapanduna oluliselt rohkemas osas, kui see on nähtav salvestiselt. Seejuures tuleb märkida, et kaebaja enda 24.01.2022. a seletuses (tl 15) ei eita pea luugi juurde panemist, ta üksnes eitab talle etteheidetava väljendi ütlemist. Ka vanglale esitatud vaides (tl 21-22p) kaebaja eitab karjumist ning leiab, et kuna keegi ei tundnud ennast solvatuna ega osanud öelda, kelle kohta või miks, siis ei ole vanglal alust karistada. Kaebaja ei ole vaides ega ka kaebuses (tl 1-2p) pea toiduluugi juurde panemist eitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on salvestiselt nähtuv inspektori A.-M. Leitu sõnadega loogilises seoses. Kaebaja poolt ebaviisaka väljendi ütlemise eitamist saab pidada inimlikuks, kuna ta on huvitatud distsiplinaarkaristuse määramise vältimisest.
22.Seega on asjas olemas otsese tõendina rikkumise kohta inspektori A.-M. Leitu ettekanne, mis ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kaebaja varasem käitumine näitab, et ebaviisakas käitumine on tema puhul mõneti tavapärane. Seda kinnitab asjaolu, et enne vaidlustatud käskkirja on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras ebaviisakate väljendite kasutamise eest kokku 4-l korral (vastavad käskkirjad tl 38-50). Seega on oluliseks kaudseks tõendiks käesoleval juhul asjaolu, et kaebajat on karistatud ka varasemalt korduvalt samaliigiliste distsipliinirikkumiste eest.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist. Puudub alus kahelda inspektori A.-M. Leitu seletuste tõelevastavuses. Kohtupraktikas on sedastatud, et peab olema tuvastatav motiiv, miks peaks vanglaametnik andma kinnipeetavat süüstavaid ütlusi (TrtRKo 06.06.2017, 3-16-1555, p 20; 12.11.2015, 3-14-193, p 8). Käesolevas asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, millest nähtuks põhjus selleks, et ametnik kajastanuks ettekandes tõele mittevastavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas kogutud tõendite kogumiga tõendatud, et kaebaja rikkus kodukorra p-i 1.6.3, millega pani toime distsiplinaarsüüteo.
24.Kaebaja ei ole asjas väitnud menetlus- ega vorminõuete rikkumist vaidlustatud käskkirja andmisel. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei esine selliseid minetusi, mis võiksid tingida vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse. Ringkonnakohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest (tl 14), talle anti võimalus selgituste andmiseks ja vastuväidete esitamiseks distsiplinaarmenetluse protokollile. Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul. Vastustaja on piisava põhjalikkusega kaalunud distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja karistuse valikut ning jõudnud järeldusele, et põhjendatud on leebeima karistuse määramine. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist õiguspärase kaalutlusotsusega. Kaebajale määratud leebeim distsiplinaarkaristus on kaebaja üleastumise viisi ja raskusastet arvestades proportsionaalne. Kõike eeltoodut arvestades loeb ringkonnakohus vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks.
25.Eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab Tartu Vangla apellatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 17.02.2023. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab kaebaja kaebuse
rahuldamata.
26.HKMS § 109 lg 4 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, siis tuleb muuta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb jätta kaebaja esimese astme kohtus kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebaja esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda.
27.Tartu Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus apellatsiooniastmes menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.