Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-1181 5. jaanuar 2024 Karin Jõks Xe kaebus seoses Tartu Vanglas antava toidu temperatuuriga Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas 29.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses nõuetele mittevastava toidu andmisega vanglas. Kaebaja täiendas kaebust 07.08.2023 ja 21.09.2023. Kaebaja hinnangul ei ole Tartu Vanglas kinnipeetavatele pakutava toidu temperatuur enamikul juhtudel nõuetekohane. Koheseks tarbimiseks mõeldud kuumtoidu temperatuur ei tohi valmistoidule esitatud säilitamisnõuete järgi serveerimisel olla alla 63 °C kahe tunni jooksul alates kuumtöötlemise lõpust. Toidud on alla kehatemperatuuri ja koheseks tarbimiseks kõlbmatud. Tartu Vangla kodukorra punkti 9.17 järgi tuleb pretensioonidest toidu osas teavitada viivitamatult. Kaebaja on mitmel päeval alates 21.04.2023 soovinud toidu temperatuuri mõõtmist ja ühelgi korral ei ole toit vastanud nõuetele. 29.04.2023 ja 01.05.2023, kui kaebaja keeldus külma toidu vastuvõtmisest, jäeti ta üldse ilma toiduta. Vangla ei täitnud kohustust kaebajat toitlustada ja tekitas kaebajale tahtlikult kannatusi. Tartu Vangla toidu käitlejana ei täida toiduseaduses sätestatud enesekontrolli kohustust. Teenistujad ei kontrolli, mida neile köögist väljastatakse. Pakutava toidu temperatuur kõigub alla normi kuni 32 °C, mis on oluliselt vähem ettenähtust ja ei vasta toitumistavadele. Sellisel temperatuuril vanglas toidu valmistamiseks kasutatav rasvaine hangub ja toit ei ole täiendava soojendamiseta tarbimiseks kõlblik. Probleem on sisse juurdunud ja nõuetele mittevastava toidu andmine jätkub. Vangla tunnistab probleemi olemasolu, kuid midagi ette ei võta. Ettepanekuid ei arvestata ning töökorraldust ei muudeta.
Kaebaja taotles: − pideva nõuetele mittevastava toidu andmise õigusvastasuse tuvastamist; − nõuetele mittevastava toidu vastuvõtmisest keeldumisel toitlustamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist; − vastustaja kohustamist sisse viia töökorralduslikke muudatusi või kasutusele võtta tehnilisi lahendusi, et tagada igakordselt toidu nõuetekohane temperatuur.
2.Kaebaja esitatud tõendite alusel on kohtul andmed järgmiste toidu temperatuuri mõõtmiste kohta: − 21.04.2023 lõuna: makaronid 35 °C; − 23.04.2023 kaebaja soovis koopiat mõõtmistulemustest (23.04 õhtusöögil toidu temperatuur 48 °C), võttis avalduse tagasi; − 24.04.2023 lõuna: makaronid 35,4 °C, kaste 44,5 °C; − 28.04.2023 lõuna: praad 34,4 °C; − 05.05.2023 lõuna: praad 33,3 °C; − 08.05.2023 lõuna: praad 41,9 °C; − 12.05.2023 lõuna: praad 43,7 °C; − 15.05.2023 lõuna: praad 34 °C; − 19.05.2023 lõuna: praad 36 °C; − 22.05.2023 lõuna: praad 33,4 °C; − 29.05.2023 hommik: puder 35,5 °C, tee 32,2 °C (õiendil märge: kinnipeetav ei võtnud toitu vastu); − 26.07.2023 hommik: tee 37,3 °C, puder 58 °C; − 02.08.2023 lõuna: praad 37,2 °C. Kaebaja esitas kohtule vastused tema avaldustele: − Tartu Vangla 11.05.2023.a vastus nr 2-5/296-2, milles teavitati 24.04.2023 lõunasöögi temperatuuri mõõtmise tulemustest; − Tartu Vangla 19.05.2023.a vastus nr 2-3/803-2 (vastus kaebaja 03.05.2023.a avaldustele nr 3-3/803-1 ja 2-3/810-1), milles selgitati, et köök väljastab nõuetekohasel temperatuuril toitu. Kaebaja mured seoses jahtunud toiduga on edastatud juhtkonnale, kus selle probleemiga tegeletakse; − Viru Vangla 31.07.2023.a vastus nr 2-3/1343-2, milles selgitati seoses 26.07.2023 tee temperatuuriga, et köök väljastab tee alati termostes, mõõtekannu kasutab tee väljastamiseks eluosakonna toidujagaja, toidujagaja töövõtete üle köök kontrolli ei oma; − Tartu Vangla 21.09.2023.a vastus nr 2-3/1526-2 (vastus kaebaja avaldusele seoses 21.08.2023 antud jaheda teega). Vangla selgitas, et on andnud korralduse, et toidujagajad ei võtaks liiga vara termostest toitu välja. Samuti on tehtud ettepanek kraanidega termosnõude kasutusele võtmiseks, kuid hetkel neid ei ole. Vangla vabandas ja lootis, et edaspidi saab kaebaja söögi/joogi soojana.
3.Viru Vangla edastas kohtule kaebaja 24.04.2023.a vaide (reg nr 1-11/88-1), milles kaebaja tugineb 21.04.2023 ja 23.04.2023 jahtunud toidu andmisele. Kaebaja nõudis, et talle antakse igakordselt toit nõuetele vastaval temperatuuril ja vajadusel soojendatakse mikrolaineahjus. Kaebaja taotles, et valvureid kohustatakse mõõtma toidu temperatuuri toidu vastuvõtmisel, vangla võtaks tarvitusele meetmeid sarnaste rikkumiste vältimiseks (muudaks töökorraldust, võtaks kasutusele termokapid vms) ning toidujagamisel kantakse kaasas mõõtevahendit.
4.Viru Vangla selgitas, et alates 10.10.2021 korraldab kõikides vanglates toitlustamist Viru Vangla struktuuri kuuluv haldusosakond. Kaebaja vaidele ei ole kirjalikult vastatud. Kaebaja
esitas kaebuses tuvastamisnõude, mis ei vaja kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ka kaebaja vaie oli sisuliselt tuvastamisnõue, mis ei ole vaidemenetluses lahendatav. Vangla hinnangul on kaebaja tuvastamisnõue asjakohane õiguskaitsevahend, eeskätt preventiivsel eesmärgi. Sellega ei võta vangla kaebust õigeks. Kaebaja seisukoht, et toitu tuleks serveerida vähemalt 63 °C, ei põhine kehtival õigusel ega toiduohutuse põhimõtetel. Toidu serveerimistemperatuuri saab tuletada toitumistavast ning sooja toiduna on füüsikaseaduste tõttu tunnetatav toit, mille temperatuur ületab kehatemperatuuri. Kohtu seisukoht
5.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, mille eesmärgiks on saavutada soojade toitude ja jookide (tee, praad, puder jne) serveerimine kaebaja soovitud temperatuuril. Määravat tähtsust ei ole sellel, milliste töökorralduslike muudatuste, tehniliste lahenduste või muude abinõude rakendamise teel see eesmärk saavutatakse. Kaebaja on kohustamisnõude esitamisel teinud kõik endast oleneva selleks, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja esitas kohustamisvaide (vt määruse punkti 3). Vaides on selge sõnaga öeldud, et kaebaja nõuab, et talle väljastataks igakordselt toit nõuetele vastaval temperatuuril. Õige ei ole Viru Vangla väide, et tegemist oli tuvastamisvaidega.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 47 näeb ette kinnipeetava toitlustamise. Kaebaja viibib Tartu Vanglas ning kohustus täita kaebaja suhtes õigusaktidest tulenevaid kohustusi on Tartu Vanglal. Ka Tartu Vangla põhimääruse § 2 lg 1 p 3 kohaselt on Tartu Vangla ülesanne tagada vanglas kinni peetavatele isikutele tervislik eluruum, toit ja riietus. Eeltoodut ei muuda see, milline on mõnes küsimuses töökorraldus või -jaotus vanglate vahel. Vastustajaks on Tartu Vangla.
7.Kaebaja nõue tuvastada pideva nõuetele mittevastava toidu väljastamise õigusvastasus ei ole iseseisva nõudena lubatav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 alusel ei ole kaebajal selle tuvastamisnõude esitamisel kaebeõigust, kuna ta on esitanud tõhusama ehk kohustamisnõude. Määruse punktis 5 nimetatud kohustamisnõue hõlmab ka küsimust, kas teatavast temperatuurist madalama temperatuuriga toidu serveerimine on õigusvastane. Kohustamiskaebuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas vastustaja on jätnud kaebaja taotletud toimingu sooritamata kas otsese keeldumise või tegevusetuse vormis. Kohus tagastab tuvastamisnõude iseseisva nõudena HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
8.Kohus tagastab kaebuse toidu kaebaja soovitud temperatuuril serveerimiseks kohustamise ja madalama temperatuuriga toidu vastuvõtmisest keeldumisel toitlustamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VangS § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.
9.Ühegi õigusaktiga ei ole kehtestatud nõudeid sellele, milline peab olema toidu temperatuur serveerimise hetkel. Rahvatervise seaduses sisalduva volitusnormi alusel kehtestatud määruses „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ ei ole selle kohta midagi öeldud. Ainus õigusakt, mis näeb ette valmistoidu temperatuuri serveerimisel, on määrus „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ - selle määruse § 3 lg 6 sätestab, et
koolieelses lasteasutuses kuumana serveeritud valmistoidu portsjonis ei tohi temperatuur olla kõrgem kui 50 °C. Kehtestatud on seega ülempiir toidu temperatuurile. Alates 2012. aastast ei ole alampiiri ette nähtud ka laste toitlustamisel, kuni 22.04.2012 kehtinud määruse redaktsiooni § 8 lg 4 järgi pidi koolieelses lasteasutuses kuumana serveeritud valmistoidu portsjonis temperatuur olema 45±5 oC. Kaebaja seisukoht, et toidu temperatuur serveerimisel ei tohi olla alla 63 °C, ei rajane õigusnormidel. Kuni 31.03.2021 kehtinud määruse „Toidu säilitamisnõuded“ lisa punkt 7.7 nägi ette, et kuumana realiseeritavaid toite, praetud või grillitud lihatooted jms võis säilitada temperatuuril üle 63 °C kuni 2 tundi alates kuumtöötlemise lõpust. Nõue oli kehtestatud toidu säilitamisele, mitte toidu serveerimisele. Praegu see säte enam ei kehti. Kui õigusnormiga ei ole toidu temperatuuri serveerimisel sätestatud, siis ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust kindla temperatuuriga toidu serveerimist nõuda.
10.On tõsi, et VangS § 47 lg 1 nimetatud elanikkonna üldise toitumistava hulka kuuluvaks saab pidada seda, et tavatähenduses sooja toiduna käsitletav toit (näiteks puder, praad) on reeglina soe. „Soe“ selles tähenduses on tinglik mõiste. Mõistlik on lähtuda vastustaja seisukohast, et toit peaks olema tajutav soojana, s.o toidu temperatuur peaks ületama inimese kehatemperatuuri. Lisaks saab kohtu hinnangul pidada üldiselt teadaolevaks, et elanikkonna üldises toitumistavas tuleb ette, et mõnikord on toit söömise ajaks jahtunud. Nõue, et kinnipeetava toitlustamine peab olema vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega, ei anna kaebajale võrreldavat nõudeõigust kliendiga restoranis, kohvikus või sööklas. Kaebaja esitatud toitude temperatuurid (vt määruse punkti 2) ei kaldu elanikkonna üldisest toitumistavast kõrvale sedavõrd suures ulatuses või sedavõrd sageli, et seda võiks pidada õigusvastaseks. Samuti ei esine kõrvalekaldeid sel määral, et kaebaja õiguste riivet saaks pidada intensiivseks. Kui kaebaja toidu temperatuuri tõttu kahel korral toidust loobus, siis oli see tema vaba valik. Ka toiduta jäämist kahel toidukorral ei saa pidada õiguste intensiivseks riiveks.
11.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi (riigilõivu tasumisest vabastamiseks, haldusorgani kaasamiseks arvamuse andmiseks, ekspertiisi korraldamiseks).
12.Kohus selgitab kaebajale, et elus raskuste või probleemi esinemine ei tähenda alati seda, et tegemist on õigusvastase olukorraga ja probleemi peaks lahendama kohus. VangS § 108 lg 1 näeb ette vanglakomisjoni, mis teostab üldsuse kontrolli vangla üle. VangS § 108 lg 2 kohaselt on vanglakomisjoni ülesanne muuhulgas abistada vanglat kinnipeetavate toitlustamisega seotud küsimuste lahendamisel. Kaebaja saab pöörduda oma tähelepanekute ja ettepanekutega vanglakomisjoni poole. Määruse punktis 2 toodud vastuste põhjal vastustaja ei eita probleemi, vaid otsib ka ise sellele lahendust.
13.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.